Viktoriin Sinu poolt valitud teema on: Põhikool - Taimed Küsimusi taimede kohta põhikooli õpikute baasil. Palun vasta järgnevale 10 küsimusele ja vajuta "Kinnita viktoriin" nuppu allpool Seemne idanemiseks on vaja (vali kõik õiged): (3 õiget vastust) a)Valgust b)Vett c)Soojust d)Õhku Banaanipuu viljakobaras on tavaliselt a)100-300 bananni b)10-20 banaani c)50-100 banaani d)25-50 banaani Mis on maakeral kõige levinum taimede hõimkond? a)Sõnajalgtaimed b)Õistaimed c)Sammaltaimed d)Paljasseemnetaimed Mis eesmärki täiab taimes fotosüntees? a)Kasvamist b)Kaitsemehhanisme c)Paljunemist d)Toitumist Eestis levinum mets on: a)Kuusik b)Kaasik c)Männik d)Haavik Millest tekib turvas? a)Surnud samblaosakesest. b)Tolmust. c)Kuivanud puulehtedest. d)Mullast. Kui palju on kakaopuuseemnetes rasva? a)61-80% b)39-60% c)8-20% d)0% Mis on suurimate lehtedega taim maailmas? a)Raafiapalm b)Laibalill c)Amazonase palm d)Viktooria (vesiroosili...
Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks kirevavärvilist ingelhaid. Jões elavad veel piraajad, kes ründavad suure parvena. Ujuma ei maksa minna, kuigi on väga soe. Jõgedes elavad kaimanid. Veel on seal alligaatorid ja erinevad maod. Kõige suurem neist on anakonda, kes oma saagi kägistab ja neelab tervelt alla.. Jaaguarid ootavad oma saaki samuti jõe kaldal. Vees kasvab viktooria. See on tohutusuurte lehtedega vesiroos. Vihmametsas on hämar ja väga soe ja niiske nagu saunas.Õhk ei liigu. Puud on väga kõrged. Oksad algavad neil ka hästi kõrgelt ja moodustavad tiheda katuse. Kõrged emergentpuud ulatuvad üle ülejäänud võrade. Neil on sirged pikad tüved, all on nagu tugisambad. Neid nimetatakse plankjuurteks ja need võivad ulatuda majakõrgusesse. Hästi palju loomi ja linde elab puude võrades. Liaanid kasutavad puid toena ja ronivad mööda neid
Keskmine temp. on Sademed vihmad viivad märgata mangroovitaimi. kapibaara, anakonda, jaaguar, marju. Materjale keha katteks +25 C. Ja aastas toitained sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, taapir, aara. võtavad suured puulehed. sajab 2000 mm. amasoonase viktooria, Kohati tegeletakse kakaopuu, kautsukipuu, maaviljelusega. Uute põldude hiidbambus. jaoks rajutakse metsa. Seal
Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised,
taimed. Rohked taimed, soe ja niiske kliima ning aastaaegade mitte erinemi- ne põhjustavad selle,et taimed saavad õitseda ja vilju kanda sama aegselt, mis tekitab vihmametsas tugevat lõhna. Taimed ühtlustavad veeringet ja pidurdavad kasvuhooneefekti, tarbivad üleliigset süsihappegaasi ning puhastavad vett. Vihmametsades kasvavad näiteks järgmised taimed:viigipuu hiidbambus, kautsukipuu, kakaopuu, mangroovtaimed ning Lõuna-Ameerikas amasoonase viktooria. Loomastik on samuti väga liigirohke. Vihmametsad on väga lärmakad, sest seal on väga palju erinevaid linde ja loomi. Loomadest ühed kärarikkamad on kindlasti ahvid, keda on vihmametsades palju ja erinevaid liike. Ega vihmametsast ka suured ja hirmsad kaslased ei puudu. Enamus vihmametsade loomastikust elab puudel ja nii mõnedki loomad liiguvad ringi vaid öösiti. Vihmametsades elavad veel näiteks jõehobud, tõmmukaimanid, suurimad maod planeedil Maa: anakondad jne
