Tema noored mahlakad lehed on sisaldavad rikkalikult vitamiini C ja sobivad salatite valmistamiseks, kuid kuivatatult ka india tee asemel. Omapärase magusa maitsega on tema suured ja küllaltki jämedad juured. Neid on jahvatatult segatud leivajahu hulka ja valmistatud ka maitsvat vägijooki. Paiseleht (ämmakuleht, kõhmarohi, rüüs, vaeselapseleht) Paiseleht on üks esimesi lilli looduses, kes rõõmustab meid kevadel oma päikesekarva kuldkollaste õitega. Paiseleht kasvab päiksele võimalikult lähedal. Nii näeme teda liiva- ja kruusavallidel, mäenõlvadel, alati sellistes kohtades, kus on kevadel kõige soojem maapind. Paiselehe esimesed õied ilmuvad juba esimeste päikeseküllaste ilmadega, kui lumi on veel mitmel pool maas, aga paiselehe kasvukohalt sulanud. Esimesed paiselehe õied on vaid lühikeste varte otsas, kuid ajapikku varred järjest venivad. Huvitav on see, et paiselehe varred jätkavad venimist veel pärast õitsemistki. Kui õitsvad
5. Miks võiks regulaarselt kasutatavate taimsete preparaatide kasutamise lõpetada vähemalt 2 nädalat enne kirurgilisi sekkumisi? Antud preparaatidel võib olla koostoimeid ravimitega! Peamine mhhanism CP450 ensüümsüsteemi mõjutamine. Toimed kehvasti dokumenteeritud. Üldine seisukoht on, et toodete tarbimine võiks olla lõpetatud 2 nädalat enne plaanilist protseduuri. 6. Ravimtaimede teeleht, islandi samblik, sookail, liivatee, paiseleht, altee, punane päevakübar, küüslauk, saialill, raudrohi, teekummel, astelpaju, teepuu rahvanimetused (nt põdrasammal) ja peamised kasutusvaldkonnad rahvameditsiinis. Teeleht – lõikehaavade verejooksu sulgemiseks. Teelehe lehtedest valmistatud tee – rögalahtistav toime. Seemnetest valmistatud keedis – seedetrakti vaevuste vastu. Islandi samblik (põdrasammal, islandi käokõrv) – rögalahtistav toime. Põletiku- ja
Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed
Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orie...
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium ...
Rahustav Köha vastu Peapöörituse vastu NÕGES Reumaga saunas vihelda Hea vererõhule Sügeliste vastu nõgeseleemega määrida KUMMEL Krampide puhul teha vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu Kõhukinnisuse korral Söögiisu tõstmiseks PAISELEHT Paistetuse vastu Haudunud kohtade raviks Rögalahtistav toime NAISTEPUNA Verevaesuse puhul Kõhulahtisuse vastu Alandab vererõhku Põiehaiguste korral TEELEHT Silmahaiguste vastu Haava peale Mädaniku vastu SAIALILL Parandab põletikke ja hävitab kahjulikke baktereid Antiseptiline Saialille vann rahustab ja pehmendab nahka Nahahaiguste ja haavandite raviks POHL Reuma vastu Neeru- ja põiehaiguse vastu Köha vastu
Teesegu peab olema ühtlane. Algul segatakse kokku väiksemas hulgas olevad ürdid, mis lisatakse siis suuremas hulgas olevatele ürtidele. TAIMED MIS RAVIVAD: GRIPP- astelpaju, mustleeder, must sõstar, sibul, küüslauk, meliss, salvei, kress, kopsurohi, kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel
enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari Harilik mustikas Harilik võilill Valge inimnõges Pohl Raps
erinevad sordid, mais, oliivid, sinep. Puuviljadest ja marjadest apelsin, banaan, kookospähklid, maasikas, mandariin, rabarber. Mahladest apelsini, kapsa, õunamahl ja õunasiider. Maitseainetest need, mille põhikoostises on kaneel, kookospähkel ja mais, pipar, vanilje, äädikas. Vürstikatest lisanditest ketshup, majonees, magusad marinaadid, marineeritud köögiviljad, vürtsised kastmed. Taimeteedest ei ole soovitatavad aaloe, maasikahelbed, nurmenukk, oblikas, paiseleht, päevakübar, senna, takjas, rabarber. Erinevatest jookidest tuleks ettevaatlik olla kange alkoholiga, kohvi, coca-cola, gaseeritud jookide ja musta teega. Kasulikud toiduained:Lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha. Kaladest haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell. Linaseemne - ja oliiviõli. Kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned, kikerherned. Aedviljadest
