11.klassi ajaloo kokkuvõte (4)

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel.
Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased .
1180 aastad – Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal
Piiskop Meinhard – rahumeelne ristimine (efektiivsem)
Piiskop Albert – jõuga ristimine
Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest.
1201 – Riia asutamine
1202 – Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada.
Kaupo – Liivlaste vanem
Lembitu – Eestlaste vanem
1206 /07 – Liivlased alistati ja ristiti
1210 – Ümera lahing (võit)
1212 - 1215 – Toreida vaherahu ( Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk)
1216- 1217 – Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis
1217. 21.sept – Madisepäeva lahing (kaotus)
1219 – Taanlased vallutavad Põhja-Eesti
1220 – rootslased Lääne-Eestis
1227 – Saaremaa alistamine
1238 – Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest)
Läti Henriku Liivimaa Kroonika – tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta.
Eesti ala jagati neljaks :
Saare-Lääne piiskopkond – Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa
Eestimaa(Taani valdus ) – Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Rävala
Tartu piiskopkond – Soetagana, Ugandi, Soopoolitse
Ordu valdused – Sakala, Nurmekund, Vaiga, Alempolis, Mõhu
Eesti kaotuse põhjused:
*Vastaste relvajõud oli tugevam
*Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud
*Vastastel oli rohkem sõjamehi
*Vastastel oli parem organiseeritus ja kindel sõjaplaan
Eesti keskaeg (muistse vabadusv lõpp-Liivi sõda ehk 13.saj IIveerand-16.saj 2. pool)
Maa kindlustamiseks rajati linnused .
Läänimeestel lasus maa kaitse.
*Talupoegade õiguslik olukord halveneb
*Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad
*Kohustuslik sõjateenistus
*Talurahva majanduslikud tingimused muutsid kitsamaks: kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks
*Talurahva koormised kümnis ja hinnus
*Pidi ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid
*Teotöö kohustus
*Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine
Läänistamine – maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest
Mõõgavendade ordu – Liivimaa tugevaim relvastatud jõud
Riia piiskopkond – Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja
Maapäev – kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi
Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased , venelased , rootslased
Talurahva kihistumine – jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse
Adratalupoeg – kõige arvukam , pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi
Üksjalg – talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise ääremaale, pisike talu, halb maa
Vabatalupoeg – olid end koormistest raha eest lahti ostnud
Maavaba talupoeg – ülik, kes sai talu läänikirja alusel, talupoja kohustusi ei täitnud
Vabadik – maata talupoeg, et ära elada pidi end palkama sulaseks või toatüdrukuks
Trääl – sõjavang või põgenik
1343. 23.aprill – Jüriöö ülestõus. Põletati mõisaid ja kirikuid. Eestlased tundsid, et neid jäeti kõrvale oma maa saatuse otsustamisest, ei oldud kunagi unustatud muistset vabadust, soov see taastada. Algas Padise kloostri vallutamisega. Toimus Harjumaal , Läänemaal ja Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased pidid ülestõusu eest Saaremaal ehitama Maasilinna linnuse
1346 – Taani kuningas loovutas oma valdused Saksa ordu kõrgmeistrile
Linnaõigus – dokument või ürik, mis tõestas, et tegemist on linnaga. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas linnas ja maksis kodanikumaksu.
1248 – Tallinn sai Lübecki linnaõiguse
Raad – linnanõukogu, valitsus Bürgermeister – president , rae juht
Linnafoogt – maahärrra esindaja rae juures Gild – tsunftide ühendus
Tsunft – ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa – tsunfti põhikiri
Kaubandus
Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu. Eksporditi ka lina, paekivi ja puitu. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandust.
Haridus ja kultuur
1535 – esimene trükitud raamat Eestis, osaliselt säilinud: “Wanradt- Koelli katekismus”
Toomkirik – piiskoplik peakirik
Toomkapiitel – kohaliku katoliku kiriku kõrgem võimuorgan
Missa – pidulik jumalateenistus
Visitatsioon – kiriku kontroll, et kirikuelu toimuks reeglite järgi
Reformatsioon – usupuhastus ja ühiskonna ja kiriku ümberkorraldamine 1517
Pildirüüste – püha piltide, kujude ja altarite lõhkumised kirikutes(Melchior Hoffmann )
Bernt Notke – “Surmatants”
Liivi sõda (1558-1583)
Rootsi – soovis ülemvõimu Läänemerel (Gustav Vasa )
Taani – püüdis takistada Rootsi tugevnemist ja ise saada ülemvõim Läänemerel(FrederikII)
Venemaa – hädavajalik saavutada pääs Läänemerele (Ivan IV)
Poola – laiendada oma territooriumi naabrite arvel (Sigismund II August)
Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma „Tartu maksu“ – üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks.
Algas, kui jaanuaris 1558 tungisid Vene väed Narva alla.
1560ndad – Liivi ordu lõpp, Rootsi võimu kindlustumine Põhja-Eestis
1570ndad – Sekkus Poola. Liivimaa kuningriik , hertsog Magnuse väed vallutasid peaaegu terve Eesti
1578 -1583 – Poola pealetung venelastele, Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel
Tagajärjed Eestile:
*Liivi ordu laguneb
*Saaremaa läheb Taani kätte
*Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte
*Ülejäänud alad Poolale
Balthasar Russow – “Liivimaa kroonika”
1583 – Pljussa vaherahu Vene-Rootsi vahel. Liivi sõja lõpp.
1583-1660 – Kolme kuninga aeg (Rootsi, Taani, Poola)
*1600-1629 – Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast
1629 – Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti
* 1643 -1645 – Taani-Rootsi sõda
1645 – Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu
*1654 – Puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, Poola alale tungis ka Rootsi. Sellest tekkis sõda Rootsi ja Venemaa vahel
1660 – Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg
Gotthard Kettler – uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga
Ivo Schenkenberg – Eesti mässajate juht
Stefan Batory – Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta
Rahvaarvu suured muutumised :
*1550 – 250 000-300 000 inimest, 1620 – 120 000-140 000 inimest
Liivi sõda, katkuepideemia , näljahäda
* 1695 – 400 000 inimest, 1698 – 330 000 inimest
Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus
*1698 – 330 000 inimest, 1712 – 170 000 inimest
Suur katk, Põhjasõda, näljahäda
Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda)
Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel:
Eestimaa kubemang(Tallinn) – Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa
Liivimaa kubermang (Riia) – Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond
Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik
Maapäevad – keskeltläbi iga 3 aasta tagant
Maanõunikud – ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse
Rüütelkonna pealik – lahendas igapäevaseid küsimusi
Kohtud – arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
Reduktsioon – riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus
Sisemigratsioon – tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse
Eestisse asus venelasi, soomlasi ,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka.
Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja-Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus.
1696-1697 – Senise ajaloo suurim näljahäda
Mõisatüübid:
Rüütlimõisad – kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
Kroonumõisad – riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud
Pastoraadid – väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele
Tähtsal kohal oli teraviljaeksport.
Peamised põllukultuurid: talirukis, oder , hernes, naeris , lina
Peamised koduloomad : härg, lambad , kitsed, sead, kanad, haned
Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes.
Riik kontrollis mõisamajapidamisi adramaarevisjonide kaudu. 1783 tehti pearahamaks, mille tõttu hakati korraldama hingeloendusi. Talurahvas oli suhteliselt vaene. Toimus talupoegade pärisorjastamine. Liivimaa majandusreglemendis(Karl XI reformid ) piirati mõisarentnike kodukariõigust, keelati taluperemeeste karistamine, keelati talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale.
Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Viljandi(Fellin), Vana-Pärnu(Alt-Pernau), Uus-Pärnu(Neu-Pernau), Haapsalu(Hapsal), Paide(Weißenstein), Rakvere( Wesenberg ) ja Narva( Narwa ). Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare( Arensburg ) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga ( Walk ). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru.
Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep , laevaehitusmaterjal. Peamised sisseveokaubad: sool, metall , tubakas , vein, klaas, paber, koloniaalkaubad.
Muutused: Hakati asutama manufaktuure, tuli üha enam kapitalistlikke jooni, kujunes vaba konkurents , kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord . Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed.
1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur , kus töödeldi puuvilla .
Vastureformatsioon – Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon . Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid . Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar . 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis.
Kirik .Liivi sõda oli viinud kirkuolud haletsusväärsesse seisundisse. Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk . Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks.
Rahvahariduse algus. Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide ajal Johann Fischer. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ja lugemisoskus kõrge.
B.G. Forselius – õpetajate seminari praktilise töö korraldaja
Heinrich Stahl – esimese eesti keele grammatika koostaja 1637, sest oli vaja Piibel eesti keelde tõlkida
Johan Hornung – eesti keele grammatika ladina keeles 1693 – vana kirjaviis
Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja , kindralkuberner
1630 – Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga
1632 – Tartu Ülikooli rajamine.Vene-Rootsi sõja puhkemisel viidi ülikool 1656 Tallinnasse kuni 1665. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. 1699 viidi ülikool Pärnusse. Seal see vallutati ja taasavati alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles
1637 – esimene eesti keele grammatika, H.Stahl(saksa keeles)
1684 – asutati õpetajate seminar, Forseliuse seminar
1686 – esimene eestikeelne piibliväljaanne; Forseliuse aabits
1693 – ladinakeelne eesti grammatika, J.Hornung
1710 – venelased vallutasid Pärnu
Piiblikonverentsid – vaidlused eesti kirjakeele üle 1687 -1688
1765 – kohustati mõisnikke rajama koole . Õpiti lugemist, kirjutamist, piiblilugu
1802 – Tartu Ülikooli taasavamine
1965 – TÜ tulekahju
Põhjasõda (1700-1721)
Rootsi vastane koalitsioon:
Venemaa – saada väljapääs läänemerele, saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Tsaar Peeter I tõi 1700 jaanuaris oma väed narvasse
Poola – saada tagasi kaotatud alad. Kuningas August II vägedega Riias, pommitamine ja piiramine
Taani – haarata Läänemerel ülemvõim. Kuningas Frederik IV väed ründasid Rootsi valdusi
Põhja-Saksamaal – edutu. Taani oli sunnitud rahu paluma
Rootsi – kaitsta enda territooriumit
1703 – Sankt -Peterburgi rajamine
1709 – Poltaava lahing Ukrainas
1710 – Vene võim Põhja-Eesti üle, Rootsi ei suuda enam Liivimaad enda käes hoida
1721 – Uusikaupunki rahu. Rootsi oli sunnitud loobuma kõikidest oma valdustest Liivimaal. Algas Vene aeg
Sõda andis tagasilöögi rahvaharidusele
1739 – Piibel eesti keeles. Anton Thor Helle
18. sajandil Eestis levinud usuvoolud:
Pietism – levis siinsete kirikuõpetajate hulgas, olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas
Hernhuutlus – levis talurahva hulgas, pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahti ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile ka jutlustaja
Ratsionalism – levis pastorkonna hulgas, jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust
Vene aeg (Põhjasõjast kuni 1917.a.)
Balti erikord – Erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse
*Kehtestati, sest Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid.
*Sisu: Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks luterlus , saksakeelne asjaajamine , tollipiir.
*Kõige kasulikum oli see mõisnikele, sest tagastati kõik Rootsi poolt rajatud mõisad, taastati kõik õigused talupoegade üle, säilisid saksa keel ja luteri usk
*Positiivsed tagajärjed eestlaste jaoks: pääseti vene kolonisatsioonist ja venestamisest, säilis eesti keel ja kultuur, püsis seotus Lääne-Euroopaga.
* Restitutsioon – riigistatud maade tagastamine
*Aadlimatrikkel – rüütelkonna liikmete nimekiri (aadli suguvõsa nimekiri)
Katariina II – Venemaa keisrinna alates 1762.
*Seadis sisse uue asehalduskorra – uus halduskorraldus Balti kubermangudes 1783, mis kaotas Balti erikorra , seadis sisse uue administratiivse jaotuse. Juurde tulid Paldiski jaVõru
*Viis läbi reforme: piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kõigile linnaelanikele võrdsed kodanikuõigused, piiriäärsete mitte-Vene alade ühtesulatamine Venemaaga arvestamataa ajaloolisi, usulisi või kultuurilisi tõekspidamisi
*Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi, muudeti maksusüsteemi – pearahamaks, hingeloendused – inimeseloendus
*Uued omavalitsusorganid olid oma otsustes märksa rohkem riigivõimu kontrolli all, maanõunike kolleegium ja linnade raed saadeti laiali – asemele linnatuumad
*Aadlite mõisate pärisomandiks kuulutamine, lõpp ebakindlatel omandisuhetel ning kestval reduktsioonikorraldusel, kubermangude valitsemine tehti Venemaa sarnaseks
Asehalduskord – Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele 1783-1796
Roseni deklaratsioon –1739 oli siinne talupoeg õigusteta pärisori, mõisniku omand,mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale. Nõnda kaotas talupoeg kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused. Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi.
Browni positiivsed määrused – 1765 kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
*Talurahvas sai õiguse vallasvarale
*Põllusaaduste jäägid võis turustada
*Kindlad piirid pandi mõisakoormistele
*Karistamise ülempiiriks sai 30 hoopi
*Määruste rikkuja võis talupoeg kohtusse anda
Ehkki see oli samm paremuse poole, rootsi aja tasemele ei jõutud ja kontroll kaitseseaduste täitmise üle oli halb.

Talurahvaseadused 19. sajand

19. sajandi vaimuelu
Tartu Ülikool – Venestamispoliitika: õppetöö muutus venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi ülikool, 1880 lõpul tase langes. Õppejõud olid enamasti sakslased, venelaste arv suurenes.
Venemaa ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:
Külades asutati vallakool
Kihelkonnakeskustes kihelkonnakool
Linnades anti algharidust elementaarkoolis
Maakonnakeskustes kreisikool
Kubermangulinnades gümnaasium
Õpperingkonna keskuseks oli Tartu Ülikool
Usuvahetusliikumisega hakati looma kohustuslikku koolisundlust
G.F. Parrot – Taasavatud TÜ esimene rektor
Janis Cimze – 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari
O.W. Masing – 1821 -1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht
Eduard Ahrens – pastor , Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja
Fr.R. Faehlmann – ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja
Fr.R. Kreutzwald – lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte
Estofiil – eesti keele uurija
1840 aastatel – algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek
1857 – „ Perno Postimees ” – J.V. Jannsen
Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus.
Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik .
Seltsiliikumine – Üheks esimeseks seltsiks oli " Vanemuine ", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS .
Miks oli vaja talurahvaseadusi?
* Valgustusideede levik ja selle pärisorjuse vastasus
*Muutused majanduses ja põllumajanduskriis (pärisorjade töö ei olnud tootlik )
*Talurahva rahulolematus
Aasta
Seaduse sisu
Mida andis talurahvale?
1802
Eestimaa
1804 Liivimaa
* Vallasvara
*Talude pärandatav kasutusõigus
*Koormiste tõstmine keelati
*Talupoegade müüki piirati
*Talupoegade võõradamine ilma maata keelati
*Talukoormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega
*Vakuraamatud
*Piirati mõisnike kodukariõigust( karistus ) 30 piitsahoobile
*Peremehe surma korral ei tõstetud välja
*Kindlustunne
1816
Eestimaa
1819
Liivimaa

Pärisorjuse kaotamine

*Talupoeg ei olnud enam mõisniku omand
*Talupoegade ost-müük keelati
*Vabastamine ilma maata
*Piiratud liikumisvabadus
*Teorent
*Perekonnanimede andmine
*Isiklik vabadus
VALLAKOGUKONDADE KUJUNEMINE
1849 Liivimaa
1856 Eestimaa
*Fikseeriti talumaa piirid
*Raharent
*Talude päriseks ostmine
1863
1866
1868
1874
*Passikorralduse seadus
*Vallaseadus
*Kaotati teoorjus
*Üldine sõjaväekohustus
Rahvslik liikumine 19. saj keskel ja saj. II poolel
Eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus:
*hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena.
*tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu.
*hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest.
nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega.
Eeldused: Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, kooli-hariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommuni -katsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates – rahva kultuurilise aktiivsuse tõus.
Johann Voldemar Jannsen – Rahvusliku liikumise algaastate kesksem juht, andis välja ajalehti “Perno Postimees”(1857) ja “Eesti Postimees”(1864), 1865 asutas Vanemuise Seltsi, 1869 korraldas I Üldlaulupeo.
Jakob Hurt – Algatas ulatusliku rahvaluule ja vanavara kogumise, ÕES, EKMS, tuntud kõnemees, seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama.
Carl Robert Jakobson – Propageeris karsklust, oli liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist, 3 isamaakõnet, astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu, 1878 asutas ajalehe “Sakala”. Sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine .
Esimene üldlaulupidu
Eesti Aleksandrikooli komiteed
Eesti Kirjameeste Selts
Aeg 1869
1860ndate algus
1872
Eestvedajad
Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson
Jaan Adamson, Hurt, Jakobson, Köler
Hurt, Jakobson
Eesmärk
Tähistada pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva
Luua eestikeelne kreiskool
Eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine, rahvaluule ja vanavara kogumine, eesti keele arendamine
Tulemus
Kasvas eestlaste ühtekuuluvustunne, saadi jõudu edaspidiseks
1874 osteti maja Põltsamaale, 1888 Aleksandrikool avati, kuid venekeelsena
Levis uus kirjaviis, mahukas ja ulatuslik rahvaluule kogu
Suur lõhe – Rahvusliku liikumise lõhenemine kaheks omavahel vaenutsevaks tiivaks : radikaalseks ja mõõdukaks. Lahkhelide põhjuseks olid erinevad arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest, erinevad meetodid oma eesmärkide saavutamiseks, juhtide omavaheline rivaalitsemine

Venestus

Vene võimu tugevnemine – 1880ndate lõpp. Sai alguse Aleksander III käsul.
Valitsemiskorralduses: Balti erikord möödanik, kindralkubernerid vaid venelased, ametiasutustes vene keel, talurahvakohtud kaotati, omavalitsuste õigusi kärbiti.
Koolikorralduses: Vene keel, TÜ venekeelseks, mitte vene õpetajad vallandati, tase langes.
Ametlikus keelekasutuses: kõik muutus venekeelseks
Kirikuelus: toetati õigeusukiriku tegevust
Venestamise tingimustes tekkinud seltsiliikumise vormid: karsklusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid, rahvaluule kogumine

Poliitiline ja majanduselu 20. sajandi alguses

20.saj alguses kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse. Tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus(mõõdukas ja radikaalne tiib ) ja sotsialism(rahvuslik ja rahvusvaheline).
*Tartu liberaalid
Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896 asus seda toimetama Jaan Tõnisson. Ta astus välja venestamise ja saksastamise vastu, sama ägedalt ründas ta baltisakslaste ülemvõimu ja kadakasakslust. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse: Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga ja eestlased peaksid suurest poliitikast eemale hoidma. Peeti vajalikuks õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega.
*Tallinna radikaalid
1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja , mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Ta propageeris majanduse edendamist. Põhjuseks peeti baltisakslaste liiga suurt mõju – tuleb välja tõrjuda nii majandusest kui ka poliitikast.Tsaarivalitsus tuli asendada demokraatliku vabariigiga. Tuli teha koostööd vene demokraatidega.
*Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid
Ühiskonnaliikmete võimalus saada osa võimust. Tartus alustas 1903 ilmumist sotsialistliku suunitlusega ajaleht Uudised. Lehe üks asutaja ja toimetaja oli Peeter Speek. Ta propageeris tsaarivalitsuse asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.
*1905. aasta revolutsioon
Põhjused:
Tsaari isevalitsus ja peamiste kodanikuõiguste puudumine.
Sotsiaalsed vastuolud teravnesid.
Eestis vastuolid Baltisaksa mõisnike ja talupoegade vahel.
Reformide vajadusele tsaarivalitsus ei reageerinud .
Ajend: 9. jaanuar 1905 Verine Pühapäev (tööliste tulistamine)
Tegevus: streigid , meeleavaldused, miitingud, talupoegade rahutused, mõisate põletamine, palvekirjad võimudele, nõutakse üldist valimisõigust, kodanikuõigusi, maareformi, isevalitsuse kaotamist.
Saavutused: Nikolai II 17. okt manifest: lubati kodanikuõigusi ja –vabadusi, riigiduuma kokkukutsumist, uut põhiseadust.
Poliitiline organiseerumine. Rahvaasemike koosolek. Otsustati, et manifest tuleb ellu viia, omavalitsused taastada ja hakata andma emakeelset õpetust.
Ülestõusu mahasurumise tagajärjed: kogu maal sõjaseisukord, toodi juurde täiendavaid sõjavägesid, karistussalkade tegevus.
Poliitika
Kultuur
Majandus
*Eesti Rahvameelne eduerakond
*Eesti Sots.Dem. Tööliste ühisus
*Edu Vene riigiduuma valimistel, 4 eestlast 1906
*Hakatakse mõtlema Eesti autonoomiale
*Kultuuri professionaliseerumine
* Kirjaoskus suurenes
*Kujunes välja Eesti oma haridussüsteem, haridusseltsid
*Arenes eesti keele uurimine
*Noor-Eesti rühmitus
*Eesti Rahva Muuseum
*1870 I raudtee rajamine Eestisse-majanduse arengu kiirenemine
*Tööstus - tekstiili, metalli ja masinaehitus ; paberi, tellise ja tsemendi tootmine.
*Põllumajandus - sordi ja tõuaretus, uus agrotehnika, uued masinad , uued põllukultuurid, piimakarja kasvatus, seltsitegevus, ühistud
*Sotsiaalne kihistumine
Ühiskondliku arengu katkestas Esimene maailmasõda(1914-1918). Otsene sõjategevus puudutas Eesti alasid kuni 1917 aasta sügiseni väga vähe. Toimusid mobilisatsioonid eestlaste seast Vene armeesse.
Antant: Venemaa, Suurbritannia , Prantsusmaa
Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
Sõda mõjus halvalt majandusele: tooraine kättesaadavus halvenes, hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Tööjõu defitsiit, tootmise piiramine, näljaähvardus. Rahvuslik liikumine elavnes, loodi mitmesuguseid organisatsioone.

