1.2 RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus, hübridoomitehnoloogia ja monoklooonsed antikehade mõisted Koonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse
mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15. vegetatiivse paljunemise viisid 16. mugul- 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18. võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid. 19. kallus- e. haavakude, millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada 20. 1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.(hernes) 21. 2-aastane taim- taimed, mille eluperiood kestab 2 aastat.(ussikeel) 22. mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill) 23. rohttaim- on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.(rukkilill) 24
sõlmekohtades asuvaid) algkudesid. Kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, vakuoolid väikesed. Esineb soontaimede alamatel esindajatel sõnajalgtaimed. Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub grupp piiramatu pooldumisvõimega initsiaalrakke. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude milles leidub algkoelisi rakke. Kasvukuhik - on kooniline moodustis, mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis
Teadlased kahtlustavad, et anomaaliaid põhjustab geneetilise materjali väär programmeerimine. Põhjust, miks loomi on raske kloonida, tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Nagu eelpool mainitud, puuduvad täiskasvanud loomorganismis totipotentsed rakud. Taimekudedes on aga rakke, mis on põhimõtteliselt totipotentsed, teisisõnu kui taime kudesid vigastada, kasvab vigastuskohale vähediferentseerunud rakkude mass - haavakude e. kallus.Selliseid rakke kunstlikul söötmel kasvatades ja teatud taimehormoone kasutades saab indutseerida morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist). Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sel viisil pole võimalik paljundada ühtki loomorganismi. Me võime küll võtta kudedest rakke ning kasvatada neid mõnda aega kunstlikul söötmel, kuid need rakud jäävad sellisteks või ligilähedaselt sellisteks, nagu nad olid koes
keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17. kahekojaline taim lahksuguline taim; liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega (nt. harilik kadakas) 18. kallus haavakude; taimekude, milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma 19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24
immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mida juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. kesknärvisüsteem - pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine
Juhtkude kannab edasi toitained ja vee Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest Põhikude füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e. kallus sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest Initsiaalrakud tüvirakk, ei kasv a kunagi Juurekübar kasvavad Kambium külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes. PÕHIKUDE Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm. 1. Klorenhüüm e
4 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused (1) Põhjust tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Täiskasvanud loomorganismis puuduvad totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). Taimekudedes on aga rakke, mis on põhimõtteliselt totipotentsed. Taime kudesid vigastadades kasvab vigastuskohale vähediferentseerunud rakkude mass - haavakude e. kallus. Selliseid rakke kunstlikul söötmel kasvatades ja teatud taimehormoone kasutades saab indutseerida morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist) - vähediferentseerunud haavakoest kasvavad võsud ning juured. Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sellel meetodil põhineb meristeempaljundus. Taimerakkude võime moodustada puuduvaid kudesid lubab mõningaid
mitokonder (taimeraku hingamine), kloroplast (FS), plasmodesm e. tsütoplasma väät (ühendab naaberrakkudega), rakutuum. · Plastiidid: proplastid (plastiidid enne spetsialiseerumist, kasvukuhikus), kloroplastid, kromoplastid (pigmendid), leukoplastid, amüloplastid (ladestavad tärklist) · Kloroplastid koosnevad: välismembraan, sisemembraan, tülakoid e. lamellid · Endoplasmaatiline retiikulum- valkude ja lipiidide süntees. Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem. · Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm) · Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude), põhikude e. parenhüüm (sammaskude,
On ka jääkainete laod. 10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum välimise tuumamembraani väljasopististe süsteem. Ainete transport. Sünteesitakse lipiide ja valke (ribosoomides) 11. Ribosoomid valkude süntees. 12. Golgi kompleks koosneb membraani põiekestest. Töötleb ja transpordib valke. Kahekordne membraan on rakutuumal, plastiididel, mitokondritel! Turgor siserõhk. Tekib vee liikumisel rakku. Kallus haavakude, tekib vigastatud koele. Kalluse rakud ei ole spetsialiseerunud st neist võib moodustuda ka uus taim. TAIMEKOED lk 19-22 Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad:
lehe alusel varres, sõlmevahes. 6. Initsiaalrakk, kiirdrakk. Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7. Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude.
3)vahelmised e interkalaarsed, asuvad lehe alusel varres, sõlmevahes. 6.Initsiaalrakk, kiirdrakk. Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7.Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8.Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude.
diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e. apikaalsed kasvukuhikus; külgmised e. lateraalsed - kambium, korgikambium; vahelmised e. interkalaarsed - lehe alusel, varres, sõlmevahes. Initsiaal- e. kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke - kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed - haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Kasvukuhik - Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume
(mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). • ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. • ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes) 8. Milliseid aineid sünteesitakse taimedes vastusena herbivooriale ja mis on nende ainete funktsioon? Mõju on biomassi otseselt vähendav aga ka regulatiivne. Tekib haavakude (kallus) kahjustatud kohas, mis produtseerib signaalaineid, mis käivitavad mitmete kaitseainete sünteesi. Salitsüülhape tõkestab putukatest põhjustatud herbivooriat. 9. Milliseid meetodeid kasutades on võimalik hinnata taimede veereziimi parameetreid (nt õhulõhede juhtivus, veepotentsiaal, ksüleemivoolu kiirus)? CO2 ja veeauru kontsentratsiooni mõõtmiseks - Infrapuna-gaasianalüsaator.
isassugutuuma. Üks neist ühineb munarakuga, millest moodustub viljastatud munarakk e.sügoot. teine isassugurakutuum ühineb teistuumaga ning sellest saab alguse endospermi areng. 7. Mis on totipotentsus? Võrdle taimerakke loomade tüvirakkudega. Totipotentsus on võime diferentseeruda kõigiks keharakkudeks. Totipotentsest tüvirakust võib areneda terve uus organism. Taimerakud on küll lõpuni diferentseerunud, ent nad on võimelised tagasi totipotentseks muutuma moodustades kallust ehk haavakude. Sellistest rakkudest võib terve uus taim kasvada. 8. Loomaviirused sisenenevad enamasti peremehe rakku endotsütoosi abil, kasutades spetsiifilisi rakupinna retseptoreid. Taimeviiruste pääs rakku sõltub enamasti raku mehaanilistest vigastustest. Miks? Taimerakke ümbritseb paks tselluloosist rakukest.
