Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast sageli ka teistest õieosadest tolmukate, kroon- ja tupplehtede alustest harvem õiepõhjast Viljakesta 3 karpi pealmine kiht e eksokarp keskmine kiht e mesokarp seesmine kiht e endokarp VILJA LIIGITUS Fülogeneetiline liigitus põhineb emakkonna tüüpide Apokarpium moodustunud lihtsast apokarpsest (mittekokkukasvanud) emakkonnast. Tsünokarpium evolutsiooniliselt enamarenenud tsünokarpsest (üheks emakaks kokkukasvanud) emakkonnast tekkinud vili.
sigimikust. Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: *avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue
taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. 8. Mis on liitvili, mis lihtvili, kuidas jaguneb? Lihtvilja moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. Jaguvili - jaguneb pesadeks. Lülivili - murdub üheseemnelisteks pesadeks. Liitvili - tekkinud ühe õie mitmest emakast (viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv). 9. Mis on megasporogenees? Emassugurakkude teke. Toimub meiootiline jagunemine. 4 hapoloidset megaspoori, millest 3 hävivad ja 1 jääb ellu ning tuum suureneb ja jaguneb 3 x mitootiliselt. Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis jagunevad kummalegi poolusele. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk
koguõisikust tekkinud viljad. Liigitamine: • Apokarpium –moodustunud lihtsast apokarpsest emakkonnast. • Tsönokarpium –moodustunud enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast. • Lihtvili –moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. • Edasine jaotus: viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv. Viljade liigitus: • Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja
2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. Ploomipuu Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_ploomipuu
viljalehest. Valimides avaneb õmblust mööda n enelas, põisenelas Kaun- ühest või enama viljalehega sigimikust arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb mõlemat õmblust mööda n liblikõielised Kupar- kahe või enama viljalehega sigimikust arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb pikisuunas või tipust n ebajasmiin, deutsia, sirel Sulgviljade tüübid Pähkel- üheseemneline puitunud viljakestaga vili, mis pole seemnega kokkukasvanud. Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid Seemnis- kahest viljalehest arenenud ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar
et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 5.Terise anatoomiline ehitus. Koosneb kestast, toitekoest ja idust. Välimine kest on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Viljakesta all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Mõnel liigil on veel sise- ja välissõkal, idu asub teraalusel, selgmisel poolel. Koosneb idujuurest, idutupest ,idupungast. Idu ja toitekoe vahelist kihti nim. kilbikeseks, vajalik ensüümide produtseerimiseks. Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt (Tera) 6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes
Seemneid vähe, vili rohkem pikergune, munajas ja värvuselt tumevioletne kuni mustanivälja. Kuid leidub ka kollaseid, valgeid ja lillakaid. Viljal veidi kibekas maitse, tingitud solaniinist. Sisaldab ainet, mis alandab kolesterooli veres, maitselt meenutab praetud seeni kaunpipar ehk parika maitse poolest eristatakse iseseisva söögina magusat pipart ja maitselisandina kasutatavat kaunpipart. Vili on veninud, õõnes, õhema või paksema seinaga. Viljakesta sees seemned, valminud kaunad kortsulised. Värvuselt rohelised, kollased, punased, oranzid. Toiduks enne täisküpsust. Värskena rikkalik C-vit. poolest ( üks kaun päevane vajadus), töödeldud kujul säilib 60%. Kuuluvad ketsupi koostisesse Füüsal ehk juudikirss kasvab Ameerikas ja Egiptuses. Sisaldab suhkruid, A,B, C-vitamiine, org,happeid ja pektiine. Põletikuvastase toimega, kollatõve korral.Enne tarvitamist eemaldada viljatupp, pesta vilja kuuma
Valge mesokarp ehk albedo on suurte rakuvaheruumidega, haruliste jätketega rakkudest moodustunud aerenhüüm. Endokarp koosneb epiteelist ja mõnest tihedast põhikoekihist. Sigimikupesade vahel asetsevad kelmed kujutavad endast endo- ja mesokarbi jätkeid. Valminud vilja "koor" koosneb ekso- ja mesokarbist. Endokarbis paiknevad mahlaga täitunud kotikesed. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad ning sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp, mis võivad avaneda kas septitsiidselt, lõhe tekib piki viljalehtede kokkukasvamise piiri; lokulitsiidselt, viljalehed lõhenevad selgmiselt; rõngasjalt, ava läbib ristisuunaliselt kõiki viljalehti või poorjalt, kui vilja avanemisel tekib erisugune lokaalne ava.
ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul. Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel. Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). ·Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili ·Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised)
ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul. Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel. Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). · Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili · Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised)
ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul. Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel. Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud – selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili Viljade ja seemnete levi Allohooria – levimine keskkonna abil Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised)
pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. 4.6. Toominga (Prunus padus) marjade kasutamine. Toomingal on luuvili nagu kirsil ja ploomilgi, aga nii väike, et rahvasuus nimetatakse seda toomingamarjaks. Need valmivad augustis-septembris. Luukõva kestaga seemet ümbritseb rohekas viljaliha, mis on läikivmusta viljakesta sees. Toominga marjade korjamisel tuleb olla tähelepanelik, et toomingat mitte segi ajada paakspuuga, mille luuviljad muutuvad samuti mustaks ning on mürgised. Toominga viljaliha sisaldab süsivesikuid, sealhulgas sahharoosi, ja palju süsivesikulisi kiudaineid (kuni 15% tselluloosi). Vähem sisaldab ta pektiini, sidrun- ja õunhapet, askorbiinhapet ehk C-vitamiini ja glükosiide. Vähesel määral sisaldab ta valke ja
Emakas koosneb kahest viljalehest, kaks seemnealget. Õis, kaasa arvatud emakaümbrine meenäre on tolmeldajatele hästi avatud. * Eriti iseloomulik on vilja arenemine ja ehitus. Valmimisel paisub sigimik ja hakkab pikkisuunas lõhenema, kuni eemalduvadki eri viljalehtedest tekkinud poolmed üheseemnelised osaseemnised. Osavilju nim ka ripikuteks, sest nad jäävad viljalehtede siseseinast tekkinud haruneva kandja karpofoori külge rippuma. Seeme liibub tihedalt viljakesta külge nagu seemnistel või on viljaseinaga koguni kokku kasvanud nagu teristel. Vilja tervikuna nim kaksikseemniseks. Vilja pinnal tekivad mitmesuguse läbilõikekujuga harjad roided, mis sisaldavad juhtkimpe ja õlikäike; roiete arv ja ehitus on oluline tunnus selles sugukonnas. * Lõhnavate eeterlike õlide tõttu kasut paljusid sarikalisi toitude maitsestamiseks ja parfümeerias. Paljusid liike kultiveeritakse ammustest aegadest juurvilja-, sööda-, maitse- ja lõhnataimedena
20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Võib süüa lihtsalt niisama, kuid kivi väljavõtmisel tekkivat õõnsust võib täita salatitega või kasutada avokaadot ennast pidulike kokteilsalatite koosseisus. Kastmetes. · Ploom - Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest. Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranzist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte. Ploome võib süüa värskelt. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid lisatakse küpsetistesse ja jäätisesse
Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. Viljade liigitus • Apokarpium – moodustunud lihtsast apokarpsest emakkonnast • Tsönokarpium – moodustunud enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast • Lihtvili – moodustamisest võtab osa ainult üks emakas ▫ Jaguvili – laguneb pesadeks ▫ Lülivili – murdub üheseemnelisteks lülideks • Kogu- e. Liitvili – tekkinud ühe õie mitmest emakast • Edasine jaotus: ▫ Viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv Viljade liigitus Kuprataolised ◦ Kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar Pähklitaolised ◦ Pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega
sest hallitanud vilja korral võib sellesse sattuda tugevaid mürke (aflatoksiine), mis põhjustavad lehmadel tõsiseid tervisehäireid. · Teraviljajahu kõrval on hakatud kasutama ka muljutud ja seejärel konserveeritud teravilja. · Konserveerimise eeliseks on suhteline odavus võrreldes traditsioonilise kuivatamisega. · Konserveerida saab kõiki veiste söötmisel kasutatavaid teravilju: otra, kaera, nisu · Konserveerimine toimub vahaküpses staadiumis terade viljakesta muljumise järgse sileerimisega, lisades vajadusel kindlustuslisandeid. · Sileerimisprotsess ise toimub sarnaselt rohu- ja maisisiloga. · Halbade ilmastikutingimuste ja ristiku allakülviga teraviljapõldude korral on silo valmistatud ka tervikkoristatud teraviljast nn vilisesilona. · Selle põhiliseks puuduseks on suur toorkiusisaldus, kuna sisaldab teravilja puitunud varsi ja lehti · Näiteks kaerast valmistaud vilisesilo orgaanilise aine seeduvus on sarnane kaerajahu
või elliptilised, hambulise servaga. Õied suured, kollased, 2,5-3 cm pikad, 3- või 4- kaupa rippuvatel varbadel. Ülemine tuppleht kollane, aheneb kannuseks, millesse koguneb nektar. Emakasuue avaneb pärast tolmukate kuivamist (eel-isasus), osa õisi ei avanegi, seal toimub isetolmlemine. Õitseb juunist septembrini. Viljaks on piklikud viiepesalised kuprad, mis valminult on rakumahlast pingul ja puudutamisel avanevad välkkiirelt; viljakesta sektorid keerduvad kokku ning paiskavad seemned mitme meetri kaugusele (paisklevi). Kasutamine: värked lehed on nõrgalt mürgised. Taim on botaanika õppevahendiks kooliaedades. HARILIK NÕIAKOLD Circaea alpina, nimi tuleneb sõnadest Kirke kreeka mütoloogias haldjas, kes nõidus Odüsseuse kaaslased sigadeks ja alpina Alpidel kasvav. Sugukond pajulillelised. Kasvukoht: niisketes varjulistes ja samblarohketes kuuse- ja segametsades ning
annaabi.ee 