Harilik punand magunalised üheaastane Põld, aed seemnetega põld Põldrõigas ristõielised üheaastane Põld, teeserv seemnetega põld Põldmünt huulõielised mitmeaastane Kraavid Seemnetega, rohumaa maaaluste võsunditega Paiseleht korvõielised mitmeaastane Teeservad, seemnetega rohumaa kraavid Mets- sarikalised Kahe või Aed, niidud seemnetega põld harakputk mitmeaastane Harilik võilill korvõielised mitmeaastane Teeservad, Kasvupungade rohumaa karjamaa ga
ja kasvukohast olenevalt. Saagi ja iseloomu järgi saab meetaimi jagada järgmiselt: · õietolmutaimed · nektari- ja õietolmutaimed · ainult nektarit andvad taimed. (Rohtla, 2001) Õietolmutaimed eritavad nektarit vähesel määral või ei erita seda üldse. Mesilased külastavad nende taimede õisi varakevadel või intensiivsel haudmekasvatamise ajal, kui nektarit eritavatelt taimedelt ei saa õietolmu piisavalt. Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht, tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik, põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks
mangaan, räni, strontsium Taruvaigu kasulikkus · Takistab mitmete haigusttekitavate pisikute arenemist · Parandab haavu ja paiseid · Leevendab valu · Allergia- ja põletikuvastase toimega Kasutus · Kasutatakse piirituslahusena, salvidena või puhtal kujul · Lakkide valmistamisel · Toidu säilitamine Õietolm · Nimetatakse ka suiraks · Kogutakse tavaliselt kevadel õitsevatelt meetaimedelt · Peamised õietolmuandjad on paju, võilill, paiseleht, suur läätspuu · Õietolmu kasutavad mesilased haudme toitmiseks, vaha tootmiseks ning organismi tugevdamiseks Õietolmu koostisosad · Sisaldav valke, rasvasid, süsivesikuid A-, B1-, B2-, C-, B6-, PP- vitamiinid, mikroelemendid, pantoteen- ja mitmesugused aminohapped Õietolmu kasulikkus · Mõjutab soodsalt mao ja soolte funktsioneerimist · Parandab söögiisu · Turgutab organismi üleväsimuse korral · Toob leevendust depressiooni korral
Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. 5.2. Tavalisemad liigid Eestis Tuntumad korvõieliste perekonda kuuluvad ravimtaimed on: harilik raudrohi, tee kummel, 6 koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi. Ilutaimedest nt. aster, daalia, päevalill, krüsanteem. Prahitaimedest on ohakas, takjas. (Jurtsev, Issain; 1969) Päevalill Päevalille eri osadel on ka teatud ravitoime, kusjuures raviks kõlbavad taime lehed, keelõied ja seemned. Päevalilleseemned o n väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Peale selle leidub seemnetes ka B-kompleksi vitamiine, mineraale ja karotiini. Päevalilleõli kasutatakse erinevate toodete valmistamisel nii kosmeetika- kui
............4 Raudrohi ...............................................................................................................................4 Piparmünt ravimtaimena........................................................................................................4 Kummel.................................................................................................................................5 Paiseleht ................................................................................................................................5 Teeleht ...................................................................................................................................5 Salvei......................................................................................................................................6 Kress e. mungalill.......................................
Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab künda nii pinnapealselt kui ka sügava töösügavusega. Lisaks kasutatakse automatiseeritud ja GPS- põhiseid atru, et saada spetsiaalselt nii pinnapealne künd kui vaja. Kõige tavalisem probleem atrade puhul on künnitihese tekkimine, mis on kokkusurutud kiht künnisügavusest (u 18- 25cm) allpool. Selle vältimiseks tuleb erinevatel aastatel kasutada erinevaid künnisügavusi. Tihese näitab kõige paremini ära paiseleht. Kui koristusjääkide hulk on tavapärasest suurem (nt nisu), siis on lisaoht, et künnitihesesse tekib omakorda koristusjääkide koht. Seda saab kõrvaldada põhuäkkega põldu läbi töötades. Kergetel muldadel tekitab ader pinnase, mis vajab hea külvipinna saamiseks vaid mõningast tasandamist ja tihendamist. Seetõttu on künnil sellistel põldudel teiste süsteemidega võrreldes suur majanduslik eelis. Künniga töötamisel on miinuseks see, et pinnas kaotab niiskust ja kui
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kr...
c) verejooksu peatav toime 11. Liht-naistepuna Hypericum perforatum Naistepuna perekonda kuulub umbes.. a) 300 liiki b) 400 liiki c) 500 liiki 12. Mets-kibuvits Rosa majalis Mets-kibuvitsa kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril.. a) 90-100°C b) 70-80°C c) 50-60°C 13. Nurmenukk Primula veris Nurmenukk õitseb.. a) mais-juunis b) juunis-augustis c) augustis-septembris 14. Kui satud siia ruudule, siis jääd ühe korra vahele. 15. Paiseleht Tussilago farfara Mida tehakse paiselehe ürditõmmisega? a) joodakse, et immuunsust tugevdada b) pestakse juukseid, et need läigiksid c) pestakse pead juuste kasvu soodustamiseks 16. Puis-aaloe Aloe arborescens Aaloemahla raviomadused olid teada enam kui.. a) 1000 aastat tagasi b) 2000 aastat tagasi c) 3000 aastat tagasi 17. Kui satud siia ruudule siis liigu automaatselt edasi 18.dale ruudule 18. Vesihein Stellaria media Vesihein on lühiealine, üks taim elab keskmiselt..
Tallinna Teeninduskool TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada...
G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Arvukalt väikesi õisi õisikuna korvi- kujulisel laial õiepõhjal (võilill, kesa- lill, karikakar, päevalill, paiseleht jt.) Süstemaatika alused Roosõielised Roos Mitmeaastased põõsad. Õis suur, P viietine. Viljaks õiepõhjast moodus- tunud ebavili (harilik kibuvits, mets- E kibuvits, kurdlehine roos jt.) R E Maran K Mitmeaastased rohttaimed. Õied väikesed, korrapärased, viietised. O Varred peened, sageli roomavad. Lehed enamasti liitlehed (hanijalg,
· Ricotta · Mandel · Rosmariin lehed · Sulatatud · Pekaani · Safran · Magusjuur juust pähkel · Salvei · Münt · Piinia- · Sool · Paiseleht seemned · Suhkur · Petersell · Päevalille- · Shokolaad · Piparmünt seemned · Tartar · Pärnaõis
kuruguvalu korral panna sidruni viil mõneks ajaks kurgulakke ja hoida. loputada kange soola veega hommikul ja õhtul viinaga kuristamine Päevas inhalleerida 3-5 korda a 10 min (niisutab hingamisteesid, vabastab limast). Kas kuuma soolaveega: 1 spl meresoola või jodeeritud söögisoola 1 l veele või eeterlikke õlisid nt eukalüptiõli, tüümiani, kampferi (2-3 tilka 1 l veele). Päevas juua 2-3 l. Hea on vesi, ent veel parem kuum rohutee. Köha ravivad on aniis, apteegitill ja paiseleht (1 tl 1 l keedetud veele, lastakse tõmmata 10 min kaanestatud nõus). Teedele võib lisada luuderohu (eefeu??) tilgaekstrakti (retseptivaba) - limaväljutav. Kuum sidruni-rinnamähis stimuleerib verevarustust ja keha kaitsejõudu bronhides. 1/2 sidrunit pigistatakse 1/4 l kuuma vette, milles niisutatakse puuvillane rätt, väänatakse välja ja asetatakse rinnale. Ülakeha ümber seotakse villane sall ja lastakse mõjuda hommikuni Niisutage eluruume: vajalik keskküttega köetavates majades
karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lamminiidud, rannaniidud, looniidud 2) teised e sekundaarsed (kujunenud inimtegevuse tulemusena)niitudel elab rohkesti putukaid, ärilisi, putuktoidulisi imetajaid (karihiired, mutid). Toitu leiavad ka linnud, metskitsed, põdrad ja rebased. Niitude liigid- roomav tulikas, paiseleht, hanijalg, aas kurereha, raudrohi, tähtheinadARUNIIDUD- mineraalmuldadelSOONIIDUD- turvasmuldadelLOONIIDUD- paepealsetel NÕMME ARUNIIDUD- nõmmemännikutest, liivikutel. Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab:
kogus õietolmu. 95 · Tööstusmesi - mesi, mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID...........................................................................4 2. MESILASHAIGUSED................................................................................................5 3. Probleemid rändel metsadesse.............................................................................6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7 KA...
(Juhanson 2006: 1). Enamik taimsetest preparaatidest on saadaval ilma retseptita. See hõlbustab nende kättesaadavust, kuid võib põhjustada ka ebakorrektset tarbimist. Tavainimeste ebapiisav teave ravimtaimede või nende preparaatide kohta võib viia kõrvaltoimete tekkeni ja see võib olla seotud preparaadi ebapiisava kvaliteedi, võltsitud preparaadi, väära annustamise või puuduliku pakendimärgistusega. Samuti võivad ilmneda koostoimed juba pruugitavate ravimitega. Näiteks, paiseleht võivab avaldada kahjulikku toimet maksale; populaarsed naistepuna ja purpur-siilkübar võivad põhjustada ülitundlikkusreaktsioone ning küüslauk seedetraktivaevusi. (Juhanson 2006: 1). 3.2. Preparaadid ja rasedus Rasedusaegse ravi tähtsaim põhimõte on, et kasutatakse ainult neid ravimeid, mis on ema heaolule vältimatult vajalikud, aga oleks parem, et nii loodustoodete kui ka ravimtaimede tarvitamisest raseduse ajal täiesti loobuda. Kõik loodustooted kulgevad läbi platsenta ja
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
farmakoloogiline toime? a) tropaanalkaloidid b) Solanaceae maavitsaliste sugukond c) L-hüostsüamiin on optiliselt aktiivne, pöörav valguse tasapinda vasakule, atropiin pöördub valgust paremale. d) Spasmolüütilise toimega 19. Limaained sisaldavad ravimtaimed (2), mida rögalahtistava toime tõttu kasutatakse ülemiste hing. Teede katarride raviks a)taimede nimetuse ladina keeles b) droog? 1) Harili altee Althaea officinalis radix 2) Paiseleht Tussilago farfara - folium 20. Kõige tähsam ravimtaim (1), mis sisaldab kasvajatevastase toimega alkaloide a) ladina keeles b) peamised alkaloidid c) millel toime põhineb d)missuguste vähivormide vastu peamiselt kasutatakse? a) Catharanthus roseus (folium, herba) b) indooltuumaga alkaloidid vinblastiin ja vinkristiin c) takistavad vähirakkude pooldumist (blokeerivad) d) 21. Mis ravimtaimede 2 suuremat puudust võrreldes raviainete kasutamisega?
· Roheline tee: kui lehed on kiirelt kuivatatud ilma kääritamiseta, saab sellest rohelise tee; · Oolong tee: on poolkääritatud, jääb musta ja rohelise tee vahele; · Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee Liis Kambek Tee Tee valmistamine Teed tehakse mitmetest erinevatest taimedest: kõrvenõges, paiseleht, süstlehine teeleht, teekummel, leedripuu õied, pärnaõied, tömbilehine viirpuu, humal, apteegitill, sidrunmeliss, salvei, piparmünt, harilik raudrohi, metskassinaeris, koirohi, koerkibuvist ja mate jne. Teega ümerkäimine on alati olnud kunst. Targad teejoojad on välja mõelnujd 5 reeglit kuidas teed valmistada. Osad neist reeglitest kehtivad tänapäevalgi, kuid osad on uued kujunenud. Reegel 1. Soojenda eelnevalt kannu. Mida rohkem eelsoojendust, seda kauem võtab
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilis...
............................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke....................................................................................................................13 Harilik nurmenukk........................................................................................................14 Paiseleht........................................................................................................................15 Harilik lumikelluke.......................................................................................................15 KEVADE PUUD......................................................................................................................17 Kask.................................................................................................
Osaleb rakkude paljunemisel ja vastutab nende eluea eest, eriti vajalik intensiivselt paljunevatele naharakkudele. Puudus tekib 92% inimestest, kes toituvad ainult taimselt. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, suitsetamine, kohv, kaltsiumipuudus, Cvitamiini suured doosid. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Seleen: pune, põldosi, kõrvits, kibuvits, paiseleht, lina, till, käokuld, jooksjarohi, piibeleht, viirpuu Kaitseb organismi rakukahjustuste ja enneaegse vananemise eest. Takistab herpese teket. Leevendab allergilisi reaktsioone. Puudust põhjustavad alkohol, suitsetamine, rafineeritud ainete ning jahu ja kondiitritoodete ning gaseeritud jookide liigne tarbimine.
vee ärajuhtimine rasketel muldadel või siis väike huumuse sisaldus. Roomav tulikas võib osutada ka kõrgele põhjavee seisule. Et tegelikku põhjust teada sada, peab maakasutaja labida mulda lööma. Nii nagu üks pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim mulla seisundit. Kogu taimekooslus peab tüüpiline olema. Õigeid otsuseid võimaldab teha taimekoosluse analüüs. Kui roomava tulika esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, vajavad mulla alumised kihid kobestust kas sügavkobestiga või sügava juurestikuga kultuurtaimede (lutsern, mesikas, raps jne) abi. Esinevad aga veel ka valge karikas, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega. Kui mulla analüüs seda kinnitab, siis tuleks lubjata (E. Lauringson 2004). Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Nii
põllu-, aia-, kasvuhoone- ja laokahjurite tõrjeks. Umbrohtude Ohakas Lontrel 300 1425 kr/l 3-4 lehe Ohaka, kesalille, tõrje Paiseleht 0,3-0,4 l/ha faasis paiselehe jt. Kesalill 1 ha umbrohtude maksumus on tõrjeks teravilja, 427,5-570 kr peetide, pea- ja
Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud. 5.Korvõielised kasvavad kogu maakeral: parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed. 6. Korvõielised on nt. koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi, ilutaimedest nt. aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas. Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi. SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi. 2.Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki 3.Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud
Suguferomoone kasutatakse feromoonpreparaatides koos püünistega, et püüda loodusest välja isased putukad ja tekitada nende vaakum. Feromoonpüünised on kasutust leidnud näiteks hernemähkuri tõrjel. *Repellendid keemiliselt aktiivsed ained, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet. Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimis-vedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul, paiseleht, võilill, nõges, tomat jne. 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted · Seemnete puhastamine ja sorteerimine hoitakse ära umbrohuseemnete levik külvisega. Oluline on vältida võõrumbrohtude sissetoomist ja levitamist külvisega kuna nad on raskemini tõrjutavad ja võivad olla ka konkurentsivõimelisemad kui kohalikud liigid. · Optimaalne külvisenormi, mis surub alla umbrohtumust. Pole liiga tihe, mis soodustab taimehaiguste teket. · Õige külvi aeg
saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega. Näiteks haljasväetise kasutamisega on võimalik takistada haigustekitajate levikut mullas. Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid näiteks repellendid, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet. Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimisvedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul, paiseleht, võilill, nõges, tomat jne. Atraktandid on aga repellendide vastandid, need on keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi. Kõige perspektiivsemad on sugu-atraktandid, sest nendega on võimalik reguleerida liigi taastootmist. Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende järglased saaksid edasi toituda.
