-- 29 - . 1754--1762 . . . C 1732 2 1917 . 1918 , 1922 .
C 10 C , , . C C 1703 , I. 18 20 -- . I C -- , , . . !
- 1. 16 1703 , I. - -- -- . -- . I . 1712 1918 . - 1825 . 1837 - -- . 26 1924 II . . . , , 1917, . 2. - , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I , . , , , . , , , , , . , . UNESCO . -- . -- , - . 1950 -- 80- . , , . 3. 3.1. . «», , . 2007 . 3.2. - «» I. 1718 - - , . XXI . .
- · · 27. 1703 · · · · e - · · - O - -- . -- B -- C -- , 1782 . , - . O e e. : 10 - . . 1703 . O -. K .
? · -- . . · -- , · 4 613 800[2] (2010) · 3267,5 ./² · 5,4 (2002)[3] · -- 84,73 % · -- 1,87 % · -- 1,17 % · -- 0,78 % · -- 0,76 % · -- 0,41 % · , , . , , , . , 8 : , , , . · : · · · · · · -- .. · 18 : · 1. · 2. · 3. · 4. · 5. · 6. · 7. · 8. · 9. · 10. · 11. · 12. · 13. · 14. · 15. · 16. · 17. · 18.
- - [2] ( -- 16 (27) 1703 18 (31) 1914 6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % . 6 1991 -- -. - -- 59°57 . . 30°19 . . / 59.95° . . 30.316667°...
10 · - ... · 1703 - . · 1917 . · 1355 5 . · - , . · . · 4 : · · · · http://www.nlr.ru/petersburg/spbpcards/photos/lo000000125_1_m.jpg 26.05.2011 · http://www.svali.ru/pic/pictures/73/r_p_3be9ca91538258621f79ec9529d142e2.jp 26.05.2011 · http://www.mr7.ru/netcat_files/775/578/_CF_E5_F2_F0_EE_E3_F0_ E0_E4_EA_E0__580_no.jpg 26.05.2011 · http://photofile.ru/photo/mau/95252047/103516381.jpg 26.05.2011 · - a : , , , , ... http://www.raduga-v.ru/gallery/spb/petrokrepost.jpg 26.05.2011 · - . · - I . http://www.gamer.ru/system/attached_images/images/000/343/891/original/catherine-the-great-empress-of- russia_1_.jpg?1301422223 26.05.2011 !
- : 4848800 : : 1355 ² 1703- - 1917- - 800 -- ( 2824 ) - 100 : , . !
. , , , , «» «», . , , . , , , , . . : 60 , , , ( ), . , , . : , , . , . , , 64 48 , 170 , 100 , 800 ( , ). , , , . . 100 : , . . . XIX , , , , , . : 9,5 , 9,3 , 7,6 , 4,7 . 1918 . . , , . . 8000 . , 1917 . . ; . . , , , . : « , . ». , . , , . XX : 1914 , 1924 , 1991 , .
Ekskursioon mööda Sankt-Peterburgi Ekskursiooni alustame võrust. Sealt sõidame bussiga Narva piiriäärde. Kui piir ületatud, siis sõidamegi otse Peterburgi, õnneks pole see väga pikk tee. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Esimesel päeval peale kohalejõudmist on esmatutvus linnaga bussiekskursioonil: Moskva prospekt, Nevski prospekt, Marsi väljak, Vassili saar ja Rosta sambad, Ülikooli kaldapealne. Õhtul külastame Vahakujude muuseumi Strogonovide palees, kus võimalik teha tutvust Venemaa tsaaridega, Romanovite dünastia tähtsamate esindajatega. Ööbime hotellis. Teine päev algab hommikusöögiga. Peale seda alustame ekskursiooniga. Esma...
Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9
-, - , , . . 4000 , , . 1898 : . . - , "": - - . . - - - - - - (. -). . , . . ; . , 1917, . 1939 , 15 200 - . , , . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 - . , . - . 1950 , (kuhu olid sunnitud minema?), . , -. - .. , , -, , . . , . - .
1703 e : ( ) c 353 , , , u e
Talvepalee Talvepalee on Peterburi kesklinnas asuv Venemaa keisrite endine palee. Palee on osa Paleeväljakut õnritsevst hoonetekopleksist. 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalisse kultuuriringi ka seni kunstis omaette arenenud Venemaa. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt arhitekte ja kunstnikke, saatis vene meistreid välismaale õppima. Lühikese ajaga arenes välja omapärane ja kõrgetasemeline vene barokk. Neeva jõe äärde uut pealinna SanktPeterburgi rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (17001771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Talvepalee ehitati aastatel 17541762. Vene keisrid elasid Talvepalees talvekuudel, suvel aga 20 kilomeetri kaugusel Tsarskoje Selos (pra...
Arvo Pärt Teoste kuulamine: Credo, Für Alina Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsia...
milline mõju oli sveitsi loodusoludel ja majandusarengul protestantlike liikumiste tekkele ja eripärale ? sveits on olnud asustatud juba päris iidsetest aegadest. kunagi elasid seal keldid, ning kunagi on seal olnud rooma kindlusi ja turuplatse. nagu ka praegu, ümbritses ala tollal mitu erinevat riiki, seal elas erinevaid rahvaid, ning ülemvõimu pärast on peetud nii mitmeidki sõdu. sõjad laastasid maad aga põhjalikult, ning rahvas pidi otsima otsima kaitset mägedest. sveits ongi tuntud just oma mägise maa poolest. 16. sajandi algul majanduses arenesid jõudsalt aga kapitalistlikud suhted - käsitöö ja kaubandus olid hästi arenenud, tekkisid manufaktuurid ja pangad. üle sankt gotthardi mäekuru kulges üks euroopa kaubateid. edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtv...
CARLO ROSSI Carlo Rossi (17751849) oli itaalia päritolu vene arhitekt. 18021803 õppis ta Itaalias, 1804 määrati Peterburi klaasi ja portselanitehaste kunstnikuks. Aastast 1809 töötas ta Moskvas ja Tveris ning 1815 Peterburis. Rossi kavandatud ja loodud on mitmed uhked hooneteansamblid: Aleksander I emale pühendatud Jelagini palee ja park (18181822) samanimelisel saarel, Peterburi kesklinnas asuvad Peastaabi hoone (18191829), Mihhaili loss (18191825, nüüdne Vene Muuseum), Aleksandra teater (1828 1832), Senati ja Sinodi hoone. Samuti pärinevad temalt mitmed linnaehituslikud ideed, tervete väljaku ja tänavaansamblite planeeringud, nt. nüüdse Rossi tänava hoonestus (18281832). Rossi töödele on iseloomulik suured mastaabid, paatoslikkus, mille puhul kompositsioon mõjub kohati ebaselge ja liigsete detailidega koormatuna. Sellele vaatamata loetakse teda vene kõrgklassitsismi tähtsaimaks esindajaks. Rossi on ka Eestimaaga seotud....
KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsia...
Aleksander Nevski Katedraal (1897-1900) Hoone ajalugu ● ehitati XIX sajandi lõpus õigeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest. ● Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustai spetsiaalne Komitee Eestimaa kuberneri vürst Sergei Šahhovski (1894) juhtimisel ● Katedraali projekt telliti Sankt-Peterburgi Kunstiakadeemia akadeemikult Mihhail Preobraženskilt Fassaad ● Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga ● Fassaadi mosaiik on eesti arhidektuuris unikaalne nii oma mõõtmete kui ka valmistamise meisterlikkuse poolest. ● Algselt, vastavalt M. Preobraženski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaaž, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaažiga Aleksander Nevski Katedraal Peakülg ● Peakülgaltari aknad kaunistas vitraaži...
Die Familie Die Familie Lebedev wohnt in Sankt-Peterburg.Sie ist nicht gross.Das sind vier Personen:Sergei,Marina und ihre zwei Kinder.Sergei ist 41 Jahre alt und seine Frau ist 38.Er ist als Ingenieur in einem Betrieb tätig.Marina ist Lehrerin und unterrichtet Russisch und Literatur in einer Fachscule.Sie sind seit 15 Jahren verheiratet.Ihre Tochter heisst Lena.Sie ist 14 Jahre alt,sie lernt noch in der Schule in der 9. Klasse.Ihr Lieblingsfach ist Geschichte.Lena will Geschichte auch weiter an einer pädagogischen Hochschule studieren und in der Zukunft Geschichtlehrerin werden.Sergej und Marina haben noch einen Sohn.Er heisst Andrej.Er ist 4 Jahre jünger als Lena.Andrej geht in die 6. Klasse und treibt gern Sport.Er spielt gut Fussball.Das macht ihm Spass.Beim letzten Schulturnier hat er viele Tore geschossen,und seine Mannschaft hat dank ihm einen kleinen Pokal gewonnen. Die Eltern von Sergej sind sc...
Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega
Brem en Brem en •Bremen wurde im Jahre 787 von Кarl der Groste gegrundet Bremen liegt am Fluss Weser. Die Skulptur der Bremer Stadtmusikante n Marktplat zt Rathaus Sankt- Petri-Dom Wurde im 11. Jahrhund ert gegründ Sankt- Petri-Dom Übersee - Museum Im Übersee - Museum Bremen Kunsthalle Krankenhaus Museum Universum Science Center Bremen Roland der Ries Bremen ist sehr schöne Willkomm en in Bremen! Bremen ist… inte kl e in ress ant toll ö n Ich will nach s c h Bremen fahren.
1905A. REVOLUTSIOON Siim Jakob Suits Algus 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt- Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt- Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rünnati tööliste rongkäiku mis suundus Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja esitama. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Vastuolude tõttu keiser Nikolai II ja II Riigiduuma vahel, saatis keiser Riigiduuma 9. juulil 1906 laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. Tallinnasse saadeti Ilja Fondaminski (1880–1942), kes...
Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km NIMI Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks, hollandikeelne Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühendatud kirik, siis hakati ka kindlust kutsuma Peeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi Sankt- Peterburg läks üle linnale. Aastal 1914, kui Venemaa astus I maailmasõtta, asendati saksapärane Sankt-Peterburg venepärase Petrogradiga. 26. jaanuaril 1924 nimetati Petrograd Vladimir Lenini järgi Leningradiks. Seda nime kandis linn 6. septembrini 1991. 12
1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal sai Sankt Peterburgist peamine kokkupuutepunkt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Kasutatud kirjandus 1. Michael M. Hart, Maailma sada mõjukamat inimest, 2001 2. J . Chisholm, Maailma ajaloo kronoloogia, 2000 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I
1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal sai Sankt Peterburgist peamine kokkupuutepunkt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Kasutatud kirjandus 1. Michael M. Hart, Maailma sada mõjukamat inimest, 2001 2. J . Chisholm, Maailma ajaloo kronoloogia, 2000 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I
Venemaa Venemaa Föderatsioon Kert Randla 2011 IPK 9.klass Sissejuhatus Venemaa on suurim ja üks mõjuvõimsaim riik mailmas. Riigi pikkus põhjast lõunasse on 4000 km ja läänest itta 10000km. Venemaal on üksteist ajavööndit. Üldandmes Iseseisvus- 26. detsember 1991. Pindala- 17 075 400 km2 Rahva arv- 148 673 000 inimest Rahvastiku tihedus- 8,5 in/km2 Pealinn- Moskva Rahaühik- Vene rubla(RUB) Ametliud keeled- vene keel ja vabariikides kohalikud keeled. Vene rubla(RUB) 1 EUR = 39.7268 RUB Sümboolika Lipp Vapp Haldusjaotus Venemaal on 21 vabariiki, 7 kraid, 48 oblastit, 1 autonoomne oblast, 9 autonoomset ringkonda ja 2 föderaallinna (Moskva, Sankt-Peterburg). Suuremad linnad Moskva (10,4 milj. inimest) Sankt-Peterburg (4,7 milj. inimest) Novosib...
materjalid. Bauhaus Weimaris õppeasutus eesotsas Walter Grouius -ega 1883-1969 selle hoone kompleksi arh. Charles Edouard Jeannert 1887-1965 väsimatu eksperimenteerija. [Olev Siinmaa 1881-1948 õppis sveitsis Pärnu Rannahotell 1937, Eugen Haberman 1884-1944 Rauaniit tehas tln. Põhja pst., Elmar Lohk 1901-1961 hotell Palace. Vana -Vene arhitektuur - I osa aastani 1700 Peeter I ajani. Sofia katedraal Kiievis; Issanda ilmutuse kirik Pihkvas. II osa alates Peeter I ajast. Petropavlovski kindlus Sankt Peterburgis rajati Peeter I initsiatiivil. Vene Barokki suurkujuks oli Francesco Rastrelli 1700-1771 Smolnõi kloostri kirik Sankt Pet. Tuntuimad klassitsismi perioodil B.I.Bazenov, M.F.Kazakov. NSVL arhitektuur 1917-1940 - tekkisid rühmitused ASNOVA 1923 ja OSA 1915 mõlemad olid historitsismi ja elektika vastu. Asnova - Nikolai Ladovski 1881-1941liider, teoreetik ja Konstantin Melnikov1890-1971 Garaaz Pariisis1925
Eestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos – Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt – Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu „kapten Granti lapsed”. No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? – küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame – nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. – tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! – kisas Kristjan. - Noh, räägi meile, kultuuri ja ajalooliste sidemete spetsialist, mida sa sellest tead? - Eesti ja vene on naabrid. Neil on olnud alati omavahelised sidemed. Eriti avaldas mõju eesti ja venemaa sidemetele Põhjasõda. Pärast seda e...
Dmitrijevna Kornileva oli koduperenaine. Pärast seda, kui Dmitri isa oli jäänud pimedaks, taasavas tema ema klaasitööstuse, et perele raha juurde tuua. Klaasitööstus oli tegelikult algatatud tema isa poolt, kuid mingi aeg oli see kinni pandud. 1847. aastal, kui Dmitri oli kõigest 13. aastane, suri Dmitri isa ja 15. aastaseks saades põles maha nende klaasitööstus. Järgmisel aastal, kui Dmitri oli 16. aastane, kolis ta kogu perega Sankt Peterburgi, mis oli tol ajal Venemaa pealinn. Dmitri võeti vastu Peterburgi Pedagoogilisse Akadeemiasse, kus oli ka tema isa kunagi õppinud. Selles Akadeemias õppis Dmitri pedagoogiks. Pärast Sankt Peterburgi kolimist suri peatselt ka tema ema. 20. aastaselt avastati Dmitril tuberkuloos, mille tõttu ta pidi tihti voodis töötama. Sellest hoolimata avaldas ta enda teadustöid ning Akadeemia lõpetas ta kooli parima õpilasena.
BOBISÕIT Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Bobisõidus võistlevad ainult mehed. Ajalugu Bobisõit sai alguse 19. sajandi lõpul Sveitsis. Algatajaks peetakse inglast Wilson Smithi, kes ühendas 1885. aastal laua abil 2 kelku ja sõitis selle kaksikkelguga Sankt Moritzist Celerianasse. Kelgu konstruktsiooni täiendas ameeriklane Towensen 1888 - 1889. Ta suurendas esikelgu jalaste pöördeulatust ja tegi tagakelgule rehataolise piduri. 1889. aastal peeti esimsed bobisõiduvõistlused. Nüüdisaegse bobiga saernaneva kelgu ehitas sveitslane C. Matis (ka Mattys, Mathias) 1891. aastal. Sveitslane Rösinger konstrueeris 1903. aastal kelgule rooli ja piduri. 1927. aastal ehitas sveitslane Fritz Feierabend esimese teraskelgu.
1917. aastal Moskva metroosse rajatud pronkskuju, mis oli püstitatud revolutsiooni auks, pidin ma ka kindlasti ära nägema ja seda ma ka tegin. Kui kõndida Moskva tänavatel või koguni minna turule, siis seal üritavad kohalikud päris tihti võimalikult odavalt müüa kõiksugu tooteid. Tavaliselt annab turist alla ja ostab lihtsalt asja ära, sest muidu ei jäetaks teda rahule. Venemaal järjekordseks sihtpunktiks sai Sankt Peterburg. Seal külastasime Nevski prospekti, mis on peatänavaks Sankt Peterburgis. Kõige kaunim vaatamisväärsus, sel tänaval, oli barokk stiilis tsaari talvemaja. Möödusin oma teekonnal ka Peeter Suure puust ehitatud palkmajast. Külaskäigul Venemaal , käisin ära ka Stolovetsi saarel, mis asub Valge mere ääres. Sel saarel asub 400 aastat tagasi ehitatud kurjakuulutav klooster, mis näeb välja justkui kindlust. Miks ta on nagu kindlus ? Sest see oli kunagi vangla.
Venemaa 1613 Mihhail Romanov, Romanovite dünastia rajaja. Segatusteaeg lõpetati 1613. 1917 kukutati tsaari võim. 1601 .aasta oli Venemaal näljahädad. Must meri oli jääs. Hakkasi levima kuulujutud , et Venemaad on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vast...
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV
1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelist Helsingi linnaehituse juht, kellena ta töötas elu lõpuni. Kui Eestis ehitas Engel üksikuid hooneid, siis Soomes sai ta tuntuks suuremate ettevõtmistega, sealhulgas linnaplaneerimise alaste ülesannete täitmisega
Peeter I Marit Mõts Märts 2012 Ettevõtte logo Lapsepõlv ja tsaariks saamine Peetri noorusaastad Preobrazenski lossis Tutvumine Anna Monsiga Sõjamängud Võimuvõitlus Moskvas Põgenemine Troitsesse Tähtsamad iseloomujooned Peeter loob uue armee · Raha võtmine kloostri kassast · Raha võtmine endiste tsaaride varakambrist Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas · Narva ümbruse vallutamine · Venelaste strateegia Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal · 1704. aastal Narva piiramine · Peipsi järv · 12 meeskonda · 7 laeva Tartu rüüstamine · Linna kaitsemine ida p...
kolmest tiigist ja kunstmägedest Pargi lääneosas on Kuzminka jõgi ja selle tamm. Aleksandri park Katariina park 107 hektari suurune Koosneb Vanast aiast ja inglise pargist Park on eraldatud suure tiigiga Nimetatud Katariina I järgi Katariina park Merevaigutuba Ehitati Preisimaal 18nda sajandi alguses 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I lt Peeter Ile Lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse 1755 toodud Tsarskoje Selosse 1979ndal aastal alustati toa rekonstrueerimist Taas avati 2003 aastal Merevaigutuba Kasutatud allikad http://www.traveldreams.ee/autorent/item/390sank http://tsarskojeselo.weebly.com http://www.reisiguru.ee/pakkumine/493 www.annaabi.com/tsarskojeseloo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kin http://www.leontravel.ee/oldws/index.php? lang=est&page=calendar&id=309
EESTLASED VENEMAAL Kelly Käsper 10 a FAKTE VENEMAA KOHTA • Pealinn: Moskva • President: Vladimir Putin • Rahvaarv: 143 657 134 • Rahvuste arv: Üle 160 rahvuse elab Venemaal AJALUGU • Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal •...
Ta oli poja suur mõjutaja. o Sergeil oli õnnelik lapsepõlv.Enne Sergeid,oli vanematel kaks tütart,kes surid imikueas. Esimesed lomekatsetused tegi ta 5-aastasena.Teda peeti imelapseks. o Oma esimesed 13-st aastat veetis mõisas,kus nautis kõiksugu privileege. o Muusikatunde hakkas ta võtma alles seitsme aastaselt.Teda ei sunnitud klaverit mängima,ta ise oli öelnud,et o klaver on kui tema parim sõber. o Üks kord aastas viis ema oma pere Moskvasse või Sankt Peterburgi ,kus nad käisid alati oopereid vaatamas. 1904 aasta kevadel otsustas Sergei ema,et poeg ei saa Sontsovkas oma karjääri teha ja kolisid ilma isata Sankt o Peterburgi. o Selleks ajaks oli Sergei oma tuleviku otsustanud. Samal aastal sai temast konservatooriumi kompositsioonitudeng,kes oli õppuritest noorim. o Selle aastaga oli ta kirjutanud 20 ooperit,sümfoonia ja hulgaliselt väikevorme. o 1908 aastal oli teme esimene avalik kontsert pianistina. o
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik....................................................................................................
Nimetatud Katariina I järgi. PILDIL: Katariina pargis, postkaart aastast 1939 : : : I : 1717 : 1752--1756 Ehitaja: Francesco Bartolomeo Rastrelli Alustatud (?): 1717 Ehitatud: 1752-1756 PILDIL: Lossi vaade hoovi poolt XVIII , 1716 I I; 1746 -, 1755 . . . C 1979 - . Merevaigu tuba, tehtud 18nda sajandi alguses Preisimaal, aastal 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I-lt Peeter I-le; lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse, 1755 toodud Tsarskoje Selosse. Suure Isamaasõja ajal viidi Merevaigutoa ,,mööbel" saksa sissetungijate poolt Königsbergi (Kaliningradi). Siiani pole teada, mis ,,toast" saanud on. 1979ndal aastal alustati toa rekonstrueerimist. PILDIL: detail rekonstrueeritud merevaigutoast
Stieglitzi kunstikool Sankt Peterburgi A. L. Stieglitzi nimeline riiklik kunsttööstusakadeemia (vene keeles - - . . ), eesti keeles ajalooliselt tuntud Stieglitzi kunstikoolina, on Peterburis asuv kunstikõrgkool. See on kandnud ka nimesid Tehnilise joonistamise keskõppeasutus ( , ) ja Leningradi V. I. Muhhina nimeline kõrgem kunsttööstuskool ( - . . . , ). Kool rajati 1876. aastal Aleksander II käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun Alexander von Stieglitz ( ). Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: Karl Burman vanem (1901 1902), August Roosileht (19061907), Aleksander Promet (18971904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, ...
