· Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5. Zoohooria ehk loomlevi. Liigitekke moodused: 1. Järkjärguline järk-järguline, väga aeglane populatsiooni teisenemine samal alal, mille tagajärjel lähteliik asendub väga pika aja jooksul uue liigiga; 2. Aeglane sümpatriline populatsioonide eristumine kaheks või enamaks liigiks ning nende isoleerituse süvenemine, mis viib ökoloogiliste rasside kujunemiseni
zoohooria e. loomlevi väga erinevad: takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised Idanemisvõime lootos, eostaimed sajandeid kultuurtaimed 4 - 5 aastat Seemnepank põlluteraviljad 7 - 12 aastat umbrohud aastakümneid Vivipaaria -- seeme idaneb elava taime küljes
paljuneda eluperioodi jooksul. Tolmnemine võib toimuda: a) isetolmnemine esineb taimedel, kus on nii tolmukas kui emakas b) risttolmnemine c) tuultolmnemine d) putuktolmnemine. Mõnedel taimedel tekivad õisikud. Õisikute tähtsus seisneb selles, et see suurendab oluliselt isetolmnemise protsenti. Vili. Vili kujuneb emakas peale sigimist. Tihti kujuneb ka õie osadest, tavaliselt õie põhjast. Viljade kasutamine: a) toiduaineteks b) värvainetena c) aroomiainetena. Viljad levivad: 1)autohooria viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro- hooria vee abil. 3)anemohooria tuule abil. 4)zoohooria loomade või putukate abil. Viljade põhi- tüübid: 1)lihakviljad a)mari, b)õunvili c)kõrvitsvili d)pomerants- vili e)luuvili. 2)avanevad kaunviljad a)kuparvili b) kukkurvili c)kaun- vili d)kõdervili. 3)kuivad sulgviljad a)pähkel, pähklike, tõru b)teris c)tiibvili. Seeme. Seeme on taimeosa, millest kasvab välja uus organism
Idu(embryo) on seemne kõige elulisem osa. Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest. Idulehest sõltuvalt eristatakse kahte klassi katteseemne taimi, üheidulisi ja kaheidulisi. Seemne eelis eose ees- toitained(mis asuvad hüpokotüülis, idulehes, endospermis, perispermis, ) kaasas. Seeme kaitseb idu ebasoodsate tingimuste eest. Kõik taimeosad millest võib areneda uus taim- levis-diaspoor. Autohooria- iselevi, anemohooria tuullevi, hüdrohooria- veelevi, zoohooria- loomlevi. Esikoores seespool asub kekssilinder(steel) mille välimine rakukiht on peritsükkel. Siit saavad alguse lisa juured ja pungad. Tugor-rakkude siserõhk. Ksüleem/puiduosa: tõusev vool, mineraalainete transpor(sh. vesi), varuainete säilit. toestamine. Koosneb: Trahheiidid-prosenhüümsed, tippudest ahenenud, surnud. trahheed- trahheiididest täiuslikumad. Puidu Põhikude koosneb nõrgalt puitunud kestadega
üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili ·Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) ·Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel
kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel. Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul
Levimine: 1. levik kitsamas mõttes ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, mingis elustaadiumi 2. migratsioon suure hulga indiviide suunatud liikumine ruumis. Anemohooria levimine tuule abil, eeldusel et on organ millega nii levida. Pappus ehk lendkarv nagu võilillel see langevarju moodi asi. Zoohooria loomlevik. Epizoohooria(looma karva külge) ja endozoohooria(loomad söövad ja kannavad edasi). Hüdrozoohooria õhupaunad millega mööda jõge edasi liikuda. Autohooria ise paiskab oma seemned kaugele. Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum? Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding, seega eluiga oli keskmiselt nii 14 eluaastat. Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum.
Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid Autohooria ehk iselevi ◦ Peamiselt paiskviljad ◦ Gravitatsioon Allohooria ehk tegurlevi ◦ Anemohooria ehk tuullevi ◦ Hüdrohooria ehk vesilevi ◦ Antropohooria ehk inimlevi ◦ Zoohooria ehk loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi), ornitohooria (lindlevi), teriohooria (imetajalevi), epizoohooria (loomade pinnal), endozoohooria (loomade sees), sünzoohooria (linnud noka vahel, ei söö seemet) Autohooria - gravitasioon
viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes. Süstemaatika üksused - soonteta ehk alamaid taimi on varem käsitletud ka süstemaatikaüksusena, hõlmates
pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili · Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) · Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel
pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili Viljade ja seemnete levi Allohooria – levimine keskkonna abil Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria – levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria – tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria – vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria – levimine oma vahenditega (lemm-malts) Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel
1.4 mugul-sibul umbrohud 2.2 hästi levivad 2.2.1 võsundilised 2.2.2 risoomidega 2.2.3 roomjuurelised 64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut Sekundaarne- seemned, mis eraldusid taimest mittedormantses olekus, näitavad sekundaarset puhkeolekut