Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria eesti taimestik ja selle kaitse - 7 õppematerjali

Bioloogia >> Eesti taimestik ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kesta...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
318 allalaadimist
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon ­ sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Diss...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
186 allalaadimist
14
doc

Eesti taimestik

Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ­ ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotroofne toitu...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
108 allalaadimist
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon ­ mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos ­ taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur ­ liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalise...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
95 allalaadimist
22
pptx

Vilsandi rahvuspark

• Vilsandi on ainuke inim­ asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km²  Maismaa ja mere suhe Meri ­ 162,3 km²  Maismaa ­ 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID...

Eesti taimestik ja selle... - Keskkool
8 allalaadimist
43
doc

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED

Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel 43...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
59 allalaadimist
34
pptx

Kuidas on võimalik liike kaitsta?

B Liikide kaitse Liikide kaitse keskendub eeskätt väheneva arvukusega ja väljasuremisohus liikidele Teavet looduses elavate liikide seisundi kohta saab nii ülemaailmsest kui ja riiklikest punastest raamatutest . Nende koostamisel lähtutakse rahvusvahelise looduskaitseliidu kriteeriumitest, mille alusel väljasuremisohtu hinnatakse. Punane raamat Kaitsealad Et hoida ohust eemale loomade ja taimede liike , tehakse kaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse nõuete järgi kasutatavad alad liikide, koosluste, ökosüsteemide ja maastike kaitseks. Euroopa Liidus on kaitset vajavad liigid määratletud loodus- ja linnudirektiiviga. Eestis reguleerib liikide kaitse alla võtmist looduskaitseseadus, mille alusel on meil 570 kaitsealust taime-, seene- ja loomaliiki. Vastavalt ohustatusele jagunevad need kolme kaitsekategooriasse 1. Kategooria Siia kategooriasse kuuluvad vähenenud arvukusega ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, mis Eesti looduses ilmselt ei säili, kui ei likvideerita neid ähvardavaid ohte 1. Kategooria Siia kuulub euroopa naarits, kelle looduslik asurkond on käesolevaks ajaks täielikult hävinud. Samuti kuuluvad siia mitmed taimeliigid nagu ebapärlikarp, pisilina, nõtke näkirohi 1. kategooriasse on kokku kantud 64 taime- ja loomaliiki. Pildid 2. Kategooria  Siia kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus langeb ning levila aheneb. Selliseid liike on Eestis 262 Siia kuuluvad karvasjalg-kakk, mustlaik-apollo, jugap...

Eesti taimestik ja selle... - Keskkool
11 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun