10. klassi ajaloo kokkuvõte (2)

Sarnased õppematerjalid

24

doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler ­ uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg ­ Eesti mässajate juht Stefan Batory ­ Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 ­ 250 000-300 000 inimest, 1620 ­ 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 ­ 400 000 inimest, 1698 ­ 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 ­ 330 000 inimest, 1712 ­ 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) ­ Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) ­ Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner ­ kõrgeim valitsusametnik Maapäevad ­ keskeltläbi iga 3 aasta tagant

Ajalugu

18

doc

Eesti ajalugu

maksusüsteem). Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga. Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku. Kohtukorraldus: Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Johan Skytte ­ Kindralkuberner, sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Reduktsioon. Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. See tehtid selleks, et Karl XI sai ametisse astudes tühja riigikassa kaasa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud. Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans.

Ajalugu

25

docx

Ajalugu I kursus

Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad.

Ajalugu

10

pdf

Eesti ajalugu

juht. Eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate 1878 ­ Viljandis hakkab ilmuma ,,Sakala" tingimuste raames. 1857 ,,Perno Postimees". 1864 ,,Eesti Postimees". 1884 ­ Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge 1865 ,,Vanemuine". 1869 ­ esimene üldlaulupidu. lipp Jakob Hurt. Üdini eestlus, eestlane peab saama suureks vaimult. 1887 ­ venestamisel viiakse rahvakoolid vene Rahvaluule ja ajaloo koguja. Käib 1871 välja idee Aleksandri koolist. õppekeelele 1872 ­ Eesti Kirjameeste Selts. 1869 ­ Jaan Tõnisson asub ,,Postimehe" peatoimetajaks Carl Robert Jakobson. Venemeelne. Seadis esiplaanile majanduslike 1901 ­ Tallinnas hakkab ilmuma ,,Teataja" olude parandamise. 1868 ­ isamaaline kõne ,,Vanemuises". 1878 1904 ­ eestlased saavad enamuse Tallinna linnavolikogu

Ajalugu

33

doc

Ajaloo konspekt

Millised alad olid tuntud Liivimaana? -4-  22. Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks? 23. Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis? 24. Jüriöö ülestõus. 25. Talupoegade kihid 14. -16. saj. . 26. Gildid ja tsunftid. 27. Usupuhastus ehk reformatsioon. 28. Esimesed eestikeelsed trükised. 29. Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel. 30. Liivi sõda, põhjused, tulemused. 31. Eesti kolme kuninga valduses. 32. Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile? 33. Mis on reduktsioon? 34. Talupoegade kohustused rootsi ajal. 35. Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel. 36. Tartu ülikooli asutamine(1632). 37. Põhjasõda (põhjused, tulemused). 38. Millal kapituleerus Tallinn? 39

10.klassi ajalugu

27

docx

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg,

Ajalugu

14

odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Eesti NSV suveräänsusdeklara

Ajalugu

12

doc

Ajaloo konspekt

1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: sõda ülemvõimu pärast Läänemerel

Ajalugu

Kommentaarid (2)