3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel Kahjustuvad oluliselt juba 13 miinuskraadi juures Külvis tuleks töödelda mügarbakteriga, muidu võivad taimed mügarbakterite puudusel kiratsema jääda Tänapäeval on aretamise juures suurim soov saada lupiiniseemnetes võimalikult suurt valgusisaldust (45%) VALGE LUPIIN KOLLANE LUPIIN SININE LUPIIN KASVAB SEAL, KUS ISE SOOVIB FAKTID Hundiuba tuleb roomlastelt, kes esialgu arvasid, et lupiin võtab mullast ära kõik toitained, pärssides teiste taimede kasva (just kui hunt, kes sööb teisi loomi) Juba 4000 aastat tagasi oli lupiinil koht toidulaual Roomlased olid esimesed, kes hakkasid lupiiniseemnetest jahu tegema, lisades seda pagaritoodetele Lisaks tehti röstitud seemnetest mõrkjat kohvisarnast jooki
......................................................... 34 Hosta (Hosta) ............................................................................................................................ 36 Liatris (Liatris) .......................................................................................................................... 38 Kobarpea (Ligularia) ................................................................................................................ 40 Lupiin (Lupinus) ....................................................................................................................... 42 Pojeng (Paeonia) ...................................................................................................................... 44 Aedfloks e. leeklill (Phlox) ....................................................................................................... 46 Kopsurohi (Pulmonaria) ........................................................
Päris juureosa on enam-vähem samasuguse kvaliteediga kui kaela osa. Kaunviljad Nim liblikõielisi kultuure, mille viljad on kaunad ja kauntes paiknevad valgurikkad seemned. Kuuluvad kaheiduleheliste klassi ja liblikõieliste sugukonda. Enamlebinud perekonnad on: 1. Hernes 2. hiirehernes 3. sojauba 4. seahernes 5. lääts 6. tikkerhernes 7. lupiin Kaunviljade määramine seemnete järgi Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid katab tihe nahtne seemnekest, mis on sileda või kortsulise pinnaga. Seeme kinnitub kauna külge varrekesega. Kinnituskohale jääb valminud seemnetel igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik, mida nimetatakse seemnearmik või seemnenabaks. Sugu LIBLIKÕIELISED Perekond Hernes- Pisum *söögihernes *söödahernes
Õied on kahesugused korrapäratud, viietised, enamasti tippmistes või kaenlasisestes kobarates või nuttides, harvemini sarikates, põõristes või üksikult. Liblikõielised jagunevad Sõrmjate lehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised Sõrmjate lehtedega liblikõielised Lupiin e. Hundiuba Lupinus, hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus üle 250 liigi, kasutatakse ka haljastuses sõrmjalt viietised kuni seitsmetised Õites on 10 tolmukaniiti kokku kasvanud Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell Ornithobus, põld-linnujalg Ornithobus sativus 1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed
*Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
Kasvukoha nõuded: niiske, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Joonis 35. Harilik kobarpea (http://www.stauder.net/l.htm) Joonis 36. Harilik kobarpea Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia. 2011. Harilik kobarpea. Kättesaadav http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harilik_kobarpea. 10.09.2013. Seemnemaailm. Harilik kobarpea Liguria sibirica. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137. 10.09.2013. 1.19 Lupiin (Lupinus) Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) (joon. 37, joon.38) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: pikkade püstiste õitega puhmik. Lehed: rohelised, sõrmjad, seitsme või rohkema sulglehekesega, pealt paljad, alt karvased. Leheroots sulglehtedest kaks korda pikem. Õied või õisikud: pikkades tipmistes rõhkeõielistes kobarates, enamasti sinised, punased või valged. Õitseb juunis-juulis.