,,malacca" . Nimetus tuli puu järgi, mis tul Malacca väinast, Malaisiast. Puu osteti Suurbritanniasse ekstootilise materjalina, mille tehingut võiks tänapäeval võrrelda sellega, kui täna osta midagi kuu pealt. 1700 aastaks olid jalutuskepid muutunud põhiliselt eputamiseks. Kasutati sama puitu, kuid käepidemete tegemiseks kasutati kulda, mida kaunistati erinevate kaunistustega. Mehed kasutasid selliseid keppe ainult poseerimiseks edvistamiseks. Siis tuli Viktooria ajastu ja tööstusrevolutsioon ja uus rikas kesklass armastas eputada väga dekoratiivsete jalutuskeppidega. Jaltuskeppide tehaseid avati üle euroopa, Londonis, Pariisi ja Viinis. Käepidemetena kasutati tihti looma motiive nagu hiired, kotkad ja erinevad koeratõud. Laienes ka materjalide valik. Kasutati merevaiku ja vääriuskive. 7
Näide: gorilla, tõmmukaiman, sajab 2000 mm. vihmad viivad toitained kapibaara, anakonda, jaaguar, taapir, sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, amasoonase aara. viktooria, kakaopuu, kautsukipuu, hiidbambus.
Sissejuhatus Emily Jane Brontë (pildil. Elas 30.juuli 1818 - 19. detsember 1848) oli inglise kirjanik, õdedest Brontëdest vanuselt teine. Ta sai tuntuks eeskätt romaaniga “Vihurimäe”, mille ta avaldas 1847. aastal. Ta alustas ka teise romaani kirjutamist, kuid suri enne selle valmimist. 19. sajandi kolmekümnendatel- neljakümnendatel aastatel jõudis Briti maailmariigi ajaloos kätte kõige vägevam ja tagantjärele kõige enam põlastatud periood, nn viktooria-ajastu. Kirjanduses on see periood üks niisuguseid, millesse järeltulevad põlved on suhtunud ühtaegu suure imetluse, samas ka suure kibedusega. Ajastu vaimses atmosfääris segunes ettevaatlik, sünnis tagasihoidlikkus õela silmakirjalikkusega ja kaine, aktiivne optimism võltsi reformaatlusega sageli nii keerulisel viisil, et nende vahel on siiani raske täiesti selget vahet teha. Emily Jane ja Charlotte Brontë, Dickens,...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass Piia Stamberg A.H.TAMMSAARE Referaat juhendaja:Kalle Lõuna Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus..................................................................................................................3 2)Elulugu.........................................................................................................................4 · Lapsepõlv · Noorpõlv · Elu peale hariduse omandamist 3)Üliõpilasselts ,,Ühendus".............................................................................................5 4)Varajane looming.........................................................................................................6 5)Teine loomingu periood...............................................................................................7 6)Loomingu kõrgperiood.......................
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Kuulsamad joad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................lk 3 Angeli juga...........................................................lk 4 Niagara juga.........................................................lk 5 Victoria juga..........................................................lk 7 Iguaçu juga............................................................lk 8 Tugela juga............................................................lk 9 Reini juga..............................................................lk 9 Jägala juga................................................................
Andis kindlal kella ajal süüa Lõikas lõua alla augu, et kas enne söömist eritub sülge Koerale süüa antud, aga ikka süljenäärmed hakkasid tööle Psühhoanalüüs o Viktoriaanlik moraal Suhtumine seksi/kehasse 19. Sajandil Euroopas Tuleneb inglise kuninganna nimest Viktooria Victoria oli kole, otsiti meest, leidis kena printsi Alberti, said 9 last, olid õnnelikud. Moraal- perekondlikud väärtused · Seks ja kõik kehasse puutuv oli tabu · Naised vooruslikud, ei tohtinud teada midagi seksist Sigmund Freud (1856-1939) Austria arst ja psühhiaater Hakkas huvi tundma psühhiaatria ja hüsteeria vastu
Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm Palavusest ja vee ning toidu küllusest tingituna omandavad Amazonase taimed ja loomad tihti hiiglaslikud mõõtmed. Amazonase viktooria lehtede läbimõõt võib olla kuni kaks meetrit. Maailma suurimad närilised on kapibaarad. Nad on vaikseloomulised loomad, kes elavad rühmadena koos ja toituvad veetaimedest. Maailma suurimate mageveekalade hulka kuuluvad arapaimad, kes usse ja surnud kalasid süües lamavad jõepõhjas. Laste looduseentsüklopeedia 1996 ,,Koolibri" Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas
Aaskannikese ürti kasutatakse kroonilise psoriaasi, paisete ja vinnide, ka raskesti paranevate nahahaavade ravimisel. Kannikeseteest mähised ja vannid vähendavad nahahaigustest põhjustatud sügelust. Õietee mähist on kasutatud vesise ekseemi korral[6]. Lõhnatoodete valmistamiseks Kannikese kuivatatud õisi kasutatakse lõhnasegude koostises ning värskeid mitmete parfüümide valmistamiseks. Põhja-Prantsusmaal Hyères kasvatatakse aga lõhnava kannikese varieteete parma kannikest ja viktooria kannikest mitte õite vaid lehtede pärast. Nendest pressitakse õli, mille lõhn erineb täiesti õite omast[7]. Seda õil kasutati näiteks Roger & Gallet 1892. aastal loodud kuulsas parfüümis Vera Violetta. Legendid Lõhnavat kannikest on kultuurtaimena kasvatatud juba Vana-Kreekas. Kannike on ka jumalanna Aphrodite ja tema poja, aedade jumala, Priapose sümboltaimeks. Kreeklased austasid kannikesi väga, kuna need olid ka Athena lilled[4]. Kannike
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
põhja Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Eesti kolm kõrgeimat juga (joastikku) on Valaste juga 30,5 meetrit, Kivisilla juga 22,8 meetrise ja Karjaoru juga 15, 9 meetrise langusega. Kõrgeim looduslik juga Eestis on Jägala juga. Maailma kõrgeim juga on Angeli juga Venezuelas. Eesti ja Euroopa veerohkeim juga on Narva juga. Victoria juga (kohalikus keeles Mosi-oa-Tunya, eesti keeles nimetatud ka Viktooria joaks) on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Joa kõrgus on 108 meetrit ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus. Yumbilla on kõrguselt kolmas juga maailmas. Juga asub Peruus Amazonase piirkonnas Bongará provintsis Cuispese ringkonnas. Juga avastati 2007. aasta juunis. Joa kõrgus on 895,4 meetrit ning see koosneb neljast voolust. Tehisveekogud
Loomulikult oli neil kõrgem hind. Ka kuninganna Victoria mõjutas Euroopat . Tagasihoidlikkust peeti vooruseks. Heaks tooniks oli vihjamisi kõnelemine. Nii juhtus, et naisterahval polnudki enam jalad vaid hoopis jäsemed, sest sõna ,,jalg" oli väga labane. Jäsemete otsas olevad kingad peideti kleidivolangide alla. Vastupidiselt moralistide ootustele, kutsus selline mänguline reserveeritus esile veelgi tugevamat sensuaalsust. Viktooria aegsed kõrged saapad, tugevasti ümber jala nööritatud ja kleidivolangide vahelt välja piilumas, said erootiliste fantaasiate objektideks. 1800-40 meeste jalanõud 19. sajandi esimene pool on tugevasti mõjutatud miltaarsetest meeleoludest: Napoleoni sõjakäigud, sõda Krimmis, Frangi-Preisi sõda. Ohvitserid olid sotsiaalse tähelepanu keskmes. Saapad, mis pool sajandit varem olid üksnes sõjameeste või ratsanike
