Taimemorfoloogia alused (0)

Loodus - Loodus

1 Hindamata

Taimemorfoloogia alused
Elutu :

Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks
Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast

Elus:

Bakterid , protistid , seened, taimed, loomad

Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke
Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus

Assimilatsioon - süntees

Dissimilatsioon - lagundamine
Taimede osad:

Ehitus: rakukest , plastiidid , vakuoolid
Ainevahetus: autotroofsed
Varuaine : tärklis
Keha pindala: suur välispind
Kasv: piiramatu
Närvisüsteem: puudub
Hormonaalsed organid : puudub

Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist.
Kemosüntees – tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse
Taim – fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid.
Prosenhüümne rakk – pikk toruja kujuga rakk
Parenhüümsed rakud – ristkülgsed, nurgelised rakud
Kude – ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude
Algkoed :

Asendi alusel:

Tipmised e. apikaalsed koed

Külgmised e. lateraalsed koed

Vahelmised e. interkalaarsed koed

Tekkeaja alusel:

Esmased – tekivad seemnes

Sekundaarsed – teatud arenguetapil
Algkoe rakud – (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed
Püsikoed:

Kattekude – katab taime
Juhtkude – kannab edasi toitained ja vee
Tugikude – toestab ja kaitseb taimi murdumise eest
Põhikude – füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist.

Imikude -

Erituskude – nt vaik, piimkude
Püsikoe rakud – (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur
Haavakude e. kallus – sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest
Initsiaalrakud – tüvirakk, ei kasv a kunagi
Juurekübar – kasvavad
Kambium – külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes.
PÕHIKUDE
Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm.

Klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude – selles toimub fotosüntees

Säilituspõhikude – selles toimub varuainete säilitamine
Veesäilituskude – kuivade kohtade taimedel
Aerenhüüm – veetaimedel, taimede lehed on vee peal
KATTEKUDE
Kaitseb:

Ülekuumenemine
Liigne jahtumine
Vee aurumine
Mehhaanilised vigastused
Mikroorganismid

Epiderm – katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad
Kutiikula – struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile
Vahakiht – osal taimedel, annab hallika välimuse

Kattekarvad – kaitsefunktsioon
Näärmekarvad – kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine
Haakekarvad – kinnitamine ja levitamine
Kõrvekarvad – kaitse ülesanne
Emergentsid – epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ.

Korkkude – mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude. Kui neid on palju, moodustub korp.
Lõved – kui õhulõhed on lahti kogu aeg
TUGIKUDE
Õhukese rakuseinaga pisikesi taimi hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk ehk turgor .
Jagunevad:

Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud ainult noortel taimedel

Sklerenhüüm - ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena
Niinekiud – otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena
Puidukiud – paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe
Kivisrakud – tugevasti puitunud , poorsed ja kihilised
JUHTKUDE
Tõusev vool – puiduosas e. ksüleemis
Laskuv vool – niineosas e. floeemis
Ksüleem – trahheed , trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm
Floeem – sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm
Juhtkimp – moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega
Kontsentriline juhtkimp – üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis
Kollateraalne juhtkimp – ksüleem ja floeem kõrvuti
Bikollateraalne – floeem, ksüleem, floeem
Radiaalne – ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi
ERITUSKUDE
Ekskreet – mittevajalik eritis
Sekreet – elutegevuseks oluline eritis
Gutatsioon – tilkvee eritamine
TAIME ORGANID:
(1) juur , (2) vars , (3) leht, (4) õis, (5) vili
JUUR
On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend.
Steel – kesksilinder juures
Juure muudendid:

Säilitusjuured – porgand, suhkrupeet , söögipeet, kaalikas , redis, käpalised
Tõmbejuured – sibul -, mugul ja risoomtaimedel
Õhujuured - epifüütidel
Assimileerivad juured - orhideedel
Tugijuured – troopika hapnikuvaeste soiste alade taimedel
Ronijuured

Juuremügarad – esinevad kõigil oalaadsetel ja veel 140 liigil, moodustavad mügarbakterid
Mükoriisa – seeneniidistiku ja juurkoe tihe ühendus, neid moodustavad kübarseened
Parasiittaim – juuri ja klorofülli pole, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (parasiittaime osa, mis tungib peremehe sisse toidu saamiseks) abil (võrmid ja soomukad)
Poolparasiit – juured ja klorofüll on, aga lisa hangib teistelt taimedelt
VARS
Vars + lehed = VÕSU
Juurest saab vars juurekaelas.
Põhitunnused:

Maapealne asend

Kasvab kaua pikkusesse

Kannab lehti

Harunemisvõimeline

Radiaalse siseehitusega

Rohkete juhtkimpudega
Põhiülesanded:

Külgharude moodustamine

Lehtede, õite ja viljade kandmine

Vee ja mineraalainete transport

Fotosünteesiproduktide transport
Võrse – võsu puitunud osa
Võra – moodustub harunemise ja harude pikenemise tagajärjel puudel
Varte tüübid:
Rohttaimed
Puittaimed
Üheaastased
Puud
Kaheaastased
Põõsad
Mitmeaastased
Puhmad
Monokarpsed – õitsevad üks kord
Polükarpsed – õitsevad mitu korda
Kasvuviisid: püstised, tõusvad, lamavad, roomavad, ronivad
PUNGAD
Kasvukuhik, koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsetega. Asuvad lehtede kaenlates.
Risoom – maa-alune vars
Sibul – maa-alune lühivõrse
Kladood – lehetaolised lehe funktsioonidega varred (nt aaloel)
LEHT
On taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid. Ülesanded: fotosüntees ja hingamine . Võivad olla lihtlehed või liitlehed .
Generatiivsed organid – õied
Vegetatiivsed organid – lehed, pungad
Füllood – ilma labata , lamenenud lehekujulise rootsuga leht
Kserofüüt – männi okas
Mesofüüt – meie kliima taimed
Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a
PALJUNEMINE
Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline , apomiktne.
Vegetatiivne – arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate , sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad.
Risoom – maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda
Vivipaaria – seeme areneb taimeks õisikus
Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim
Eoseline paljunemine – paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad , osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim.
Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustuv organ gametangium.
Apomiktne paljunemine – toimub seemnetega, ühest vanemast. Nimetatakse ka neitsisigimiseks sellepärast. Esineb võililledel, kortslehtedel ja maranatel.
Suguline paljunemine – toimub sugurakkude abil. Isas - ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud jagunevad kaheks: diploidne (46) ja haploidne (23). Kõige edukam ja keerulisem paljunemine on seemneline paljunemine.

Paljasseemnetaimed – okaspuudel, seemned ei ole kaetud
Katteseemnetaimed – õistaimed, seemned tekivad vilja sisse

Emakas on taime kõige tähtsam osa.
Õievalem: *K5 C5 A60 G 60. K: tupplehed , C: kroonlehed , A: tolmukad , G: emakad.
Endosperm –
Ühekojaline taim – emas- ja isasugurakud ühel taimel. Nt tamm, kask , sarapuu
Kahekojaline taim – emas- ja isasugurakud eraldi taimedel. Nt paju, kanep
Õie ülesanded:

Paljunemisorgan – tupp - ja kroonlehtede ülesanne: kaitse. Putukate ligimeelitamine.
Loomtoimlemine: putuktolmlemine, nahkhiirtolmlemine, sipelgatega.
Tuultolmlemine
Vesitolmlemine

ÕISIKUD
Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näeb välja nagu õis.
Monokarpne – õitseb üks kord elu jooksul
Polükarpne – õitseb elu jooksul mitu korda
Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud.
Liigutused ehk nastid – võilill avaneb kommikul, sulgub õhtul
Tropismid – liigutus kindla ärritaja suhtes. Nt päevalill keerab end päikese poole.
VILJAD
Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena.
Pantenokarpne vili – ilma seemneteta vili
Paljasvili – ainult sigimikust koosneb
Rüüsvili – sigimik ja teised õieosad
Perikarp – sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest
Võivad jaguneda kaheks:

Lihakad – mari, luuvili, õunvili
Kuivad

Avaviljad – kukkurvili, kaunvili , kõder, kupar
Sulgviljad – seemnis , teris, pähkel, tõru
Laguviljad – jaguvili , lülivili

Lihtvili – tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest
Koguvili – mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud ( vaarikas )
Vilikond – mitmest õiest (mais, ananass)
Liitvilikond – eri õitest moodustunud
Perigoon ehk lihtne õiekate – üks ring õiekattelehti
Kaheli õiekate – esinevad tupp- ja kroonlehed

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk · .odt · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krissu97 Õppematerjali autor

Taimemorfoloogia alused loodus Ainevahetus Varuaine Kemosüntees Prosenhüümne rakk Parenhüümsed rakud Kude Algkoe rakud

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigi

Bioloogia

doc

EESTI TAIMESTIK

Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Eesti loodusgeograafia

doc

Taim

TAIM · Taimeanatoomia õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest Rakukest Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast

Üldbioloogia

doc

Eesti taimestik

Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotroofne toitumine- AUTOTROOFID -

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Taimed - konspekt

BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinn

Bioloogia

Rohkem sarnaseid