Kasvukohal moodustab mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 50 kuni 150 cm. SORDITUNNUSED Mitmeaastane, kõrge, hõredapuhmikuline pealishein. Hea söödaväärtus, kui niidetakse mitte hiljem kui loomise alguseni. Keraheinale sobivad mittehappelised ja kuivapoolsed mullad. Kannatab põuda, varju. Suurimat saaki annab 3-4 aastal. Turbamuldadel on saak ebakindel, sest harilikku keraheina kahjustavad isegi mineraalmuldadel hilised kevadised öökülmad. Kerahein kasvab kevadel kiiresti, seetõttu sobib varajaseks karjatamiseks. Liigikirjeldus Rahvapärased nimed: koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased Süstemaatiline Kuuluvus: Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein. Vili: Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Terise ühel küljel on ribi, teisel vagu. Leht: Taimel on kuni 60 cm pikkused ja 8 -10 mm laiused lamedad või renjad lehed. Varre suunas tõmmatuna tunduvad need karedad.
Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir
Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised. Sõnnikut või komposti võib anda suuri koguseid, 50-100 t/ha rajamise alla. Pealtväetisena kuni 30 t/ha. Talvel lumele sõnnikut panna ei tohi. Läga: org/anorg väetis Kartul, teraviljad, rohumaad, palju toorproteiini söödas peab olema Seemnesegude koostamine ja heintaimede agrobioloogilised erinevused Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Kevadel varajase arenguga – lutsern, kerahein Kevadel hilise arenguga – Kastehein, timut Varakult õitsvad – lutsernid, kerahein Hilja õitsvad – kastehein, timut Heintaimede kasvulaad Pealisheinad – luste ja päideroog ei sobi karjamaale, sest pikad ja lehm ei paista välja, sest neil pole peale niitmist palju lehti, toitaineid vaja juurtest , kurnab taime ära. Alushein- aasnurmikas, madalakasvuline Puhmikulised – kerahein, timut Võsundilised – Valge ristik on kahjulik muru umbrohi, sest see õitseb, mesilane,
mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD m a r d ik a lis e d r it s i k a li s e d ä m b lik u lis e d lib lik a lis e d s u u r - õ ie s ik k r o h u tir ts p ä e v a p a a b u s i lm jo o k s ik u d r its ik a d s u u r - h a rk sa b a s ita s itik a s LINNUD NIIDUL Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana IMETAJAD NIIDUL Muti käigustik: 1
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sün...
Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahein, ohtetu luste, päideroog. Saagikus: Niidul madal kuni keskmine. Kevadine kasv on nõrk kuni loomiseni, edaspidi intensiivistub. Viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga. Talub vegetatsiooniperioodil 6-7 kordset karjatamist. Reageerib hästi orgaanilisele ja lämmastikväetisele. Toitaineterikkal kasvukohal väga hea söödavusega, kuid Kvaliteet
Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.t. osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon? Ökosüsteemi iseregulatsiooni tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides 7.1 Kuidas tekib ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilise tasakaalu olukorras on ka liikidevaheline konkurents madal. Ökoloogiline
ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp ,,Ahel". Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa ,,Kinnita". Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. Kerahein Varblane Rebane 2. Ristik Röövik Hiir 3. Ristik Tigu Siil 4. Kerahein Hiir Siil 5. Päevalill Varblane Ilves Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3
linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. kerahein röövik siil 2. nõges tigu siil 3. kerahein jänes ilves 4. ristik varblane rebane 5. päevalill tigu rähn Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3
Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1. Tera ja kaunviljad rukis, nisu, kaer ja kaun- hernes, ub, lääts. 2. Mugul- ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut, aruhein, kerahein, aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep, lina 6. Narkootilised taimed- tubakas, magun, oopium. Agrotehnika Kasvukoha valik Kasvatamise koht külvikorras Seene ettevalmistamine Mulla harimine Külvitöö Kasvuaegne hooldus Korstustöö Külvi eelne väetus Umbrohu tõrje Külvide hooldamine Mulla harimine
nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem. Ohakas Tulikas Naistepuna Ristik Timut Lutser Koerapöörirohi n Kerahein Harilik tindik Lehetäi Heinaritsikas Pääsusaba Lina-tähtöölane Mesilane Lepatriinu Kitsed, hobused, lambad, veised Põldlõoke Sookiur Kiivitaja Põldpüü Rukkirääk Suurkoovitaja Kadakatäks Metskiur Talvike http://pmk.agri.ee/pkt/vana/files/eesti_levinumad_pollulinnud.pdf http://entsyklopeedia
65939037271 28 P 14,48 põldhein põldhein 65839183183 29 P 24,82 põldhein põldhein 66839058454 30 P 16,19 mustkesa talivili 66839132131 31 P 34,31 mustkesa talivili 66538716555 32 P 1,24 oder oder 65938907003 33 P 11,55 põldhein põldhein 66538744095 34 P 5,77 oder oder 66538722429 35 P 10,68 oder oder 66038966441 37 P 29,67 heintaimed kerahein 65839055823 39 P 28,92 heintaimed põldhein 65739452527 40 P 6,06 heintaimed kõrrelised 65739399089 41 P 13,97 heintaimed põldhein 2010 2011 proovinr boniteed PH P K Ca talinisu raps 1 0 7,2 95,0 101,0 3940,0 talinisu raps 4 0 7,1 227,3 150,0 2016,7
KULTUURROHUMAA D Koostasid: Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panfilova Rauno Kaldma Kultuurrohumaad on tekkinud külvamise tagajärjel.Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Seal kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RISTIK TIMUT LUTSERN Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Click to edit Master text styles a)kultuurniidud (seal Second level ...
ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede kõrgus on 0,8-1,8 meetrit. Lehemass on keskmises kolmandikus. kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks liitriteks N: timut, h. kerahein, punane nstik, hübriidlutsern keskkonnarcosluse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses.Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega 2) Alusheinad- Taimede kõrgus on 0,6-0,8 meetrit. Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad heinade taimikul domineerivad lehed. rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid
Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt). Terofüüdid üheaastased taimed, kes elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena (paljud umbrohud nagu punand, hiirekõrv, harilik piimalill jne) Eluvormide bioloogiline spekter on eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis vôi piirkonnas
Taime- ja loomarakud 1.Oskab nimetada 4 erinevust taimede ja loomade vahel. 1)Toitumine: Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. 2)Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad. 3)Taimerakk erineb loomarakust. 4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel. 2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda. 1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole. 2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega. 3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeeti...
Sage põldristikheina kordumine samal põllul võib esile kutsuda ristikheina väsimuse, mistõttu ristik enam hästi ei kasva. Seepärast tuleb külvata ristikheina mitte enne 4 aastat, veelgi kindlam 6 aasta järel. Sageli hukkub Eestis risikhein vähktõve tõttu. Põldristikheina ebakindluse tõttu lisandattakse põllul temale tihti rootsi ristikheina ja timutit, harvemini teisi kõrsheinu, mis enam ädalat annavad. Selleks sobib kerahein kuivemais, päris-aruhein niiskemais oludes.ristikheina külvatakse kevadel võimalikult varakult katevilja alla, milleks on enamasti talirukis. Külviks läheb puhaskülvi korral umbes 20 kg seemet hektari kohta. Fosfor- ja kaaliväetis enamasti soodustavad ristiheina kasvu. Tihti antakse vara kevadel ka kipsi. Kui ristik on täies õies, algab ta puitumine ja ta seeditavus langeb. Varajasem niitmine annab kõrgema väärtusega, seeditavama ja valgurikkama heina, kuid vähem saaki. Aastasaak
Kui liblikõielisi kasvatada puhaskülvis, jääb põld kohati hõredaks, saak langeb ja asemele tulevad umbrohud. Segus kasvatamisel täidavad vegetatiivselt kiiresti levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba). Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein.
Nii on Laelatu Kaitsealal loendatud 465 erinevat taimeliiki. (3) Niidu taimestik jaguneb järgmisteks osadeks: 1) kõrrelised, 2) liblikõielised, 3) teised niidutaimed. Kõrrelise vars on nagu sile toru, milles on paksemad kohad. Neid nimetatakse sõlmedeks. Sõlmede kohast ja varre tipust kasvab kõrreline pikemaks. (1) Kõrrelised on tuultolmlejad. Nende õied on pisikesed ja rohekad. (1) Kõrrelisi on palju liike. Niidul kasvavad näiteks kerahein, aas-rebasesaba, põldtimut, värihein. Liblikõielisteks nimetatakse taimede rühma, mille õis meenutab kokkupandud tiibadega liblikat. (1) Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid. Nad püüavad õhust taimedele olulist lämmastikku ja töötlevad selle taimedel kättesaadavaks. Bakterid saavad taimelt vastu toitaineid (suhkrut). Järelikult on tegemist kahe organismi koostöö ehk sümbioosiga. (1) Liblikõielistest kasvavad niidul ristik, hiirehernes, aashernes.
Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht Roosa ristik – õis valge- roosa, leht pole karvane Valge ristik – väga kõrge toiteväärtusega Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed Ida-kitsehernes (galeega) – väga pika kasutuskestusega Harilik nõiahammas – sisaldab tanniini, seetõttu ei tekita loomadel puhitusi Kõrrelised heintaimed Põldtimut Harilik aruhein Harilik kerahein – kasvab puhmastena Aas-rebasesaba – valged ohted Päiderroog – kasvab ainult turvasmuldadel Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30%
kvaliteeti proteiini parema omastatavuse kaudu. Punane ristik külvati põld-raiheina, roog-aruheina ja keraheinaga. Katsevariantide koristusaegadeks oli punase ristiku õiepungade moodustamise (varane koristus) ja õitsemisfaas (hiline koristus). Katses püüti saavutada 30%-line kõrreliste osatähtsus segus (foto 1). Foto 1. Punane ristik põld-raiheinaga hilisel koristamisel Talvekahjustusi esines põld-raiheinal, roog-aruheinal ja punasel ristikul. Kerahein seevastu talvitus hästi ja arenes hoogsalt. Esimese kasutusaasta saak oli kõrge, kusjuures KA enamsaak moodustas kõrreliste mõjul vaid 4-7% (tabel 6). Segudes oli põld-raiheina 20-30%, roog-aruheina 16-21% ja keraheina 14-18%. Punane ristik oli tugeva konkurentsivõimega. Hilisel koristusel oli kõrrelisi 4-10% võrra rohkem. Seeduva kuivaine saake arvestades puudus esimesel kasutusaastal kõrreliste mõjul usutav enamsaak. Punase ristiku-kõrreliste
Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes.
2. Pikkvõrse - Kui võrsel on olemas kõrs ja lehed 3. Generatiiv võrse - kui kõrrel on õisik, kõrs ja kõrrelehed , see on võimeline andma seemet. Eristatakse 3 võrsumise tüüpi. Vaata lehe pealt mis ta andis.:) 1. võsundiline - 2. hõreda kuhmikuline see on selline kus külgpung kasvab läbi maaluse lehe ja suundub kaarjalt mulla pinnale. Tekivad hõredad puhmad. Selle tüübiga on põld-timut, kerahein, harilik aruhein, kõrge raikaerik, 1.a raihein, ja karjamaa raihein. 3. Tiheda puhmikuline jusshein, luhtkstevars, punane aruhein ja lamba-aruhein. 70) Liblikõieliste heintaaimede võrsete kasv ja areng Öiblikõieliste taimede arenemised. Esmalt areneb idujuur ja siis iduvars koos idupungaga. Kõikkidel liblikõielistel on 2 idulehte. 4-6 päeva möödudes ilmub mulla pinnale ristikutel 2 õmarat iduehte, lutsernil ja idakitsehernel 2 ovaalset idulehte. Iga 7-10 päeva möödaudes
Paal aga klassifitseeriks parasniisked Rannapungerja lamminiidud niiske lamminiidu kasvukohatüüpi. Mullad on kerge lõimisega, sest tegemist on liivase lähtekivimiga (Maa-amet), mis näitabki, et üleujutused pole pikaajalised ning pärast üleujutust taheneb muld kiiresti. Kasteheina koosluse rohustu on liigirikas ja kõrgekasvuline, paljude nitrofiilsete liikidega. Seal domineerivad taimed nagu suur kastehein, põldtimut ja harilik aruhein, sagedased on ka harilik orashein, kerahein, punane aruhein, aas-seahernes, aasristik, mets-harakputk, maajalg, köömen jt (Kukk 2004). Putukatest esineb lamminiitudel kiililisi, tirdilisi, mardikalisi, ühepäevikulisi, ehmestiivalisi ja kahetiivalisi. Nende elupaigad on tihedalt seotud veega. Kuivematel lamminiidualadel elab palju niitudele ja avamaastikele iseäralikke liike. Jõgede kaldavöönditel on mitmekesine mardikaliste fauna, kus võib kohata mitukümmend liiki jooksiklasi. Eesti punasesse
Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb seeduva valgu hulk liblikõielistel kesk 0,3 % ööpäevas ja kõrrelistel 0,5 % päevas. Rohu niitmisee sagedus varase ja kiire arenguga liikidel, nagu kerahein, 4 korda. Keskmisega 3 korda ja aeglase arenguga liikidel 3 korda suvel. Kui esimene niide koristatakse heintaimede õisiku loomise alguses siis teine rohusaak sadakse 30-35 päeva möödudes. 3 Rohusaak 40-45 päeva hiljem ja 4 rohus mis saadakse keraheinalt ja hübriid lutsernilt tuleb korist mitte hiljem kui Okt alguses. Rohu niitmise kõrgus suve esimesel poolel 6-10 cm maapinnast. Suve teisel poolel peab olema niidu kõrgus 10-14 cm. Rohumaade niitmist saab alust kõigepealt sellistelt
