Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm?
Paljasseemnetaimed Õp: 58-61 Paljasseemnetaim taim mille seemnetel puudub kaitsev kest · Okaspuud kuuluvad paljas-seenetaimede hõimkonda · Paljasseemnetaimed olid esimesed seemnete abil paljunevad taimed Maal · Maal 1000 liiki · Enamik paljasseemnetaimi on puud, mille seemned arenevad käbides Üldiseloomustus · Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kog...
Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste. Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda. Esikoore põhikude(pehüüm)- vähespetsialiseerund. Säsi- varre keskosas paiknev vähespets. põhikde. Ksüleemi ja foleemi põhikude- säsikiirtena juhtkimpute vahel. Epiderm- primaarne kattekude- esikasvustaadiumis katab taime keha. Juure epiderm- epibleem. Teiskasvu käigus asendub epiderm ja epibleem peridermiga(korgikihiga). Juhtkimp: koosneb- ksüleemist, foleemist, kambiumist ja tugikoest. Üheidulistel ja mõnedel kaheidulistel puudub kambium ja juhtkimp säilitab algse ehituse seega on juhtkimp kinnine. Kaheidulistel ja paljasseemne taimedel esineb kambium ja seega teiskasv. Juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb aint ksüleemist või foleemist siis on mittetäielik juhtkimp(enamikel veetaimedel redutserunud). Tugikoed- puuduvad veetaimedel ja mõningatel üheaastastel
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad ...
okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks. 13. Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14. Tugikudede ülesanded, paiknemine.
okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks. 13.Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14.Tugikudede ülesanded, paiknemine.
toitekoes. Jääkainete mahutid: 1.idulehelisedrafiidid 2.iduleheliseddruusidkristallid 3.Sooladlahustuvad vakuoolides. TP toorproteiin TKtoorkiud TTToortuhk NEAlämmastiku vabad ained KAkiudaine TRtoorrarvad II OSA Koed, kudede mõiste. Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid ), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Kallus. Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm, epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed. Tugikude, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud. Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis
näiteks räni. Epidermi katab kutiikula või vahakiht. Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Epidermi moodustised: karvad papillid õhulõhed Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus ehk hingamine. Taime noori juuri katvat sarnast kattekudet nimetatakse epibleemiks. Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem KATTEKARVAD HAAKEKARVAD Elusad v surnud tugeva seinaga Ühe- v mitmerakulised Ühe- v mitmerakulised Sirged v harunenud Terava v konksja tipuga Kaitsefunktsioon Kinnitamine ja levitamine NÄÄRMEKARVAD KÕRVEKARVAD Mitmerakuline Üherakuline
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õi...
Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks) Juur - on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ülesanded - taime kinnitamine pinnasesse, vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, mõnede orgaanilisete ainete süntees, säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend; tunnused juurekarvad, steel, esikoor, epibleem, 2 peritsükkel, tipmine meristeem. Liigitamine: pea-, külg-, lisa, idujuur Vööndid - kasvukuhik, mida katab juurekübar pikenemis- e. kasvuvööde; eristumisvööde e. imamisvööde; juurekarvadega juhtimisvööde külgjuurtega Ehitus: epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena; esikoor - Epibleemi
paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena, rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna. 18. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem. Juurtepuidu mikroehitus: 1. kalüptra, 2. kujunev floeem, 3. floeem, 4. endoterm, 5. pikenemisvööde, 6. kujunev ksüleem, 7. caspary jooned, 8. epibleem, 9. esikoor, 10. juurekarvad, 11. ksüleem, 12. pentsükkel. 19. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Milliste meetoditega neid määratakse? Puidu tihedus on massi ja mahu suhe, sõltub niiskusest. Puitaine tihedus on rakuseina materjali tihedus ilma tühimiketa. Kõigil liikidel ~1,53 g/cm 3. Meetoditeks on: stereomeetriline, kaalumismeeter. Stereomeetriline Võetakse mõõtmed, kaal ja tihedus
rakud). Lehed, vars. · Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. · Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem · Ehitus Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, esinevad õhulõhed (koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust) ja karvad. Epibleemil õhulõhed puuduvad. · Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. · Paiknemine
rakud). Lehed, vars. Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem Ehitus Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, esinevad õhulõhed (koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust) ja karvad. Epibleemil õhulõhed puuduvad. Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. Paiknemine
Sugukond Karihiirlased – mets – karihiir, väike karihiir, laane- karihiir, vesimutt Käsitiivalised (Eestis 12 liiki, maailmas 1000) Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane lendlased Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus- nahkhiir 14 Pügmee- nahkhiir Pargi- nahkhiir Hõbe- nahkhiir Põhja- nahkhiir Kõrvanukk, lennus, kaanus, epibleem Osad liigid talvituvad Eestis ja teised lendavad ära. Eesti suurim liik on suurvidevlane. Närilised Sugukond Oravlased – harilik orav, lendorav Sugukond Unilased – lagrits, pähklinäpp, kunel Sugukond kobralased – kobras, nutria Sugukond hüpiklased – kasetriibik Sugukond hiirlaed – rändrott, kodurott, koduhiir, juttselg- hiir, harilik metshiir, kaelushiir, pisihiir Sugukond uruhiirlased/hampsterlased – leethiir, põld- uruhiir, kuhja-
staadiumis katab kogu taime keha. Juure epidermi nimetatakse epibleemiks ehk risodermiks. Samuti on esmasteks kattekudedeks lehtedes vahetult epidermi all asuv hüpoderm ja juure esikoore välimine kiht -- eksoderm ning troopiliste epifüütide juurenahk (velamen radicum). Eksoderm on ühe või mõne rakukihi paksune osadel juurtel esinev kattekude. Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem peridermi ehk korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki fellogeenist ehk korgikambiumist alguse saanud kudesid. Fellogeen tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab fellogeen felleemi ehk korkkudet, sissepoole õhukese kihi fellodermi ehk korgi põhikudet. 2.4. Tugikoed Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti.
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu.......................
d. Maa-alune vars = risoom (1) (risoom-)mugul e. Stoolon 19. Taime juur. Primaarne juur ja selle kudede kujunemine algkoest. Juure teiskasv. Milleks? Vee ja mineraalide hankimiseks; kinnihoidmiseks Juure esikasv 1 Kasvukuhik a. Differentseerumine nagu varre tipus: jagunemisvööde; lisaks: b. Kalüptrogeen juurekübar c. Pikenemis- e kasvuvööde d. Imamis- e differentseerumisvööde e. Juhtimisvööde 2 Epibleem: talitleb imikoena 3 Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned 4 Radiaalne juhtkimp: aktinosteel Juure teiskasv: 1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium 2 Peritsükkel fellogeen 20. Juure muudendid 1 Säilitusjuur (ksüleem, floeem, kambiumirõngad) 2 Juuremügarad 3 Mükoriisa a. Vesikulaar-arbuskulaarne (endo-) b. Ektotroofne (mükoderm) 4 Haustorid 5 Õhujuured (mitmekihiline juurenahk=risoderm) 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
