7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat. Erakonna vahend eesmärgi saavutamiseks tulla võimule, survegrupil aga avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab kõiki poliitika valdkondi, survegrupp käsitleb üht konkreetset valdkonda. 8. loetle kolm taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tegutsenud peaministrit Ansip, Laar, Vähi, siimann, parts Mart Laar, Tarand, T. Vähi, M. Siimann, M. Laar, Kallas, Parts ,Ansip 9. nimeta kaks konstitutsionalismi vormi Konsistutsionalismi vormid on: parlamentalism, presidentalism, poolpresidentalism. 10. missugune nendest kolmest väitest on vale? a)prantsusmaa president täidab valitsusjuhi ülesandeid koos peaministriga, kelle ta ise ametisse nimetab b)USA president on nii riigi kui ka valitsusjuht, kes valitakse 5 aastaks otse.
TOITUMISHÄIRE: BULIIMIA Koostajad: Sander Siimann ja Reiko Kunimägi. Haig us e o le mus ja e s ine mine Buliimia ehk bulimia ne rvos a algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal.
Le.Coq Arena Highest FIFA ranking(47) came in March 2012 Fifa ranking 94 Mart Poom Birth 3 february 1972 Position: goalkeeper Retired after 0-0 draw against Portugal 10 june 2009 goalkeeping coach at Arsenal Some numbers Sport clubs:1801 Member of sport clubs:121 237 Sport schools:158 Members of the sport schools: 31822 Coaches : 3297 Estonian Olympic Committee Created: 8 december 1923 President: Mart Siimann Secretary General: Toomas Tõnise Conclusion Estonia has had very good success at sport games Sport plays and important role in Estonian culture Used Materials http://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_Olympic_Committee estonia.eu/about-estonia/culture-a-science/sports.html www.valjala.edu.ee/.../FAMOUS%20SPORTS%20AND%2... www.visitestonia.com Thank you for listening !! :)
Indiaanalased Koostaja: Sander Siimann Tserokiid Tserokiid elasid Ameerikas kagupiirkonnas. Nad rääkisid irokeesi keelt. Tserokiidel oli esimese põliselanike keelena oma tähestik, mille loojaks oli Sequoyah(1770-1843) Tserokiid olid põlluharijad, kes erinevalt põhjanaabritest said aastas kaks maisisaaki ning kasvatasid lisaks kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat ja päevalilli. Tserokiide jahipidamine nõudis erilisi oskusi, kuna kagupiirkonnas ei ole lund, mis takistaks hirvede kiiret põgenemist. Tüüpilised elupaigad, nagu näiteks kriikidel, koosnesid nelinurksetest viiluga ja mudakrohviga suvemajadest ning suurtest koonulisest talvemajadest, mis ehitati soojuse hoidmiseks pooleldi maa sisse. Raske on saada üksikasjalikumast ettekujutust kultuurilisest mitmekesisusest, kuna need hõimud kannatasid kõige rängemini esimeste eurooplaste sissetungi käes alates Hispaania vallutusretkest 1513.aastal. Järg...
korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud. Riigikohtu otsus on lõplik! Korruptsioon – ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või jättes need tegemata. Eesti peaministrid: 2007-2011 Andrus Ansip 2003-2005 Juhan Parts 2002-2003 Siim Kallas 1999-2002 Mart Laar 1997-1999 Mart Siimann 1995-1997 Tiit Vähi Välisminister – Marina Kaljurand; erakondliku kuuluvuseta; ametisse nimetab ja vabastab P peaministri ettepanekul; kavandab ja viib ellu Eesti välispoliitikat, juhib Eesti välisesindusi jne. Siseminister – Hanno Pevkur; Eesti reformierakond; ametisse nimetab ja vabastab P peaministri ettepanekul; tagab koos asutustega Eesti sisejulgeolekut ja kaitseb avalikku korda; valvab ja kaitseb Eesti riigipiiri jne. Kaitseminister – Hannes Hanso
1950/1951. TÜDRUKUD 1967. PRANTS KEEL, Maria Piel. 1975/76 MATE FÜSA alates 1991/1992. ROOTSI KEEL 1992 aprill käis rootsi kuningapaar külas keeled: kreeka, heebrea, ladina 1631-1651, +vene 1710-1805, 1805-1890 ladina muutus saksaks,+prantsus, 1920-1940 eestik+ingl, 1991 rootsi 5.Rektorid: Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg
1994. aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidenide B. Jeltsini ja L. Meri tippkohtumsel Moskvas andis suure läbimurde. Riigipead kirjutasid alla lepingule, pärast mida võõrväed Eestist 1994. aastal lahkusid. 4) Milliste poliitiliste jõudude vahel toimus sisepoliitiline võitlus 90.ndate aastate Eestis? Eelkõige erakondade vahel. Viiest erakonnast koosnev Koonderakond ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi. Samuti ka Reformi erakond, Mart Siimann, kes moodustas uue valitsuskoalitsiooni. Siim Kallas moodustas valitsuse, kuhu kuulusid Reformierakond ja Keskerakond. Ka Juhan Parts, Andrus Ansip ja Arnold Rüütel. 5) Kirjelda protsessi, kuidas on toimunud Eesti liitumine Euroopa ja Maailma organisatsioonidega Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949
hoitakse kontakti ja tehakse konverentse. Euroopa kultuurikülade järelprojekti Euroopa Liit ei rahastanud. Kilingi-Nõmme lipp ega vapp ei ole kasutusel, sest 2005. aastal ühineti Saarde ja Tali vallaga ühtseks omavalitsusüksuseks Saarde vallaks. Alates 5. septembrist 2008 asub Kilingi-Nõmmes ka värske spordihoone, kus on suur palliplats, seinatenniseväljak ja jõusaal. Tuntud isikutest on Kilingi-Nõmmel sündinud poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann, sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, näitlejad Neeme Kuningas ja Helene Vannari, laulja Liisi Koikson, koorijuht Toomas Voll ning arhitekt Reio Avaste. 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Pärnu maavanema poolt 28. oktoobril 1939 kinnitati Kilingi-Nõmme linnavolinikeks (RTL 1939, 101): Imanta Joonsaar Elmar Kanter Elmar Lankots Jakob Lelle, lahkus omal soovil, tema asemele kutsutud Hermann Perandi (6. detsember 1939, RTL 1939, 109) Helmut Nirk Albert Oissaar
Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised. 4 Eesti peaministrid ja nende valitsemisajad[1] : Edgar Savisaar(kohusetäitja) 1990 august jaanuar 1992 Mart Laar 1992 oktoober- november 1994 Andres Tarand 1994 november-aprill 1995 Tiit Vähi 1995 aprill-märts 1997 Mart Siimann 1997 märts-märts 1999 Mart Laar 1999 märts-jaanuar 2001 Siim Kallas 2001 jaanuar-märts 2003 Juhan Parts 2003 märts-aprill 2005 Andrus Ansip 2005 aprill-... 5 2.1 Andrus Ansip Sündinud: 1.oktoobril 1956 Tartus [2]
