Kõige paremini kasvavad mesikas ja lutsern. Halvemini lina. Ei sobi heintaimede kasvatamiseks. Raskelt haritav muld ning piiratud harimiskindlusega muld. C agrorühm- rohumaatüübilised haritavad maad Teravili õhematel 15-16 ts ha-1 Tüsedamatel 25-27 ts ha-1 Kartul õhematel 75-80 ts ha-1 Tüsedamatel 160-170 ts ha-1 Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1 Tüsedamatel 11-12 ts ha-1 Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp. Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud.
nõudeid kasvutingimuste suhtes. sõltub taimeliigist ühe jaoks viljakas teise jaoks mitte. mulla viljakuse liigid: looduslik viljasuse määravad ära mulla bioloogilised keemilised ja füüsikalised omadused koos väliskeskonna tingimsutega. inimtegevuse mõju kasvutingimuste muurmiseks puudub kunstlik viljakus a) potensiaalne on haritava mulla kvalitatiivne omadusb) efektiivne avaldub kvantiatiivselt 48. Mulla ja maa boniteet. muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. kuna see võib olla väga erineva viljakusega siis on vaja seda viljakust mõõta selleks maid hinnatakse e boniteeritakse boniteet mulla headuse, väärtuse, viljakuse iseloomustaja mulla boniteet näitab mulla omadusest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars
Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine...........................................................................5 Enamlevinud mulla osatähtsus.......................................................................6 ...................................................
Vanus A tk tk hõredus L esialgsetest algarvust (m2) (m) 1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11349 100,00 0 0,00 0,09 0,30 20 4620 40,71 6729 59,29 0,22 0,47 30 3421 30,14 1199 25,95 0,29 0,54 40 2552 22,49 869 25,40 0,39 0,63 50 1765 15,55 787 30,84 0,57 0,75
väetistarbekaartid? 17. Liebigi tünnireegel, järeldused sellest ? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. Mulla potensiaalne viljakus ? Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Mille alusel leitakse mullas boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda ? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veereziimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas. 20. Mis on maa perspektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse ? persektiivboniteet-kõik mulla parandamisvõimalused. 100 p skaalas.
Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta siis võib esineda toitainetevähesus ja KI mullal peaks kasutama heintaimedega külvikordi, et säilitada huumussisaldust. Põllumassiivi metsastamine
Karbonaadi vaesed, happelised, boniteeritakse. Maa on olnud läbi ajaloo mõnevõrra kõrgem, rähkmuldades tõuseb 4 toitainete vaesed mullad. Nõva ümbruses ostu-müügi objekt, maksustamisobjekt. % piiresse. Peapealsetes muldades 10 20 on ainult suurem kasutus Hindamine objekti väärtuse %, kuid kiht on väga õhuke ja pole a)Põhjaranniku allvaldkond väljendamine. Boniteet- mulla headuse, viljakas. b)Nõva mullad mõnevõrra paremad. väärtuse, viljakuse iseloomustaja. Gleimuldades on 4,5 või enama piires, Suhteliselt palju küllastunud ja Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: muld on toorhuumuslik. küllastumata gleimuldi. 1)puhtalt majanduslik hindamissüsteem Huumuses on 58 % C
(liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad.
ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvate väetiste ja taimekaitsevahendite uhtumist põhjavette. Metsakasvukohatüübiks on lodu. Antud põllumassiivi on kõige mõistlikum kasutada kultuurrohumaana, korraliku kuivendamisega saab ka kasvatada kartulit, rukki ja odrast. Tegemist on halvasti haritava maaga. Metsastamisel on domineerivaks on sookask ja sanglepp, harvem mänd ning kuivenduse korral ka kuusk. BONITEET Go1; M' - perspektiivne boniteet 44 lähtehindepunkti Go perspektiivne boniteet 48/49 lähtehindepunkti M' - boniteet 53 lähtehindepunkti M'' - boniteet 53 lähtehindepunkti MULLA OSATÄHTSUS EESTIS Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal. Soomuldi leidub kõikjal Eestis, kõige enam Lääne-Eestis, Peipsiärrsel madalikul, Vahe-Eestis ja alutagusel.
ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Säästlik kasutamine: Säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi Kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist(Pandivere ala) Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikaste ja kergema lõimisega leostunud muldade boniteet on vahemikus 40-45 hp. Leetja mulla boniteet on vahemikus 40-45 hp. Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55. Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile. Antud põllu boniteet on 42-47 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask
keskmise teravilja, kartuli, põldheina ning söödajuurvilja kasvatus, samas leetunud mullale on sobilik kartuli, rukki ning söödajuurvilja kasvatus. Kokkuvõetult saab öelda, et antud põllumassiivi jaoks on kõige paslikum kasvatada rukist, kaera, kartulit ning söödajuurvilja. Agromelioratiivsed võtted Antud põllumassiivil on näha, et idapoolses küljes 5-20 m 3/ha kive pindmises 30cm kihis. Kuna kivisus on suhteliselt suur ja boniteet on madal, siis see tuleks kasuks põllumassiivile. Boniteet Keskmiseks põllumaa boniteediks tuli 29 hp. Go boniteet ja Go1 oli 37 hp. GI boniteet oli 21 ning M' boniteet 18 ja LkIg oli boniteet 40. Põllumassiivi metsastamine Üks raskemaid küsimusi põllumajandusmaade metsastamisel on puuliigi valik, mida mõjutavad järgmised motiivid: -majanduslik tasuvus puuliigi kasutatavus ja kasutamisvanus - sobivus üldse põllumaale I metsapõlvkonda moodustama - sobivus maastikku
Iseseisev töö nr 7 Ülesande eesmärk on arvutada: 1. Iga puistuelemendi boniteet 2. Iga puistuelemendi keskmine täius 3. Iga puistuelemendi keskmine hektaritagavara 4. Iga puistuelemendi aastane tagavara juurdekasv hektari kohta Eraldis pindalaga 1,4 Rinne PL A H D G % T 1 MA 70 22,5 22,6 9,9 25,2% 28%
......................................................................5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted...................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 9 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist (%) ja haritavast maast ning nende muldade peamine levikuala Eestis.........................10 Kasutatud kirjandus...................................
1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena. 1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi. 1925 A, Anveldt mitme maakonna mullastikukaardid 1:126000 eristati 13 mullatüüpi. 1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad. 1946 valmis 1:400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline) 1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine. Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel. 1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1:100000 ning 1:200000. 1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000 suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud). Väljaprindil võimalik mõõtkava muuta.
Kasvasid lehtpuud. Maastiku relieef: osaliselt künklik relieef. Üldine mikrorelieef madal. Mulla kirjeldus: põhjavesi alates 60 cm. Alumised lubjasetted neutraliseerivad mulda. T3- hästi lagunenud turvas. 0-50 cm. Happesus: 6,5 pH T2- keskmiselt lagunenud turvas. 50-80 cm. Happesus: 6,5 pH Lu- lubisetted. Turba ja lubisetete segu. 80- cm. Mullatüüp: AM", õhuke lammi madalsoomuld Mulla lõimisevalem: t_30-50/t_3(t_2)50-80/t_3;lu Maa hinnanguline boniteet: 32 hp. Alghindepunktiks on 53 hp. Mahaarvamised: lõimiste vaheldus gleimuldadel 4%; kuivendus 30%, madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100 Sügavkaeve nr. 4 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.98" N ; 26° 40' 47.43" E , 50,5 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku
Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgemõhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja LoodeEesti ning saared. Miinused: - suur kivisus ja suur koresesisaldus- põuakartlikkus Säästlik kasutamine: - kevadine mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel - haritavuse parandamiseks teha kivikoristust - õhematel rähkmuldadel vältida liigsügavat kündi
võimalik koristada kombainiga ning väga hästi sobivad linale ja ka talirukkile. Kui mulda lubjata, siis sobib see enamustele põllukultuuridele. Terviklikult põllul on väga hea põllumuld. Saab kasvatada nisu, kaera ja muid põlluvilju. Antud põllutükil saab ka kasvatada väga hästi metsa. Kuna osa muldi peab kuivendama, et seal saaks põllukultuure kasvatada siis metsa kasvatamiseks seda tegema ei peaks. Mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Mulla boniteet ehk mulla hinne on mingile mullale antud suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jm tulenevat tootlikkust. KIg (gleistunud leetjas mulla) boniteet on 43hp, KI (leetjas muld) boniteet on 47hp ja Go (leostunud gleimuld) boniteet on 36hp. Põllu kaalutud keskmine boniteet on 42hp. Kaalutud keskmise boniteedi arvutamisel iga põllumajandusmaa kontuuri jaoks kasutatakse mullaerimite pindasid vastava kontuuri piires. Põllul rakendatavad võtted
A-Baf-Elg-Bt-C. A-huumushorisont, Baf-sisseuhtehorisont, Elg- väljauhtehorisont tekib ajutine ülavesi, Bt-sisseuhtehorisont, C-lähtekivim. Õhuke ja sügav madalsoo muld (M'';M'''). Huumust on üle 2,5% seega on suhteliselt vijalkas. Kontrastsus erinevate muldade vahel on suur. Näivleetunud, deluviaal ja madalsoomullad on erineva viljakuse ja veebilansiga. Põllu kuju on üldiselt hea, kui välja arvata lõunapoolses otsas asuv kitsas piiritletud ala. Põld sobib teraviljakasvatuseks. LP boniteet umbkaudu 35-40 D;Dg bon. umbes 40. Seda maad oleks vaja regulaarselt lubjata. Antud muld sobib metsakasvatuseks. Puistu on tootlik. Delviaalmullal on boniteet kõrgem kui näivleetunud mullal. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 69740678021 kohta. Põllumassiivi nr 69740678021 asendiplaan (asukoht näidatud punase täpiga).
jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 9.1 Loometsad
2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus 3 Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8
Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.................................6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga.......................................................................6 Enamlevinud mulla osatähtsus...........................................................................7 2 Mullakaardi analüüs Tabel 1
......................................................4 Üksikasjalik analüüs[1]:...................................................................................................................4 Tüüpprofiil ja selle selgitus..............................................................................................................5 Kasutus hinnang................................................................................................................................6 Boniteet.............................................................................................................................................7 Šifrid ja lõimisevalemid....................................................................................................................7 Agromelioratiivsed võtted...............................................................................................................8 Metsakasvukohatüüp............................................
............................................................. 4 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega......................................................................................................... 5 1.4. Muldade omadused...................................................................................... 5 1.5. Muldade kasutussobivus.............................................................................. 7 1.6. Boniteet........................................................................................................ 8 1.7. Põllumassiivi metsastamine.........................................................................8 1.8. Agromelioratiivsed võtted............................................................................9 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist...............................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS............................................
Kui mullas on kive parajalt takistab see ka suurel määral erosiooni. 6 Mullastikuvaldkonnad 1 tüüpiliste kamar-karbonaatmuldade valdkond, 4 kamar-glei- ja lammimuldade valdkond. Kamar-glei- ja lammimuldade valdkond ja tüüpiline kamar-karbonaatmuldade valdkond on Martna vallas põhilised. 7 Põllumuldade viljakus Põllumuldade keskmine boniteet (100-punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50), 4 alla keskmise (40-15), 5 madal (alla 40) Minu vallas on keskmine põldude boniteet väga erinev. Valdavalt on boniteet keskmine (45- 50), alla keskmise on ka suur osa alasid (40-15). Head põllumaad ehk üle keskmise(50-55) on väga vähe ja ainult valla põhjaosas. 8 Aluspõhi
keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib 7 taimeökoloogia e. geobotaanika kasvukohatüüp keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla niiskustingimuste suhteliselt püsivate omadustega kompleks. dominantliik taime koosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid
15. Momendiniiskuse astmed Kuiv- värske(vesi on raskesti kättesaadav)- niiske(veeimendumine on normaalne)- märg(kõik poorid on täidetud veega, ei ole väga hea taimele)- vesine(üleujutatud) 16. Mulla erosioon Mulla erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine või ärakandmine tuule, ajutiste vooluvete toimel. Jaguneb geoloogiliseks ja kiirendatuks (kultuuristatud aladel). Sõltub sademete hulgast, reljeefist, taimkattest, muldade omadustest jne. 17. Viljakuse hindamine Boniteet- maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine. 1)Mulla boniteet- näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taste- huumuse sis, varu, mulla lõimis ja veereziimi arvutamine. 2)Maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus jne). Maaperspektiivboniteet- pärast maa parandustööde läbiviimist, olemasolevaseisundiboniteet- hindepunktides, 100p süsteemis.
35 Maade hindamine Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. Kuna see võib olla väga erineva viljakusega, siis on vaja seda viljakust mõõta. Selleks maid hinnatakse e. boniteeritakse. Maa on olnud läbi ajaloo ostu-müügi ja maksustamise objekt. Hindamine on objekti väärtuse väljendamine. Boniteet (lad. k. bonitas headus) mulla headuse, väärtuse, viljakuse iseloomustaja. Hindamissüsteemid võib jaotada kolmeks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas väljendatuna) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurid ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse summaarne hinne hindepunktides ehk boniteet. 3) Tootlikust, tootmistehnilisi tingimusi arvestav.
Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Boniteet: 53 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LP(g) gleistunud näivleetunud muld Lõimised: v°_1sl35-70/v°_1ls_1 Huumus horisondi tüsedus: 26-28cm Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info langes pooleldi kokku meie määratuga. Mulla liik oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku. Sügavkaeve nr. 2 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Metsamaja taga Koordinaadid: X: 6475550 Y: 657791 Maakasutus: Looduslik rohumaa Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud Reljeef: Tasandik
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10
(kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad: Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal, enamasti IV-V boniteedi puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib boniteet ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 1.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm
Puude arv N Toite- pind F (ha-1) (m2) 10 aastaga väljalangenu kasvavad d Puistu hõredus L (m) Vanus A (a) tk. % esialgsest tk. % perioodi algarvust 1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11618 100 - 0,86 0,93 20 4889 42,1 6729 57,9 2,05 1,43 30 3690 31,8 1199 17,8 2,71 1,65 40 2821 24,3 869 12,9 3,54 1,88 50 2034 17,5 787 11,7 4,92 2,22
Kultuuristamine-inimese sihipära saak tõuseb teatud piirini-agr.max.Saagi tõus tegevus mullaviljakue tõstmiseks algul järsk,hiljem aeglane.Mulla viljakus- Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade spetsiifiline tunnus ja omadus mille poolest muld taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed erineb viljatust kivimist.Eristatakse kahte liiki mullad. Bm-metamorfne Bh- viljakust:Looduslik ning Kunstlik.Mulla huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf- boniteet-näitab mulla omadusest sõltuvat huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G- maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal)
Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
8,0%. Kaeveks võetud koha huumusesisaldus jäi aga 3-4% vahele, kuna seda ala pole üles haritud. Karbonaatsetest gleimuldadest moodustavad põhiosa rähksed gleimullad. Kõrgematel aladel kaasnevad nendega gleistunud rähksed ja paepealsed mullad ning madalamatel aladel küllastunud turvastunud ja madalsoomullad (Raimo Kõlli, 2012). Antud muld oli sammuti kõrgemal alal ( pandivere kõrgustikul ), ning tegemist oli rähkse gleimullaga. Sügavamal rähksel gleimullal jääb boniteet 40-45 hindepunktini. (Raimo 13 Kõlli, 2012). Kaevete huumuskiht oli üpris tüse, seega selle mulla boniteet jäi 40-44 piiridesse. (Tulemused välja toodud tabel 2). Tabel 2. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 40 44 42 44 42 42 44 40
liitpuistuga. Järelkasv noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Mõisted: Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale või annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu. Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa. Boniteet iseloomustab antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või
Viljakus jaguneb: 1) looduslik mulla viljakus on viljakus, kuhu inimene tootmistegevusega ei ole sekkunud. 2) kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil inimese tootmistegevuse tulemusena. Mõlemal on kaks aspekti: a) potensiaalne aspekt – kvalitatiivne omadus, mis seisneb kõigis mulla omadustes, varudes b) kvantitatiivne viljakuse avaldumine, mõõdupuuks on saak. Söötühik SÜ 1kg otra SÜ=3,5kg kartulit 47. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala. Mulla boniteet – näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Maa boniteet – maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) – võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides.
potensiaalne viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus inimene on looduslikku viljakust suuren-danud jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks. Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100-punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi. 1. olemasoleva seisu boniteet 2. perspektiivboniteet kõik mulla parandamisvõimalused Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa- kasvukohatüüp näitab mulla headust. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi kasvukohatüüp. Aluspõhi, pinnakate, lähtekivimid Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis
üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni. Põldu ei ole tarvis lubjata. Boniteet silma järgi on umbes 40-50 vahel(kaalutud keskmine põllumassiivil 44). Kuivendamisejärgselt sobib põllumassiiv põlluks, varem sobiks selleks leostunud muldade osa ning ka gleistunud muldade osa, millel kasvatada pigem teravilja. Kive põllult korjata ei ole tarvis. Tabel . Põllumassiivi nr. 59756255724 mullastik Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, % Boniteet
MAADE MAKSUSTAMINE-maksustamine on erinev-asula maad, põllumajandusmaad, metsamaad, looduslik rohumaa, muu maa. Oleneb linnast või asulast, kehtestatakse baashinnad m2 kohta, linnad ja asulad on jaotatud tsoonidks, om õigus korrigeerida, riigikogu kinnitab. Kõige kallim ärimaa, odavam elumaa. Al 2002 on maksumäär 0,5-2% maksustamishinnast aastas. Jaguneb 0,5 riigile, ülejäänd kuni 1,5% kohalikule omval. HARITAVA MAA MAKSUSTAMISHIND.1)boniteet 5...25 hp Mh=[50*(B- 5)+L*1000]*A Boniteet üle 25 hp. Mh[300*(B-25)+1000+L*1000]*A(B-maa boniteet,L-lisakulude koefitsent,A-asukoha koefitsent)MAAILMA MULLASTIK- 1)lithosols-17,2%rendsiinid ja rankerid need on kivised ja õhukesed mullad,graniidil ja pael 2)ferrasols-16,9%troopikaala mullad 3)calcisols,kastanozems-15,7%kõrbelised ja poolkõrbelised mullad.4)regosols,arensols-10,1%vähem kuivad mullad 5)luvisols9,9%6)gleysols,fluvisols-7,1% 7)cambisols-7,0% 8)chernozems-5,5%
90. - väga head mullad 80. - head mullad 70. - head mullad 60. - keskmised mullad 50. - keskmised mullad (Eesti keskmine on 41) 40. - halvad mullad 30. - halvad mullad 20. - väga halvad mullad (Peipsi äärsed maad) 10. - väga halvad mullad 1. olemasoleva seisu boniteet 2. perspektiivboniteet - kõik mulla parandamisvõimalused Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa-kasvukohatüüp näitab mulla headust. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi kasvukohatüüp. Aluspõhi, pinnakate, lähtekivimid Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj
omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub.Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne.potentsiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus.efektiivne kunstlik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena. 48. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille
(õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud) Ajutised järved ja karstialad ● Lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem kõrgus põhjustavad kivimite karstumist ja pinnavete neeldumist ● Paljud jõed ja ojad lähtuvad kõrgustiku jalamilt
omadused koos väliskeskonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutumiseks puudub. 2. Kuntslik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne. Potensiaalne kuntslik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus. Efektiivne kuntslik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena. 51. Mulla ja maa boniteet. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest, mulla bobiteedist j teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste jne) Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Hindamisskaala: 100-81 väga head maad 80-61 head maad 60-41 keskmised maad 40-21 halvad maad
Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub.Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne.potentsiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus.efektiivne kunstlik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena. 48. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi
aastajooksul kõik puud väljaarvatud seemnepuud, järelkasvu ja säilikpuud. Seemnepuudeks jäetakse 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta. Säilikpuid tuleb kindlasti jätta vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari koha. Lamapuittu tuleb sammulti jätta 5 tihumeetrit ühe hektari peale võimalikult erinevais lagunemisastmeis, eelistades suurima diameetriga puid. Mänd saab 90 aastaga küpseks puistuks kui on muld I Boniteet klassiga, kui aga on boniteet V siis saab mänd küpseks 120 aastaga. Männikus tohib olla lank 100 laiune ning 5 hektarit, sest kui raiuda maha laiemalt kui 100 meetrit siis võib mets uuesti kasvada peale väga 7 korrapäratult, sest langikeskele ei pruugi lennata seemneid. Lageraie on ka lubatud mistahes vanusega või rinnasdiameetriga, kui täius on 40% või vähem. Männikutes liitumis aeg on 4
pidurdada kahjulikud ained mullas 49. Muldade väetistarve. Võetakse proove 50. Mulla viljakus ja selle liigid. … avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes Looduslik viljakus- bio,keemilise,füüsikalised omadused koos väliskeskkonna tingimustega Kunstlik viljakus- kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimmõju ( saagi suurenemise eesmärgil) 51. Mulla ja maa boniteet. Mulla boniteet- mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundid Maa boniteet- maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilisest teguritest, mulla boniteedist ja teistest maatükkidest 52. Eesti haritava maa boniteet. 40 hp 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Leetumine, lessiveerumine,savistumine,näivleetumine,soostumine
Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutumiseks puudub. 2. Kuntslik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne. · Potensiaalne kuntslik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus. · Efektiivne kuntslik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena. 59. Mulla ja maa poniteet, selle määramine, hindamisskaala. Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest, mulla bobiteedist j teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste) Hindamisskaala: 100-81 väga head maad 80-61 head maad 60-41 keskmised maad 40-21 halvad maad 20-1 väga halvad maad Mulla määramine
sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise määramiseks tehti sõrmeproov nii: võeti mulda ja seda niisutati veega, sellest tehakse pallike ning kui õnnestub, siis voolitakse nöörike ning keeratakse rõngasse. Kui pallikest teha ei saa, siis on lõimiseks liiv; kui aga nöörikest ei saa teha, siis on saviliiv; kui nöör paintuamisel murdub, siis on tegu kerge liivsaviga; kui nöör keeramisel ei pragune või praguneb vähe, siis
7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril
annaabi.ee 