Maapiirkondades rohkem õietolmu, AGA siiski soovitatav maal elada, sest linnas palju saasteaineid (heitgaasid), seal õietolmu allergeene sisaldavad partiklid penetreeruvad koos lenduvate saasteosakestega väikestesse hingamisteedesse. Aerobioloogiline seire Eestis ambroosia õietolm Ungari, Ukraina ja Venemaa lõunaosast Okaspuud puudub allergoloogiline tähtsus Männi õietolmuosakestel paks pind ei vabasta proteiine kohe Suvel - heintaimed pollinoosi põhjustab Timut, kerahein, kastehein Heintaimede õietolmu diameeter suur nina- ja silmapõletik August september koirohi, puju, malts, oblikas Ambroosia (korvõieline) õietolm on väga tugev allergeen võrreldes teistega Teraviljad allergoloogilist tähtsust ei oma, õietolmuosakeste pind õline, kleepuvad üksteisega kokku Puju suhtes allergiline putuktolmlejad (võilill) Bensoe viigipuu Lõikelilled Kroonülased ehk anemoonid kontakt nahapõletik ning aaloe Kuhikpriimula
kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria)
kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria)
Kooslus säilib suht ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Rohumaade kasvukohatüübid 1.Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood . Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine. 2.Soostunud rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi.Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30
Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi) Leewenhoek Nimed:Malthus toiduressursside teooriaFarr arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John MuirUSA Sierra klubi tegutseb siianiRessursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetikaAldo Leop...
ÕIETOLMUD Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes.
tedremaran, angervaks, peetrileht jne. V Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Mahajäetud pealtparandatud või kultuurrohumaade eristamine arurohumaadest tugineb taimkattele ja kasutusajaloole. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaade taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine. Kultuuristatud koosluste suktsessiooni poollooduslikuks pole Eestis lähemalt uuritud. Kui kunagist kultuurrohumaad rohkem mitte künda või väetada ja iga-aastaselt niita, siis aja jooksul kujuneb poollooduslik taimekooslus. Probleem seisneb ajalise piiri tõmbamises.
Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.(1) Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes
· liblikõielised rohtsed taimed, mõned põõsad. nt. Hernesuba, ristik, lutsern · roosõielised rohttaimed ja põõsad. nt. Maasikas, vaarikas, õunapuu, toomingas · maavitsalised rohttaimed. Nt kartul, tomat, tubakas. (palju mürgiseid taimi) · Korvõielised rohttaimed. Nt võilill, aster, rukkilill Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised Idujuur on taandarenenud, mille tõttu juurestik koosneb lisajuurtest, puudub primaarne kambium. Hästi on arenenud rõõp- ja kaarroodsed lehed, nt liilialised. Enamikud on kas sibulate, mugulate või risoomidega. Risoomidega liilialised: maikelluke, piibeleht. Sibulaga liilialised: kõik laugud(lehed on kas lamedad, niitjad või ruljad; iseloomulik on sarikõisik; kõikides laukudes on teravalõhnalised eeterlikud õlid; hütonsiidid, vitamiinid)
Click to edit Master text styles Second level Päikseline, poolvarjuline Third level Parasniiske kasvukoht Fourth level Fifth level k. umbes 40cm Madal pungbambus Pleioblastus humilis Click to edit Master text stylesParasniiske kasvukoht Second level 20 50cm Third level Fourth level Fifth level Harilik kerahein Dactylis glomerata Päikesepaistelisse Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level ~ 100cm Third level Fourth level Fifth level Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level k. 60 120cm Third level Fourth level Fifth level
ristik, sirplutsern, ohtetu püsikluste, päideroog, karjamaaraihein, punane aruhein · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, roog-aruhein Heintaimede jaotus kasutuskestuse alusel · lühiajalised: punane ristik, roosa ristik, põldtimut, harilik aruhein, karjamaa-raihein · pikaajalised: valge ristik, lutsernid, ida-kitsehernes, aasnurmikas, punane aruhein, aas-rebasesaba, ohtetu püsikluste, päideroog, kerahein, roog-aruhein Heintaimede koht külvikorras · Mitmeaastased heintaimed ei ole nõudlikud eelviljade suhtes · Nad on ise head eelviljad paljudele kultuuridele · Muld ei tohi olla välja kurnatud eelkultuuri poolt · Monokultuurina kasvatamisel on saagid madalad mullaväsimuse tõttu · Ristiku-timuti segud on hea eelvili tali- ja suviteraviljadele · Ristik kui eelkultuur mõjub hästi esimesele järgnevale kultuurile · Lutserni või lutsernirohke segu mõju kestab 2-3 aastat
tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19. Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavatel aladel valget ristikut. Uus liblikõieline heintaimeliik Eestis on kitsehernes (Galeega). Söödaks kasvatatakse segavilja (oder+kaer+hernes), nii haljasmassiks kui ka teradeks. Vanad kultuurtaimed Eestis on hernes ja põlduba
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
Eestis, kaitse. Põhjalikumalt ranna-, lammi-, loo- ja puisniitude eripärad. Arurohumaad - paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine. Soostunud rohumaad - liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi soostunud rohumaid.
V Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Mahajäetud pealtparandatud või kultuurrohumaade eristamine arurohumaadest tugineb taimkattele ja kasutusajaloole. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaade taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute 10 leidumine. Kultuuristatud koosluste suktsessiooni poollooduslikuks pole Eestis lähemalt uuritud. Kui kunagist kultuurrohumaad rohkem mitte künda või väetada ja
Kalavürts eelkõige. Heintaimed Liblikõielised(looduslikud) tähtsad on sest on valgurikkad. Valgurikkad taimedpeavad end kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad nied hea meelega ei söö. Kuivatatuna on päris ok. Looduslikud kõrrelised enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid luht kastevars kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist sinihelmikas, kastikud, jusshein. Head kõrrelised on nurmikad, aruheinad, kerahein, timut. Murunurmikas tagab esimese aasta muru. Hea murutaim on hea karjala taim. Pilliroog, toorest peast tehtud maitseb päris hästi loomadele. Pilroog ei talu niitmist ja ära söömist,ennast kaitseb vanade kõrte rägastikuga nii loomade kui konkurentide eest. Lõikheinalised eelkõige kevadel ja varasuvel, sügise poole liiga puitunud. Tupp villpea on üpris arvestatav söödataim. Mõõkrohi kohe kindlasti ei kõlba süüa. Luhaheinad tarnad tuleb enne jaanipäeva ära teha
Paljuliigiline taimik on tunduvalt vastupidavam talvekahjustustele ja haigustele. Põua- ja erosioonikartlikel muldadel loob selline rohukamar eeldused pikaajaliseks karjamaaks. Lambakarjamaad on tavaliselt kuivemates kasvutingimustes. Seetõttu sobivad lammaste karjatamiseks mõeldud rohumaadele põuakindlamad liigid ja sordid. Kuivale kasvukohale sobivad liblikõielistest heintaimedest harilik nõiahammas ja lutserni karjamaasordid. Kõrrelistest sobib kerahein kuivale savikale mullale, toitainete vaesemale mullale punane aruhein ning toitainete rikkale mullale aasnurmikas. Näidisseemnesegud (tabel). Kuigi valge ristik ei ole põuakartlikel aladel püsiv liik, siiski võetakse teda seemnesegusse 3...4 kg/ha. Tänu oma heale vegetatiivsele uuenemisele võib valge ristik niiskematel aastatel kiiresti levida ja anda kõrge toiteväärtusega tiheda rohukamara. Punane ristik tavaliselt lamba karjamaale ei sobi, ühelt poolt tema kõrge kasvu
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
buckthorn. Siin ei ole praktiliselt üldse alusmetsa või seda esindavad kadakas ja harilik paakspuu. Dwarf shrubs dominate the ground vegetation - these are heather, marsh tea, bog whortleberry, bilberry, andromeda, crowberry; there are also some herbs as cocksfoot, purple moor grass, hare´s tail. Alustaimestus domineerivad puhmad need on kanarbik, sookail, sinikas, mustikas, küüvits, kukemari; samuti on siin mõned rohttaimed, näiteks kerahein, sinihelmikas, tupp-villpea. The moss layer is continuous and bog moss forms the majority of the cover. Samblarinne on lausaline ja turbasammal moodustab enamiku pinnakattest. The hair moss (Polytrichum) site type occurs on podzolozed soils, podzol-gley soils or peaty podzol soils. Karusambla kasvukohatüüp esineb leetunud gleimuldadel, leede- gleimuldadel või turvastunud leedemuldadel. The pine is the leading tree species (60%), birches (21%) and spruces (17%) occur less often
