Kultuurrohumaa Koostasid: Jargo Pütsep Gelvin Palk Andreas Mänd Kultuurrohumaa Kultuurrohumaad on need rohumaad, mis on pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ja annab rohkelt väärtuslikku loomasööta. Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Kultuurrohumaad jaotatakse seal toimuva tegevuse järgi. a)kultuurniidud (sealt tehakse heina) Tänapäeval külvab inimene niitudele just neid taimi, mis sobivad loomade söötmiseks kõige paremini.
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp
Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel
Põllumajandus Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegu...
saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohumaa ja rannaniit. Sarnasused: Loomasi karjatatakse mõlemal niidul, külvatakse vajalikke taimi loomadele söödaks, ei saa kasutada suuri ja raskeid masinaid hooldamiseks, taimed taluvad tallamist seal hästi, Erinevused: loomastik mõnevõrra erinev (rannaniidul rohkem veelembelisi), rannaniidul pidevad üleujutused, rannaniidul rohkem savimuldasi, rannaniitu ei tohiks väetada, rannaniidu
KULTUURROHUMAA D Koostasid: Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panfilova Rauno Kaldma Kultuurrohumaad on tekkinud külvamise tagajärjel.Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Seal kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RISTIK TIMUT LUTSERN Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Click to edit Master text styles a)kultuurniidud (seal Second level ...
põhjustab reovee ja väetisega siseveekogudesse ja ookeani kantud fosfor. Järjestused: (1) pH alusel: raba, palumets, madalsoo, laanemets, loopealne, võrtsjärv; (2) mullaviljakuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba; (3) veerežiimi alusel: loopealne palumets, laanemets, madalsoo, raba, võrtsjärv; (4) valgustingimuste alusel: raba, loopealne, madalsoo, palumets, laanemets; (5) liigirikkuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba. (6) pH alusel: kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, Kadrioru park, rannaniit; (7) mullaviljakuse alusel: teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, kultuurrohumaa, Kadrioru park, rannaniit; (8) veerežiimi alusel: rannaniit, Kadrioru park, kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord; (9) valgustingimuste alusel: kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, rannaniit, Kadrioru park; (10) liigirikkuse alusel:
Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastusume alusel. C. Raunikiaeri eluvormide klassifikatsioon- fanerofüüdid, kamefüüdid, hemikrüptfüüdid, geofüüdid, terodüüdid, hrlofüüdid, hüdrofüüdid- ebasoodaad tingimused elavad üle seemnetena? Dominant- taimekoosluse katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev aineringes kõige tähtsam liik
Kui teil on kogemusi mõne teise tarkvaraga (nt. MapInfo) andmete digitaliseerimisega, siis võrrelge erinevate programmide võimalusi. Kuna programm oli juba tuttav, siis läks polügonide digitalkiseerimine ka mõnevõrra lihtsamini. 15. Nimetage, milliseid kõrguse väärtusi (ja miks) te uue maakasutuse puhul kasutasite. Uue maakasutuse puhul kasutasin järgmisi kõrguse väärtusi: 0 m = lammisoo, veekogu, künnimaa 1m = kõrrelised, poollooduslik rohumaa, viljapõld, kultuurrohumaa 5 m = õueala 10 m = hooned, soomets 15 m = võsa (lehtmets) 20 m = okas- ja segamets ma kasutasin selliseid kõrguse väärtusi, sest enamasti on veekogud ja sood madalamad (nõgu) ning rohumaa on madalam, sest seal kasvavad kõrgemad taimed (sageli). Samuti on looduses on täiskasvanud mets kõrgem kui võsa. 16. Kirjeldage, milline (% uue maakasutusega kaetud alast) oli vaateväljade erinevus baaskaardi ja täpsema maakasutuse puhul( Vaade 2-Vaade3). Milliste
põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand *kombain- viljalõikuseks mõeldud masin *kombainer- kombaini juhtija/hooldaja *Koresööt- on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu *Kuivendus (ka kuivendamine)- on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaaziga *Kultuurkarjamaa- on karjamaa, millel on külvatud rohustu *Kultuurniit- on külviga rajatud niit *Kultuurrohumaa- on külviga rajatud rohumaa *Kultuurtaim- on kultiveerimise tarbeks aretatud või introdutseeritud taimeliik või -sort. Puittaimede puhul nimetatakse neid tihti kultivarideks *külv- seemne mulda panek saagi eesmärgil *künd- põlluharimisviis *Küün ehk heinaküün- on heina hoidmiseks ettenähtud hoone või hoone osa L: *Laut- on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal
821 1050 p=0,023832 lugemite keskmine pindala(h kõlviku nimetus plaanimeetri lugem vahe vahe a) aed 1147 1330 183 184 4,39 1515 185 kultuurrohumaa 1539 1700 107 1804 104 105 2,5 1910 106 põld 2212 2354 142 2505 151 151,5 3,61
looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Tavaliselt on taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala
tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega nö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Antud ala asub Lämmijärve läänekaldal ning on eesti suurim ja Põlvamaa ainus poldriala. Poldri rajamist alustati 1967. aastal eesmärgina luua kultuurrohumaa kahe suurfarmi söödabaasiks. 4 Nüüdseks on polder oluline linnukaitseala, kus peatub rändeperioodil ligikaudu 1,5 miljonit lindu. Prioriteetsed pesitsevad linnuliigid on rukkirääk, hüüp, täpikhuik, mustviires, väikekajakas ning läbirändajad suur-laukhani ja sookurg. Lindude kaitseks on algatatud Euroopa Liidu LIFE-Nature projekt "Natura 2000 biotoopide kaitse Räpina poldril", mille eesmärk on tagada kaitset
Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on savistumine. Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen. Mulla veereziim on stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega muld. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leostunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Hea viljakuse tõttu on leostunud mullad kasutusel põllumaa, kultuurrohumaa või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on ühtviisi sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Saagikus sõltub peamiselt muldade väetamsiest ja agrotehnikast ning sademete hulgast. Leostunud muldadel puudub kuivendus vajadus. Leostunud mulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Leetjad mullad - KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad ning nende profiilis on selgelt näha lessiveerumist
- Leostunud mullad (küllastunud mullad) Ko (Kor, Ko) Tunnused: pole väljauhte horisonti, keemine 30-60 cm Tekib: valkjashall, kollakashall või kollakaspruun moreen Füüsik/keemilised omadused: väga hea veehoiuvõime, neutraalsed, struktuursed ja hea veeläbilaskvusega. Iseloomulik šokolaadi pruuni BW horisondi olemasolu, veerežiim stabiilne. Bioloogiline aktiivsus: aktiivne- vihmausside rohke Kasvukohatüübid: sinilill Sobivus põllu-metsamaana: kuivendatud põllumaa või kultuurrohumaa Produktiivsus: Haritavus: kergelt haritavad - Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Tunnused: keemine üle 60-90 cm. Esineb väljauhte horisont Tekib: kollakashall , kollakaspruun või punakaspruun moreen Füüsik/keemilised omadused: nõrgalt happeline, veehoiuvõime piisav, valdaval ls. Bioloogiline aktiivsus: aktiivne, mõõdukas happesus pärsib bakteriaalset lagunemist Kasvukohatüübid: sinilill, jänesekapsas, naat Sobivus põllu-metsamaana: sobib põllumaana
Keskkonnatingimused: üleujutus (sademed, põhjavesi), mulla ohustatus, põud, madal temperatuur Kasut. kanamaal ja niidul Kestvus 2 aastat. (külmakindlus), valgus, inimtegurid. Roosa ristik: on tõusvale ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikulme pealishein. 13) Erinevate muldade sobivus kultuurrohumaa taimeliikidele Kasut niilul ja põldheinana Kestvus 2 aastat. 1. Parimad ehk universaalse kasutusega kultuuristatud mullad on kerge ja keskmise liivisavi lõimisega Valge ristik: on pikkade, lamavate, sõlmedest juurduvate vartega 5-30 cm kõrgune alushem parasniisekd, ka nrgalt erodeeritud või hästi kuivendatud gelstunud ja gleimullad. Kasut. murude seemnesegudes |a kestvus 4-5 aastat
11) Avaldab esmakordselt eestikeelses kirjanduses Kuu kaardi ja ,,tolle aja kohta küllaltki süstemaatilise ja tõsise astronoomiaalase kirjutise" (Ch. Villmann). 12) Teeb argumenteeritud ettepaneku uurida pliimaaki (galeniiti) ja arendada kodumaist mäetööstust. 13) Jagab talurahvale nõuandeid ja õpetusi, kuidas majapidamist uuema aja teadmistele toetudes tulusamaks muuta, ,,esiletõstmist väärib esimene õpetus soodest, sookultuurist ja kultuurrohumaa rajamisest" (J. Kuum). 14) Peab oluliseks Aleksandrikooli asutamist eestikeelse koolihariduse edendamiseks. Asutab oma testamendis stipendiumi ühele Aleksandrikooli õpilasele. 20 15) Kutsub esimesena üles avalike raamatukogu asutamisele ühistegevuse alusel. 16) Toetab noori andeikaid haritlasi (L. Koidula, J. Hurt, M. Veske, P. Blumberg, J. Weitzenberg, A. Weizenberg, V.J. Stein jt.) lotuses, et nad jätkavad tema tööd
Tehiskoosluste loomisel tihti teisaldatakse muld või töödeldakse seda mehaaniliselt ja keemiliselt, muutes nii suurel määral mullaelustikku. Taimed enamasti kas külvatakse või istutatakse. Rohumaa - peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad. Rohumaid jaotatakse tavaliselt: 1) Looduslik rohumaa – pärismaise kooslusega (pärandkooslus). Looduslik niit ja karjamaa. 2) Kultuurrohumaa – külviga rajatud. Kultuurniit ja -karjamaa. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Lisaks võib rohumaade hulka arvata põldheinaga kaetud põlde ja murusid. Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud
kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. · Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. 2
ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. Kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas.
looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus - (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Taimkatte ajalugu Eestis? Palünoloogiline meetod? - Biostratigraafiameetodeist tuntuimon palünoloogia, mis põhinebõietolmuanalüüsil, kasutabmuidtaimseid mikrojäänuseid(õhulõhesid, karvu) või setetessäilinud organismirühmi (rohe-jaränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate)
kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud. Energiatarbimise kasv industriaalses faasis: Põllumajanduslik formatsioon 3-4 IE, 1900 AD tarbis inimene keskmiselt 14 IE-d, 2000 AD tarbis inimene keskmiselt 19 IE-d. Varieerumine riigiti väga suur: USA 93 IE-d, Bangladesh 4 IE-d (biomass). Kogu maismaa pindalast on urbaniseeritud või põllumaa (künnimaa) ca 15%, kultuurrohumaa-7%. Inimese poolt kasutatud (sh degradeeritud) maa osakaal maismaast 40- 50%. Reaalne oht jätkusuutlikkusele. 7. Loodus-ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit. Hind tekib turul ostu-müügi käigus. Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus
põlismetsad ja sood. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest looduslikust kooslusest, sealhulgas säilib suur hulk varasema koosluse liike. Kultuurkooslus inimtekkeline kooslus, nt aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. TAIMKATTE AJALUGU EESTIS · Palünoloogiline meetod Biostratigraafia meetod, mis põhineb õietolmu analüüsil. Lisaks kasutab ka muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikad, juurjalgsed, vesikirbud jne). Selle
Looduslik kooslus – märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt põlismetsad ja sood. Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) – püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest looduslikust kooslusest, sealhulgas säilib suur hulk varasema koosluse liike. Kultuurkooslus – inimtekkeline kooslus, nt aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. TAIMKATTE AJALUGU EESTIS Palünoloogiline meetod Biostratigraafia meetod, mis põhineb õietolmu analüüsil. Lisaks kasutab ka muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikad, juurjalgsed, vesikirbud jne). Selle
tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks 10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg , 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Märgadel aladel lambaid pidevalt karjatades nad haigestuvad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Hea kultuurrohumaa karjamaarohu toiteväärtuseks kuivaines on 10…10,5 MJ/kg. Tegelik karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Pool-looduslikel karjamaadel on karjatamiskoormuseks ligikaudu 1-3 utte/ha. Ühe ute kohta koos talledega vajatakse ligikaudu 0,33- 1 ha poollooduslikku karjamaad. Koplite tarastamiseks kasutatakse võrku, pinnalaudu või latte nii, et aed saaks tihe. Kuna need on suure materjalimahukusega, võib need asendada elektritaraga.
prahipaikade ning karjääride tüübirühmaks. Kultuurrohumaad on suhteliselt vähemuutuvad, valdavalt mitmeaastaste heintaimedega kattunud alad (kõlvikud), mille taimkatte liigilise koosseisu ja liikide ohtrussuhete kujunemisel on kõige määravam rohumaa majandamise viis. Mullaolud ja veerežiim ei ole esmatähtsad, sest looduslikku keskkonda muudetakseväetamise ning kuivendamisega; algsed loodusolud üksnes kiirendavad või aeglustavad kultuurrohumaa väljakujunemist. Seetõttu võivad erinevatel muldadel olla sama tüüpi kultuurrohumaad, väetiste hulka ja kõlvikute kasutamise viisi muutes võib aga sama tüüpi mullal kujundada ka erinevaid rohumaakooslusi. Kasutusviisi põhjal liigitatakse kultuurrohumaid üldiselt karjamaadeks ja heinamaadeks, kuigi viimastel aastakümnetel on paljud kultuurrohumaad muudetud mitmeniitelisteks ja neid saab kasutada nii karja- kui ka heinamaana.
annaabi.ee 
