Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad
Paiseleht on tugeva rögalahtistava toimega ja on seega hea nii köha, astma kui ka kopsutuberkuloosi ja veel teistegi haiguste korral. Ta parandab ka seedeteede põletikke. Harvem tehakse teed paiselehe õitest. Paiseleht võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Taime lehtedega on pead pestud kõõmast vabanemiseks. Roomav madar (kare virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp) See taim haakub alati kõigi mööduvate loomade ja inimeste külge, isegi tema kõrval kasvavad taimed ei pääse tema haardest. Seepärast ka nimi- kiskjarohi. Tegelikult on olemas veel üks sarnane liik: põldmadar. Vanarahvas on neid ilmselt üheks pidanud. Roomava madara varred võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab
Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein
Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium ...
Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik Pangaseisandi pragudes ja paeplaatidel kasvab palju haruldasi samblaliike Väike video Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kaheaastane teeservad varretükkidega Põld-lõosilm Karelehelised Ühe või Põllud, aiad, seemnetega rohumaa kaheaastane teeservad Verev huulõielised Ühe või Põllul, aias seemnetega rohumaa iminõges kaheaastane Roomav madar madralised üheaastane Metsaservad, seemnetega põld võsad Kirju kõrvik huulõielised üheaastane Põllud, söödid seemnetega põld Konnatatar tatralised mitmeaastane Põllud, söödid seemnetega rohumaa Harilik tatralised üheaastane Aiad, teeservad seemnetega rohumaa linnurohi Valge maltsalised Üheaastane Aiad, põllud seemnetega põld
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7
ühtlased kasvutingimused Teraviljale leidub ostja igas maakonnas Seega on antud kooslusel oluline roll nii looduses kui ka ühiskonnas PÕLLUMEES PÕLINE RIKAS! TOIDUVÕRGUSTIK 1 TOIDUVÕRGUSTIK 2 HIIREVIU PÕLDLÕOKE KIIVITAJ RUKKIRÄÄK A VIHMAUSS JOOKSIKLANE LEHETÄI ROOMA ORASHEIN V MADAR KASUTATUD KIRJANDUS http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_tera_ja_kaunviljakasvatus http:// www.pikk.ee/upload/files/Teadusinfo/Maheviljeluse_ja_tavaviljeluse_m6ju_v6rdlemine_2012_M_J2rvan. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/maheviljelus#. VCG7CPl_vkY http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http:// maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/mullaelustikonvagahabras.d?id=64363231 http://www.pikk
Võimlemisklubi ,,Piruett". Võimlemisklubi ,,Piruett" asutati 1990.a. suvel. See oli keeruline aeg Eesti spordis, kuna spordikoolide olukord hakkas halvenema. Rühmi töötas lisaks Tõnismäe baasile veel Mustamäel, Lasnamäel, Õismäel ja Pirital. Töötajaid oli 18. Juhatuse esimeheks valiti Jüri Kongas. Kuumaks 1990.a. oktoobris oli 20. rubla, sisseastumismaks 5. rubla. Asutamisest kuni tänaseni on klubis töötanud Mall Kalve, Ain Kalde, Gaida Madar, Sirje Prii ja Heli Kann. Esimestel aastatel juhtisid klubi sisulist tööd Jüri Kongas esimehena, Mall Kalve peatreenerina, Ain Kalde pearaamatupidajana ja Kristel Kivilo administraator sekretärina. Raskeimad aastad klubile olid 1992, 1993, 1994.a. Näiteks 1993.a. oli klubis 4 täiskasvanute rühma, 3 lasterühma, 6 töötajat. Kuumaks 1993.a. oli 50. EEK. Klubi oli lähedal likvideerimisele kui töötajate arv langes 5ni ja liikmete arv 152ni. Murrang toimus 1995.a
liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas,
8 Ekraan 9 Klaviatuur 10 Navigatsiooni süsteemi valjuhääldi asukoht Raadio ja GPS antenn 11 Navigatsioonisüsteemi menuüü 12 13 Kasutatud materjal 1. Sullakatko, T. (1995) Satelliit-Navigatsioonisüsteem: GPS-Navstar. Tallinn: Raadio-ja sidetehnika instituut, lk 4. 2. Madar, V. Mis on GPS: Meridian GPS Vastuvõtja. Kättesaadav: http://www.varavald.ee/Projektid/nr.251/GPS.doc , 19.04.08 3. Wikipedia, Global Positioning System: Simplified Method of Operation. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System , 19.04.08 4. Wikipedia, Global Positioning System: System Segmentation. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System , 19.04.08 5. Plank, T
PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus) sinikas (Vaccinium uliginosum) pohl (Vaccinium vitis-idaea) SUGUKOND: kukemarjalised (Empetraceae) PEREKOND: kukemari (Empetrum) kukemari (Empetrum nigrum) SUGUKOND: nurmenukulised (Primulaceae) PEREKOND: nurmenukk (Primula) harilik nurmenukk (Primula veris) SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium) hobumadar (Galium verum) SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae) PEREKOND: kassitapp (Convolvulus) harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis)
Keha proportsioonide võrdlev hindamine 2. Individuaalne vabaposeerimine (vabakava pikkus meestel on 1 minut ja naistel 1,5 minutit) 3. Kohustuslike pooside võrdlev hindamine. Amatööride maailmameistriks tulnud Olev Annus, naistest Inna Uit, Euroopa meistriks Ain Paavo. Silmapaistvalt ja edukalt on veel Eestit esindanud Indrek Otsus, Jevgeni Selnuhhin, A. Aleksejev, Merike Madar, Marek Kalmus, Ott Kiivikas. Eesti Tõstespordi Liit korraldab ka võistlusi SANGPOMMI KAHEVÕISTLUSES, milles peetakse ka EM ja MM võistlusi (Ida-Euroopas). Sangpommi kahevõistluses võisteldakse - sangpommi tõukamises - sangpommi rebimises nii parema kui ka vasaku käega Sangpommide (kahe pommi) tõukamine rinnalt toimub püstiasendis. Fikseeritakse kordusi, kui mõlemad käed on sirgelt üleval.
selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed; Taimeriigis: ühe- ja kaheidulehelised) SELTS (Loomariigis: -lised, nt närilised, kiskjalised, liblikalised, kilertiivalised jne; Taimeriigis: -laadsed, nt roosilaadsed) SUGUKOND (Loomariigis: -lased, nt kaslased, inimlased, koerlased jne; Taimeriigis: -lised, nt kõrrelised, liblikõielised, roosõielised, nelgilised, teelehelised jne) PEREKOND (Loomariigis: kass, koer, inimene jne; Taimeriigis: madar, kibuvits, maasikas, roos, õunapuu, hainijalg jne) LIIK (Loomariigis: Homo sapiens mõtlev inimene, Felis lynx ilves; Taimeriigis: Rosa canina koer-kibuvits, muulukas jne) Süstematiseerimise alused: Riigis on vähe sarnaseid tunnuseied, vaid kõige põhilisemad. Liigini liikudes sarnaste tunnuste arv kasvab ning liikidel on sarnaseid tunnuseid palju, peaaegu kõik tunnused on samad. 10. Loomulik ja kunstlik süsteem. Loomulik süsteem 17
(Lääts 1939). Nurmenukk Nurmenukud on kuldkollased kevadlilled, mis on ilusad looduse kaunistajad. Taimed sisaldavad rikkalikult C-vitamiini ning tänu sellele on neid hea kasutada salatites. Nurmenuku juured on heaks ravimiks köhahoogude vastu, pehmendavad ja rahustavad. Nurmenuku tee paneb aga higistama ning normaliseerib südametegevust. Kui on probleeme magama jäämisega või rahutuna unega, on ka abiks nurmenukud. Kui nuermenukuürt, palderjanijuured ning roomav madar koos teeks teha ning iga õhtu pool tundi enne uinumist juua peaks saama rahulikult magada, unenäod peaks kaduma ja rahu taastuma. Seda võiks eelistada uinutitele. Kui teha teed nurmenukuürdist ning üheksavägiseõiest, meest ning söögisoodast ja juua seda iga söögi peale, peaks see aitama kopsu- ja hingamisteede haiguste korral. On ka täheldatud kopsuvähi puhul kergendust ja parandemist. Kasutada võib sama teesegu ja bronhiidi, nohu,
Uued rõivamoed jõudsid talurahvani eestlastest linnaelanikkonna ja mõisateenijate, samuti võõrpäritolu käsitöömeistrite kaudu. 13. sajandist pärinevad ka esimesed värvitud tekstiilikatkendid, mis olid võrdlemisi värvivaesed: linased riided olid pleegitatud valgeks, villased enamjaolt lambapruunid või mustad, hallid. Enamasti värviti villa, lõnga, kangast vähem, sest sellele oli raske saada ühtlast värvi. Armastatuimad taimed värvimiseks olid madar punase, kaselehed ja karikakar kollase ja lepakoored pruuni ning musta värvuse saamiseks. Samast sajandist on ka andmeid kõlavööde kudumisest ja kandmisest. Kõlavöödes kasutati lõimeks villast, koeks linast lõnga ning neid kasutati seelikute ja sõbade kaunistamisel. Mehed kandsid korralikke villasest riidest või ka nahast kuubi, peamiseks rõivamaterjaliks oli tekstiil. Kroonik Henrik on kiitnud eesti naiste kootud vaipu, mida olla ristisõdijad oma
montanum) verev kurereha (Geranium kurereha (Geranium) kurerehalised (Geraniaceae) sanguineum) mõru vahulill (Polygala vahulill (Polygala) vahulillelised (Polygalaceae) amarella) liht-naistepuna (Hypericum naistepuna naistepunalised (Hypericaceae) perforatum) (Hypericum) harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae)
sest see on suhteliselt väikse maksumusega ja tööaja kuluga, ning vähendab umbrohtude seemnesaagivõimet. Umbrohutõrje edukuse määravad: - umbrohtude liik, kasvufaas ja rohkus Väikeseseemnelised ja madalajuurelised umbrohud (vesihein, mailane, põldkannike) on mehaaniliselt paremini tõrjutavad. Suuremaseemnelised ja sügavamalt tärkavatele ning sügavamate juurtega sammasjuurelistele umbrohtudele (roomav madar, konnatatar, kõrvikud, tuulekaer) on mõju väiksem. Vegetatiivselt paljunevatele umbrohtudele (h. orashein, põldohakas jt) on äestamise mõju väga väike. Suuremas kasvufaasis olevate umbrohtude puhul peaks harimisriistade tööorganid olema tugevamale survele reguleeritud, kuid see võib kaasa tuua kultuurtaimede vigastusi. - töötlemise aeg Äestamise efektiivsuse määrab suuresti ära umbrohtude kasvufaas. Ideaalseks äestamise ajaks peetakse
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises viljeluses tavaliselt paranevad. Juurde tuleb ökoviljelusele omaseid umbrohuliike, nagu hiirehernes, põldohakas. Umbrohuliikide omavahelises konkurentsis mõnede liikide mõnede liikide domineerimine suureneb (nt hiireherned), teiste arvukus väheneb (nt harilik orashein). Siiski mitte kõik lisanduvbad liigid ei saa koosluses domineerivaks (nt rukkilill).
seotud seenesümbiontidega Õis viietine, viljaks mari või kupar Eelistavad happelist pinnast Palju marjataimi · Harilik kanarbik, soo-eerika, leesikas, pohl, mustikas, jõhvikas, sinikas, sookail, hanevits, küüvits, harilik kukemari, ümaralehine uibuleht · Sugukond nurmenukulised · Harilik nurmenukk, alpikann, pääsusilm, laanelill, perek metsvits · Sugukond madaralised · Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar) · Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus · Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein · Sugukond kukesabalised
Õis viietine, viljaks mari või kupar Eelistavad happelist pinnast Palju marjataimi Harilik kanarbik, soo-eerika, leesikas, pohl, mustikas, jõhvikas, sinikas, sookail, hanevits, küüvits, harilik kukemari, ümaralehine uibuleht Sugukond nurmenukulised Harilik nurmenukk, alpikann, pääsusilm, laanelill, perek metsvits Sugukond madaralised Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar) Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein Sugukond kukesabalised
· Veereziim taimekasvuks soodne · Enamuspuuliigiks lehtpuud: arukask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, must sõstar, paakspuu · Rohurinne- seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, metspipar, lõhnav madar, varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud
Puhastab verd ja kogu organismi. Sellist teed võib juua nii noor kui ka vana, kellel reumaatiliste haiguste tunnuseid. Tuleb juua pikemat aega, eriti sügisel ja kevadel. Paiselehed, kibuvitsamarjad. Mõlemaid komponente võtta võrdselt 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta. Lasta 25 minutit tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval, 1 klaas päevas. Aitab põievalude puhul. Lastel on abi saadud ka põiepeetuse puhul. Pohlamarjad ei vaja soovitust, need on samade haiguste vastu. Roomav madar Tavaline umbrohi meetripikkuste roomavate pudrumännataoliste leherosettidega ja hästi karvaste karedate vartega, mis haakuvad teiste taimede ja ka riiete külge. Kasutatakse närvihaiguste, hüsteeria, epilepsia ja muude sellelaadsete tõmblemiste ravimisel. Võetakse madaraürti 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut seista, jahutatakse ja juuakse lonkshaaval 1 klaas päevas pikema aja jooksul. Madaraürt, palderjanijuured, kummeliõied. Võtta kõiki
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval ......................................
28. SUGUKOND MADARALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi madaralaadsed. * Liike umbes arv puudus! * Valdavalt puittaimed, eriti troopikas. * Neljatised-viietised õied kahe viljalehega alumise sigimikuga. * Kaheosaline jaguvili (kaksikseemis) ja nelja kuni 8 süstja lehega männas. * Lõhnav-varjulill viljakates salumetsades, värv-varjulill loopealsetel. Hobumadar ja värvmadar on sagedaseimaid taimi eesti kultuurmaastikus. Pehme madar, roomav madar (toetub teiste taimede najale), punavärvik (vahemeremaadest pärinev) kasutati pikka aega punase värvi saamiseks (juurtes on värvained), kiinapuu (pärineb Andide idanõlvade raskesti liigipääsetavates metsades) kasutatakse ammust ajast palavikuvastase vahendina troopiliste haiguste puhul (malaaria), troopilisest Aafrikast pärinevad kõik kohvipuu liigid. Kohvipuu on madal igihaljas puuke või põõsas, mis õitseb mitu korda aastas. Üks vili sisaldab kahte seemet (kohviuba), mis
Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26. Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed. Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust
Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25.Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26.Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed. Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust.
Allelopaatiline mõju Umbrohi on konkurendiks valguse suhtes Mitmed strateegiad kuidas ,,valguse juurde pääseda": - kultuurtaimedest kiirem kasv - kultuurtaimedega sarnane kasvukiirus aga kasv on kiirem kasvuperioodi lõpus (näiteks valge hanemalts) - aeglasem algareng aga lõpuks kultuurtaimest ülekasvav (näiteks põldohakas) - aeglane algareng aga kasutab hästi ära taimikus tekkinud tühimikud (näiteks vesihein) - ülesronivad umbrohud (näiteks roomav madar, hiireherned, konnatatar) Umbrohtude kasulikkus: - umbrohud on geneetilise ressursi allikaks - suurendavad agroökosüsteemi puhverdusvõimet - suurendavad bioloogilist mitmekesisust (kultuurtaimed ei mõju monokultuurina) 29 - vähendavad aurumist - sügavajuurelised umbrohud transpordivad toitaineid alumistest kihtidest ülemistesse (näiteks põldohakas ja paiseleht)
Selliste koodide kirjeldamiseks ja analüüsiks sobivate hulkliikmete tehete jaoks on kõige sobivam kasutada kordajaid, mis kuuluvad mingisse lõplikku korpusesse. 35. Tehted lõpliku korpuse elementidega.Konspekt 13. -liitmine (ka lahutamine) -korrutamine -korrastamine (faktoriseerimine) -pöördelementide leidmine -..... -diskreetne logaritm -..... 36. Tehted lõpliku laiendatud korpuse elementidega. Samad tehted, aga kõigepealt tuleb korpuse elemendid korrastada! - Madar konsultatsioonis rääkis nii. 37. Hammingi koodi tekitava maatriksi ja kontrollmaatriksi koostamine. Vt. pisut eespoolt 38. Hulkliikmete liitmine ja korrutamine, kui kordajad kuuluvad lõplikku korpusesse GF(2). Konspekt 13. 0+0=0, 1+0=1, 0+1=1, 1+1=0 0*0=0, 0*1=0, 1*0=0, 1*1=1 1011*101=1011+0+101100=100111 1001101 1011 39. Hulkliikmete jagamine, kui kordajad kuuluvad lõplikku 101 korpusesse GF(2)
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
hävitada umbrohu paari päeva pärast. Mikrofloorale ja faunale ei mõju see hästi, kuna leek võib selle hävitada. 88. Leegitamise mõju sõltuvalt umbrohuliigist ja umbrohu ning kultuurtaime kasvufaasist. Idulehtede faas – põldsinep, põld-kannike, verev iminõges Idulehed kuni 2 idulehte – teekummel, kahar kirburohi Idulehed kuni 4 pärislehte – kesalill Rohkem kui 4 pärislehte – vesihein, raudnõges, roomav madar Noor taim on leegitamise suhtes tundlikum. Oluline on ka kasvukuhiku paiknemine, kui see on sügavamal, siis leegitamine ei mõju ning taim võib uuesti tärgata. Pigem mõjub leegitamine üheaastastele taimedele. Kõrrelised on kõige vastupidavamad leegitamiseke. Kultuurtaime võib leegitada tärkamise eel ja järel. 89. Multši kasutamine umbrohutõrjel, „materjalide“ valik ja nende omadused (taimed, orgaanilised, tehis, iselagunevad jne).
Toomas Rang II 225 620 2154 Toomas Ruuben II 418 620 2354 Uko Umbleja II 321 620 2114 Uljana Reinsalu tööleping peatatud Uljas Tamm Raja 15 - 235 620 3544 Ülo Nurges II 320 620 2116 Ülo Remmel II 306 620 2107 Urve Madar II 416 620 2358 Vadim Kimlaychuk II 305 620 2109 Vadim Pesonen Raja 15-226 620 2258 Vaike Pukk Raja 15 - 229 620 2257 Valeri Koževnikov II 413 620 2358 Valeri Kravets II 411 620 2369 Varje Vain Raja 15 -225 620 2325
jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk, metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin) Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg) Salumetsad Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu-siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks, seaohakas, heinputk, soo-koeratubakas, lepiklill, ojamõõl, humal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, harilik roossammal) Soovikumetsad
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Varred on nüri-kolmekandilised, lehed 4-8 mm laiad, rohirohelised. Õisik koosneb ühest kuni 3,5 cm pikkusest isaspähikust ja 3-6 emaspähikust. Emaspähikud on kuni 6 cm pikad, hõredad ja longus. Emakasuudmeid 3. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. Põisik on 4-6 mm pikk, kolmekandiline, pika nokaga, kahvaturoheline. Kasutamine: sobib loomadele söödaks. LÕHNAV VARJULILL Asperula odorata. Taimel on uueks nimeks LÕHNAV MADAR Galium odoratum. Asperula kare; varjulille paljudel liikidel on enam-vähem karedad lehed. Odorata lõhnav. Sugukond madaralised. Püsik. 35 Kasvukoht: salumetsad, varjulembese taimena eelistab nõrgalt happelist pinnast. Esineb sageli hulgaliselt, moodustades puhaskogumikke. Risoom peenike, roomav, harunenud
metsikud eellased võivad olla abiks nüüdissortide parandamisel. Taimed on oluliseks allikaks ravimite valmistamisel. Pärastsõjajärgsel ajal, mil kartulit, juurvilja ja liha oli jaopärast või polnud üldse, kasutati supilisandina või salatina kõrvenõgest, võilille ja hanemaltsa. Toiduainetena kasutati ka linnukapsast, kärnoblikat, põldohakat ja põld-lõosilma. Tuntumate ravimtaimede kõrval omavad raviomadusi ka hanijalg, harilik hiirekõrv, roomav madar, põldosi ja harilik orashein. Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. Märgatav osa maakera territooriumist kannatab kasutuskõlbuliku vee puuduse all nii kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) kui ka inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie
Toomas Rang II 225 620 2154 Toomas Ruuben II 418 620 2354 Uko Umbleja II 321 620 2114 Uljana Reinsalu tööleping peatatud Uljas Tamm Raja 15 - 235 620 3544 Ülo Nurges II 320 620 2116 Ülo Remmel II 306 620 2107 Urve Madar II 416 620 2358 Vadim Kimlaychuk II 305 620 2109 Vadim Pesonen Raja 15-226 620 2258 Vaike Pukk Raja 15 - 229 620 2257 Valeri Kozevnikov II 413 620 2358 Valeri Kravets II 411 620 2369 Varje Vain Raja 15 -225 620 2325
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
