Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kivisrakud" - 22 õppematerjali

kivisrakud - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised.
thumbnail
1
doc

Rakk

Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust ­ kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasm...

Bioloogia
182 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Taimerakk ja taimekoed

Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti ning sellel põhinevad klassifikatsioonid on sagedaste üleminekute tõttu vähekasutatavad. Brahhiosklereiidid on isodiameetrilise ümara kujuga kivisrakud , asterosklereiidid (joonis: F) seevastu meenutavad kujult tähte. Prosenhüümseid kivisrakke nimetatakse makrosklereiidideks. Kui need on kujult otsekui otstest laienenud toruluud ning moodustavad pideva kihi näiteks seemne- või viljakestas, nimetatakse neid osteosklereiidideks. Harunenud...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Taim

· Pikkus mõnest millimeetrist kuni 20-40 mm või enam · Niinekiudude kestad võivad olla puitumata (lina), pisut puitunud (kanep) või täiesti puitunud (pärn) · PUIDUKIUD · Puidukiud asuvad puidus, moodustades olulisima osa puidu massist · Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused · Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes · KIVISRAKUD · Ühtlaselt paksenenud seintega ümarad rakud · Võivad asetseda üksikult (lihakates viljades) või moodustada väga tugeva koe (pähklid, luuviljade seemned) · Kaitseks Juhtkoed · Niineosa e floeem ­ sõeltorud ­ saaterakud · Puiduosa e ksüleem ­ trahheed ­ trahheiidid ­ Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid...

Üldbioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Raku ehitus ja talitlus

sajandil · Hook ­ korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock ­ 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer ­ munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown ­ Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann ­ sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow ­ 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uurit...

Bioloogia
178 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis

Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks jne. [11]. 2.2 Ligniin. 10 Põhjustab puitumist, puitumine on lignifitseerumine ehk ligniini ladestumine. Ligniin annab rakukestadele jäikuse. Eriti rakud kivisrakud (nt viljaluudes, pähklikoores). Lehtpuu puidus rohkem ja okaspuu puidus vähem ligniini. Tselluloos ­ glükoosi molekulid pikas reas, ligniinil fenoolsed ühendid omavahel harunevates ühikutes, ligniin ladestub tselluloosi kudede vahele. Molekul hajutatud, ometi suur ja üks. Ligniin väga raskesti lagundatav. Tselluloosi lagundamisega ei saa paljud organismid hakkama, ligniiniga ei saa enamus. Parkained Toomingamarjad, tammetõrud. Taimele kaitseained. Inimese jaoks olulised: naha parkimine...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid ), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Kallus. Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm, epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised ­ papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed. Tugikude, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud . Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis · Lihtkoed ­ ühtetüüpi rakud · Liitkoed ­ erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem Kudede jaotus:...

Põllumajandus taimed
306 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogia

antigeenide süntees, rakuline kaitse fagotsüüdidega, hapniku reaktiivsete osakeste kasutamine, parasiidi isoleerimine sidekoe lubikapsliga, põletik Herbivoorsus - taimede kaitsekohastumused: ogad, astlad, eeterlikud õlid, kivisrakud ­ luustunud viljad, mürgised ühendid nagu alkaloidid, glükosiidid, elutähtsate organite paiknemine sügaval mullas Loomade kohastumused : ensüümsüsteemid, mis lagundavad mürgiseid ühendeid, muutused suulae, hammaste ja keele ehituses, märkimisväärse nokajõu...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist. Puidurakud: asuvad juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud : kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. · Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast...

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Botaanika eksam

Esineb ka mahlavoolu juhtlimbu niineosast (mitmetel palmidel, agaavidel õisikuraost) ­ selline mahl on palju magusam ja enamkasutatav. B. tugikoed ­ tugevakestalistest rakkudest. Tselluloos annab sitkuse, ligniin (puitumine) jäikuse a. Puidukiud ja niinekiud ­ juhtkimpudes. Annavad taimele sitkuse. Niinekiud kasutatavad sidumismaterjalina. b. Kivisrakud ­ viljades viljaluu, kivisrakud. C. kattekoed ­ tugevakestalistest, tihedalt paiknevatest rakkudest. a. esmane - epidermis katab kõiki noori taimeosi b. teisene ­ korp ja kork puude tüvedel, sh. kasetoht D. Põhikoed ­ õrnadest ümaratest rakkudest. a. Fotosünteesi põhikude lehtedes ja ka vartes (rohelised osad) b...

Botaanika
138 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist (sekundaarsed niinekiud); puidurakud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. Kivisrakud - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti. Juhtkudede ülesanded - kannavad endas vett ja toitaineid; ehitus ja paiknemine ­ juhtkude koosneb torukujulistest...

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Kasvamisvõime olemas puudub Meristemaatilisus olemas puudub Funktsioneerimine Noortes taimedes Vanemates Asend perifeerne Sügavamates kihtides Koosseis nurkkollenhüüm niinekiud plaatkollenhüüm puidurakud kobekollenhüüm kivisrakud ·Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ·Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: Plaatkollenhüüm: Kobekollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid paksenevad...

Eesti taimestik ja selle...
194 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti taimkate

(3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud ? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi...

Maastikuhooldus
39 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised....

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Teaduslik uurimismeetod

Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegu...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Elu, organismid, paljunemine

biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu  Sahhariidid  Lipiidid  Valgud  Nukleiinhapped  Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus

Tugikoed.  Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata.  Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks.  Niinekiud – pole puitunud, on elus, toestavad sõeltorusid ja saaterakke.  Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud  Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse.  Piimanäärmed, nt võilillel  Nektaariumid (ligimeelitamiseks)  Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad. Rakud on üldiselt silinderjad (v.a. pärm). Esineb nii membraan kui rakukest, mille peamine koostisosa on kitiin. Jagunevad:  Ikkesseened, nt hallitusseened  Kottseened, nt pärmseen (eosed paiknevad kotikeses)...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist. Puidurakud: asuvad juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud : kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude  Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel.  Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast...

Loodusteadus
36 allalaadimist
thumbnail
14
docx

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA

- sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud  Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed  Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel  Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega - niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud - kivisrakud Ehituskoed toodavad tahkeid või vedelaid aineid  piimanäärmed  nektaariumid  näärmekarvad SEENERAKK Seeneraku tunnused Eukarüoot  tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga  rakku katab membraan ja kest, mille peamine koostisosa on kitiin  rakud on silindrilised Hüüfid e. seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks e. mütseeniks Seeneraku organellid puuduvad erilised erinevused taimerakkudest rakukesta koostis erinev...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

elundite toena üsna epidermi lähedal; Selle rakukestad ei puitu, rakud võivad venida Koosneb tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist Jaotub kolmeks tüübiks:  Nurkkollenhüüm  Plaatkollenhüüm  Kobekollenhüüm Kollenhüüm selleri varres Sklerenhüüm Sekundaarne tugikude Enamasti koosneb teritunud otstega, puitunud prosenhüümsetest rakkudest Rakud on elusad ainult noorena Asub varre siseosas Sklerenhüümi hulka kuuluvad ◦ Sklereiidid – parenhüümsed kivisrakud ◦ Niinekiud – nõrgalt puitunud ◦ Puidukiud – alati puitunud Juhtkoed Ainete transport taime maapealsete ja maaaluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid; Juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, nimetatakse ksüleemiks ehk puiduosaks – toimub tõusev vool; Juhtkimbu osa, mida mööda kanduvad orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, nimetatakse floeemiks ehk niineosaks – toimub laskuv vool. Floeem...

Ökoloogia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun