Happed Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reage...
mõnedest estitest tekkida väga mürgised ained.*Amiidid on tahked, tavaliselt värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. *Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist. *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R-OH)). *Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21
Lehed on rikkad raua ja C-vitamiini poolest ning sisaldavad ka karotiini ja B-vitamiine. Peterselli juures on omakorda valku, oblikhapet, foolhapet, karotiini, süsivesikuid, eeterlikke õlisid, kaaliumi,naatriumi,kaltsiumi,fosforit ja B- ning C-vitamiine. On teada, et täiskasvanud inimese päevase karotiinivajaduse saaks katta 25 g ja C- vitamiini tarbe 50 g petersellilehtedega. Hapuoblikas Hapuoblikas on kevadel üks varasemaid püsiköögivilju, mille lehtedest valmistatakse rohelist suppi. Hapuoblikas sisaldab 12-60 mg% C-vitamiini, 2,0-3,5 mg%karotiini, õunhapet. Noored taimed sisaldavad vähem oblikhapet, sellepärast on nad ka tervislikumad. Nooremad võrsed sisaldavad vähem oblikhapet ja seetõttu on nad tervislikumad. Sobib kõikide praadide juurde, kuid teda võib hautada ja lisada ka toorsalatitele.
4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis mitte küll ohtlikes kogustes, kuid tuleb siiski arvestada, et kaltsiummetaandiaat (kaltsiumoksalaat) on vees lahustumatu. Seepärast vähendab oblikhapperikaste toitude tarvitamine organismi kaltsiumivarusid nind soodustab neerukivide tekkimist. Benseenkarboksüülhape e. bensoehape lihtsaim aromaatne hape. Tema molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Bensoehape on valge kristalne aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, samuti toiduainetööstuses säilitusainena.
Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Veiniäädikas. Tööstuses lahustina, keemiasaaduste valmistamiseks. Veevaba külmub +16oC juures, moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle (jää-äädikhape). Rasvhappedlooduslike rasvade koostises olevad monohapped (paaris arv süsinikke). Küllastunud ja küllastumata, hargnemata süsivesinikahel. Etaandihape(oblikhape; HOOCCOOH)mürigne. Spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Soodustab neerukivide teket. Benseenkarboksüülhape(bensoehape) aromaatne hape. Benseeniring. Valge, kristalne, kasut keemiatööst, toiduainetööst säilitusaine. Piimhape(2-hüdroksupropaanhape) lihaste suure koormusega töötamisel Õunhape(hüdroksübutaandihape) puuviljades, marjades Viinhape(2,3-dihüdroksubutaandihape) kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel (viinakivi) Sidrunhape(2-hüdroksü-1,2.3propaantrikarboksüülhape) sidrunites, puuviljades, marjades.
o Tekib etanooli oksudeerimisel o Kasutatakse toiduainete tööstuses o Külmub +16 kraadi juures ("jäääädikahape" · Rasvhapped - võib olla küllastumata ja küllastunud. o Leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi o Toodetakse taimeõlidest ja loomsest rasva jääkidest o Kasutatakse kosmeetikatööstuses · Etaanihape ehk oblikhape (HOOCCOOH) o Kuulub dihapete hulka o Mürgine o Leidub spinatis, hapuoblikas, (aga mitte ohtlikes kogustes) o Liiga palju oblikhappe rikast toitu vähendab kehas olevat kaltsiumikogust. · Bensoehape o Lihtsaim aromaatne hape o Valge kristalne aine o Kasutatakse keemiatööstuses o Kasutatakse toiduaine tööstuses
Kasutamine keemiatööstuses, kahjuritõrjeks lahusti Esinemine looduses nõges, sipelgas (hammustus) taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes jää-äädikhape veevaba äädikhape külmub +16°C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle oblikhape (dih.) spinatis, hapuoblikas, rabarbaris; vähendab organismi kaltsiumivarusid, soodustab neerukivide tekkimist piimhape (hüdroksüh.) tekib lihastes pärast suure koormusega töötamist õunhape (hüdroksüh.) puuviljades ja marjades viinhape (hüdroksüh.) sidrunhape (hüdroksüh.) sidrunites; lisaks puuviljades, marjades rasvhapped sisaldavad -COOH-rühma, molekuli koostises on üle 10 süsiniku aminohapped org
Valem: CH3COOH 7. Sipelghape- terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik. Kasutatakse: keemiatööstuses.mesinikud kasutavad sipelghape kahjuritõrjeks. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgas. Valem: HCOOH 8. Bensoehape (benseenkarboksüülhape)- aromaatne hape. Kasutatakse keemiatööstuses,toiduainetööstuses säilitusainena, rögalahtistav vahend. Valem: COOH 9. Oblikhape- mürgine aine, ei lahustu vees. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Valem: HOOCCOOH III. Estrid.: 1)valemite (lihtsustatud või klassikaline struktuurivalem) koostamine ja nimetuste andmine valemi järgi, 2) estrite saamise (esterdamise) reaktsioonivõrrandite koostamine ( alkoholi ja karboksüülhappe reageerimine) ja saadud estrile nimetuse andmine, 3) estrite hüdrolüüsireaktsioonide (happeline ja leeliseline hüdrolüüs) võrrandite koostamine, 4) estrite omadused, leidumine, kasutamine. IV. Arvutusülesanne
Spinat Välimuselt kolmnurga kujuga Sisaldavad märgatavalt rohkem teistest lehtköögiviljadest Mg. Nimetatakse salatite kuningaks ja koos sellega moodustuvaid raskesti lahustuvad soola ühendeid, mis võivad ladestuda siseorganites Kasutatakse nii soolastes, kui ka magusates toitudes (pasta värv) Säilitatakse jahedas ja niiskes JÕULISEMAITSEGA KÖÖGIVILJAD Rucola ehk põldvõõrkapsas Kasvab looduslikult vahemeremaades Maitse meenutab röstidud vilja, pähklit, rõigas, hapuoblikas Teravalt vürtsikas Segatakse pasta ja risotto hulka Kasutatakse pesto valmistamisel basiiliku asemel Salatsigur Nimetatakse''kalamarjaks'' köögiviljade hulgas Roheline on mõrkjam ja kollane mahedam Väga õrn muljumine, vigastuste ja valguse suhtes- muutub mõruks Ei tohi töödelda raudnõudes kaotab värvi ja maitse, muutub mustaks Juurt kasutatakse sigurkohvi(kofeiinivaba) tootmisel. Lehtsigur ehk endiivia
Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime m...
· Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega.
„Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. *Eelkõige on Poe tuntud põnevus- ja õudusjuttude autorina. Teda peetakse kriminaalromaani žanri leiutajaks, samuti andis ta panuse tärkavasse teadusliku fantastika žanri. Ta oli esimene tuntud Ameerika kirjanik, kes üritas elatuda vaid kirjutamisest, mistõttu möödus tema elu ja karjäär rahalises kitsikuses. *E.A
Lühike elutsükkel: nt malaariasääsk DDT Kõrge sigivus: nt ränd,-ja kodurott FARIIN Vead kasutustehnoloogias: Kochi kepike- PENETSILIIN Tööstusmelanism-Tööstuse ja linnade saastatuse kasvuga kaasnev tumeda värvusega isendite arvu kasv populatsioonis. Saastetolerants Bioindikatsioon (elusorganismide kaudu keskkonnas olevate ainete sisalduse kindlakstgemine). INDIKAATORVORM Vask Põisrohi, hapuoblikas, valge kastehein, punane pusurohi Tina Lamba-aruhein, soo-kastehein, valge-kastehein Tsink Hapuoblikas, valge kastehein, aaslina, ümarleheline kellukas Kultuurliigistik Inimtegevusele tuginev liigiline koosseis Sünantroopsus-kaasnevad inimesega (nt. Kärbes) Linnastumine-raudkull Prügistumine Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud
Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH) Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis. Liigne tarbimine soodustab neerukivide teket. 2-hüdroksüpropaanhape ehk Piimhape (C3H6O3) Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Polüpiimhape on biodegradeeruv polümeer, millest valmistatakse looduslikult lagunevaid kilekotte. Bensoehape ehk benseenhape, bensoaat on karboksüülhapete hulka kuuluv
Istutus Mitme Külmata sügav Istutuss Sugukond aastane opt.idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40- usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30 30x40;4 ...
REGULEERIB KUDEDE HINGAMISPROTSESSE NING MUID BIOKEEMILISI PROTSESSE, SOODUSTAB C-VITAMIINI TOIMET TSITRUSVILJALISED, KIBUVITS, TEELEHED, MUSTSSTAR, SALAT, KAALIKAS, KAPSAS, KARTUL JT. PUU-NING KGIVILJAD CASKORBIINHAPE OSALEB OKSDATS-REPUKTSIOONIOONI PROTSESSIDES, AKTIVISEERIB PROTEOLTILISI FERMENTE JA MAKSA ESTERAASI, OSALEB DESOKSIRIBONUKLEIINHAPPE SNTEESIS, SUUR IMMUNOLOOGILINE THTSUS TAIMSED TOIDUAINED (KAPSAS, SALAT, SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, NGES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD, SSTRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL, KARTUL JNE. SKORBUUT, NRKUS, TVIME LANGUS, TUJUTUS, VSIMUS, VASTUPANUVIME VHENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE.DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONIDETOKOFEROOL
LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju ja maitse Enamasti rohelised, mõnel Kasutatakse enamasti toorelt. Vanad roomlased ja varieerub olenevalt liigist. liigil ka punased. kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena. Tänapäeval kasutatakse ...
Alkeenid ja alküünid Kaksiksidemega süsivesikuid nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega süsivesikuid alküünideks. Kõige lihtsam alkaan on eteen ning kõige lihtsam etüün. C2H4 eteen C2H2 etüün Tähtsamad vinüülpolümeerid a) Polüetüleen (PE) Mis on polüetüleen? Polüetüleen on poolkristallilise struktuuriga kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100C-140C. Kus seda kasutakse? Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) saadakse termovormimisel või p...
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...
kuni, siis ei tohi seda toiduainet enam süüa, sest selle säilivus on läbi. 20) Iseloomusta Eestis kasvatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine Eestis kapsavad peamiselt peakapsad, mis on meie kliimaga hästi kohanenud. Kapsaid kasutatakse erinevate pajaroogade valmistamiseks, neist tehakse täidetud rulle, salateid. 21) Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine Basiilik, Estragon, Tüümian, Koriander, hapuoblikas. Neid kasutatakse erinevate toitude maitsestamiseks. 22) Iseloomusta luuviljalisi ja tsitruselisi puuvilju, nende kasutamine Tsutruselisi puuvilju kasutatakse nende mahla ja koore pärast, need annavad väga omapärase maitse toitudele, tsitruseliste puuviljade koor riivitakse erinevate magustoitude sisse või peale, mahla kasutatakse kas jookides või toitudes. 23) Nimeta vähemalt viis põhimaitseainet ehk vürtsi. Nende kasutamine
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk,
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Mädarõigas +6.8 Leeks (Bulbs) Porrulauk +7.2 Watercress Ürt-allikkress +7.7 Spinach, March Harvest Spinat, märtsi korje +8.0 Chives Murulauk +8.3 French Cut Green Beans Rohelised oakaunad +11.2 Sorrel Hapuoblikas +11.5 Spinach (Other Than March) Spinat, mitte märtsis korjatud +13.1 Garlic Küüslauk +13.2 Celery Seller +13.3 Cabbage Lettuce, Fresh Peasalat, värske +14.1 Endive, Fresh Endiiviasigur +14.5 Cayenne Pepper Punane tshillipaprika