kasutatagi. Seedehäirete vasti, ( 1:1:1 raudrohi,koirohi,köömned), verejooksu peatav,aga peab ettevaatlik ( trombioht),ninas/kopsus haavad siis aitab peatada. Muditudehti haavale pandud siis aitab hüübida. Valuvaigistina mensa ajal, 3korda päevas. Kasutatud unasarja põletiku korralistevnni. ( 100-220g keeta, siislasta jahtuda ja teha vann ja 10päeva järjest nii teha). Kuklapeavalu ja külmetushaiguste vastu.Suurepärnae gripiravim. Lisaks rahustav toime, vanni nt. Naistepuna salvei, paiseleht ja raudrohi, keeta,ktõmmataja lisada viina rasuselenahale. Lisaks juustele puhastada tõmmisega( 1sp segu koht panna vett) Teed thes 1 teelusikas tassi kohta. Noored lehed kõlbavd salatisse, kuivatatult kõlbab kasutada nt lihale. Korjamiseks peavad taimed oleama kuivades kohtades, siis on vürtsikamad. Raudrohus on palju hamasuleeni ( sinaka värviga). Antiseptiline, põletikuvastane. Võilill eestis sage,mõned tulnukad mõned pärismaised. Inuliin - vajalikud meie
vee ärajuhtimisest rasketel muldadel ja väikesest huumusesisaldusest. Ta võib osutada ka kõrgele põhjavee seisule. Et tegelikku põhjust teada saada, peab maakasutaja labida mulda lööma. Nii nagu üks pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim veel mullaseisundit. Taimekooslus peab tüüpiline olema. Seejuures peab kogu taimekooslust analüüsima, et piisavalt õigeid otsuseid teha. Kui roomava tulika kõrval esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, peab mulla alumisi kihte kobestama (sügavkobesti või sügavale ulatuvate juurtega kultuurtaimed lutsern, mesikas, raps jne). Esineb aga veel valge karikakar, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega ja kui mullaanalüüs seda kinnitab, siis on tarvilik muldade lupjamine. Indikaatortaimedena saame kasutada järgmisi umbrohuliike: Umbrohud happelistel muldadel: nälghein, põld-kaderohi, väike oblikas, kassiristik, jusshein.
Abinõud mullatihenemise vältimiseks: 1) mulla kobestamine - sügavkobesti - spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha
o a) sammasjuursed; o b) narmasjuursed; o c) mugulumbrohud ja sibulumbrohud; o d) puhmikulised kõrrelised umbrohud 8 · Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg, valge iminõges, põldmünt, harilik naat, soo-nõianõges, kõrvenõges, harilik orashein, põldosi, paiseleht, harilik puju: o a) võsundilised; o b) risoomsed; o c) roomjuurelised. 9. Mõisteid taimekaitsest (pestitsiidid, insektitsiidid, herbitsiidid, kontaktsed preparaadid, süsteemsed preparaadid, üldhävitava toimega preparaadid, glüfosaadid, valiva toimega preparaadid, mullaherbitsiidid, paagisegud, kasutusnorm, ooteaeg, tööoode) Ooteaeg vaheaeg ööpäevades tkv viimase pritsimise ja saagi koristamise vahel; ladudes viimase
Liigniiskuse tõttu pidurdub taimekasv ning mulla harimine ja saagi koristamine on raskendatud. Enamik Eesti põllumajandus- ja metsamaid asub liigniisketel muldadel ning vajab seetõttu kuivendamist. Liigniiske muld on äratuntav kas väliste või mullaprofiilis avalduvate mullatekkeprotsessi tunnuste järgi. Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal
Sammaltaimi on Eestis 532 liiki. Samblikke ligikaudu 800 liiki. Vetikaid 2500 liiki. Seeni umbes 4000 liiki. Inimmõju floorale Loodusliku floora võib jaotada vastavalt inimmõju taluvusele: 1. kultuuripagejad ehk hemerofoobid Liigid, mis taanduvad inimtegevuse mõjul. Kaunis kuldking, lõhnav käoraamat, lehitu 2. apofüüdid Kohalikud inimkaaslejad, eelistavad inimtegevusega muudetud kasvukohti, nt põllud. Paiseleht, harilik puju 3. hemeradiafoorid Taluvad inimtegevust teatud piirini, teatava määrani ükskõiksed. Kuremõõk, siberi võhumõõk. 4. antropofüüdid Need on inimkaaslejad taimed, sageli võõrliigid, levivad inimese tahtmata või neid levitatakse. Väikeseõieline lemmalts Antropofüüdid ja apofüüdid moodustavad kultuurilembeste ehk hemerofiilsete taimede rühma. 8 Eesti taimkatte kujunemine
Õied varresõlmedes või võsu tipus Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein Sugukond kukesabalised Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alaikus, mida ümbritseb üldkatis Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju)
· Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein · Sugukond kukesabalised · Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) · Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis · Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju)
ning halvendamiseks; 4) põllupinnale varisenud umbrohuseemnete mullakihiga katmine nende idanemise ja tärkamise kiirendamise ning energiavarude ammendamiseks enne sügiskündi. Peamised agronõuded tüükoorimisel on järgmised: 1) koorida tuleb õigeaegselt: hiljemalt 2...3 päeva pärast viljakoristust 12...14 päeva enne sügiskündi; 2) koorida tuleb ettenähtud sügavusega: pikaealiste umbrohtudega (näiteks võilill, orashein, paiseleht, põldohakas jm) risustatud põldu kooritakse sügavusel 8...12 cm, lühiealiste (näiteks harakalatv, põldrõigas, karuohakas jm) puhul aga sügavusega 6...10 cm; 3) pindmine mullakiht peab olema hästi kobestatud, sõmerdatud, kõrretüü täielikult maha lõigatud ja umbrohuseemned mullaga kaetud; 4) kooritud põllu pind peab olema tasane, ilma sügavate vaonditeta ja koondharjadeta; 5) kooritud põllul ei tohi olla vahelejätte ja töötlemata põlluosi.
Tänapäeval kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e. herbitsiidide valik sõltub põllul kasvatatavast kultuurist ning põllul leiduvatest umbrohuliikidest. Laia toimespektriga herbitsiidid ei mõju tihti raskestitõrjutavatele umbrohtudele (puju, paiseleht, kesalill jt). Tihti tuleb kahte vahel isegi enamat preparaati koos kasutada (,,kokteil"). Koos herbitsiididega võib taimi pritsida kasvuregulaatoritega ja putukamürkidega. Kasvuregulaator muudab taime kõrre tugevamaks ja väldib taimede lamandumise. Nisu preparaat Cycocel (CCC) lühendab kõrre 1 ja 2 kõrresõlme vahelist osa. Preparaat Moddus sobib kõikidele teraviljadele ning ergutab ka juurte kasvu ja arengut. Kahjurputukatest tõrjutakse viljakukke, rootsi
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Liigniiskus võib tekkida ehituse rajamise käigus: * sademetevee äravoolu takistatus ehituse ajal. * Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub. * Leke ajutistest torustikest, veereservuaaridest, puhastusseadmetest. 13. Liigniiskuse tunnused ja pahed. Välistunnused * taimede nõrk kasv * madal saak * niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) * pinnase tumedam värvus * metsas väike juurdekasv * sfagnumsamblad * pinnavesi * kõrge põhjaveetase * pinnase nõrk kandevõime Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises. Liigniiskuse avaldumisvormid on erinevad ajutiselt ja alaliselt liigniisketel muldadel ning pinna- ja põhjaveest põhjustatud liigniiskuse korral.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