Vassili Perov Vassili Surikov 1848-1916 Maalikunstnik Lõi ajaloomaale Kujutas sündmusi minevikust Maal:"Lumelinna vallutamine" Lumelinna vallutamine 1891 156x282 cm Ilja Repin 1844-1930 Maalikunstnik Andekaim vene realist Maalis ajaloosündmusi Tähtsamad tööd kaasajast Kujutavad vene lihtrahav elu Maalid: "Burlakid Volgal", "ZaporooZlased kirjutavad kirja Türgi sultanile". Burlakid Volgal 1870 131,5x281 cm Sankt Peterburis Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile 1880-1891 358x203 cm Sankt Peterburgis Ristikäik Kurski kubermangus 1880-1883 175-280 cm Moskvas Vassili Perov 1833-1882 Oma töödega andis edasi talupoegade viletsust Maalid: "Matus", "Esimesed kristlased Kiievis" Matus 1865 43,5x57 cm Moskvas Esimesed kristlased Kiievis 1880 156x243 cm Moskvas Realism Sakndinaavia maades
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES KORDA OSA
Põhjasõda 1700-1721 Rootsi <->Venemaa Karl XII Peeter I Taani Frederik II Poola August II Tugev Põhjused: *Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisi...
aasta Antverpeni olümpia hõbemedalist, kergejõustliklane Jüri Lossman. Neljandale kohale jäi Eesti esimese olümpiakulla omanik, tõstja Alfred Neuland. 1920. aastatel tippvormis olevate populaarsete sportlastega konkureeris aga ka veel viis aastat pärast oma surma maadleja Georg Lurich, kes oli edetabelis viiendal kohal. Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928 11.-19. veebruaril 1928. aastal peeti Šveitsi talispordikeskuses Sankt Moritzis II taliolümpiamängud, millel osales 491 sportlast 25 riigist. Kuigi Eesti lipp oli lehvinud ka 1924. aastal toimunud esimestel taliolümpiamängudel Chamonix'is, osalesid Eesti sportlased tegelikult valgel olümpial esimest korda Sankt Moritzis. Edukaimad riigid oli 1928. aasta mängudel Norra, USA, Rootsi ja Soome. Kui kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt 1924. aasta jaanuari lõpul Eestist teele saadeti, loodeti vähemasti Eesti rekordite purustamist
-millises vagunis sa sidad -kuuendas. -mugav, restoranvaguni krval. -ma ei arva nii, rahvas hakkab koguaeg siia-sinna kima, uksi paugutama. -aga milline on sinu koht. -praegu vaatan, kolmekmnes, kige tualetipoolsem. ja veel lemine koht. kui ma ostsin pileti ei pranud ma thelepanu sellele. -aga miks sa otsustasid sita rongiga? -aga millega siis veel? lennukiga- kallis, bussiga, ebamugav. -selge, aga mitu rongi praegu sidab venemaalne? -mosvasse varem kis kaks rongi: lbi pihkva ja lbi sankt peterburgi. aga praegu ainult ks, lbi piteri. aga piterisse sidavad praegu ainult autobussid. ronge mitte. -selge. no mis siis ikka, suur tnu. minu sber tuleb homme ja kohtub sinuga. ta tuleb ilmeslt autoga.kas sind kuskile ei ole vaja kohavle viia? -ei, aith, ma juna metrooga hotelli kohale. -no ise tead. veelkorda aith, nneliku teekonda. -"miks ta prdus nimelt minu poole? peroonil oli palju rahvast. ilmselt minu nkku oli kirjutatud "lontu". ei vi keelduda - nukralt mtles andres, kui
Juhan Paju 1939 2003 Paju on sündinud Tallinnas. Ta on õppinud TÜ-s ajakirjandust, Olnud ajakirjanik Karjalas, Haapsalus. Paju kui ajakirjaniku kohta on öelnud: ,, Tema stiihia oli meri ja vaba loodus. Kohusetundliku inimesena kirjutas , oleks tal olnud vabad käed, kirjutanuks lehekülgede kaupa saartest ja laidudest , mida ta paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teoste...
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õp...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