Таллиннское училице обслуживания Фрукты и овощи Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Oглавление 1.Фрукты....................................................................................... 4 2.Oвощи....................................................................................... 14 3.Список литературы.................................................................27 2 1. Фрукты 1.1 Ананас (Ananass) – один из самых популярных тропических фруктов в мире. В свое время Христофор Колумб привез его из Парагвая в Европу, а благодаря европейским торговцам фрукт попал на Шри-Ланку приблизительно в 17 веке. Ананасы, напоминающие по внешнему виду сосновые шишки, растут не на деревьях, а на кустах, практически на земле. Фрукты растут на толстых...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
hingamisprotsesse ning muid biokeemilisi protsesse, soodustab c-vitamiini toimet C Osaleb oksüdats- Taimsed toiduained (kapsas, Skorbuut, nõrkus, Askorbiinh reduktsiooni salat, spinat, petersell, töövõime langus, ape protsessides, tillipealsed, sibulapealsed, tujutus, väsimus, aktiviseerib hapuoblikas, malts, nõges, vastupanuvõime proteolüütilisis kibuvitsamarjad, vähenemine fermente ja maksa metsamaasikad, vabarnad, nakkustele, esteraasi, suur karusmarjad, sõstrad, verevalumid naha immunoloogiline tsitrusviljalised, kaalikad, all, liigestes jne tähtsus naerid, porgandid, sibul,
kuni kaks korda. Roosi õpetab: "Lõnga tuleb natukene puserdada ehk pigistada." 2. Et lõng oleks vastupidavam, tuleb lõnga peitsida. Seda võib teha enne värvimist, värvimise ajal või pärast värvimist. Tugevamini ja paremini külge jääv värvus saadakse enne peitsides. Peitsidena kasutatakse kõige sagedamini maarjajääd ja viinakivi, sest need ei muuda taimedega saadud värvust ja toonid tulevad säravamad. Mõned taimed sisaldavad peitsina toimivaid aineid - hapuoblikas, samblikud ja kortsleht. Roosi õpetab: "Kui panna rabarberi vedelikku, siis tuleb pussu ehk tuhm värv."Peitsimisel arvesta 100 g lõnga kohta 10-25 g maarjajääd ja 5 l vett. Maarjajää lahusta soojas vees, vill või lõngaviht pane 45 C juures vette ja lase temperatuuril tõusta kuni 90 C. Sega aeg-ajalt kergelt ja hoia üks tund, keeta ei tohi. Kui temperatuur on madalam, siis pikenda peitsimise aega. 3. Taimi võid värvimiseks kasutada toorelt, siis on neis värvainet eriti rikkalikult
Tolmukad: 2-9, tavaliselt 6 või 8 Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne, ainsa basaalse seemnealgmega Vili: 3 tahuline või 3 tiivuline pähkel tavaliselt ümbritsetud perigoonilehtedega o Paljud umbrohud, nt: p Polygonum kirburohi, p. Rumex oblikas o Tähtis teravili: Fagopyrum esculentum tatar o Tuntud esindajad on: rabarber Rheum x hybridum Hapuoblikas Rumex acetosa Oblikhape on mürgine! Sug. kaktuselised Cactaceae o turdtaimed (sukulendid), enamasti asteldega Lehed: vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad (asteldeks ja karvakesteks muundunud) Õied: alumise sigimikuga (epigüünsed) Õiekate: arvukatest õiekattelehtedest, alusel kokku kasvanud ja moodustavad hüpantiumi Kroon: ei ole eristunud Tolmukad: palju Viljalehed:
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljaveni...
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...