kuldkollased tavaline muld Kurereha Geranium `Brookside' 40-50 cm juuni-august Suured sinised Tavaline Päikseline, parasniiske poolvarjuli- muld ne Lupiin Lupinus 30-150 juuni-juuli Roosad, Kerge päikseline cm punased, liivsegune sinised, lillad, vett oranzid jt. labilaskev
sealkandist on ,,Texas,meie Texas`` ja ,,Bluebonnets``.Osariigiks sai 29.detsembril 1845. aastal toona oli ta 28.osariik. Lipp on siis vardapoolses osas üksiku valge viieharulise tähega vertikaalne sinine riidelaid,lipu ülejäänud osa moodustavad valge ja punane horisontaallaid.Osariigi vapp näeb siis välja selline , viieharulist tähte ümbritsevad oliivi- ja tammeoksavanikud,ümber selle sõnad THE STATE OF TEXAS ehk siis `Texase osariik`.Lind on pilalind juba aastast 1927ja lill lupiin ehk hundiuba,aastast 1901.Pinnamood on väga erinev , see on muiudugi ka tänu sellele et pindala on väga suur. Rannikul on pikki kitsaid liivaseid saari ja poolsaari, nende taga laguune. Maapind kõrguneb Mehhiko lahe rannikumadalikult astanguina lääne suunas Suurtasandiku platoodeks. Lääneossa ulatuvad Kaljumäestiku eelahelikud ja nõud. Kõrgem koht on seal Guadalupe Peak, 2667m üle merepinna ja madalaim koht Mehhiko laht
lähtekivimil ajutiselt liigniisketes tingimustes. Muldade profiili alumine osa on rooste- ja leetelaiguline. Looduslikus seisus kattuvad leetunud mullad suksessiooni käigus peamisel laane- või palumetsadega, kuid leetunud muldade huumuse kvaliteet jätab soovida, aga seda seisundit parandaks lupjamine. Mullaelustiku tegevus looduslikes leetunud muldades on pidurdunud või väheaktiivne, mida näitab kõdukihi mitmekihilisus. Sobivaimad kultuurid leetunud muldadele on lupiin ja tatar. Selline muld on üldiselt heaks kasvukohaks jänesekapsale. Põhiliseks puuduseks põllumuldadel on- liigne happesus, mulla vähene aktiivveevaru, vähene bioloogiline aktiivsus ja gleistumise korral ajutine liigniiskus. 5 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet KI- 50 hindepunkti LP- 35 hindepunkti LkIg- 40 hindepunkti Kaalutud keskmine 5,5 ha * 50 hp= 275 5,5 ha * 35hp= 192,5
ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7. Ristik, oder, nisu, kaunviljad, hernes, mais, söödakapsas. 3) Hapesuse vähetundlikult taimed, kasvatatakse laias pH. Kartul rukis, kaer, kõrrelised, heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud 2) Mullas elunevad bakterid seovad õhu lämmastiku 3) Õhu lämmastiku seovad liblikõielistel mügarbakterid 4) Elektrilaengu teel 5) Taimede jäätmed 6) Lämmastik väetiste kasutamine Lämmastiku eemaldamine mullast
Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera ja põldheina kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad. Leetunud mullal (Lk(I)g) viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobib sellele mullale rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar. Leetunud muldade miinuseks on liigne happesus, vähene produktiivse vee varu, vähebioloogiline aktiivus, mille tõttu on pärstitud orgaanilise aine muudnumine, vähearenenud või arenemata mulla struktuursus, harimisõrnus, madal liikuvate toitainete sisaldus. (Penu, 2006) Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2). Arvestama peab, et kindlasti peab olema
idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht- tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-est- need on mullapealsed osad
ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks- kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht-tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars
Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon - sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine Lk - Leetunud mullad Viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobivad neile muldadele rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar. Miinused: - liigne happelisus (lupjamata mullad), mis põhjustab vähekvaliteetse huumuse teket - vähene produktiivse vee varu - vähene bioloogiline aktiivsus, mille tõttu on pärsitud orgaanilise aine muundumine - vähearenenud või arenemata mulla struktuursus struktuur on üksikteraline - harimisõrnus - madal liikuvate toitainete sisaldus Säästlik kasutamine: -vajadusel perioodiline lupjamine -korralik väetamine
sümbioosis olevad mügaraid moodustavad bakterid. *Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. *Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja
.............................................................................................18 1.16 Hosta(Hosta)..................................................................................................................19 1.17 Liatris (Liatris)..............................................................................................................20 1.18 Kobarpea (Ligularia).....................................................................................................21 1.19 Lupiin (Lupinus)...........................................................................................................22 1.20 Pojeng (Paeonia)...........................................................................................................23 1.21 Leeklill (Phlox).............................................................................................................24 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria).........................................................................................
Veereziimilt on parasniisked või põuakartlikud. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.
Reoveepuhastussetted sisaldavad lisaks toiteelementidele ka ohtlikke raskmetalle. Raskmetallidel on kombeks kuhjuda, mistõttu ei ole soovitatav reoveepuhastussetteid kasutada pidevalt samal mullal. Setetega väetamist reguleerivad raskmetallikoormused (normid), s.o. ühe või teise raskmetalli kogused, mida võib aastas ühele hektarile viia. Rv.-setted ei ole soovitatavad köögiviljaaia väetamiseks, küll aga haljasaladele. HALJASVÄETISED Haljasväetis on kõik roheline materjal (ristik, lupiin), mis mullaviljakuse tõstmiseks mulda küntakse. St. haljasmassi ei koristata, vaid lastakse sel kasvada ning küntakse sügisel mulda. Haljasväetiseks kasvatatakse tugeva- ja kiirekasvulisi taimi (liblikõielisi: mesikas, lupiin). Need annavad palju haljasmassi (10 t/ha), kobestavad mulda, kuna juurestik tungib u. 2 m sügavusele, transpordivad sügavamalt toitaineid üles, ning seovad õhulämmastikku. Haljasväetiseks sobivad ka mitteliblikõielised: talirukis (külvatakse kevadel,
Kasutatakse vahetult ennem külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse; preparaat segatakse külvi puhtimata kattevilja seemnetega; lahustatakse vees, lahjendatakse 200-400 l veega ja pritsitakse hoolikalt ennem puhastatud pritsiga. 30. Haljasväetiste kasutamine-Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgiga mulda küntakse. (iseseisva kultuurina, kasvatamine järelkultuur (valge sinep), kattevilja alla (mesikas, paljuleheline lupiin), niite-haljasmass, kombineeritud kasutamine, ädal sisse. 31. Põhu kasutamine väetisena-peenestatud põhk võimalikult kiirelt mullaga segada ja 3-4 nädala pärast künniga täiesti mulda. Süsinikurikas ja lämmastikuvaene 1t-5..10 kg lämmastikku. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses-kasvusubstraadid katmikaianduses, kuivaine mitte alla 40 %, tuhasus mitte üle 10 %, pH mitte alla 2,5, lagunemisaste mitte üle 15%,
liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed (i) Kährikkoer, kodutuvi, viinamäetigu, vikerforell, karuputk, rändkarp, lupiin, ondatra, kitsasõraline vähk. liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed (f) Võõrliigid võivad ohustada kohalikke liike- need välja tõrjuda, mõjutada nende arvukust, koosluste liustikutekkelised glatsiaalsed (e) struktuuri, aine- ja aenrgiavahetust. Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi ning kiirendada meretekkelised mariinsed (j) toksiliste ainete ringet toiduahelas
• Happelises mullas on palju taimedele toksilisi Mn ja Fe ioone. • Happelises mullas on mikroorganismide ja toitainete omastamine häiritud • Enamus raskmetalle on happelises mullas liikuvamad • Eriti kahjulik on taimedele liikuv Al mille suhtes on taimed: • Tundlikud – peedid, lutsern, ristik, talinisu ja rukis. • Keskmise tundlikkusega – lina, hernes, oder, suvinisu, tatar ja lupiin • Vastupidavad – kaer, timut Mulla happesuse suhtes jagatakse taimed alljärgnevalt: • Väga tundlikud happesuse suhtes (sobiv pH 6,5…8) – lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimed. Peedid lutsern, valge mesikas peakapsas. • Tundlikud happesuse suhtes (pH 6…7). Nisu, oder, kaunviljad, ristikud, raps, sibul, kurk, salat. • Vähemtundlikud mulla happesuse suhtes (pH4,5…7,5), kuid optimaalseks tuleb pidada 5,5…6,0
(Tabel 1. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus) Külvikorra koostamisel lähtusin järgnevatest andmetest: Kultuuride otsene ja kaudne mõju: 1. Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla omadustele. 2. Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. 3. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus: (on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel erinev) 1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3
Punane raamat- J.C.PHILIPS 1. kategooria suremisohus nt. Lendorav, must-toonekurg, kotkad 2. kategooria vähenevad, võivad sattuda ohustatute hulka nt. Säga, jugapuu, nahkhiired 3. kategooria elupaikade hävinemine, ohu tegurite suurenemisel võib vähenemine jätkuda nt. Rästik, kahepaiksed, Saaremaa roherohi Võõrliigid- must raamat – liigid kes on eestisse sisse toodud. Nt karuputk, mink, hispaania teetigu, kammloom, lupiin jne. 5 väljasuremis lainet O D P T K, kuues on praegu Looodusvarad: taastuvad( õhk, vesi ) ja taastumatud ( kivimid) Energeetilised: põlevkivi ja turvas Maardlad: üleriigilised ja kohalikud lünktekst: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Jne üleval Seire tasandid:
Seda saab hinnata konkreetselt maakasutuseesmärgist lähtudes. Seda võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitselisest. Agronoomilistest nõuetest lähtuvalt määravad mulla kasutussobivuse: 1. Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele vajadustele 2. Mulla harimiskindlus 3. Muldade haritavus 1. Nt lutsern tahab kasvuks lubjarikast parasniisket mulda, ta ei talu liigniiskust. Lupiin nt ei talu kõrget pHd. Ristik kasvab niisketel raskema lõimisega muldadel. Heintaimed taluvad liigniiskust paremini kui põllukultuurid. Paljude teraviljade k asutussobivus väheneb raskete lõimiste korral, kuid nt nisu on lepplikum selles suhtes. 2. HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL! 3. HARITAVUS LEHEL Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine Õhuke mullaprofiil Turvastumine Leetumine
Bakterväetiste kasutamine • Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. •Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200…400 l veega ja pritsitakse hoolik- Haljasväetiste kasutamine- iseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep •Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis •Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. 31. Põhu kasutamine väetisena Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3… 4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia. Põhk on süsinikurikas ja lämmastikuvaene (C:N 75… 100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5…10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. 32
· Seemned idanevad 1-2 0C juures · Tõusmed taluvad - 60C, kaunad hukkuvad - 2-4 0C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat Lupiinidel on suur valgusnõudlikkus. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikapäevataimed. Lupiinidel on suur lehepind- 1 ha kohta 100 ha. Neil esineb heliotropism- suudavad oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. Üheaastased lupiinid on väga soojanõudlikud, suure veevajadusega. Lupiinidel on seemnekest praktiliselt vett läbilaskmatu Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele
- põimagregaate, - valida sobiv harimistööde aeg - ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades. 13. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku sisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% Kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%-ni, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15
(Kangur jt 2005:7) Mehhaanilisi tõrjeviise invasiivsete liikide tõrjumiseks on väga erinevaid. Üks mehhaaniline tõrjeviis on kaevamine ehk käsitõrje. See meetod võib edukas olla monokarpsete peajuurega võõrtaimede puhul. Kaevamist kasutatakse ka karuputkataimede tõrjumiseks.(Eek, Kukk 2013:45) Mehhaaniliseks tõrjeviisiks on ka kündmine. Kündmisega saab tõrjuda endistele põllu- ja rohumaadele asunud suurekasvulisi invasiivseid rohttaimi, nagu hulgalehine lupiin, ida- kitsehernes, pajuaster jt. Künnimaa hilisem kasutamine kas püsirohumaana või põllumaana annab veelgi tõhusama tulemuse. Invasiivseid võõrliike nagu karuputk ja kitsehernes on võimalik tõrjuda ka metsastamise teel, näiteks kuuske istudades. Metsastamisel tuleb aga kultuure esialgu hoolikalt hooldada, et need jõuaksid suurtest rohttaimedest üle kasvada. (Eek, Kukk 2013:46) Võimalik lahendus võõrliikide leviku takistamiseks ning monokarpsete, pärast viljumist
