Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti ilmselt maailma põhjapoolseim riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet.
26 Prus pyráster mets-pirnipuu 27 Prus ussuriénsis ussuuri pirnipuu 28 Ríbes nígrum must sõstar 29 Ríbes rúbrum punane sõstar 30 Rúbus fruticósus pampel (aedmurakas) 31 Rúbus idáeus harilik vaarikas 32 Vaccínium angustifólium ahtalehine mustikas 33 Vaccínium corymbósum kännasmustikas 34 Vítis amurénsis amuuri viinapuu 35 Vítis labrúsca põhja-viinapuu 36 Vítis ripária kallas-viinapuu 37 Vítis vinífera ssp. satíva euroopa viinapuu
soojemas osas, kus on küllaladaselt päikesepaistet. Ta nõuab vähemalt 1300 tundi päikeseltist ilma aastas..Sasta keskmine temeperatuur peab olema kõrgem kui 9*C, optimaalne on 10*- 12*C.Et päike paremini viinapuudele peale paistakse , kasvatatakse viinapuid Kesk-Euroopas enamasti lõuna-,kagu-,edela- ja läänenõlvadel, niinimetatud viinamägedel.Sademete hulk peaks olema 50o mm ümber ja jaotuma ühtlaselt.Liiga niiske kliima soodustab vegetatiivset kasvu ja haiguste levikut. Viinapuu ehk harilik viinapuu on tervaviljade kõrval üks vanemaid kultuurtaimi,teda tundsid kõik antiikrahvad Vahemeremaadest Kesk-Aasiani.On andmeid et, viinapuud kultiveeriti Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses, Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias 6000-7000 aasatat tagasi.Umbes 3000 aasta eest hoogustus viinamarja kasvatus Kreekas kust see levis Rooma riiki.Edasi jõudis viinapuu 8. sajandil enne meie ajaarvamist Lõuna-Prantsusmaale, kus ta leidis edaspidiseks Itaalia kõrval ühe oma peamise kodumaa
;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;; ....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 VEINI AJALUGU.................................................................................................................... 2 VIINAPUU.............................................................................................................................. 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht......................................................................................................................... 2.3 Viinapuulehed.......................................................
VIINAMARI. Ajalugu.-Viinamari on viinapuu perekonda kuuluvate taimede vili. Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat.Seemned on leitud Küproselt ja Jercho lähedalt.Looduslikult kasvanud viinapuudelt kasvavatest marjadest hakkati peagi mahla valmistama.Kuuma ilmaga läks mahl käärima ja avastati ,et see kõlbab juua. Saadud jook nimetati veiniks.Tänapäeval kõige laialdasemad kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast.Antiikajal hakkati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma,kuivaja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks.Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada.Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks
Mitmerealises istandikus võiks ridade vahe olla 22,5 meetrit. Istutusauk võiks olla 5060 cm sügav ja läbimõõduga 4050 cm. Auk täidetakse huumusrikka mullaga, millesse segatakse 510 kg kõdusõnnikut ja komposti ning fosfor- ja kaaliumväetisi (Kivistik & Niiberg, 2002). Hooldus esimesel kasvusuvel Esimesel suvel toimub peamiselt juurte areng. Kuival perioodil võiks taimi kasta. Taimede toestamiseks tuleks panna ajutised toed (Kivistik, 2014). Võrsete lõikamine. Viinapuu võrse võib suve jooksul mitme meetri pikkuseks kasvada ja ennakvõrsete abil mitmekordselt haruneda. Selle vältimiseks vajavad viinapuud suvist, nn rohelist lõikust, milleks kasutatakse põhiliselt kolme võtet: võrse täielik eemaldamine, ennakvõrsete pintseerimine ja võrseladva kärpimine. Võrse täielik eemaldamine tehakse siis, kui võrsele esineb esimene köitraag ehk väänel. Väänlast kõrgemal enam õisikuid ei teki, seepärast murtakse viljakandval viinapuul suve algul
kus juba marjakasvatusega tegeletakse. · Tootmiskulud on suhteliselt väikesed, investeeringu- ja sisendite vajadus minimaalselt. · Raskusi on turustamisega; tõenäoliselt on parim lahendus eksport (kuigi see ei sobi kõikidele tootjatele) Viinamari Eestis aina rohkem populaarsust koguv kultuur. Pärineb metsviinapuu ja kes liitlehelise või lihtlehelise viinapuu ristamise teel. Lõunaseina ääres võib kasvatada talni ravling, hansaski, silga, silva , Peterson. Suhtelised soojakindlad meie kasvutingimustes kasvuhoonetes rondo, skuiins, Kuulub viinapuuliste sugukonda. On kõigevanem roniv tiam. On üks levinumaid ja vanemaid puuviljakultuure. Euroopa viinapuud kasvatatud Eestis pikki aastaid ( Zilga) Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Viljaks mari. Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega
Kloostri külastajad maitsesid veine ja munkade kuulsus levis, ergutades nõudlust nende toodangule. Nende mõju kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini aastal 1789. Uus ajastu veini arengus järgnes Kolumbuse merereisile Ameerikasse 1492. aastal. 1521. aasta lõpuks olid Mehhikos viinamarjaistandused, aastal 1548 leidus neid Tsiilis ja 1769 Californias. Hollandlased tegid 1659. aastal vaini Hea Lootuse neemel ja sealt viisid esimesed eurooplastest asunikud viinapuu pookeoksi Austraaliasse ning Uus- Meremaale. 1.3 Teadusrevolutsioon 17. ja 18. sajandil toimus revolutsioon niihästi taduse kui ka tööstuse arengus. Sellel perioodil õpiti Champagne´is empiiriliste kogemuste põhjal valmistama maailma parimat vahuveini, mis veinikaubandust omakorda hoogustas. Tõusev keskklass hakkas endast kujutama lõputult avarduvat turgu toodetele, mida seni oli tarbitud põhiliselt nende veinide valmistamise piirkonnas. Kaasa aitasid ka raudteed
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele. Puuduseks on, et annab sügiseti väga rikkalikult lehemassi, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki töömahukas. Istutustiheduseks on 1...2 tk/jm. Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega. 2) Vitis amurensis - amuuri viinapuu Jagunematute, 3...5 hõlmaliste lihtlehtedega, kuni 10 meetri kõrgune liaan. Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, umbes 1 cm läbimõõduga ning söödavad. Talub kuni 40 kraadilist pakast. Valgusnõudlikum kui harilik metsviinapuu. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 3) Vitis vinifera -harilik viinapuu Harilik viinapuu ei kõlba meie tingimustes kasutamiseks haljastuses ning väärib
Viinamari (Vitis) 17.09.2014 Mis on viinamari? Viinamarion viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili. Ajalugu Viinapuid on kultiveeritud juba marjade saamiseks ligi 6500 aastat. Antiikajal hakati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal põllumajandusõpikute põhiosa. Viinamarjade koristamine oli antiikajal tähtis ja pidulik sündmus, millele oli kujunenud rikkalik kombestik. Marjad
Mis maksab maa? Champagne'is on aakri hind palju kõrgem kui näiteks Languedocis. Pookealused Euroopas ja Californias ning sageli ka muudes maailma paikkondades poogitakse viinapuud enne istutamist tingimata teistele tüvedele. Pookimistehnika on aednikele tuttav juba sajandeid ja põhiliselt on see ühe liigi oksakese istutamine teise liigi tugevama oksa sisse. Viinamarjakasvatuses võimaldab see pookida erinevate Vinifera liikide vääte teiste viinapuuliikide külge, sageli selleks, et viinapuu oleks kaitstud kahjurite, haiguste või muude halbade tingimuste eest. Istutamine Istutamisel peetakse ilmakaarte suhtes silmas kaht vastandlikku eesmärki. Esimene on parim nurk päikesekiirte suhtes. Üldiselt peetakse kõige paremaks, kui päike paistab südapäeval 90- kraadise nurga alt. Ent kasulikum on istutada taimed mäeküljega risti kui ülalt alla, sest ülalt alla suunduvad read soodustavad erosiooni. Euroopas istutatakse viinapuud traditsiooniliselt
Kuninganna Elizabeth 15331603 Neitsikuninganna kes oli abielus oma rahvaga. Shakespeare on kirjutanud Elizabethist nii: Elizabeth...teda armastatakse ja kardetakse. Tema alamad õnnistavad teda , tema vaenlased värisevad nagu vili põllul ja langetavad mures pea. Hüvang kasvab koos temaga. Tema päevil sööb iga mees tavaliselt viinapuu all, mille ta on oma kätega istutanud ja laulab rõõmsaid rahulaule kõikidele naabritele. Millise jälje on Elizabeth ajalukku jätnud ? Ühe pikima valitsusajaga ja edukaima monarhina ajaloos õhutas Elizabeth 45 aastat õukondlastes ja lihtrahvas lojaalsust , armastust , pühendumist. Alustas Uue Maailma koloniseerimist , Virginia osariik on nime saanud auavaldusena Neitsikuninganna Elizabethile
A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh aed-õunapuu Laurus nobilis harilik loorberipuu Actinidia kolomikta südajas aktiniidia Rheum tibeticum tiibeti rabarber Vitis amurensis amuuri viinapuu Festuca glauca hall haruhein Vicia tenuifolia Roth peenelehine hiirehernes Petroselinum crispum aedpetersell Achillea millefolium harilik raudrohi Physalis alkekengi harilik füüsalis Stipa capillata juus-stepirohi Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Lathyrus pisum sativum söögihernes
kliima ja toitainerohket muld, kasvuaeg on 160-170päeva. · Kasvab peamiselt parasvöötmes. · Suuremad kasvatajad: Venemaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Poola, Itaalia, Slovakkia, Tsehhi. · Peedijuurikate suhkrust 90% on võimalik kääritada etanooliks. · Pealseid on võimalik kasutada biogaasi tootmiseks. · Suhkrupeedist võib aastas toota 240 GJ/ha energiat. · Eestis kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. VIINAMARJAKSVATUS · Viinapuu on üks vanemaid kultuurtaimi, pärineb Süüriast, Mesopotaamiast ja Kesk-Aasiast · Kasvutingimused: vajab ~ 1300tundi päikest aastas, temperatuur kõrgem kui 9C, aastas vajab sademeid ~500mm. · Kasvab peaaegu igas kliimavöötmes, põhiliselt vahemerelise kliimaga alal. · Suuremad kasvatajad: Itaalia, Venemaa, Prantsusmaa, Hispaania, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Argetiina, Portugal, LAV. · Eestis on võimalik kasvatada viinamarju söögiks.
· Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. · Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. · Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, milles kasutatakse erinevat liha ja mereande. · Riigi põhjaosa on mägine (Serra de Estrela maemassiiv). · Taimestik on vahemereline, makja, tamme ja männimetsad, mägedes niidud ja põõsastikud. · Kuulus on Portugali viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Koostasid: Raido ja Ott
külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis. Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad, vajab väga pehmet talve; põhja-viinapuu (V. labruska) - sültjad, iseäraliku maitsega marjad, suhteliselt külmataluv, pärineb USA kirdeosast ja Kanada kaguosast; kallas-viinapuu (V. riparia) - on väga külmakindel, saab hakkama lühikese kasvuperioodiga, vastupidav haigustele, marjad väikesed, hapud, parkaineterikkad; amuuri viinapuu (V. amurensis) - talub kuni -40 C, juured kuni - 15 C. Marjad enamasti hapud
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lap...
Artemis Diana Loodus, jaht Vibu, nooled Ares Mars Sõda Habe, mõõk Mustas, kuldsed Hades Pluto Allilm ehted, sau Viinapuu oksad Dionysus Bacchus Vein, peod, teater peas, lokkis juuksed, Muusika, ravimine, Ideaalne keha, Apollo(n) Apollo ennustamine lüüra, loorberipärg Tarkus, käsitöö, Mehine kiiver, oda, Athene Minerva
Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse veini valmistama ning seda sealt ka Prantsusmaale müügiks kokku ostma. Teine tähtis detail oli moodsa mõtteviisiga hispaanlastest veinimeistrid, kes Bordeaux's viinapuu kasvatamist ja veinivalmistamist õppinud ning nüüd oma teadmiseid kodumaal rakendada püüdsid.
rohkem aladel ning seedermänd, pesukaru, Siin on püsiv kannatanud Põhja-Ameerikas sidrunväändik, vapiti, skunk, inimasustus juba ning seetõttu aamuri vesihirv, mandriäätumiste säilinud viinapuu ja vöötorav, lõpust. See killustunult ja pärn, kask, ussuri tiiger, piirkond on väiksematel haab, tamm, amuuri inimeste aladel kui pärn. roninastik . tegevustega näiteks
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
Austraalia Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks.Rahvastiku koguproduktipoolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse.Tööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust ja annab rahvatulust. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses on valdavad suurettevõtted. Tegelik majanduslik võim kuulub 50 monopolistlikule perekonnale, kes osalevad kolmes tähtsaimas finantsrühmitises. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital, pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetöö...
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level ...
bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Selline on olnud siis Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu.Siiani on see püsti ja üks ilusaimatest kohtadest tartus.Botaanikaaed on koht, kuhu saab minna ja ennast puhastada, kogu selle ilu ümber mida pakub meile meie armas botaanikaaed. Mis taimi nägin botaanikaaias mis on põllumajanduslikult kasulikud. Õues: Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lathyrus nusolia oras-seahernes Vitis amurensis amuuri viinapuu Petroselinum crispum aedpetersell Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Laurus azorica assoori looberipuu Foeniculum vulgare harilik apteegitill Lathyrus clymenum kahevärviline seaherne Laurus nobilis harilik loorberipuu Sees: Palmihoone: Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Cocos nucifera harilik kookuspalm
Lilled. Lillede keel on universaalne, siiski nagu ka värvid võivad tähendada lääbes ja idas eri asju, nii ka lilledel võib olla mõlemas kultuuris oma tähendus. Roos - lill, mis on läbi aegade olnud sümbol erinevates religioonides. Kristluses tähendab punane roos Kristuse verd ja valge roos sümboliseerib puhtust, neitsilikkust. Liilia - valge liilia kui Jumalaema lill seostub Läänes traditsiooniliselt puhtusega. Liiliaid on kombeks asetada hauale. viinamarjad; viinapuu ja selle oksad - kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile. armulauakarikas – püha õhtusöömaaja ja Kristuse vereohvri sümbol. Vesi - puhastamise ja puhastumise sümbol. Seda kasutatakse selles tähenduses ristimissakramendis, mis sümboliseerib pattude mahapesemist ja uuele elule tõusmist. Ühtlasi tähistab vesi süütust, nt kui Pilaatus pesi avalikult käsi, öeldes: "Ma olen süüta sellest verest!"
Prantsusmaad, Saksamaad või Taanit. Kaine meelega Sõnn armastab romantilisi lilli. Sõnn on küll tubli ja toekas loom, kuid talle sobivad lilled annavad märku ilumeelest ja romantilistest tundmustest. Sõnn armastab roose, moone, verevaid sõrmkübaraid, karikakraid, priimulaid, kannikesi. Veel imponeerivad sellele nelja jalaga kindlalt maas seisvale loomale kurekell, kassinaeris ja huulhein. Puudest klapivad Sõnni iseloomuga saar, küpress, viinapuu, õun, pirn, viigimari, tsitruselised ja koguni palmid. Kuid kasvatama ei peaks ta sugugi mitte ninasarvikuid, vaid hoopis veiseid. Vastukaaluks lihtsatele pudulojustele peaks Sõnn end ümbritsema õrnade pastelltoonidega: roosa, kahvatusinine, õrnroheline. Ent talle pole sugugi vastukarva ka oranzikaspunane, pruun ja ruuge toon. Tema element on maa, metallidest sobivad vask ja kuld. Inspiratsiooni võiks ta ammutada Sveitsist, Iirimaalt, Iraanist, Küproselt, Kreeka saartelt,
FLAVONOOLID Ülevaade Flavonoidid on keeruka tsüklilise ehitusega orgaanilised fenoolsed ühendid, iseloomulikud ja laialt levinud taimsed pigmendid, mis esinevad taimedes aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad eeterlikes õlides ja ka puidus ja lehtedes. Milliseid keemilisi elemente sisaldab? Flavonoidide rühma lähteühendeiks võib pidada 1,3- ja 1,2-difenüülpropaani. Tegemist on ühenditega, mille molekulis on kaks aromaatset tuuma A ja B, mis on ühendat...
Viimsi Keskkool 7.g klass RÜHMVÕIMLEMINE Referaat Koostaja: Matilde Sigijane 7.g Juhendaja: Kirke Aitsen Viimsi 2016 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Vahendid ja muusika.......................................................................................................4; 5 3. Liikumised ja tehnika......................................................................................................4; 5 4. Kuulsamad iluvõimlejad ja rühmad................................................................................
kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Põllumajanduslikud taimed õues: · Phaseolus coceineus õisuba · Foeniculum vulgare harilik apteegitill · Corylus avetlana harilik sarapuu · Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambu · Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi · Achillea millefolium harilik raudrohi · Physalis alkekengi harilik füüsalis · Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus · Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu
Leib (armulaual on eriline armulaualeib oblaat) sümboliseeerib Kristuse ihu. Leib on elu tähis ja võib sümboliseerida Kristust kui maailmale igavese elu andjat. Leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk. Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri märk Vein Kristuse lunastav veri. Armulauavein viinamarjamahl või vein võrdub juutlikus sümboolikas verega. Armulauavein märgib inimeste ja Jumala vahelist pühalikku lepingut Viinamarjad; viinapuu ja selle oksad kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile Kristuse kannatustega seotud sümbolid: Ahelad Kristuse kannatuse sümbol Akantus akantuse okkad sümboliseerivad Kristuse kannatusi Ametüst violetne kivi sümboliseerib Kristuse kannatusi, alandlikkust, meelerahu ja vagadust Astelpõõsas Kristuse kannatuse sümbol. Legendi järgi tehti Kristuse rist
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni kasutatakse kilemultsi Peale saagi koristamist juunini ja juulist kuni ...
puitunud endokarbiks. PLOOM, MANDEL, PAAKSPUU Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Kuiv luuvili harva KOOKOSPALM MARJATAOLISED VILJAD · Pomerantsvili e hesperiid eksokarp eeterlike õlide mahutitega, mesokarp kuiv, valge, endokarp mahlakas, lihakas. APELSIN, SIDRUN, MANDARIIN · Mari viljakest, va õhuke eksokarp, mahlakas, lihakas VIINAPUU, KARTUL, BANAAN · Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili
Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara Rahvapärased nimed: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi Eluvorm: Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Pikkus 0,3...3 m. Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp viie terava tipmega, jääb viljumisel püsima. Krooni pikkus kuni 2 cm, tema putk
Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali
Looduslik pärm areneb viinamarja- kestal ja see paneb mahla käärima. Vanimad dateeritavad tõendid inime- se tehtud veini kohta ulatuvad tagasi 6.-8. aastatuhandesse enne meie aega. Enamasti pakutakse veini kodumaaks Taga-Kaukaasiat, praegust Gruusiat ja Armeeniat. Seda seisukohta näib kinnitavat ka Piibel. Mäletatavasti jäi pärast suurt veeuputust Noa laev kinni Ararati mäele ja esimene töö, mil- le Noa ette võttis, oli viinapuu (st viinamarjapõõsa) istutamine. Kaukaasia- versioonile otsitakse tuge ka Antiik-Kreeka autorite tekstidest, alates Ho- merosest. Müüt argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele viitavat samuti veinimaa Gruusiale. Loomulikult meeldis see õpetus väga grusiini- dele, armeenlastele ja ka nõukogude võimule, sest kõik head asjad pidid ju Veinikultuuri-guru August Alop vinoteegis (veini-)sõprade ringis. sellelt maalt pärit olema
Aamen. 13. Teid, Issandas armastatud vaderid, palun ja manitsen mina, et te ustava eestpalve ja südamliku osavõtuga selle lapse eest hoolitsete ja iseäranis, kui tema vanemad tema väetimas põlves peaks ära kutsutama, -- mille eest Jumal meid armulikult hoidku! -- teie siis õpetuse ja hea eeskujuga kaasa aitate, et tema usus ja Issanda manitsemises kasvaks ja varakult õpiks pidama kõike, mis Issand on käskinud, et ta elava oksana Tema küljes, kes õige viinapuu on, palju vilja kannaks igaveseks eluks. 14. (Koguduse poole käsi tõstes): Issand õnnistagu sind ja hoidku sind, Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline, Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu! + Aamen. Märkus 1. Kui mitu last korraga ristitakse või kui lapse vanemad on surnud või tundmata, siis tuleb seda kõnes ja palves eraldi mainida. Märkus 2
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
rassi, Armastuse Rassi tulekuga. Pärast kannatusi lõpetavad inimesed patustamise ja leiavad vooruse raja. Meie planeedi kliima hakkab olema kõikjal taltunud ning brutaalsed variatsioonid lakkavad olemast. Õhk hakkab taas puhas olema, sama moodi ka vesi. Parasiidid kaovad. Inimesed hakkavad mäletama oma eelnevaid inkarnatsioone ning nad tunnevad rõõmu märgates, et nad on lõpuks vabanenud oma eelnevast seisundist. Samal moel nagu ka keegi parasiitidest vabaneb ning nagu viinapuu oma surnud lehtedest, nii käituvad ka arenenud Olendid valmistades inimesi teenima Armastuse Jumalat. Tänu vendluse mõttele, saab maast õnnistatud koht. Kuid enne saadetakse teadvuse äratamiseks suured kannatused. Tuleb tasuda Tuhandete aastatega kogunud patud. Kõrgemast eralduv lõõmav laine aitab kaasa inimeste karma likvideerimisele. Vabastamine ei saa enam kauem edasi lükkuda. Inimkond peab ennast valmistama suurteks katseteks, mis on
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
Omnis Determinatio Est Negatio Lõplik määratus on eitamine Non Omnis Moriar ma ei sure täielikult Quid prohibetis aquis miks te takistate vett Usus communis aquarum est vee kasutamine on kõigile tasuta Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hoole...
Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite. Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõiva...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austr...
Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikela...
Kolhise luuderohi HEDERA colchica Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fortunei kikkapuu EUONYMUS fortunei Click to edit Master text styles Second level Igihaljad Third level Ei õitse Fourth level Fifth level Päikselist Amuuri viinapuu VITIS amurensis Mari söödav Valguselembeline Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-viinapuu VITIS labrusca Mari söödav Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Õlle maitset mõjutavad tooraine, keetmise reziim, käärimise kulgemine, mikrobioloogiline puhtus ja tootmistehnoloogia. Õlle koostise vääramatu osa on linnas. Õllet maitsestatakse humalaga. Õlu sisaldab ka vett ja pärmi. On olemas laagriõlu, nisuõlu ja pilsner. Tuntuim õllemark maailmas on Guinness. Vein on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook, mida tehakse peamiselt viinamarjadest. Veiniks kasvatavad marjad saadakse viinapuust. Viinapuu kasvab mõõdukas kliimas. Kõige sobivamaks on osutunud põhjapoolkeral 30. ja 50. laiuskraadi ning lõunapoolkeral 30. ja 40. laiuskraadi vahele jääv ala. Peale selle vajavad viinapuud kas parajal määral sademeid ( eriti talvekuudel) või kunstlikku niiskust. Viinapuu eluprotsessid lakkavad, kui temperatuur langeb alla 10ºC. Kui ööpäevane temperatuur tõuseb üle 24 kraadi, kahaneb viinapuu elutegevus ja üle 32- kraadise palavuse puhul võib see täiesti lõppeda. Veinipärm on
Kehtivad raharent, teorent ja saagiosarent. Tehniline progress on olnud põllumajanduses, eriti maa siseosades, aeglasem kui tööstuses. Intensiivse tootmisega kapit tüüpi majandeid on rohkem rannikuprovintsides ning Ebro ja Guadalquiviri jõgikonnas. 1979/80 andis taimekasvatus 53%, loomakasvatus 41% ja metsamajandus 6% põllumajanduse kogutoodangust. 60%-l külvipinnast kasvatati teravilja: otra, nisu, maisi ja riisi. Tähtsaimad kauba-, ühtlasi eksportkultuurid on tsitruselised, õli- ja viinapuu (viinamarjasaagilt 2. koht Euroopas) ning köögivili. Oma tarbeks viljeldakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja Euroopas ainsana suhkruroogu. Sisepiirkondades peetakse pms lambaid ja töökarja, Põhja-Hispaanias 8 piimalihaveiseid ja sigu. Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest kogutakse korgitammekoort. Veondus. Hispaania teestik on põhiskeemilt kodarjas: tähtsaimad raudteed ja maanteed ületavad
alkohoolsemate veinide poolest. Kuna pinnas sarnaneb osaliselt Prantsusmaal asuva Burgundia Chablis' regiooniga, siis tihti on veinid mineraalsed ja väga hea struktuuriga. Enamik selle piirkonna veine tarbitakse siiski ca 30 km raadiuses piirkonnast. Keskajal, kui piirkonna kliima oli soojem, kasvatati viinamarju ligi 40 000 hektaril (täna 6040). Peamised heledad sordid Müller-Thurgau, Silvaner ja Bacchus. Rheinhessen on suurim Saksamaa veinipiirkond oma ca 26 000 hektari viinapuu aedadega. Enamik mahuveinidest tuleb siit ning see piirkond on Liebfraumilchi sünnipiirkond (Worms). Ka selle piirkonna peamised marjad on heledad Müller-Thurgau, Silvaner ja Riesling. Palju mahuveine veinikaupmeestelt, kuid ka üksikuid tipp VDP mõisaid jääb Rheini jõe kallastele. Pfalz on suuruselt teine veinipiirkond Saksamaal nimetatakse ka ,,Saksamaa Toskaanaks" tänu suurepärastele klimaatilistele tingimustele. Suur hulk erinevaid viinamarju 62%
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju Liaanid Pika nõrga varrega vään- ja ronitaimed, millistel on teistele taimedele kinnitumiseks erilised kinnitusvahendid Tugedele toetuvad n roos, taralõng Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