Loendamatud tunnid higi valamist jõusaalis, kuudepikkused eemalolekud kodust ning igatsus lähedaste järele, mis paneb nii mõnegi sportlase loobuma oma karjäärist. Pidev treenimine võidu nimel eeldab ranget enesedistsipliini. On väheseid, kes on valmis selliseid pingutusi läbi elama, sest ühel hetkel on murdumise võimalus suur. Sport kui enese teostamise viis ei kõla hästi mitte ainult indiviidi, vaid ka rahvusluse tasandil. Eesti Olümpiakomitee juht Mart Siimann on öelnud, kui sõjad välja jätta, on suured spordivõistlused inimkonnale kõige suurema tähelepanu tõmbamise objektiks. Tänu võitudele, mida tippsportlased läbi raskuste saavutasid, saab hakata lõpuks tulu tootma. Sport on vahend, mille kaudu on Eesti end maailmas "reklaaminud". Kergejõustik, raskejõustik, maadlus, suusatamine- suur hulk erinevaid alasid ning neid valitsenud sangarid on sirgunud ja treeninud meie kodumaal
Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, valitsuse moodustamise ülesande
Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980. aastal Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. 5. Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel? 1992 Albetville 6. Mis on olümpialiikumise eesmärgid: - anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse; - kasvatada noorsugu spordi kaudu; - diskrimineerimise vähendamine spordi kaudu: - rahvusvaheline sõprus, solidaarsus, aus mäng. 7
Vabariigi valitsus kinnitas ESK põhikirja. Spordiühingud "Kalev" ja "Jõud" eraldusid sundliitmise järel taas kaheks iseseisvaks ühinguks. Tallinna Spordiinternaatkool ja ENSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium. 20. ESKL ja EOK esimesed ja praegused juhid/presidendid ESKL esimene esimees Gustav Laanekõrb; 1997 valiti esimeheks Andres Lipstok EOK esimene esimees Friedrich Akel; praegu president Mart Siimann 2001 Koos korraldatud üldkoosolekul otsustati EOK ja ESK ühinemine. Ühendorganisatsiooni nimeks jääb Eesti Olümpiakomitee. 21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS 1920 - kutsuti kokku Eesti Spordiliit. Pääs OM-le, esimesed medalid. 1936 OM Berliin, Palusalu, kokku 7 medalit. Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee 22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto
SRÜ - ehk Sõltumatute Riikide Ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toim...
Eesti opositsioonierakonnad on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 7. Oma arvamus 8. Valitsus moodustatakse koalitsoonierakondade endi poolt, nendel on ainuõigus valida, kellele milline ministriportfell läheb. Töö kvaliteet ja rahva rahulolu mõjutavad valitsuse eluiga. 9. Eesti peaministrid 1990- Enno Penno 1991- Edgar Savisaar 1992- Tiit Vähi; Mart Laar 1994-Andres Tarand 1995-Tiit Vähi 1997-Mart Siimann 1999-Mart Laar 2002-Siim Kallas 2003-Juhan Parts 2005-2009-Andrus Ansip Valitsuse koosseis: Andrus Ansip Peaminister Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Kristen Michal Justiitsminister Mart Laar Kaitseminister Keit Pentus Keskkonnaminister Rein Lang Kultuuriminister Juhan Parts Majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister Jürgen Ligi Rahandusminister Siim Valmar Kiisler Regionaalminister Ken-Marti Vaher Siseminister Hanno Pevkur
Valitsuse eluigasõltub: · valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest · parlamendi erakondlikust jaotusest (enamus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti) · parteispektri iseloomust · ministrikohtade jaotus erakondade vahel 9. EV peaministrid 1990-2009 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 05-.... A. Ansip EV valitsemise koosseis A. Ansip - Peaminister Tõnis Lukas - Haridus ja teadus minister Rein Lang - Justiitsminister Jaak Aaviksoo- kaitseminister Jaanus Tamkivi - keskkonna minister Laine Jänes - kultuuriminister J.Parts- majandus ja kommunikatsiooni minister Helir-Valdor Seeder - põllumajandus Ivari Padar- Rahandusminister Urve Palo - Rahvastiku minister Siim Valmar Kiisler-regionaal minister Jüri Pihl - siseminister
roomlaste üheks meelis-turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impreeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr. Eesti Olümpiakomitee president President Mart Siimann XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City · 8. - 24.02.2002 Iluuisutamine Margus Hernits 27. koht (28 võistlejat) meeste üksiksõidus Kahevõistlus Jens Salumäe 37. koht (40 võistlejat) kahevõistluse sprindis 40. koht (45 võistlejat) kahevõistluses 49. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120)
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1
ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkooseis oli 14- liikmeline ja esindatud oli 12 riiki (Suurbritannia, Argentina, Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus-Meremaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tsehhi ja Rootsi. Eesti Olümpiakomitee (algselt Eesti Olümpia Komitee; EOK) on keskne Eesti spordi- ja olümpiaorganisatsioon, mis asutati 8. detsembril 1923. aastal ja taastati 14. jaanuaril 1989. Eesti Olümpiakomitee president on Mart Siimann. Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt. EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932--1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk
Järgmised korralised presidendivalimised peaksid toimuma aastal 2011.(1) 3.4 Peaministrid Eesti Vabariigi peaministrid alates taasiseseisvumisest on olnud: · Edgar Savisaar (3. aprill 1990 30. jaanuar 1992) · Tiit Vähi (30. jaanuar 1992 21. oktoober 1992) · Mart Laar (21. oktoober 1992 8. november 1994) · Andres Tarand (8. november 1994 17. aprill 1995) · Tiit Vähi (17. aprill 1995 17. märts 1997) · Mart Siimann (17. märts 1997 25. märts 1999) · Mart Laar (25. märts 1999 28. jaanuar 2002) · Siim Kallas (28. jaanuar 2002 10. aprill 2003) · Juhan Parts (10. aprill 2003 13. aprill 2005) · Andrus Ansip (13. aprill 2005 ... )(3) 3.6 Sümbolid ja tähised Rukkilill on Eesti rahvuslillEesti rahvuslind on suitsupääsuke.Eesti rahvuskivi on paas (paekivi).Eesti rahvuskala on räim.(2) 3.6.1 Eesti lipp
Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvad volikogu istungite saal ja linnavalitsuse istungite ruum. Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed.
• Paindlik kohandumine välismõjudele (globaliseerumisele) ja tasakaalustava rahvusliku kompensatsiooni (filtri) rakendamine sõltuvalt konkurentsivõimest 6.3 Erinevate valitsuste majanduspoliitikad • Savisaar – kriisi- ja üleminekuvalitsus, esimesed reformid • Vähi I - rahareform, • Laar I - uusliberaalne turumajandus, omandireform, maksureform (ühtne tulumaksumäär), vabakaubandus • Tarand, Vähi II ja Siimann – sotsiaalne turumajandus (pensioniref.) • Laar II – eelarve tasakaal, ettevõtete tulumaksuvabastus (1999), • Kallas, Parts – EL majandusmudel • Ansip – euro, majanduskriis • Rõivas – peenhäälestamine, stagnatsioon • Ratas I – astmeline tulumaks, aktsiisitõusud 6.4 Eesto majanduspoliitika erisused • Madal (0 ja 20%) tulumaks • Ettevõtete reinvesteeritud tulu maksuvaba • Konverteeritav valuuta (nn.valuutakomitee süsteem)
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude m...