- põimagregaate, - valida sobiv harimistööde aeg - ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades. 13. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku sisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% Kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%-ni, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15
N: valge hanemalts, aedmalts, harilik malts, randmalts, rand-ogamalts, harilik soolarohi, spinat, punapeet, saksauul. Sk. Liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud. Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku. Liitlehed, sageli köitraoga. Õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine, õisik: kobar, nutt. Vili: kaun. N: harilik nõiahammas, hulgalehine lupiin, harilik lutsern, valge mesikas, roosa ristik, mägiristik, kahkjaspunane ristik, kassiristik, kuldristik, aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes, harilik koldrohi, aas-hundihammas, haisev jooksjarohi. Sk. Pöögilised - Õiekate lihtne, neljatine kuni kuuetine, sigimik kolmepesaline, igas pesas kujuneb tavaliselt üks pähkel, pähklit ümbritseb lüdi, mis on kaetud soomusjate v. ogajate väljakasvetega. Lehed terved v. hõlmised, igihaljad v. suvehaljad.
bakterid. Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. 26.Mügarbakterid Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul.
lehekaenaldes Tuultolmlejad · Valge hanemalts · Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts · Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid · Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed
Valge hanemalts Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed
peale külvi tärkamine 5 cm 10 cm 20 cm 40 cm Põlduba xx x x xx xx xx Hernes xx - x xx - - Vikk x - x x - - Lupiin - - - x x x Lääts x - - x - - Mais xx - - x x - Kartul xxx - x xx xx -
1. Väga tundlikud happesuse suhtes sobib pH 6,5-8 (KCl lahuses määratud). On lubjalembelised ehk kaltsifiilsed taimed: peet, lutsern, peakapsas, mesikas. 2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5. Nt lupiin ja mustikas on lubjapelgelised ehk kaltsifoobsed. Kuna on palju kasvufaktoreid on see jaotus tinglik. Kui teised kasvufaktorid on soodsad, taluvad taimed ka happelisi muldi paremini. Happelised mullad on eriti levinud Lõuna-Eestis. Hea on kasutada lupjamiseks põlevkivi tuhka, plinkritolmu ja ka paekivi jahu. Kui muldi lubjata, siis mulla neelavast kompleksist välja tõrjuda H ja asendada Ca-ga. Kõik Ca ühendid ei sobi. nt. [M-]-H-H +CaCl2 [M]=Ca +2HCl (suureneb aktiivne happesus)
nad rikastavad mulda lämmastikühenditega. * Siia kuuluvad perekonnad: hiirehernes Paljud neist suurepärased söödataimed. Hernes Ristik Karjamaataim. Lutsern Suurepärased söödataimed. Toiteainerikast heina saab sellest. Aeduba sojauba Suur valgusisaldus. Sellest valm mitmesuguseid toiduaineid: piima, võid, keefiri, koort, kohupiima, leiba jne. Samuti saadakse toorainet plastmassile jne. Lupiin Dekoratiivtaimena * Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi
· Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200...400 l veega ja pritsitakse hoolikalt puhastatud pritsiga enne kultiveerimist. 30. Haljasväetise kasutamine Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse. Haljasväetiste kasutusvõimalused · Iseseisva kultuurina · Kasvatamine järelkultuurina valge sinep · Külv kattevilja alla valge mesikas, paljuleheline lupiin · Niite-haljasväetis · Kombineeritud kasutamine sisse küntakse ädal. 31. põhu kasutamine väetisena Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3...4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia. Põhk on süsinikurikas ja lämmastikuvaene (C:N 75...100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5...10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida
Valgulagundajad mikroobid on looduses ainete ringe seisukohalt kasulikud, kuna nad mineraliseerivad valgulisi ühendeid. Moodustub NH3, mis rikastab mulda taimedele vajaliku lämmastikuga. Samad mikroobid põhjustavad ka piima, liha, kala jt toiduainete riknemist. 24. Mügarbakterid. Mügarbakterid – kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed, kepikujulised, gramnegatiivsed, liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul
[4] 25 7. Uuritud muldade kasutamine ja kaitse Leetjad mullad sobivad väga hästi intensiivseks kultuuride kasvatamiseks. Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitaimenet seisaldus, kuid nad on harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Kultuurid, mis sobivad hästi kuivendatud leetjal mullal kasvatamiseks on lupiin, rukis ja lutsern. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et huumusesisaldus ei langeks alla normaalse taseme. Samuti sobivad leetjad mullad rohumuaaks, nad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega. Hästi kuivendatud ja parasniisketel leetjatel muldadel kasvab hästi karjamaa raihein, punane ja roosa ristik, ja mesikas. Leetjte muldade keskmine rohumaa saagikus on 1,0-1,4 Mg kuiva heina hektari kohta. [4][11]
Tüüpilised leedemullad L: O Ea B C Liikuvate toiteelementide sisaldus väike Põlised metsamullad, kus kogu aeg on olnud männimets Aastafütoproduktiivsus 911 Mg ha-1 2. Huumuslikud leedemullad L(k): O all 25 cm A : O A Ea (EaB) B C Metsa boniteet III Tüüpiliste kõrval, kus niiskusolud paremad Põllum. Boniteet VIVII, 3545 hp. Madal sobivus kultuuridele, paremini lupiin ja tatar 3. Sekundaarsed leedemullad Ls (Lo): O Ea´´ A Ea´ B C Endla Reintam, 2009 15 Kunagi metsa all tüüpiliste L, siis metsaraide tagajärjel asustatud rohttaimedega, T 45 cmol+ kg-1 (Bh ja A 68)
# juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega # õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine # õisik: kobar, nutt # vili: kaun Maailmas 650 perekonda 18 000 liiki Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris 18, liike kokku üle 80 Kasutamine: toidu- ja söödakultuurid hernes, uba, sojauba, maapähkel, lääts, lagrits, ristik, lupiin, mesikas, kikerhernes tehnilised kultuurid: indigo Selts roosilaadsed - Rosales Piiritletakse täielikult ainult molekulaarsete andmete põhjal, 11 sugukonda Sugukond roosõielised – Rosaceae Umbes 3000 liiki, üle maailma Rohttaimed, puud ja põõsad # liit- ja lihtlehed # lehed vahelduvalt # abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud # õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised # võib esineda välistupp
3 vormini. Denitrifikaatorid on fakultatiivsed anaeroobid ja nitraate kasutavad nad O puudumisel. 2 26. Mügarbakterid Mügarbakterid on kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul
määramine graafikutelt) liblikõieliste graafikult Keeleõpetus:enesevälj (aedhernes, põlduba, 3) Praktiline töö: endamise oskuse lupiin, mesikas, ristik) mügarbakterid arendamine juurestik (3) liblikõieliste taimede juurtel. 51. Toiduainete säilitamine 1) Arutelu: Inimeseõpetus:tervisli Tehnoloogia ja Õppematerjal:
Toiduvalgu kvaliteedi järgi on esikohal aeduba ja lääts. Valgud sisaldavad inimesele ja loomadele väga vajalikke aminohappeid. Paljudel liblikõieliste liikidel on suur rahvamajanduslik tähtsus: nad on toidu-, sööda-, mee-, dekoratiiv- ja haljasväetisetaimed. Toidu- ja söödaväärtus alaneb mõnikord glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu. Siia kuuluvad perekond hiirehernes, hernes, ristik, lutsern, aeduba, sojauba ja lupiin. Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi
kokku sama või samalaadse lahustiga, millega liim valmistati, hakkab ta algul punduma ja siis lahustuma. Liimühendus kaotab oma tugevuse. 11.1.1 Loouslikud liimid Taimse päritoluga: Tärkliseliim, Dekstriinliim, Tapeediliim, Kummiliim, Nitroliim, Vaikliim. Tärklisekliister - tärklis ja taimsed valgud (gluteen) on erinevate taimede seemnetest, juurtest, mugulatest saadud jahu põhikomponendid. Taimsed valgulised liimained- Saadakse erinevate taimede seemnetest ( sojauba, vikk, lupiin). Seemned puhastatakse kestadest, jahvatatakse ja segatakse leeliselahusega (naatriumhüdroksiid, sooda). Lahus filtreeritakse, valgud jäävad lahusesse. Seejärel sadestatakse happega välja. Valgud segatakse veega, lisatakse lubjapiima, vesiklaasi. Kasutatakse peamiselt puidu liimimisel. Loomse päritoluga: nahaliim saadakse toornaha jäätmete keetmisel vees. Nahaliim on pikka aega olnud kõige levinum liim puidutöödel.Valmiskujul esineb liim graanulite, helveste või lehtedena.
kahele poole jäävatest vöönditest okaspuude välja raiumises, maha kukkunud puude, risu ja 39 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 21. 40 www.metsad.ee/mkro/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (19.04.2010). 41 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 55. raiejäätmete koristamises ning okaspuu järelkasvu ja alusmetsa kõrvaldamises."42 Tuletõkestusribade loomisel on antud ka soovitusi kasvatada neile lopsakaid taimi. Eesti oludes sobiks selleks taimeks näiteks lupiin. Paraku ,,töötab" selline riba vaid lühikest aega suve keskel, sest kevadel taimed alles tärkavad, kuid põua ajal närbuvad ja muutuvad ise tuld edasikandvateks.43 Digitaalkaameratel põhinev seiresüsteem Viimasel kümnendil on tõhusama seire huvides maailmas rakendatud moodsa info- ja digitehnoloogia võimalusi. Seiresüsteemid, mis põhinevad digikaameratel, on edukalt toiminud tuleohtlikes metsades ja muudes piirkondades peaaegu kõigis maailmajagudes.44
hernel 34%, kikerhernel 31%, lupiinil kuni 61%. Toiduvalgu kvaliteedi järgi on esikohal aeduba ja lääts. Valgud sisaldavad inimesele ja loomadele väga vajalikke aminohappeid. Paljudel liblikõieliste liikidel on suur rahvamajanduslik tähtsus: nad on toidu-, sööda-, mee-, dekoratiiv- ja haljasväetisetaimed. Toidu- ja söödaväärtus alaneb mõnikord glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu. Siia kuuluvad perekond hiirehernes, hernes, ristik, lutsern, aeduba, sojauba ja lupiin. Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi
hernel 34%, kikerhernel 31%, lupiinil kuni 61%. Toiduvalgu kvaliteedi järgi on esikohal aeduba ja lääts. Valgud sisaldavad inimesele ja loomadele väga vajalikke aminohappeid. Paljudel liblikõieliste liikidel on suur rahvamajanduslik tähtsus: nad on toidu-, sööda-, mee-, dekoratiiv- ja haljasväetisetaimed. Toidu- ja söödaväärtus alaneb mõnikord glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu. Siia kuuluvad perekond hiirehernes, hernes, ristik, lutsern, aeduba, sojauba ja lupiin. Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi
Azotobakterite perekonda kuuluvate liikide võime siduda õhu lämmastikku kõigub suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta
Azotobakterite perekonda kuuluvate liikide võime siduda õhu lämmastikku kõigub suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta
annaabi.ee 
