Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallide...
murenemine,mullageograafia – paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) – tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng – materjalid. Kruusast savini. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaadivaesem (5-30%) rähkmoreen. Dolomiitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali – kvartsi. Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen
ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320- 400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koostise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. · Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sulamisel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja mineraloogilisele koostisele:
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodust...
SOOLAD. Eestis on joogivesi enamasti kare, sest elame paesel pinnal ning see teeb karedaks ka meie joogivee. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudum veekaredusel joogivees piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - nii eratarbijale aga rohkem siiski tööstustarbijale - joogi (õlle) tööstusele. Kuidas likvideerida vee karedust? Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Pehme vee plussid ja miinused Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see
(Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjad ja analoogsed soostunud mullad Lõuna- Eestis
kaltsiumi ja magneesiumi. Vihmavett ju me eriti jooma ei kipu just selle viletsate maitseomaduste tõttu. Vee pehmendamine Liiga kareda vee omadusi tuleb enne selle tarvitamist kindlasti parandada, ehk vesi tuleb pehmendada (tööstuse otstarbeks pehmendatakse vett alati, et vältida katlakivi teket). Koduste vahenditega saab vett pehmendada seda keetes või sellele soodat , lupja või naatriumhüdroksiidi lisades. Vee pehmendamine 2 Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne ehk mööduv karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Vee kareduse mõju organismile Ca on organismile enim vajaminev mineraal sellest sõltuvad paljud elutähtsad
4. Katseandmed A - CM(HCl) = 0,1M V(H2O) = 100cm³ V(HCl) = 2,60 cm³ B – CM(triloon-B) = 0,025M V(H2O) = 100cm³ V(triloon-B) = 9,50cm³ C – CM(triloon-B) = 0,005M V(Triloon-B) = 0cm³ V(H2O) = 100cm³ 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A: a) HCO−3 ioonide kontsentratsioon CmM(HCO3) = [V(HCl)*CM(HCl)*1000mmol]/[V(H2O)*1] CmM(HCO3) = (2,60cm³*0,1M*1000mmol)/(100cm³*1mol) = 2,60mmol/dm³ Vasts: HCO-3 ioonide kontsentratsioon on 2,60mmol/dm³ b) Karbonaatne kareduse KK = CmM(HCO3)/2 KK= 2,60/2 = 1,30 mmol/dm³ Vastus: Vee karbonaatne karedus on 1,30mmol/dm³ B: a) Üldkareduse arvutamine ÜK = [V(triloon−B) ∗ CM(triloon−B)∗ 1000]/ [V(H2O) ∗ 1] ÜK = (9,50cm³*0,025M*1000mmol)/(100cm³*1mol) = 2,375 mmol/dm³ Vastus: Vee üldkaredus on 2,375mmol/dm³ ja tabeli põhjal on tegemist mõõdukalt kareda veega. C: a) Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus JÜK = [V(triloon−B) ∗ CM(triloon−B)∗ 1000]/ [ V(H2O) ∗ 1]
KATI AAVIK KP-13B PROTSESSID • SOOSTUMINE- Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, kahjustab mikroorganismide elutegevust. • GLEISTUMINE- Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. • TURVASTUMINE- Lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. KASUTAMINE • Kasutatakse mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. TÜÜBID • Harilik • Tüüpiline • Leostunud • Karbonaatne • Lõuna LEVIK • Mustmullad on levinud Euraasia Lõunaosas. • Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. • Lõuna-Ameerikas on nad Argentina lõunaosas ha Tšiili lõunaosas eelmäestikutes. TÄNAN!
95. Metsakõdu kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatkivimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huumusrikkad mullad. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordoviitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus
95. Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont – mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatki- vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huu- musrikkad mullad. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordo- viitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus
Kus Vtriloon−B on tiitrimiseks kulunud triloon-B maht [cm3] CM,triloon−B – triloon-B molaarne kontsentratsioon [mol/dm3] Vvesi – tiitrimiseks võetud kraanivee kogus [cm3]. Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine: Kus Vtriloon−B on tiitrimiseks kulunud triloon-B maht [cm3]; CM,triloon−B – triloon-B molaarne kontsentratsioon [mol/dm3]; Vvesi – tiitrimiseks võetud pehmendatud vee kogus [cm3]. Kokkuvõtte Töö eesmärk oli täidetud. Karbonaatne karedus : 1,19mmol/dm3, Üldkaredus : 1,754mmol/dm3, Jääk-üldkaredus: 0mmol/dm3, mis näitab, et filter on effektiivne, ja “Saaremaa vesi” on mõõdukalt kare vesi (vastavalt tabeli 5.1), ja karedam, kui filtreeritud läbi Na-kationiitfiltri vesi (jääk-üldkaredus on 0, mis tähendab, et see on eriti pehme vesi). Kuna tegelikud karedused puuduvad ei ole võimalik saada vea.
8. Milline reaktsioon toimub katoodil/anoodil? Katoodil elektronide loovutamine, redutseerumine Anoodil elektronide liitmine, oksüdeerumine 9. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotudreaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 10. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad vee karedust? Mööduv ehk karbonaatne karedus ja jääv ehk mittekarbonaatne karedus. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedust. 11. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 1) moodustub katlakivi, mis halvendab soojusjuhtivust, mis põhjustab elektriarve suurenemist 2) pesuvahendi kulu suurem, kangale ja juustele sadenevad pesuvahendi ja kaltsiumi soolad 12. Kuidas eemaldada vee karedust? 1) vee pehmendamine, keetmine 2) destilleerimine 3) pehmendavate ainete kasutamine 4) ioniidid 13
Tunni möödudes eemaldatakse proov pliidilt, jahutatakse ning kui proov on toatemperatuurile jahutatud, siis filtreeritakse proov läbi hõreda filterpaberi. Analüüsiks kasutatakse filtraati. Seejärel tiitritakse proovi sama moodi nagu üldise vee kareduse määramisel. Tiitrimisel fikseeritakse büreti näit. Fikseeritud näit: 2,1ml Jäävkaredus arvutatakse valemist. JK = (2,1*0,1*1000)/100 = 2,1 mg-ekv/l Karbonaatne ehk mööduvkaredus on tingitud vees lahustuvatest Ca2+ ja Mg2+ vesinikkarbonaatitest. Arvestades, et üldine karedus on mööduva ning jääva kareduse summa, saab mööduva kareduse leida arvutuslikult kahe eelpool määratud kareduse vahest. MK = ÜK JK = 8,4 2,1 = 6,3 mg-ekv/l Andmed nii üldise kui jääva kareduse määramisel Tiitritav lahus (= uurit. vesi) - 100ml
Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 1. Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt
Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: otsmoreenid; põhimoreen. 10. Voored (teke). Voored tekkisid jää liikumise tagajärjel- kui jääserv ei seisnud kaum kusagil, vaid taganes ja sulas pidevalt, moodustus põhimoreen, neile aladele on iseloomulik lainjas põhimoreenreljeef. Rühmiti esinevad ovaalsed kuhjatised, mis asetsevad paralleelselt jää liikumise suunaga, nim voorteks (Jõgeva, Laiuse). 11. Kesk- Eesti pinnakate. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo-miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi. 12.Murenemine .... on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: a) temperatuur b) jää c) vesi d) tuul 2. keemiline murenemine ehk porsumine: a) vesi b) jää c) õhu CO2 *lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO3)2 *hapendumine 2Fe3O4 + 2O2 à 3Fe2O3 *taandumine (vastupidine hapendumisele)
Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib
filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL VHCl * C M , HCl * 1000mmol 11,05 * 0,025 * 1000 C mM = Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,763 mmol/l 2. Karbonaatne karedus C mM 2,763 KK: 2 = 2 =1,3815 mmol/l B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus Vtriloon-B : 8,95 mL C M,triloon-B : 0,025M Vvesi : 100mL Vtriloon- B * C M ,trilon- B *1000mmol 8,95 * 0,025 * 1000 ÜK: Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,24 mmol/l Järeldus Kasutades juhendi tabelit 5.1 võib järeldada, et kraanivesi on mõõdukalt kare. C Katlakivi moodustumise uurimine
3. Vee karedust saab eemaldada vett pehmendades. Näiteks vee pikemaajalisel keetmisel, vett destilleerides, kasutades vee pehmendajaid (Na3PO4, Na2CO3) ja ioniite. 4. Kareda vee negatiivsed tagajärjed on näiteks katlakivi teke, mille tagajärjel tekivad ummistused, küttekehade soojusjuhtivus halveneb ja energiat kulub rohkem. Seep ei eemalda enam mustust hästi ja rikub kangast ja juukseid. 5. Vee karedust liigitatakse mööduv ehk karbonaatne karedus ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumsoolad. 6. NaCl- keedusool, söögivalmistamine NaOH+HCl NaCl+H2O NaHCO3- söögisooda, söögivalmistamine NaOH- seebikivi, puhastusvahend Na2O2+ 2H2O 2NaOH+H2O2 Na2CO3- sooda, puhastusvahend NaOH+CO2 Na2CO3+H2O CaO- kustutamata lubi, gaaside ja vedelike kuivatamiseks CaCO3 CaO+CO2 lubjapõletamise protsess
· Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada tiirimine koheselt, kui punane värvus jääb püsima. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht 0,05 täpsusega · Loputada kolb dest. Veega ja korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Arvutada ioonide konsentratsioon 2) Karbonaatne karedus KK: B) Üldkareduse määramine · Pipeteerida koonilisse kolbi 100 uuritavat vett. Lisada 5puhverlahust ning indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks · Seada bürett 0,025 M triloon-B lahusega töökorda, tiitrida kuni jääb püsima sinine värvus · Korrata tiitrimist kuni mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Üldkaredus
Biosfäär Hüdrosfäär Huumuse teke Porsumine Mullaloomad Rabenemine A B Pedosfäär C Aeg D Litosfäär Eesti muldade lähtekivimid · Jääsetted e. moreenid valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen kollakashall karbonaatne rähkne moreen punakas-pruun moreen · Jääsulamisvee setted · Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · Tuulesetted (rannikutel) · Soosetted (turvas) · Aluspõhja kivimid (lubjakivi) Lubjakivist murenenud rähk Jäneda põldudel Vaike Rootsmaa foto Mulla veereziim sõltub sademete ja aurumise vahekorrast
milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320-400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koos-tise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. Pinnakate Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja tagane-miseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sula-misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja minera-loogilisele koostisele: 1
basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Aja jooksul tugevnevad erinevad pudedad setted pealmiste kihtide raskuse all ning ka vee abil. Moondekivimid tekivad kõrge temperatuuri ja suure rõhu abil sügaval maakoores eelnevalt ekisteerinud kivimitest. Välimuselt vöödilised. paekivi - valge/kollakas/rohekas karbonaatne kivim, nt lubjakivi ja dolomiit liivakivi - valge/punakas ja kihiline settekivim tsementeerunud liivast põlevkivi - must/pruun ja peenkihiline settekivim graniit - hall/roosakas/punakas ja jämedateraline tardkivim või moondekivim Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade servades võib toimuda põrkumine või lahknemine. Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda
Ometigi on kasutuskõlbliku vett looduses vähe arvestades veel probleeme mis kaasnevad veega. Esiteks sisaldab looduslik vesi mitmesuguseid lahunustunud aineid. Teatud tüüpi vett hüütakse karedaks veeks, ja need on need veed mis sisaldavad näiteks kaltsiumi-, magneesiumi ja raud(III)ioone. Kare vesi tekitab aga meie kodumasinatele katlakivi, muutes sedasi asjad kasutuskõlbmatuks. On võimalik ehk vee karedus on mööduv, siis öeldakse selle kohta karbonaatne, aga halvemal juhul või olla vesi ka mittekarbonaatne ehk püsivalt kare. On väga hea inimesed on suutnud leida viise kuidas vee karedusest vabaneda, seda siis olenevalt mis liiki karedusega on tegu. Lihtsamatel juhtudel piisab vee keetmisest. Veekareduse eemaldamisel keetmise teel on aga ka suur miinus. Nimelt tekitab see meie olmetehnikale katlakivi. Tegelikuses on, need protsessid, aga pöörduvad,sest looduses on ka võimalik, et
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmendatakse" vett eesmärgiga hoida boilerid, pesumasinad, veekeedumasinad jms. töökorras
Vtriloon−B (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 9,775cm3= 0,0097dm3 CM,triloon−B (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,025mol/dm3 Vtriloon−B’ (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 0dm3 (ei kulunud) CM,triloon−B’ (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,005mol/dm3 5. Katseandmete Leida HCO3- ioonide kontsentratsioon: töötlus ja tulemuste analüüs Leida karbonaatne karedus: Leida üldkaredus: Leida pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks vee kareduse määramine tiitrimisega ning järeldused selle kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Vee karbonaatseks kareduseks sain 1,15mmol/dm3 ning üldkareduseks 2,425mmol/dm3. Üldkareduse põhjal võib seda vett liigitada mõõdukalt karedaks, sest
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 28.09.2011 13.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained ja töövahendid 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A. A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100...
6. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Eestis moodustavad ürg ja aguaegkonna kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimeteatakse mulla lähtekivimiks, mittehaaratud osa mulla aluskivimiks 7. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on: 1)moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv
Ca2+ + 2HCO3- = CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- = Mg(OH)2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks lisasin uuritavasse vette MO või MP indikaatorit. Seejärel tiitrisin vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutus jäädavalt punaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. Tulemuseks sain 1,5 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? 1) triloon-B 0,025 M lahust kasutasin, et määrata vee üldkaredus; Lisasin uuritavasse vette puhverlahust ja indikaatorit(lahus muutus lillaks), tiitrisin triloon-B 0,025 M lahust vette kuni vesi jäi jäädavalt siniseks. 2) triloon-B 0,005 M lahust kasutasin, et määrata pehmendatud vee jääk üldkaredus; Lisasin
viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320-400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem- Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koos-tise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. Pinnakate Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja tagane-miseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sula-misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja minera-loogilisele koostisele: 1. Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi
Teise katse tulemuseks sain 2,45ml. Tiitrimiseks kulunud HCL mahtude erinevus jäi vahemiku 0,10.....0,15cm3, seega lugesin tiitrimise õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (2,50+2,45)/2=2,475cm3. Tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutasin HCO3- ioonide kontsentratsiooni: CmM,HCO3-=(VHCl*CmM,HCl*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (2,475cm3*0,1mol*1000mmol)/ (100cm3*1dm3*1mol)=2,475mmol/dm3 Karbonaatse kareduse arvutamine: KK:CmM,HCO3-/2=2,475mmol/dm3/2=1,238mmol/dm3 Vastus: karbonaatne karedus on 1,238mmol/dm3 B Üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin kuskil 5cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda büreti 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Katse tulemuseks sain 7,05ml. Kordasin tiitrimist ja sain teise katse tulemuseks 7,00ml
on neil kõrgemalt, kui 30 cm. Kuigi need mullad on keskmise lõimisega, võivad osa neist olla sademevaesel perioodil põuakartlikud. Viimase sügavkaeve, põllumaa kaeve mulla nimetus oli rähkmuld, ning seal nähti, kuidas vihmaussid olid mulla liigse kuivuse tõttu keradesse tõmmanud. Glei- või gleistunud mullad on liigniiskuse all kannatavad mullad, kus on silmnähtavalt näha gleistumistunnuseid ja roostetäppe. Kursusetöö koostaja üks kaevetest, rohumaakaeve, oli ka karbonaatne gleimuld. Selline muld oli väga raske ja märg, tihe ning gleistumistunnustega. Kadrina vallas on väga suur enamus muldi kerge liivsavi lõimisega. Leidub ka keskmist liivsavi ja natukene ka turbamuldi. Põllumaa sügavkaeve lõimis oli kerge liivsavi kuni 25cm, seejärel oli Bw horisont mille lõimiseks saadi keskmine liivsavi. Rohumaa sügavkaeve lõimis ol i samuti kerge liivsavi. Metsa sügavkaeve lõimiseks tuli aga halvasti lagunenud turvas mille all oli sidus liiv.
Vvesi tiitrimiseks võetud kraanivee kogus = 100cm3 ( ) mol 2,36 cm 3 0,1 3 1000( mmol) dm mmol C mM , HCO - = = 2,36 3 3 ( ) 100 cm 1( mol ) 3 dm · Arvutada karbonaatne karedus kasutades järgmist reaktsiooni võrrandit: C mM , HCO - mmol KK : 3 ; 3 2 dm mmol 2,36 dm 3 mmol KK : = 1,18 3 2 dm B Üldkareduse määramine. · Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100cm3 uuritavat vett.
Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted · Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. · Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. · Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal)
mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia murenemine,mullageograafia paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng materjalid. Kruusast savini. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaadivaesem (5-30%) rähkmoreen. Dolomiitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali kvartsi. Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen
Leelismuldmetallid Üldist q Leelismuldmetallide hulka kuuluvad kaltsium, strontsium, baarium ning ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja q Peale nimetatute kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium, mis mõningate erinevuste pärast enamasti ei arvata leelismuldmetallide hulka Iseloomustus o Aatomite väliskihi elektonvalem on ns 2 o Loovutaavd 2 väliskihi elektroni kergesti o Väga tugevad redutseerijad o Moodustavad hüdroksiide, mis lahustuvad hästi vees o Looduses esinevad eranditult ühenditena, (liiga reaktiivsed) eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jtga o Leegis annavad iseloomuliku värvuse Keemilised omadused Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes o Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki...
Keemia KT Tähtsamad metallid 1. Mõisted 1) Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees 2) Mööduv karedus – ehk karbonaatne, seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi 3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO 4 jt.), ei kao kuumutamisel 4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu 5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt
CM,triloon-B=0,005 mol 0 cm3 0,005mol 1000 mmol mmol Vvesi=100 cm3 JÜK : 3 3 =0 100 cm dm 1 mol dm 3 6. Järeldus mmol 1,15 Uuritava vee karbonaatne karedus on dm , üldine karedus on 3 mmol 1,75 . Uuritava vee filtreerimisel läbi Na-kationiitfiltri saadud dm 3 tulemuseks oli vee jääk-üldkatedus null, mis tähendab, et veest oli karedus täielikult eemaldatud ning filter oli igati efektiivne. Antud katse võib lugeda õnnestunuks.
Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning
Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranžikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning
Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning
ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na + ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide (HCO3) ja karbonaatioonide (CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3
Pedosfäär Muldkatet nimetatakse pedosfääriks. Selles PPs sa õpid: Mis on muld Mulla koostis Mulla teke Maailma mullad Mullatekkeprotsessid Muldade kaitse Muld on.... Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: Mullale on iseloomulikud: kindla seaduspärasusega mullaprofiili pindalaline levik mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Viljakus Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Saaremaa Vee kareduse määramine tiitrimisega, töö nr. kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 3 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Andre Roden 09.10.2015 arvestatud: 1. Töö eesmärk Saaremaa Vee kareduse määramine tiitrimise abil ja kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Suur kooniline kolb (500 cm³), 2 koonilist kolbi (250 cm³), 3 büretti (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter, pipett (100 cm³), pipetipump, statiiv, keeduklaas, lehter. 2) Kasutatud ained: Saaremaa vesi ( gaseerimata), 0,1 M soolhape, 0,0025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhver...
leidnud. Pimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit. PURDKIVIMID On tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. Nad koosnevad keemiliselt säilinud tard-, sette- ja moondekivimite või neid moodustavate mineraalide tükkidest, milles on ülekaal kvartsil. Kuuluvad settekivimite hulka. RÄHKMOREEN Põhja-Eestis valkjashall, tugevasti karbonaatne ja kivine. On valdavalt mulla lähtekivimiks Eestis ja tema mineraloogilisest ning keemilisest koostisest sõltub suurel määral mullatekkeprotsessi suund ja kujunenud muldade omadused. SAVIKILT Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul
pruunikas või punakaspruun tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb lähtekivim, mis on sõltuvalt moreenist kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun [1,2] Ko leostunud muld Profiil: A- Bw- C, võib esineda ka üleminekuhorisonte (ABw või BC). A-Bw-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all paikneb metamorfne sisseuhtehorisont ehk akumulatsioonihorisont, mis on savistunud ja pruuni värvi ja sellele järgneb karbonaatne lähtekivim. [1,2] Klg gleistunud leetjas muld Profiil: A-Elg- Btg- Cg ja A-ElBg-Bg-(BCg)-Cg, võib esineda ka A-Bt(g)- BCg-Cg ja A- AEl(g)-Btg-Cg, A-Elg-Btg-Cg: Huumushorisont, sellele järgneb näivleetunud horisont, millele omakorda järgneb gleistunud tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb gleistunud lähtekivim (kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen). [1,2] Go Leostunud gleimuld Tüüpprofiil: (O)-AT-BwG-CG
© Maris Rattas 2001/2002 Balti (põlevkivi) bassein · Ordoviitsiumi selfimeres kujunenud orgaanikarikas savikivim · Mineraalosa: karbonaatne (15-70%) ja terrigeenne (15-40%) · 10-65% OA (orgaaniline aines kerogeen, mis on tekkinud sinivetikalaadsete Gloeocapsomorpha prisca jäänustest
1. Mineraali ja kivimi erinevus. 2. Mineraalide omadused. Värvus, tekstuur, kõvadus, tugevus 3. Tardkivimite iseloomustus. Tihedad, tugevad, raskesti töödeldavad 4. Mis on graniit? Kristalliline tardkivim 5. Mis on settekivimid? On tekkinud mineraalainete settimise teel 6. Kuidas moodustub liivakivi? Tsementeerunud liivast koosnev settekivim, koosneb põhiliselt kvartsist SiO 2 7. Mis on lubjakivi? Paekivi 8. Mis on dolomiit? Kujutab endast kaksikühendit CaCO3·MgCO3. Karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 9. Mis on marmor? On tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor. Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid?
10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca 2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm 3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO 3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO 3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