August Kitzbergi Nimeline Gümnaasium Johan Pitka Referaat Koostas: Sander Siimann 18.04.2013 Sisukord 1. Johan Pitka................................................................................................3 2. Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik..................................................................3 3. Lisa info teenistuskäigule....................................................................................4 4. Haridustee............................................................................................................4
tee 3-248 620 3940 Monika Nikitina-Kalamäe Akad.tee 3-382 620 4001 Natalia Karotom Akad.tee 3-238 620 4107 Natalja Gurvits Akad.tee 3-378 620 4007 Natalja Nekrassova Akad.tee 3-236 620 4117 Olev Raudsepp Akad.tee 3-454 620 4071 Oliver Licht Akad.tee 3-133 620 3943 Oliver Parts Akad.tee 3-366 620 3974 Paavo Siimann Akad.tee 3-379 620 4003 Peeter Luikmel Kopli 101-325 620 4057 Peeter Müürsepp Akad.tee 3-253 620 4116 Pia Riips tööleping peatatud Piia Tint Akad.tee 3-352 620 3960 Piret Levertand Akad.tee 3-246 620 3937 Piret Puskar Akad.tee 3-385 620 4005 Raili Roo Akad.tee 3-225 620 4100
tee 3-248 620 3940 Monika Nikitina-Kalamäe Akad.tee 3-382 620 4001 Natalia Karotom Akad.tee 3-238 620 4107 Natalja Gurvitš Akad.tee 3-378 620 4007 Natalja Nekrassova Akad.tee 3-236 620 4117 Olev Raudsepp Akad.tee 3-454 620 4071 Oliver Licht Akad.tee 3-133 620 3943 Oliver Parts Akad.tee 3-366 620 3974 Paavo Siimann Akad.tee 3-379 620 4003 Peeter Luikmel Kopli 101-325 620 4057 Peeter Müürsepp Akad.tee 3-253 620 4116 Pia Riips tööleping peatatud Piia Tint Akad.tee 3-352 620 3960 Piret Levertand Akad.tee 3-246 620 3937 Piret Puskar Akad.tee 3-385 620 4005 Raili Roo Akad.tee 3-225 620 4100
(Arnold Rüütel ja Lennart Meri). 5.oktoobril 1992 valiti riigikogus taas iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1996a valiti taas eesti Vabariigi presidendiks Lennar Meri. 2001a valiti presidendiks Arnold rüütel, 2006a valiti Toomas-Hendrik Ilves. Parlamendi valimisel said riigikokku 8 valimisliidu esindajat, ning nende suurim, isamaa, moodustab koalitsiooni. Valitsusjuhid- (Mart Laar 2x, Andres Tarand, Tiit Vähi 3x, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip 2x). 1992a lõpul kinnitas riigikogu ametisse riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri. 23 mail 1993 pidas oma esimese istungi Tartus. Põhiseadusliku riigivõimuaparaadi ülesehitamise algetapil pöörati suurt tähelepanu kaitsejõudude, piirivalve ja politsei loomisele. Iseseisvuse taastamine lõi poolitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Eesti kroon (EEK) seoti saksa margaga DEM suhtes 1 DEM = 8EEK.
turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992 aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Sellega suudeti pidurdada majanduslangust ja inflatsiooni, alustati riikliku omandi erastamist. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus. *M. Laari valitsust asendas 1994 Andres Tarandi üleminekuvalitsus. Peaministriks sai Tiit Vähi. 1997 moodustas uue vähemusvalitsuse Mart Siimann. 2002 moodustas valitsuse Siim Kallas. 2003 sai peaministriks Juhan Parts, 2005 asendus ja Andrus Ansipiga. 2001 sai presidendiks Arnold Rüütel, 2006 asendus ta Toomas Hendrik Ilvesega. *Võõrväed lahkusid Eestist 31. augustil 1994. See oli lõpptähiseks taasiseseisvumisele. *Taasiseseisvumisjärgse EV välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Alates 1. maist 2004 on EV Euroopa Liidu täieõiguslik liige. 1999