9. KOHUPIIMAROAD 1. Kuidas kohupiima kulinaarias kasutatakse? Erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid, täidiseks pannkoogides, taignatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Vormitoitudes koos köögiviljade, tangainete ja makaronitoodetega, puuviljade ja marjadega. 2. Milliseid maitseaineid kasutatakse kohupiimaroogade maitsestamiseks? Soola, suhkur. Vanill, essentse alkohole. Maitsetaimed: aed- harakputk, tüümian, hapuoblikas, iisop, kresssalat, kurgirohi, köömned, meliss, piparmünt. Maitseroheline: till, petersellilehed, sibula- ja murulauk. 3. Milliseid lisatoiduaineid kasutatakse kohupiimasegude valmistamiseks? Riivitud juustu, kõvaks keedetud munakollast, tükeldatud sinki või vorstitooteid, hapukoort, värskeid riivitud aedvilju, soolatid kalu jne. Rosinaid, värskeid või konserveeritud marju või puuviljatüke, keediseid, pähkleid, riivitud köögivilju(porgandit, kõrvitsat) jne. 4
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill, bambusevõrsed, spargel. Mugulköögiviljad kartul, mugulpäevalill, jamss, maapirn, bataat, maniokk, söödav ubajuur, taro. Õisikköögiviljad brokkoli, lillkapsas, artisokk, itaalia
Põld-litterhein Valge karikakar Põldkannike Põld-piimohakas Tähkjas Harilik nälghein Rukkilill Valge karikakar Põldohakas rebasesaba Põld-lõosilm Linnukapsas Harilik punand Põldsinep Kärnoblikas H. kassitapp H. rukkihein Kesalill H. nälghein H. punand (ka Pärsia mailane Teekummel Hapuoblikas sügisel) Valge hanemalts Kukemagun Raudnõges (ka suvel) Karvane (eelist kevadel) Roomav madar Pärsia mailane võõrkakar H. hiirekõrv Rukkilill Tuulekaer Paljas võõrkakar H. ristirohi Põldrõigas H. piimohakas H
vähendab nii mürgistusohtu. See omadus põhineb ainult ühel geenil. Tihti on mürki taluvatel taimeisenditel juurtes suhteliselt rohkem metalle kui normaalsetel taimedel. Ilmselt on kasulik takistada raskmetallide liikumist juurtest lehtedesse. On avastatud taimi, mis koguvad mürgiseid metalli-ioone rakuseintesse, kus need ei saa kahjustada rakkude elutegevust. Taluvusvõime sõltub ka metallist. Vase suhtes on tolerantsed: harilik põisrohi, punane pusurohi, hapuoblikas, kollane pärdiklill, paiseleht, võilill, punane aruhein, harilik kerahein, võnk-kastevars, harilik ja valge kastehein. Tina suhtes on tolerantsed: lamba-aruhein, soo-kastehein, valge kastehein. Tsinki taluvad: kevadmenuartsia, harilik põisrohi, hapuoblikas, harilik merikann, alpi litterhein, aaslina, süstlehine teeleht, ümaralehine kellukas, punane aruhein, lõhnav maarjahein, lamba-aruhein, vill- mesihein, soo-kastehein, harilik ja valge kastehein.
5.5. Lehtköögiviljad Lehtköögiviljad kuuluvad nn. rohelise köögivilja hulka. Neid iseloomustab kiire valmimine ja suhteliselt kõrge veesisaldus, millest on tingitud nende kiire riknemine. Rikkad C-vitamiini poolest. Salat jaguneb leht- ja peasalatiks. Esimesel on palju sorte, mis erinevad lehe kuju poolest. Spinat on üks kasulikumaid köögivilju. Sisaldab C-vitamiini ja mineraalainete kõrval veel rikkalikult karotiini ja kergesti omastatavaid valke. Lehtköögiviljad on veel hapuoblikas ja nõges. 5.6. Maitseköögiviljad Maitseköögiviljad sisaldavad rikkalikult erinevaid eeterlikke õlisid, milleks on aedtill. Maitseköögiviljadena võib käsitleda veel teisi eeterlikke õlisid sisaldavaid vilju petersell, seller, mädarõigas, sibul, küüslauk, samuti maitseaineid apteegitill (aedtillist pehmema maitsega), basiilik, kappar, estragon, majoraan, piparmünt, meliss jt. 5.7. Dessertköögiviljad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
