koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. Dominantliik - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (puurinne, põõsarinne, puhma-rohurinne, samblarinne, juurerinded). Horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (võrahorisont, võraalune tüvehorisont, põõsa-võrahorisont, puhma-rohuhorisont, pinnahorisont, mullahorisondid). Boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus
Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis.
Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine Kõige suurem rahvaarvu kasv on Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
taimekooslus - e. fütotsönoos(plantcommunity) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib 7 taimeökoloogia e. geobotaanika kasvukohatüüp keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla niiskustingimuste suhteliselt püsivate omadustega kompleks. dominantliik taime koosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid
<0,1 " mudane või savine Eesti jõgede fütoplanktoni võib jaotada 4 rühma: 1. Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi dominandid on enamasti järve fütoplanktonile iseloomulikud liigid. (4%). 2. Tugevasti reostunud jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on väga kõrge, arvukuse tase kõrge ja taksonite arv väike. Biomassi dominantliik silmviburvetikas Euglena viridis. (<1%). 3. Väga väikese vooluhulga, aeglase voolu ja/või kõrge veetemperatuuriga jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on kõrge, arvukuse tase kõrge või väga kõrge ning taksonite arv keskmine või suur. (1%). 4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides
konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised. NT KALA Metapopulatsioon(id) – on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise. 5. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid) Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid Mõiste Liik 1 Liik 2
See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. 6. Ökosüsteemi mõiste, struktuur (biotsönoos ja ökotoop), näitajad (liigiline koosseis, liigirikkus, dominantliik, biomass, biol. produktsioon). Biotsönoos on elukooslus, millesse kuuluvad populatsioonid võime jagada taime-, looma- ja seenekoosluseks ning mikroorganismideks. Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. Selle all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi.
ajutine Mõlemale osalisele kahjulikud suhted Konkurents - - Mõlemale osalisele neutraalsed suhted Neutrlism 0 0 Ei mõjuta üksteist ei positiivselt ega negatiivselt Koosluse mitmekesisus Koosluste mitmekesisus: * Liigiline mitmekesisus * Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline * Geneetiline mitmekesisus Dominantliik on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Servaefekt e ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt) Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate
Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik – taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Boniteet – metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt. Rinne – vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest. Puurinne>põõsarinne>puhma-rohurinne>samblarinne>juurerinded Horisont – koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid.
Hindab IUCN haruldus- kas vähese levialaga (saaremaa robirohi), väike populatsioon(tippkirjad) või spetsialistid(merikapsas, mustlaik apollo) in situ kaitse- liigi kaitse looduslikus elupaigas ex situ kaitse- liigi kaitse kunstlikes tingimustes nt loomaaias, botaanikaaeg, geenipank. Materjal kogutakse, säilitatakse, paljundadatakse ja viiakse loodusesse tagasi metapopulatsioon- väikese populatsioonid, mis rände kaudu moodustavad populatsiooni. Nt nõmme-võrkliblikas ja lumalammas dominantliik- kõige arvukam ja kõige enam ainevoogusid mõjutav liik, nt metsas puurinde dominant indikaatorliik- karakterliik, iseloomustab kooslust ja selle seisundit katusliik- üks rohkearvuline liik alal, mille kaitsmine tagab ka teiste liikide kaitse tugiliik- mõjutab ökosüsteemi oma hulga kohta üllatavalt palju ja hoiab koosluse struktuuri üleval looduslik kooslus- inimõjust puutumata, metsad-sood tehiskooslus- puhtalt inimese loodud nt õppeeesmärgil
pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. karakterliik - indikaatorliik (tunnusliigid) - iseloomustavad kooslust ja selle seisundit; Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud* väljapoole oma looduslikku leviala (non-native, alien, exotic, non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud). dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid; Juhutulnukas - võõrliigid, mis võivad uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Naturaliseerunud võõrliik - võõrliigid, kes suudavad tekitada taastootva populatsiooni
ex situ kaitse - liigi kaitsmine inimese järelvalve all kontrollitavates tehistingimustes. Seda kaitsemeetodit rakendatakse juhul, kui haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi allesjäämiseks liiga väike või kahaneb looduskaitselistele jõupingutustele vaatamata edasi Metapopulatsioon – „populatsioonide populatsioon“ ehk rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Dominantliik – katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aneringes kõige tähtsam liik. Indikaatorliik – bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes. Katusliik – ohustatud või haruldane liik, kes vajab elamiseks suurt puutumatut ala. Nende jaoks moodustatud kaitsealal leiavad eluvõimalusi teised, väiksema ruuminõudlusega liigid. Meil: must-toonekurg, kotkad, metsis, lendorav. Tugiliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb
Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse
koosluste koosseis ja ajalugu organismide omavahelised suhted (toitumissuhted) Fütoplanktoni jaotus jõelõikudel 1.Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi dominandid on enamasti järve fütoplanktonile iseloomulikud liigid. (4%). 2.Tugevasti reostunud jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on väga kõrge, arvukuse tase kõrge ja taksonite arv väike. Biomassi dominantliik silmviburvetikas Euglena viridis. (<1%).3. Väga väikese vooluhulga, aeglase voolu ja/või kõrge veetemperatuuriga jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on kõrge, arvukuse tase kõrge või väga kõrge ning taksonite arv keskmine või suur. (1%).4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science).
1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Boniteet metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt. Rinne vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest. Puurinne>põõsarinne>puhma-rohurinne>samblarinne>juurerinded Horisont koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid.
kuni juurte maksimaalse sügavuseni. Puude juured tungivad 150200 cm sügavuseni, II rinde moodustavad puude suured juured, sügavale ulatuvad rohttaimede juured ja põõsaste juured 3040(50) cm sügavuseni. III rinne hõlmab endas nii rohttaimede, põõsaste kui ka puude juuri. Osa teadlasi ei pea õigeks maa-aluste rinnete eristamist, kuna suurem osa juuri asub küllaltki maapinnalähedases kihis. Liigilise koosseisu iseloomustamiseks määratakse kindlaks dominantliik. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Katvus e. dominantsus s.o. ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Horisontaalstruktuuri tähtsamateks osadeks on mikrotsönoosid ja mikrorühmitused.
annaabi.ee 