a. Kalevlaste Maleva, mis oli üks kuulsaim väeüksus Vabadussõja ajal. Valiti 1923.a. ESK esimeheks- Friedrich Karl Akel valiti 1924.a. EOK esimeheks. 1928.a. sai ROK'i liikmeks. Joakim Puhk oli ROK'i liige 1936-1940. Aleksander Antson andis 1936.a. välja esimese Eesti olümpiaraamatu: "Berliini olümpiamängud". EOK presidendid läbi aegade: 1924 1931: Friedrich Karl Akel 1934 1940: Johan Laidoner 1989 1997: Arnold Green 1997 2001: Tiit Nuudi 2001 2012: Mart Siimann 2012 - ... : Neinar Seli Eesti olümpiamedalistid (kullad): 1920.a. Antverpen: Alfred Neuland (tõstmine; kuld) 1924.a Pariis: Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus; kuld) 1928.a Amsterdam: Osvald Käpp (vabamaadlus; kuld); Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus; kuld); 1936.a. Berliin: Kristjan Palusalu (vabamaadlus; kuld + kreeka-rooma maadlus; kuld); --- 1992.a. Barcelona: Erika Salumäe (jalgrattasport/ trekisõit; kuld); Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste (purjetamine; pronks) 2000
tegemine), kus domineerib loominguline element, siis haldus kujutab endast praktilist tegevust, selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et halduse sisuks on plaanipärane ja eesmärgistatud tegevus poliitiliste otsuste elluviimisel. 76. Valitsuse koosseis EV peaministrid 1990-2014 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 20 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 2005-14. A. Ansip 2014-... T.Rõivas Alates 26.märts 2014 peaminister – Taavi Rõivas; haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski; justiitsminister – Andres Anvelt; kaitseminister – Sven Mikser; keskkonnaminister – Mati Raidma; kultuuriminister – Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; – Urve Palo; põllumajandusminister – Ivari Padar;
selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et halduse sisuks on plaanipärane ja eesmärgistatud tegevus poliitiliste otsuste elluviimisel. 76. Valitsuse koosseis EV peaministrid 1990-2014 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 20 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 2005-14. A. Ansip 2014-... T.Rõivas Alates 26.märts 2014 peaminister Taavi Rõivas; haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski; justiitsminister Andres Anvelt; kaitseminister Sven Mikser; keskkonnaminister Mati Raidma; kultuuriminister Urve Tiidus; majandus- ja taristuminister; Urve Palo; põllumajandusminister Ivari Padar; rahandusminister Maris Lauri; sise- ja regionaalminister Hanno Pevkur;
Hukkunute matusepäev, 16. oktoober, oli üleriigiline leinapäev. Kohalike omavalitsuste volikogu valimistel osales 52,1% hääleõiguslikest 20. oktoober kodanikest. Erakondadest oli edukaim Reformierakond. 13. Tartus toimus Eesti kultuurikongress, et arutada lähiaastate riiklikku detsember kultuuripoliitikat. 1997 Peaminister T. Vähi esitas tagasiastumisavalduse. Vähemusvalitsuse moodustas Mart 25. veebruar Siimann. Uus valitsus andis 17. märtsil Riigikogu ees ametivande ja alustas tegevust. 18. märts Riigikogu seadustas koolides riiklikud lõpueksamid. 1. mai Jõustus Eesti-Soome viisavabaduse kokkulepe. Ilmus Jaan Krossi „Kogutud teoste” esimene köide. Aastaiks 1997–2001 planeeritud 15. juuni sari koosneb 21 köitest. Võrus Tamula järvel toimus esimene järvemuusika kontsert. Eesti Riiklik 23
a-te algus) arutleti lubamaksu taaskehtestamise üle (nii R kui TV maksud kaotati jaanuaris 1962), otsiti finantsallikaid. 1990. a-te keskel tekkisid kohalikud erakanalid (1993 EVTV, mis 1996. a-st kannab nime TV 3; 1993 Kanal 2; 1994-96 Tipp-TV; 1996-2001 TV 1), kus on valdavaks muutunud väliskapitali osa. Telekanalite koduleheküljed internetis ilmusid 1990. a-te teisel poolel. ETVd on juhtinud L. Piip (1955-71), R. Penu (1971-74), E. Anupõld (1974-87), R. Elvak (1987-89), M. Siimann (1989-92), H. Sein (1992-97), T. Lepp (1997-2000), Tiina Kangro (2000), Aare Urm (2000-2001), Ilmar Raag (2002-2005). Välis-Eesti mõistest Mõiste "välis-Eesti" ei tulnud käibele mitte pärast Teist maailmasõda, vaid tunduvalt varem. Eestlasi oli välja rännanud nii itta kui läände juba sajand enne viimast sõja jalust põgenemist. Suurem väljarändamine leidis aset 19. sajandi keskpaiku lootuses omale maad saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