B. külgmine kambium asub juhtkimbus puiduosa ja niineosa (koore) vahel, seal toimub varre jämedamakskasvamine. Pole üheidulehelistel taimedel (kõrrelised, liilialised palmilised nende vars ei kasva jämedamaks, vaid jääb selliseks, nagu on tekkides. C. vahelmine kõrrelistel, lõikheinalistel kõrresõlmede kohal lehe ja varre alusel võimaldab kiiresti taastada lehe/varre pikkuse selle tipu ärasöömisel/lõikamisel-pügamisel D. haavakude (kallus) tekib vigastuskohtades teiste kudede tagasiarenemise tulemusel, harva selgelt nähtav. 2. Püsikoed A. juhtkoed paiknevad juhtkimbus. 2 põhitüüpi sooned ja sõeltorud, vastavalt juhtkimbu puidu- ja niineosas (puu tüves puidus ja koore elusas osas). Sooni mööda liigub vesi ja vees lahustunud (eelkõige mineraal-) ained üles, sõeltorusid mööda orgaanilised ained ja vesi lehtedest alla (juurtesse) ja
· Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele Kallus-haavakude, tekib põhikudede baasil. Intertsellulaar-rakkude vahel tekkinud tühikud. Põllumajandustaimed. Juur on radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan. Ei kanna kunagi lehti, aga võivad areneda pungad. Orgaaniliste ainete sünteesi organ. Vee ja mineraalainete omastamine. Fotosüntees, hapniku omastamine, kinnitusorgan. Juur on säilitusorgan. Juurevöötmed: · kasvukuhik- aplikaalne meristeem. · Pikenemisvööde- rakkude
interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu. Haava- ehk kalluse meristeem tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist. Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude) Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. ·Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Algkoe rakud Püsikoe rakud
Nii eristatakse tipmisi ehk apikaalseid (varte ja juurte tippudes, pungades, neid nimetatakse ka kasvukuhikuteks), külgmisi ehk lateraalseid (kambium) ning vahe- ehk interkalaarseid (varre sõlmekohtades asuvaid) meristeeme. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke -- kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed -- haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid. Ka kallusemeristeem on sekundaarne algkude. 2.1.1. Apikaalsed algkoed
peremeestaimes. Tihedus (konkurents); patogeenid - mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi; herbivooria - taimetoidulisus. Stressiained. Antioksüdandid – vees lahustuvad (tsüsteiin, C-vit, uraat), rasvas lahustuvad (A, E, D-vit), ensüümid. Polüamiinid. Glütsiin. Suhkrud ja polümeersed alkoholid. Rakuseinte materjalid Fütoaleksiinid. Kallus – taimel vigastatud kohas moodustuv haavakude. Proteiinid. Taime regulaatorained. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Resistentsused (mehaaniline, keemiline, ülitundlikkuse reakts) Vastuvõtlikkus haigustele. Ülitundlikkuse reaktsioon. Põuakindlust tagavad füsioloogilised kohastumused Kseromorfsus Sukulentsus Efemeerid ja efemeroidid Passiivne põuakindlus V SAMMALDE FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD
Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes. Tekkeaja alusel moodustunud: esmased (tekivad seemnes), sekundaarsed (teatud arenguetapil > korgikambium) · Initsiaalrakk: moodustab algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. · Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. · Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn `hädaolukorrad' vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. · Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed.
Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes. Tekkeaja alusel moodustunud: esmased (tekivad seemnes), sekundaarsed (teatud arenguetapil > korgikambium) Initsiaalrakk: moodustab algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn ‘hädaolukorrad’ – vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu. Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed.
6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass. Kallus on haavakude, tekib, kui taime vigastada. See võib aluse anda erinevatele rakutüüpidele 8. Kirjeldage võrse tipumeristeemi ehitust. See on koonusekujuline ja koosneb raku kihtidest. Pealt katab tuunika (antiklinaarne jagunemine) ja sees on sisemiste rakkude mass korpus (anti, peri, transversaalne jagunemine). Kõige nooremad rakud on tipus; mida kaugemal tipust, seda vanem. Jaguneb omakorda: CZ korpuse ja tuunika rakud, sh tüvirakud. Jagunevad harva. PZ korpuse ja tuunika rakud
danikud, veerežiimi muutustest tulenev õhupuudus, väljapoole koort ning sissepoole puitu. Kui aga inimese tekitatud mehaanilised vigastused ning rohe- puutüve või oksa välispinnale on tekkinud me- lise võrapinna vähenemine võra taandarengu tõttu. haaniline vigastus, hakkab kambium tootma Et liivakell ei jookseks tühjaks, tuleks haavakude ehk kallust, millest arenev haavapuit • vältida võra suuremahulist lõikust ühe aasta asub haava kinni kasvatama. Kas ja kuidas see jooksul; õnnestub, oleneb haava suurusest. Kui puult • hoida võras optimaalseid valgustingimusi, on eemaldatud korraga liiga palju ja liiga suuri
looduskaitsemeetmeid; Eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid - Eestis 2004. a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel. Kallus - taime vigastatud kohal (nt. lõikepinnal) arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke. Kambriumi plahvatus - piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10 kuni 15 mln. aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket. Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate.
annaabi.ee 