Eesti 1917-1920

Veebruarirevolutsioon – 1917 alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Tsaar Nikolai II loobus troonist, loodi Ajutine Valitsus.+
Autonoomiast olid huvitatud rahvuslased, vastu olid baltisakslased ja venelased.
Autonoomia – Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon . 30. märtsil ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühtseks rahvuskubermanguks ja see sai autonoomia. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska , asjaajamiskeeleks sai eesti keel, rahvusväeosade loomine ja luba kokku kutsuda Maapäev.
Johan Laidoner – eesti rahvusväeosade juht.
Oktoobripööre – 1917 oktoobris toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna ebademokraatliku ühepartei diktatuuri väljakujundamisele. Asutava Kogu valimised katkestati, maa ja linna omavalitsused asendati nõukogudega, kärbiti kodanike õigusi ja vabadusi, riigistati ettevõtted, pangad ja maad, rahvusväeosad asendati punaarmeega. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt .
Viktor Kingissepp – kommunist , Sõja-Revolutsioonikomitee juht.
Venemaast lahkulöömine – Tuleb kasutada soodsat momenti, kui venelased on lahkunud ja sakslased pole veel tulnud. Loodeti, et Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse, aga poldud kindel kas see on võimalik. Otsustamine langes Maanõukogu õlule. 15. novembri otsuses öeldi et Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav kogu ja kuni AK kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu.
Iseseisvuse väljakuulutamine – Samal päeval ajasid enamlased jõuga Maanõukogu laiali, ei tähendanud see selle lõppu. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, vastukajad olid positiivsed.
1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised, nüüd otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel, st koostada manifest.
Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918. Vene armee eelistas põgenemist. Loodi Päästekomitee – iseseisvuse ettevalmistamine.K.Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks isesisvusmanifesti, mille autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. See loeti ette 23.veebruaril Pärnus Endla teatri juures.
Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele.
24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus.

Saksa okupatsioon

Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas siin terrorirežiimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Eesti rahvuslasi kiusati taga; rahvusväeosad saadeti laiali; algas hariduse ja avaliku elu saksastamine; majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele jne.
Vabadussõda (28.november 1918 – 2. veebruar 1920)
Põhjused:
*Nõukogude Venemaa soovis impeeriumit taastada endistes piirides
*Tuginedes relvadele, vallandada revolutsioonid ka mujal Euroopas
29.nov 1918 – Narvas Eesti Töörahva Kommuun (Jaan Anvelt) – enamlaste sõnul iseseisev riik, nõukogude vabariigi loomise katse.
Sõja algus eestlastele ebaedukas :
*Punaste ülekaal
*Kesine relvastus ja väljaõpe
*Puudus ühtne juhtimine
*Meeste madal võitlusmoraal
Murrang 1918/19 aasta vahetusel:
*Soomusautode ja -rongide loomine (Juhan Pitka )
*Meredessandid
*Vabatahtlike arvel armee kasvas, Kalevlaste Malev, Skautspataljon, Kuperjanovi pataljon
*Sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (Johan Laidoner)
*Välisabi Soomest(raha/ relv ), Rootsi, Taani, Inglismaa, USA
6. jaanuar 1919 Eesti vägede pealetung
Aprill 1919 – Asutava Kogu valimised (August Rei)
EV Valitsus – Otto Strandman
Juuni – November 1919 Landeswehri sõda Läti territooriumil (Rüdiger von der Goltz )
23. juuni 1919 – Võnnu lahing – Võidupüha
Separaatrahu – eraldi rahuleping
2. veebruar 1920 Tartu Rahu. (Nõukogude Venemaa-EV)
Tartu Rahu tingimused:
*Piir 2 riigi vahel
*Venemaa loobus kõigist nõudmistest Eesti suhtes
*Eestist röövitud varad lubati tagastada
*Venemaal viibivatel eestlastel lubati koju pöörduda
*Tunnistati Eesti suveräänsust – õigus ise toimetada

Eesti Vabariik 1920-1940

Mis takistas majanduse normaalset toimimist peale iseseisvumist ja Vabadussõda?

*Suur seotus Venemaaga ja sõltuvus idaturust
*Eesti kaupade konkurentsivõime lääneturul
*Sõda ja revolutsioonid Venemaal olid Eesti majanduse osaliselt halvanud
*Vaja oli korda teha rahandus ja Vabadussõja aegne võlg vajas maksmist
1920. aastate majandustõus
Põhjused

Milles seisnes?

Millal ja kuidas lõppes? 1924. Otto Strandmani nn. “uus majanduspoliitika”
*Kärbiti riiklikke kulutusi
*Piirati sissevedu
*Suurendati väljavedu
*Raskendati ebakindlate laenude saamist
*Lõpetati tööstuse eelise arendamine
*Likvideeriti Eesti jaoks sobimatud suurettevõtted
*Esmatähtsaks põllumajandus
*Põllumajandus struktureeriti ümber
*Loodi Maapank
* Kodumaine kütuse- ja keemiatööstus
*1928 – Eesti kroon
*Vabaneti Venemaa majanduslikust ülemvõimust
*Kujunes iseseisvale riigile kohane majandusstruktuur
*Algas Eesti integreerumine Euroopa majandusruumi
Kuni 1929, kui algas üle-maailmne majanduskriis
Uus majanduslangus Põhjused Tagajärjed *Venemaa sulges oma turu Eesti kaupadele
*Eesti kaubad ei olnud läänes konkurentsivõimelised
*Eesti enda siseturg liiga kallis
*Eestis iganenud seadmed ja tehnoloogia
*Maal liiga palju väiketalusid, põllumajanduskillustatus
*Vältimaks pankrotte, trükiti raha juurde, tulemuseks inflatsioon
*Eesti pank oli laenanud üle oma tegelike võimete ja laenude tagasisaamine osutus raskeks
*Riigi majandus oli ummikus, vaja oli reforme
*Oldi sunnitud minema riigi kullatagavarade kallale
Milliseid reforme viidi läbi majandusraskustest üle saamiseks?
*Põllumajanduses: maareform , asundustalud, loodi Maapank
*Tööstuses: likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid, kujunes kodumaine kütuse- ja keemiatööstus(põlevkivi)
*Rahanduses: 1.jaanuar 1928-kroon, algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi

Mis iseloomustas sisepoliitikat 1920. aastatel?

*Üldine valimisõigus, valimisõiguse andmine naistele
*Poliitiliste erakondade paljusus
*Presidendi ametikoha puudumine
*Kohalike omavalitsuste suur iseseisvus
Eesti Vabariigi majanduspoliitika

Enne 1924. aastat

Uus majanduspoliitika alates 1924. aastast

*Majanduse taastamine
*Püüti sidemeid taastada Venemaaga, olukorda aitasid leevendada riiklikud tellimused Venemaalt
*1922 Venemaa tühistas kõik tellimused ja sulges oma turu
Strandmanni “uus majanduspoliitika”:
*Leida Eesti kaupadele turgu läänes
* Vabaneda Venemaa majanduslikust sõltuvusest
*Eesti kaubad muutusid konkurentsivõimeliseks, eriti hinnatud põllumajandustoodang
Suur kriis 1930-1934

Majanduskriis

Sisepoliitiline kriis

Põhiseaduslik kriis

Toiduainete hinnad langesid , sissetulekud vähenesid, tööstuses siseturg kuivas kokku, rahva ostujõud vähenes, väliskaubanduse bilanss negatiivseks, riigieelarve tasakaalust väljas
Kriisiolukorras otsiti süüdlasi, nõuti presidendi ametikoha sisseseadmist, põhiseaduse muutmist . VAPSIDE esilekerkimine – Vabadussõjalaste Liidu liikmed
1932 – uue põhiseaduse 1. hääletus kukkus läbi
1933 – 2. rahvahääletus kukkus läbi
1933 – Vapside põhiseadus, rahvahääletus läks läbi, jõustus 1934
Vapside tegevus: Tahtsid oma liikmete majanduslikku olukorda parandada ja sõjamälestisi jäädvustada. Nad lülitusid poliitikasse 1931 , sest 2. kongressil otsustati parlamendile ja valitsusele survet avaldada põhiseaduse muutmiseks. Rahvas suhtus neisse positiivselt ja pooldajate arv kasvas, sest nad olid ise rahva hulgast pärit.
Vaikiv ajastu (1934-1938): ainupartei Isamaaliit, nn. Kutsekodade loomine, riigikogu enam kokku ei kutsutud, tsensuur , riiklik kontroll kõige üle, autoritaarne diktaktuur
1924.a 1. detsembri riigipöördekatse
1934.a 12 märtsi riigipööre

Kes korraldasid?

Kommunistid
Päts ja Laidoner
Mis oli eesmärk?
Eesti Valitsuse kukutamine, nõukogude võimu kehtestamine, Eesti taasliitmine NSV Liiduga
Vältida vapside võimuletulekut ja koondada kogu võim enda kätte
Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid?
*Eesti siseselt rasked majandusolud, sellest tingitud rahulolematus
*Venemaal unistati impeeriumi taastamisest
*Baltisaksa parunid igatsesid taga endisi privileege
Vabadussõjalaste suur populaarsus, mis lubas eeldada nende võitu riigikogu ja riigivanema valimistel
Kelle või mille vastu oli tegevus suunatud?
EV Valitsuse vastu, nõuti töörahva elukvaliteedi tõstmist, aga tegelikult valmistuti võimu haarama
Vapside võimulepääsemise vastu
1920.a. põhiseadus
1934.a. põhiseadus
1938.a. põhiseadus

Riigipea

Riigivanem , kes sõltus parlamendi usaldusest
Suurte volitustega riigivanem 5 aastaks. Võis parlamendi laiali saata
President, kellel suhteliselt laiad volitused , rahva otsevalimine 6 aastaks
Parlament
Sajaliikmeline riigikogu 3 aasta järel 20ndast eluaastast proportsionaalsel alusel parteide nimekirjade vahel
Ühekojaline 50-liikmeline riigikogu
Riigikogu 2- kojaline , riigivolikogu 80 liiget, riiginõukogu 40 liiget, valimisõigus 22 eluaastast – isikuvalimised

Valitsus

Vastutas riigikogu ees, juhtis riigivanem, kes täitis ka peaministri ülesandeid
Eesotsas peaminister , kes pidi omama nii riigikogu ja riigipea usaldust
Juhtis peaminister, kelle määras president. Presidendi usaldus oli määrav – kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust otsustas president
Rahva võimalus
osaleda poliitikas
Rahvas teostas võimu kolmel moel: *riigikogu valimised *rahvahääletus * rahvaalgatus
Kärbiti oluliselt, praktiliselt ei saadudki võimust osa võtta
Rahvalt võeti rahvaalgatusõigus, valimisõigus 20lt 22le. Oluliselt kärbiti kodanikuõigusi ja usaldusi. Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist
Kultuurkapital – kultuuri finantseeriv asutus, jagunes kuue sihtkapitali vahel
Kultuuri professionaliseerumine – väljapaistvamad loovisikud said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Sellele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja selle kasutamisvaldkonna laiendamine. Suurenes elukutseliste kultuuritegelaste arv
Kultuurautonoomia – kuna rahvusvähemuse lojaalsust Eesti riigile peeti üleliiduliseks, püüdsid riigijuhid Eesti kultuuri edendamise kõrval igati toetada ka nende kultuuri

Baaside ajajärk, nõukogude okupatsiooni algus

Sündmus

Tagajärg Eesti jaoks
23. august 1939
Sõlmiti MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt (NL-Saksa mittekallaletungilepping)
MRP Salaprotokollid jätsid Eesti NSVL mõjusfääri
28. september 1939
Eesti oli sunnitud alla kirjutama VAP-ile(vastastikuse abistamise pakt), Baaside leping
NSVL sai loa rajada Eestisse oma sõjaväebaase, siia toodi 25000 punaväelast
17. juuni 1940
Nõukogude okupatsiooni algus
Eestisse toodi juurde üle 90000 punaväelase
21. juuni 1940
Andrei Ždanov – nõukogude esindaja Eestis, Sotsialistlik revolutsioon (riigipööre)  Nõukogude Valitsus
Eesti iseseisvus oli kadunud
21. juuli 1940
Kuulutati välja Eesti NSV
Eestist sai NL vabariik
6. august 1940
Eesti NSVL koosseisu
Eestist sai NL vabariik
14. juuni 1941
Suur I massiküüditamine
Eestist viidi ära üle 10000 inimese
II maailmasõda – 1. September 1939 – 2. September 1945
Narva diktaat – Nõukogude poole nõudmine anda punaarmee kontrolli alla sidevahendid , teed, sillad , raudteed , relvitustada Kaitseliit, rahvalt relvad ära korjata
Orzeli konflikt – NSVL jaoks oli see ettekääne nõuda siia sõjaväebaaside rajamist. Orzel tuli siia 15. september 1939. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises
Talvesõda – Soomes november 1939 - märts 1940. Tegi Eesti jaoks olukorra keeruliseks, sest Eesti oli endiselt neutraalne, sõlmitud oli VAP ja nõukogude pommitajad startisid Eesti lennuväljadelt Soome poole
Nõukogude võimu ümberkorraldused:
Võimuaparaadi ümberkorraldamine:
*Põhiseadus (aluseks NSVL 1936.a PS)
*Seadusandlik võim – Eesti NSV ülemnõukogu, Johannes Vares- Barbarus
*Täidesaatev võim – Rahvakomissaaride Nõukogu, Johannes Lauristin
*Kohtuvõim – Eestimaa Kommunistlik Partei
Majandusreformid:
*Natsionaliseerumine – riigistati kõik ettevõtted, maa jne
*Tsentraliseeritud juhtimine – kõik käsud tulid Moskvast
*Plaanimajanduse sisseseadmine
* Agraarreform – loodi riiklik maafond
* Sovhoosid – sotsialistlikud suurmajandid
Kultuurielu nõukogustamine:
*Nõukogulik kultuurirevolutsioon
*Kooliprogrammidesse marksism – leninism, NSVL ajalugu, konstitutsioon
*Keelati EV aegne kirjandus ja ajakirjandus
*Kunsti ülesandeks sai nõukogude võimu ülistamine
*Nõukogulik repertuaar
Repressioonid – vägivald:
*Siseasjade Rahvakomissariaat
*EV aegne kõrgem juhtkond arreteeriti

Saksa okupatsioon

Saksa sõjaväe võim Eestis okt 1941 – sept 1944
Eesti liideti Saksa Ida-alade komissariaadi koosseisu. Moodustati Eesti Omavalitsus ( Hjalmar Mäe)- saksapärane.
Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased oma esialgse populaarsuse?
Ei tunnistatud Eesti Iseseisvust, Eesti riigijuhid kõrvaldati, Eesti majandus rakendati Saksa sõjamasina tarbeks, järgnesid repressioonid ja koonduslaagrid Kalevi- Liival ja Kloogal.
Holokaust – juutide massiline hävitamine. Koonduslaagrid, tööjõuna kasutati eestlasi
Võitlemine:
Saksa poolel
*~40000 Omakaitses
*Ida- ja politseipataljonid 10000-12000
*Eesti Leegion (pataljon Narva) ~15000
Soome poolel
*2000 põgenikku – Jalaväerüglement, Soomepoisid , Talvesõda
Nõukogude poolel
*Ehituspataljonid ja tööpataljonid ~25000
*22. Territoriaalne Laskurkorpus ~33000
*8. Eesti Laskurkorpus ~27000
Repressioonid tabasid: juute , mustlaseid, nõukogude sõjavange, kõiki neid, kes Sakslastega koostööd ei teinud. Hukati umbes 78000 Eesti elanikku.
Represseerituid süüdistati:
*Propagandakirjanduse levitamine
*Juudiks või mustlaseks olemine
*Töötamine nõukogude organites
*Saksa sõjaväevõimude koostööd keeldumine
Majandusolud:
*Põllumeestele määrati kohustuslikud müüginormid
*Natsionaliseeritud varade mittetagastamine
*Üldine elatustase langes
*Eesti Rahva Ühisabi –eesmärk abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid
1944.a Eesti pinnal
Jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Punaarmee juhtkond kavandas peale Narva vallutamise ka Tallinna vallutamist. Võitlus Narva pärast vältas 7 kuud.
Punaarmee pealetung Virumaal peatati sakslaste ülbmobilisatsiooniga – 58000 meest. Aasta teisel poolel ei suudetud enam rinnet hoida, sest teise rinde avamisega Euroopas liitlaste poolt Saksamaal pidi osavägesid idarindelt ära tõmbama. See andis võimaluse Punaarmeele edasi tungida . Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. Sinimägede ümber toimusid ägedaimad lahingud.
22. septembril sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ja see vallutati. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Eestil aga puudus jõud nende peatamiseks. Toimus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80000 inimest.

Taasiseseisvumise katse

Saksa väed lahkusid ja vene väed olid alles tulemas, sellist olukorda taheti kasutada.
1944 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
18. septembril 1944.a. nimetas iseseisva Eesti Vabariigi viimane peaminister Jüri Uluots ametisse Otto Tief ’i valitsuse.
21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla.

Eesti NSV ajajärk

21. juuni 1940 – Eestis kehtestati esimest korda nõukogude võim
17. juuni 1940 – Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi
Sept-okt 1944 – Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga
20. august 1991 – Saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus
Operatiivgrupid – Uue nõukogude võimu esimesed taastajad
*Juhtimine
Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ta täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest.
Võimueliit koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest . Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmesmeeskonda iseloomustas madal haridustase.
Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu , mille partei keskkomitee kinnitas. Poliitiline juhtkond EKP-s.
Toimusid standardvalimised, kus sai hääletada ühe kandidaadi poolt. Tollased saadikud ei olnud kutselised parlamendiliikmed, saadikukohustusi täitsid nad tootmistööd katkestamata.
Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu n-ö kilp ja mõõk.
NKVD – Ühiskondliku korra tagamine
NKGB – Julgeolek, luure
Pärast moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB), mille ülesanded olid ühiskonna jälgimine ja kontrollimine ning luurete korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine jne. Julgeolekutöötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus .
Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada režiimi.
Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas liiduvabariigi kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjamisel erinevaid meetodeid : ÜK(b)P KK Eesti büroo, sekretäri intstitutsioon, parteilised otsused ja valvsate kodanike pealekaebamine .
*Poliitika
Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Seda põhjendas Gustav Naan oma raamatus. Tema seisukohad langesid kokku Andrei Ždanoviga. Ta tõdes, et “kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased”. Kodanliku natsionalismi mõistet ei defineeritud – see kujunes mingiks üldmõistetavaks lööksõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast. Kõige eestimeelse ja eestlastele omase halvustamine, oma rahvuse väärtustamine.
21.-26. märts 1950 kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum – suur koosolek.
Selle otsene põhjus: kodanlik natsionalism
Üldisemad põhjused: NSVL üldine vaimne surutus, ideoloogiline võitlus, võitlus parteiridade puhtuse eest.
Otsesed tagajärjed: ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus
Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu.
J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla osaline heastamine ehk rehabiliteerimine, kolhoosikord, kohanemine süsteemiga, Eestist sai näidisliiduvabariik.
1956 – Ungari ülestõusu verine mahasurumine mattis Eestis maha viimased lootused vabaneda Lääne abil Nõukogude okupatsioonist.
1961 – Kriis Euroopas, Berliini müüri ehitamine, Euroopa lõhestatus
1962 – Võimalus 3.ms puhkemiseks – Kuuba kriis
J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka NSV-s maailmas toimuvast tõepärase informatsiooni saamine äärmiselt raske. Raadiojaam Ameerika Hääl.
N. Hruštšovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga .
Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid veendunud, et olemasolevat poliitilist režiimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta.
EKP esimesed sekretärid:
Ivan (Johannes) Käbin
Karl Vaino
Ametis oleku aastad
1950-1978
1978-1988
Taust, päritolu
Virumaa talupojaperest, kes oli lahkunud 1910 aastal Venemaale
Venemaa Eestlased, Tomsk
Ametisse saamise asjaolud
Karotamme asemele
Käbin oli Moskva jaoks liiga rahumeelne, 1947 määrati EKP juhiks
Isikuomadused, mis mõjutasid tööd juhtival kohal
Kuulekas, täpne käsutäitja, laveerija TLN-Moskva
Truu täitja, äärmiselt kuulekas Moskvale
Tegevus üleliiduliste ja kohalike huvide kaitsmisel
Mõõdukas laveerimine, kuid täitis kuukelalt Moskva käske
Ei eksisteerinud, vaid Moskva suunalised. Temaga algas uus venestuslaine 1980ndate alguses
Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See omakorda põhjustas süveneva rahulolematuse ühiskonnas,mis leidis esialgse väljundi noorsoorahutustes 1980. aasta sügisel. Nende ajel elavnes taas ka intelligentsi protestivaim. 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi nn 40 kirja, millega loodeti juhtida tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele. See kiri oli omamoodi katse inimlikustada olemasolevat režiimi. Rahva hulgas leidis see poolehoidu.

*Vastupanu ja repressioonid

Metsavennad – 1944-1953. Metsadesse põgenenud ja pakku pugenud inimesed, kelle vastupanu peamiseks vormiks oli otsene relvavõitlus, venestamise vastu võitlemine. Metsavendadeks mindi , sest nad hoidsid end kõrvale Punaarmee mobilisatsioonidest või lihtsalt nõukogude võimu eest. Nad lootsid , et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada ning pidurdavad NSVL ekspansiooni Ida-Euroopas. Metsavendade vastu võitlesid ametivõimud sõjaväe regulaarüksustega, julgeoleku väeosadega ja miilitsaüksustega. Neid oli kokku umbes 30 000.
1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Represseerituid oli aastatel 1944-1954 kokku ligikaudu 30 000.
Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva režiimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine.
Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised: 14. juuni 1941 ja 25. märts 1949.
Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel küllalti ulatuslik. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Nende tegevus lõppes 1960. aastate algul.
Noorte salaorganisatsioonide tegevuse lämmatamine ei katkestanud vastupanuliikumist Eestis lõplikult. 1960. aastate teisest poolest asendasid senist põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. Kujunes välja erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva režiimi vastu. Põhirõhk oli demokraatial.
1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Balti pagulaste ühistööna loodigi juba 1960. aastatel ühine organisatsioon BATUN, mis hakkas taotlema selle memorandumi elluviimist. Edu saavutati 1975. aastal.
Avalik vastupanuliikumine : 1970. aastate lõpul tekkis esimest korda otsene side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel Eestis. 1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähtsamad teated . Üheks vastupanu vormiks oli ka ametlikult keelatud kirjanduse levitamine.
Balti apell oli 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos oma salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks selle allakirjutamise momendist peale ja taastada Balti riikide iseseisvus. Avalik vastupanuliikumine lõppes aastal 1984.
*Majandus ja rahvastik
Maareform – maa sundvõõrandamine, riiklikud koormised ja kohustused, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid sovhoose. Toimus kulakute väljaselgitamine – talupojad, kes olid kasutanud tööjõudu või omasid põllumasinaid.
Levisid rasketööstus, kergetööstus ja ehitustegevus.
Plaanimajandus läks üle käsumajandusele, see tõi kaasa võõrtööliste sissevoolu . Ulatuslik migratsioon tõi kaasa keeleprobleemi.
Põllumajanduse toibumine – ümberkorraldused, mis suurendasid talurahva iseotsustamisõigust
Põllumajanduse spetsialiseerumine – majandid läksid üle mingi kindla põllumajandussaaduse tootmisele.
Industrialiseerimise laienemine – laienes põlevkivitööstus, arendati aparaadiehitust, laiendati tööstuslikku kalapüüki, laienes ka tööstus- ja tsiviilehitus.
Majanduslik ummik – tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses kujundasid kohalikku poliitikat üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes.
Varimajandus – õigete tutvuste omamine ära elamiseks
Ümberrahvastumispoliitika – migrandid , dubleeritud haridussüsteem
Ökoloogilise olukorra halvenemine – looduse reostamine
Sotsiaalne pessimism – suurenev alkoholitarbimine ja enesetappude arv
Majandus tervikuna :
Omandivorm – riiklik, eraomand kaotati, riigistati
Juhtimine – tsentraliseeritud, kõik plaanid ja käsud tulid Moskvast. Nende täitmisest tuli teada anda Moskvale
Planeerimine – ENSV Riiklik Plaanikomitee, majanduselu oli allutatud plaanidele
Prioriteedid – Rasketööstus (Virumaa põlevkivitööstus) – toodeti elektrit ja gaasi, varustati Leningradi ja Pihkva oblastit
Põllumajandus:
Ühistamine – ühistati maa – hakati rajama kolhoose – kollektiivne majapidamine . Sovhoos – riiklik ettevõte. Esimene kolhoos 1947 Saaremaal “Uus elu”
Kurnamine – kolhoosidele pandi peale suured müüginormid, tööpäevad pikad, tasu olematu, mehhaniseeritust praktiliselt ei olnud
*Kultuurielu põhijooned
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks.
Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli “ sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Kogu vaimuelu oli ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest.
Eesti NSV poliitilise ja majandusliku eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud siin keegi midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel.
Nõukogude kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Eeltoodule lisandus kogu ühiskonda hõlmav propaganda , mis pidi allutada vaimset elusfääri valitseva režiimi kontrollile .
Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja lõpuaastatel nõukogude võimu kartuses Läände. Paguluses loodud vaimupärand on kohati hämmastavalt rikkalik ja kuulub orgaaniliselt meie kultuurilukku.
Kodumaale jäänud vana kooli haritlaskond langes aga suures osas ideoloogilise terrori ohvriks: nende aktiivset loometegevust piirati või neid sunniti sellest aastakümneteks loobuma.
1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. See andis võimaluse vanema põlvkonna haritlastele taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi.
Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel, selle kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni.
1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees.
Suurenes Eesti raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon . Värvitelevisioonile mindi üle 1970. aastatel.
Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile.
1960. aastatel paranes maaelanike elujärg, nad muutusid senisest liikuvamaks jne. See kõik viis rahvakultuuri hääbumisele.
Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus , kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. Kuna Tartu Ülikooli usuteaduskond kaotati, koondus kirikuõpetajate väljaõpe Usuteaduse Instituuti. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega.
Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Põhjalikumalt revideeriti õppeprogramme. Terava ideoloogilise surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu.
Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamises kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja vabadust.
1970. aastatel tekkis vastupanukultuur, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond.
*Eestlased maailmas
Kogu eestlaskond jagunes sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas).
Eestlaste rändamine sia alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse.
Arvukas väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest, paljud jäid sõjavangidena liitlaste kätte või olid sõja-aastatel sunniviisiliselt Saksamaale tööteenistusse saadetud. Enamik pagulastest oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. Vabatahtlikult või sunniviisiliselt pöördus kodumaale tagasi ehk repartieerus 1946. aasta kevadeks ligikaudu 15 000 eestlast.
Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes 75 000 eestlast, kes leidsid peavarju peamiselt Rootsis ja Saksamaal. Väliseestluse olulisemateks keskusteks olid muutunud Toronto , New York ja Stockholm.
Välis-Eesti ühiskonna poliit . tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele.
Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954. aastal pagulus- ehk eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai EV viimase põhiseadusliku valitsuse vanim teovõimeline liige August Rei. Tema järel sai peaministriks Tõnis Klint ja peale teda Heinrich Mark. Paraku ei tunnustanud seda eksiilvalitsust NY-s asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat, kui teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Sama meelt olid ka teised. Need ringkonnad lõid vastukaaluks pagulasvalitsusele Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.
Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed.
Välis-Eesti ühiskonna kultuurielu oli aktiivne.
1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad( ESTO ) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb mitmes riigis Eesti Maja. Omaette väliskultuuriliseks fenomeniks on olnud väliseesti kirjandus.
Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid sõjajärgse külma sõja ajal olid minimaalsed ning juhuslikud. 1950. aastatel hakkasid kontaktid Kodu- Eestiga äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega. 1960. aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks kultuurkontaktid.Propagandat suunas Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA). Oluline roll oli teaduslikel kontaktidel. Eestlaste massiline väljarändamine Venemaale sai alguse ülemöödunud sajandi keskel. Suure väljarände(1858-1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. Sõjajärgsetel aastatel on suur osa Venemaa eestlasi ümber asunud Eestisse.

Uus ärkamisaeg

Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, mis sai alguse Mihhail Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas Karl Vainoga oli veendunud, et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutusid siiski ekslikuks.
*Ühiskonna ärkamine
Eesti NSV-s hakkas sumbunud õhustik lagunema 1986. aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. See tekitas ühiskonnas protesti , mis 1987. aasta kevadel vallandus ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühekuuluvuse jõudu: asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama.
*MRP-AEG
1987. augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovo-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eestvedamisel korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Võimudele tuli rahva toetus meeleavaldusele suure ootamatusena ning ajakirjanduses püüti seda maha vaikida. Baltikumis toimunu ei jäänud tähelepanuta ka Moskvas, kus leiti, et igasugused “provokatsioonid” tuleb juba eos lämmatada. Kuid pingutustest hoolimata ühiskonda enam kontrolli all hoida ei suudetud.
*Eesti Muinsuskaitse Selts
Hirvepargi miitingul oli suur tähtsus ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. See protsess muutus järgnevatel kuudel järjest ulatuslikumaks. Olulist rolli hakkas etendama muinsuskaitseliikumine. 1987. aasta lõpul loodi muinsuskaitseklubisid ühendav Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS) – esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.
* Rahvarinne
Võimulolijatele tuli rahva kiiresti kasvav poliitiline aktiivsus ning ühiskonna laienev altpoolt organiseerumine ootamatult. 1988. aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks paljuski murranguliseks. Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele. Neid nõudmisi toetas ka rahvas.
Aprilli keskel esitas Edgar Savisaar populaarses telesaates üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR). Ettepaneku ellurakendamiseks loodi ERR-i algatuskeskus ja hakati moodustama tugirühmi üle kogu Eesti. Ka tollased võimud aktsepteerisid Rahvarinde loomise. Uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte.
*Laulev revolutsioon
1988. aasta aprill oli tähelepanuväärne veel seetõttu, et Tartus toimunud muinsuskaitse-päevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp . Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. K.Vaino asemele sai Vaino Väljas. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas selleks korraks ühiskonnas tekkinud pingeid. Nädala pärast 23. juunil, sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks.
*Ühiskonna politiseerumine
1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP), mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Rahvarinde positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele. Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid võeti vastu 1988. aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. Tugevneva rahvaliikumise survel oli ka EKP sunnitud hakkama oma tegemisi kohandama ühiskonnas toimuvate muutustega .
EKP “järeleandmised”ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus viisid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumisele. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise(Interliikumise-IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN). Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele- ja kodakonsusseadused ning Rahvarinde tegevus. Interliikumise taga aga ei olnud ainult mitte-eestlased, vaid ka eestlastest suurriikliku poliitika toetajad.
*Suveräänsusdeklaratsioon
Eesti uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mis saigi nii EKP reformimeelsema osa kui ka Rahvarinde programmiliseks seisukohaks. Rahvuslike jõudude sihiks sai Eesti omariikluse taastamise idee propageerimine ja realiseerimine . Impeeriumimeelsed ringkonnad (IL ja TKÜN) seadsid liidulepingu sõlmimisele ja omariikluse taastamise ideele vastu status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Moskvale oli nii liidulepingu kui ka omariikluse idee vastuvõetamatu. 1988. aasta 16. novembril toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul, kus esmalt võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega fikseeriti Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Veelgi olulisemaks sammuks oli aga suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, millega veel kord kinnitati liiduvabariigi “seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil” ning deklaleeriti, et NSV Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping.
Moskva reageering 16. novembri otsusele oli valuline ja eitav . Eesti NSV Ülemnõukogu otsused tühistati, kuid Eestis seda ei aktsepteeritud.
*Iseseisvuse ettevalmistamine
1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks.
1989. aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi selgemalt rahvuslikud jõud, kes olid rahvuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu jätkuva okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERSP, Eesti muinsuskaitse selts ja Eesti Kristlik Liit 24. veebruaril välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine, mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõigepealt tuli aga selle eesmärgi elluviimiseks registreerida EV kodanikud omaaegse kodakonsusseaduse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani – Eesti Kongressi.
1989. aasta märtsis toimusid üle kogu Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi valimised.
MRP aastapäeval 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600km ja selles osales ligi 2mln inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust.
*IME
1987. aastal kuulutati välja NSVL majandusreform. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSV Liidus. Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon . IME aluseks oli 26. septembril 1987. aastal ajalehes Edasi avaldatud artikkel “Ettepanek:kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele”.
IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuli liiduvabariigi majandus allutada kohalikule juhtimisele, üle minna omaette eelarvele ning tollase terminoloogia järgi kaubalis-rahalistele ehk turusuhetele koos oma raha kehtestamisega. 27. novembril 1989. aastal võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vastu seaduse Balti riikide majanduslikust iseseisvusest, mis pidi kehtima hakkama uue aasta algusest.
1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised. Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. märtsis toimus ka EKP 20. kongress , mis fikseeris ametlikult partei lõhenemise rahvuskommunistidest koosnevaks nn iseseisvaks EKP-ks ja Moskva-meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks.
EKP-st lahkusid mitmed varasemad mõjukad liidrid , kes üritasid uppuvalt laevalt viimasel hetkel pagedes leida endale muutunud olukorras uut rakendust, eelkõige eelseisvate Ülemnõukogu valimiste abil. Ühtlasi püüti kindlustada kindlustada oma majanduslikke positsioone. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. Uueks valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar.
*Üleminekuperiood
Uus Ülemnõukogu hakkas kohe tegelema Eesti riikliku staatuse küsimusega. Välja töötati Eesti NSV välisministeeriumi põhimäärus, uueks välisministriks sai kirjanik Lennart Meri, kes rajas uue institutsiooni. Järjest tähtsamaks muutus ka tihenev Balti koostöö, sest paljud probleemid olid ühised.
30. märtsil 1990 võeti vastu otsus Eesti riiklikust staatusest , sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Mais taastati EV nimetus, lõpetati NSV sümbolite kasutamine ning sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused. Eesti sisepoliitiline olukord jäi aga pingeliseks, kuna loodetud koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud.

Omariikluse taastamine

1990-1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed, kes 1991. aasta algul aktiviseerusid. Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuma. Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda. NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis.
Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12.jaanuaril 1991 aastal kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NSFV riikidevaheliste suhete aluse lepingule, millega mõlemad pooled tunnistasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele.
*Iseseisvusreferendum
Ülemnõukogus langetati otsus: referendum korraldatakse 3. märtsil 1991. aastal. Ennetava referendumi vastu oli Eesti Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918. aastal välja kuulutatud. Referendumi küsimusele “Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?” vastas eitavalt 21,4%. Selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvuse taastamist.
Iseseisvusreferendumijärgses keerulises sisepoliitilises olukorras polnud erinevatel poliitilistel jõududel selget vastust küsimusele, mida edasi teha. Vastasseis Ülemnõukogu ja Eesti Komitee vahel püsis. Uutes oludes püüdsid Balti riigid tegelda senisest aktiivsemalt välispoliitikaga. Moskvas loodeti endiselt impeeriumi koospüsimisele.
Tagurlikud ringkonnad – esijoones NLKP, armee ja julgeolekuorganite ladvik ning sõjatööstuskompleksi juhid – nägid liidulepingu jõustumises õigustatudlt ohtu impeeriumile.
*1991. 19.-21.augustil toimub NSV Liidus augustiputš – riigipöördekatse, millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatšovi koduaresti ja kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused.
Baltikumis tegutseti augustiputši ajal resoluutselt.
1991. 20. augustil võttis Ülemnõukogu vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Sellega taastati riiklik iseseisvus. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida – lisaks iseseisvusee taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee. Septembri keskel võeti EV koos teiste Balti riikidega vastu ÜRO-sse.

Eesti Vabariik 1991 – 2008

*Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5. oktoobril valiti taasiseseisvunud EV esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendivalimiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad. Valitsusjuhiks sai Mart Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus.
*1992. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Kõrgeim seadusandlik võimuorgan on Riigikogu(101 liiget). Kõrgeim täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus. Maakondades teostavad täidesaatvat võimu maavalitsused. Ellu on rakendatud kolmeastmeline kohtusüsteem.
Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele.
*Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992 aasta juunis toimunud rahareform , millega võeti kasutusele kroon. Sellega suudeti pidurdada majanduslangust ja inflatsiooni, alustati riikliku omandi erastamist. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus.
*M. Laari valitsust asendas 1994 Andres Tarandi üleminekuvalitsus. Peaministriks sai Tiit Vähi. 1997 moodustas uue vähemusvalitsuse Mart Siimann . 2002 moodustas valitsuse Siim Kallas. 2003 sai peaministriks Juhan Parts, 2005 asendus ja Andrus Ansipiga. 2001 sai presidendiks Arnold Rüütel, 2006 asendus ta Toomas Hendrik Ilvesega.
*Võõrväed lahkusid Eestist 31. augustil 1994. See oli lõpptähiseks taasiseseisvumisele.
*Taasiseseisvumisjärgse EV välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Alates 1. maist 2004 on EV Euroopa Liidu täieõiguslik liige. 1999. aastal jõustus viisavabadus Schengeni riikidega. Ka integreerumine Euroopa sõjalistesse struktuuridesse oli edukas: 2004 märtsis sai Eesti NATO liikmeks.
*EV välispoliitikas on olulisel kohal suhted Põhjamaadega ja teiste Balti riikidega, kellega koostöö toimub eeskätt Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assamblee raames. Tihedamat koostööd on seni arendatud ka kaitse-, politsei- ja piirivalvejõudude vahel. Eesti tegutseb aktiivselt Läänemere maade nõukogu töös, olles huvitatud Läänemere regiooni poliitilise ja majandusliku arengu stabiilsusest. Suhted Venemaaga on endiselt Eesti välispoliitika võtmeelemente. Eesti-Vene suhteid komplitseerib eeskätt riikidevahelise lepingulise baasi nõrkus, omaette valupunktiks on lõplikult lahendamata piiriprobleem. Senini ei ole Eesti ja Venemaa jõudnud ühele meelele Tartu Rahu ja 1940. aasta okupatsiooni mõistmisel.