madala hoonestusega. Sydney visiitkaardiks on hästituntud ooperimaja. Canberra tähendab pärismaalaste keeles kohtumispaika. Linna suurimaks vaatamisväärsuseks on maa all asuv ülimoodne parlamendihoone, botaanikaaed, sõjamemoriaal, kunstigaleriid ja satelliitide jälgimisjaam. Melbourne on suuruselt teine linn Austraalias, mida kutsutakse ka kultuuripealinnaks. Siinsed muuseumid, galeriid, teatrid, suured pargid ja ajad ning Viktooria aegne arhitektuur meelitavad linna palju turiste. Pakume 11 päevaseid individuaalpakette Austraaliasse. TÄHELEPANUKS Hetkel esineb ulatuslikke võsatulekahjusid Victoria piirkonnas. Rohkem infot leiate siit. RIIKI SISENEMISE TINGIMUSED Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi eesmärgil või äriasjus. Pass peab kehtima kogu plaanitava reisi vältel. Vajalik on reisija elektrooniline registreerimine riiki sisenemise eel Austraalia
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.................................................................................................. 8 6. Peamised tegelased.......................................................................................................... 10 7. Stiil........................................................................
Looduse rüpes. Tallinn: Kirjastus Koolibri (Käo 1997); 2. Leok, Meeli, Eda Immer, Jaanus Juga, 2011. Arvuti kasutamise võimalusi koolis. - Uus õppimine. Tallinn: kirjastus Koolibri; 3. Miller, Mihkel. Kuidas suhtuda meie haridusreformi?- Delfi. 4. www.meieriik.ee 5. - 6. Petzoldt, Leander, Hiiemäe Reet 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Folkloori Instituut. 7. - 8. - 9. - 10. Ots, Harri, Õun Kerstin, Haap Viktooria. Kirjandusteoste tõlgendusvõimalusi. - Mida uut kirjandusse? (Koost. .....) Ülesanne 2 1. ,, Tänasel foorumil oli kohal ka haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakona juhataja Irene Käosaar, kes jäi kohtumise väga rahule, kuna noored oli aktiivsed küsijad. Põhiliselt tunti eesti keelele ülemineku puhul muret õppe kvaliteedi üle.'' (Koppel) 2. ,,Haridus on konservatiivne valdkond ning selles muudatuste elluviimine võtab aega,
Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) · Sugukond vesiroosilised Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili ·Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp · Lisaks viktooria, lootos · PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed · Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult
seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) Sugukond vesiroosilised Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp Lisaks viktooria, lootos PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3
ürgmetsad pakuvad huvi eelkõige loodusesõpradele, Peruus ja Boliivias asuvad vanade indiaani kõrgkultuuride mälestised on olulised kultuurihuvilistele ning Brasiilia rannik rannapuhkuse nautijatele. Lõuna-Ameerikas asub rida maailma rekordeid: maailma suurima vooluhulgaga jõgi Amazonas (220 000 m³/s) maailma kõrgeim juga Angel Venezuelas (1054m) maailma kõrgeim tegevvulkaan Llullaillacao (6739m) maailma suurim veetaim amazonase viktooria (lehe diameeter 1,22 m) maailma pikim mäeahelik Andid (u. 7000 km) maailma kõige kuivem koht, Atacama kõrbes maailma suurim vihmamets, Amazonase madalikul maailma kõrgeim pealinn La Paz, Boliivias (3660 m merepinnast) maailma kõrgeim laevatatav järv Titicaca (3811 m merepinnast) maailma lõunapoolseim alaliselt asustatud asula Puerto Toro, Tsiilis maailma suurim soolak Uyuni (10 582 km²) Väike loetelu Lõuna-Ameerika vaatamisväärsustest:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