Kõrge fotosünteetilise tootlikusega on tavaliselt sellised lehed, millel on kõik tingimused optimaalsed (põllumajanduskuluutid ja nendega kaasnevad umbrohud). Taimed fotosünteeesi aktiivsusega jaotatakse erinevatesse rühmadesse. C3 tüüpi: fotosünteesi esmased produktid on kolme süsinikuga orgaanilised happed. Mõõduka kliimaga kasvukohtades on C3 tüüp efektiivsem kui C4 ja CAM. C3 tüüp on valdav enamus taimi. (ntks nisu, rukis, raihein, kerahein, põlduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamm, pöök, kask, mänd) CAM tüüpi: paksulehelised taimed (kõrbe sukulendid). Fotosünteesi ööpäevane rütm muutub: öösel C4 ja päeval C3. C4 tüüpi: esmased produktid peamiselt nelja süsinikuga orgaanilised happed. (ntks mais, suhkruroog, hirss, sorbo, kukekannus, rebasheinad, portulakid, maltsalised). On olemas ka segaperekondi. Nii on C3 ja C4 tüüpi liike Euphorbia perekonnas. Looduses on intensiivseim
varasemalt kui talinisu. Aug I dekaad.Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles.Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega. 58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused). Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik, roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein, kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast. 59) Seemnekontrolli üldmõisted. Seemet kui kaupa isel omadused: ehtsus, puhtus, idanevus,niiskus. Seemnekontrollijaama ülesanded: 1) seemnekaupade kontroll siseturul, proovide võtmine seemnekontrollijaama algatusel ja tellija palvel
jooksul. Taimede elustrateegiate jaotamisel võetakse aluseks liigi konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumise viis ja populatsiooni dünaamika (arvukuse muutumise) laad. Ühe jaotuse järgi (Crime järgi) on olemas C (konkurentsi, tugevad taimed), S (stressikindlad taimed) ja R taimed. C taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, tugev kasv ja harv seemneline uuenemine. Näiteks kuusk, kõrvenõges, kerahein. S taimed kasvavad pidevalt ebasoodsates tingimustes, populatsioon on stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, erilised kohastumused, nõrk kasv ja valdavalt vegetatiivne uuenemine (näiteks rabataimed ja varjutaimed). R taimed kasvavad muutlikus, lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine
Lehed pikad, rööproodsed, esineb keeleke või karvaring Lehetuped pole kokku kasvanud Õied pähikutes, moodustavad liitõisiku Viljaks teris Sugukonnas väga palju toidutaimi, levinud üle maakera · Harilik pilliroog · Laialehine hundinui (sugukond hundinuialised) · Tuulekaer · Kerahein · Perek nurmikas · Perek aruhein · Perek kastik · Timut · Värihein · Longus helmikas · Perek orashein · Oder, nisu, rukis · Sugukond loalised · Perek luga (harilik luga, konnaluga) · Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm
Aug I dekaad.Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles.Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega. 58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused). Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik, roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein, kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast. 59) Seemnekontrolli üldmõisted. Seemet kui kaupa isel omadused: ehtsus, puhtus, idanevus,niiskus. Seemnekontrollijaama ülesanded: 1) seemnekaupade kontroll siseturul, proovide võtmine seemnekontrollijaama algatusel ja tellija palvel
Lehed pikad, rööproodsed, esineb keeleke või karvaring Lehetuped pole kokku kasvanud Õied pähikutes, moodustavad liitõisiku Viljaks teris Sugukonnas väga palju toidutaimi, levinud üle maakera Harilik pilliroog Laialehine hundinui (sugukond hundinuialised) Tuulekaer Kerahein Perek nurmikas Perek aruhein Perek kastik Timut Värihein Longus helmikas Perek orashein Oder, nisu, rukis Sugukond loalised Perek luga (harilik luga, konnaluga) Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
