Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad ku...
Bernt Notke Surmatants Kaur Ülejõe 14Meh Surmatants · Surmatants on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal · Tallinnas asub see Niguliste kirikus · Keskaja kõige tuntum kunstiteos Eestis · Bernt Notke maalis selle 15 saj. lõpus · Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. · Tegu on maalikunstiga · Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.Surelikud on
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Bernt Notke - Surmatants Referaat 12.01.2014 Sisukord 1.põhitekst, Bernt Notke-Surmatants maali kohta 2.Kasutatud allikad ja leheküljed. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste Kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud Must Surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale memento mori
Surmatants Jaan Vihalemm 10d Bernt Notke maal "Surmatants" on umbes 30 meetri pikkune, millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku "Surmatantsu" 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke "Surmatants" on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid, mille väärtus on hinnatud 564 miljonile kroonile, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti, siis võiks maali müümine lahendada rahamured (Kirik nõuab riigilt 'Surmatantsu' tagasi, "Äripäev", 19.09.2007). Miks siis Notke "Surmatantsu" nii tähtsaks peetakse? "Sumatants" oli keskaja kunst...
Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks...
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltuleva...
Jüri Pranstibel 10D. (xD) Kunstiteose analüüs Bernt Notke ,,Danse Macabre" (,,Surmatants") Vaadeldav kunstiteos on vaid osa Bernt Notke maalist ,,Surmatants", mis pärineb 15. sajandist. Maalil tantsivad Surma kujutavad luukered mitmete pealtnäha rikaste inimestega. Maal sümboliseerib surma vältimatust ja elu paratamatut kaduvust. Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena
Kätriin Vossi 10.D klass Kunstiteose analüüs ,,Surmatants" Maal on loodud Bernt Notke poolt 15.sajandil. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. See maal mis asetseb Niguliste kirikus on tehtud sama kunstniku poolt maali "Surmatants" järgi, mis asus Lübecki Maria kirikus ning mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Maal on loodud õlimaalina. Maali praegune asukoht on Niguliste kirikus. Lisaks erakordselt kõrgele kunstilisele tasemele teeb teose unikaalseks fakt, et
Mateuse kabel asus algselt torni lõunaküljel ning see on väike, piklik ja kahevõlviline. Püha Jüri kabel oli ka kahevõlviline, kuid see ehitati ümber 17. sajandi teisel poolel. Mõni aeg pärast Püha Jüri kabeli püstitamist, ehitati pikihoone põhjakülje idapoolsete võlvikute ette kitsas kahevõlviline kabel, mida hiljem hakati Väikeseks kabeliks nimetama. Bernt Notke ''Surmatants'' Bernt Notke maal ''Surmatants'' on Eesti suurejoonelisemaid kunstiaardeid. Kuidas Bernt Notke maal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Tõenäoliselt on see 15. sajandi lõpul tehtud autorikordus 1461.aastast pärit
populaarkirjandusest. 8.Milline on, kus asub ja miks kuulsaim Tallinnas valminud kullasepakunsti teos? Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis. 9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket? Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt – Bernt Notke ja Hermen Rode, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökidasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. 10.Mis on keskaegsete surmatantsumaalide sõnum? Kes maalis Tallinna “Surmatantsu”? Surmatantsude on elu kaduvus ja kõige surelikkus. “Surmatantsu” maalis Bernt Notke. 11.Kes lõid peaaltari Tallina Pühavaimu ja Niguliste kirikusse?
Tartu Jaani kirikus on erilist see, et seal on umbes 1000 tänapäevani säilinud terrakotaskulptuuri, mis on oma suuruse, hulga ja kunstilise taseme poolest Euroopas ainulaadsed. Kindluseid hakkasid võõrvallutajad esimestena ehitama, siis sinna sisse kirikud. Nimeta eri liike ühiskondlikke hooneid Tallinnas raekoda. Eestis hakkas gooti stiil levima 14. sajandil. Niguliste kirikus on sisekujunduses säilinud 1481.a. Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj. lõpust pärinev Bernt Notke "Surmatantsu" maali alustükk. Surmatantsumaalide sõnum kõik on surnuna võrdsed. Maalis Bernt Notke. Hermen Rode lõi peaaltari Nigulistesse ja Tallinna Pühavaimu kirikusse.
ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow. Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid. Tehti ka teine ning kolmas trükk. Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele.
Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. B.Notke "Surmatants" Lüübekist pärit kunstniku Bernt Notke Surmatants Niguliste kiriku Antoniuse kabelis on kunstiajalooline pärl ja ühtlasi kuulsaim keskaja kunstiteos, mida on võimalik Tallinnas näha. See kujutatab surma, tantsimas õudustäratava luukerena uhkeis rõivais inimestega. Bernt Notke maalis selle teose 15. saj. lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lüübeki Maria kirikus asuvast Surmatantsust. Ajal, mil inimesed pidid tundma hirmu katku, sõdade ja näljahädade ees, valmisid
HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. · 1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. · 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. · Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". · Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist. Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend. · 15
Hakati tegema freskosid(märjale krohvile maalimine). Jätkus raamatumaal. Tekkis tahvelmaal. Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11. Millised on Eesti kuulsamad gooti stiilis ehitised? Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik. 12. Kuidas on Tallinnaga seotud Herman Rode ja Bernt Nodke? Nigulise peaaltar telliti Hermen Rode töökojast.Samas kirikus on ka olemas Bernt Notke maal"Surmatants". 13. Milline on keskaegeste "Surmatantsu" maailde sõnum? Et olenemata,kas oled mõnel kõrgemal kohal olev isik või siis madalama seisusega, katk võib kõiki neid samamoodi hauda viia. ROMAANI JA GOOTI PILDID: 1. Basiilika põhiplaan ristlõige 2. Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus Notre Dame La Grande kirik Poitiers's 3
aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Kuidas Bernt Notke maal omal ajal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni
teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa) teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar (1483).Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras. Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe". Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne. Selle üheks põhjuseks oli 14
aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. Minu jaoks oli niguliste kirik suhteliselt tagasihoidlik. Kuna kirik on palju kannatada saanud ja seal on palju restaureerimis töid tehtud, siis kirikus ringi liikudes ei ole tunnet et see 8 sajandit tagasi ehitatud on. Värvid on hallikad, mis tekitab kerge tühjus ja kõledus tunde. Põhjus võib leiduda ka selles, et see on muuseum ja eeskätt käiakse seal kontserte kuulamas. Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on Bernt Notke ,,Surmatants". Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar. Maal surmatants koosneb paljudest erinevates piltidest kuid tänapäevani on säilinud vaid mõned. Maali esimesel
Kuna majad olid üksteise kõrval tihedalt koos oli tulekahju korral oht suur. Linna ümber oli linnamüür ja tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid kindlustunnet seal ei olnud, sest piiramise korral poleks neid miski kaitsnud ja majad oleks pandud põlema. Maalikunst Kunst oli anonüümne. Levis neitsi Maarja kultus. Lüübekist kutsusti kohale meistrid Hermen Rode ja Bernt Notke. Maaliti peenmaalitehnikas (peenikese pintsligamaalitud, peensusteni). Maalimine oli üsna looduslähedane, loodust maaliti palju, keha proportsioonid olid õiged, kuid keha polnud riiete alt ära tuntev. Hermen Rode suri 1504.aastal ja tema sünniaeg on teadmata. Ta valmistas aastal 1481 Niguliste kiriku altari. Tema maalidel on kujutatud püha Nikolause ja püha Victori elu ning märtri surma. Bernt Notke (1430/1440-1509). Notke isa oli pärit Tallinnast. Bernt Notke ise tuli
Rode töökoda. B. Notke. Pühavaimu B. Notke. Püha Jüri Niguliste kiriku altar kiriku altar Sadamalinnas Lüübekis valmistati tiibaltareid kõikidele Hansa Liitu kuuluvatele kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). C.Sluter. Figuur P. Parler. T. Riemenscneider. Philippe Julge Autoportree Autoportree hauamonumendilt Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile.
29. Kõige tuntum gooti ühiskondlik hoone Tallinnas on raekoda. 30. Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. 31. Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse lõid peaaltarid Bernt Notke ja Hermen Rode. 32. Surmatantsude sõnum on elu kaduvus ja kõige surelikkus. Tallinna "Surmatantsu" maalis Bernt Notke. .
28. Kus on kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis? Kuressaare piiskopilinnus Saaremaal 29. Milliseid gooti ühiskondlikke hooneid Tallinnas tead? Tallinna raekoda, linnamüür, Kiek in de Kök, Paks Margareeta, Pikk Hermann, Pikk jalg, Lühike jalg, Suurkildi hoone 30. Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Kõrge teravkaare niss(petik), etikukivid. 31. Kes lõid peaaltarid Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Pühavaimu altari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku tiibaltari lõi Hermen Rode. 32. Mis on surmatantsumaalide sõnum? Kes lõi Tallinna ,,Surmatantsu"? Kõik on surma ees võrdsed, alates talupojast kuni keisrini/kuningani. Bernt Notke. Must katk tappis inimesi.
Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Samuti tekkis palju tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Bernt Notke maal ,,Surmatantsud" Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Algselt oli see ligi 30 meetri pikkune, aga sellest on säilinud ainult 7,5 meetrit. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid
väiksemkinnistu, kuulus läbi sajandite kaupmeeste suguvõsale, kes oma krunti 17.-18. sajandil suurendama hakkasid. Doodžide palee Veneetsias- gooti stiilis palee Veneetsias, ajalooline doodžide residents, kust valitseti Veneetsia vabariigi üle. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309–1424. Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Herman Rode Bernt Notke “Surmatants”- "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Roosaken- Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken. Roosaken Roidvõlv- Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis
maalingud) Valjala kirik ( ainuus romaani stiilis kirik) Tallinnas Toomkirik, Niguliste ja Oleviste (Basiilikad), 2 lööviline Pühavaimukirik. Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik (terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos) Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline kappaltar. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal
Keskaegne kunst Eestis Proffesionaalne kunst hakkas siinmail levima koos ristiusu ja feodaalkorraga 12-13 sajandil. Ristiusu nimel tulnud vallutajate esimeste ülesannete hulka kuulus kindluste rajamine j kivikute püstitamine. Üldjuhul ehitati pühjaeestis paekivist, lõunaeestis põllukivist ja telliskivist. 13sajandi keskpaigani esineb romaani stiili tunnuseid, hiljem seguneb see valitseba gootikaga. Ehitiste üldilme on väga lihtne ja kaunistamata. Kõige suuremad muutused toimusid suurtes linnakirikutes (basiilikates) seevastu väiksed maakirikud on säilitanud oma esialgse kuju (kodakirik). Näiteks jõhvi mihklikirik tallinnas on säilinud euroopa kõige terviklikumalt keskaegne linn ja seetõttu kuulub tallinna vanalinn 1997 asstast unesco maailmapärandi nimekirja. Unesco-ühinenud rahvaste hariduse, teaduse kultuuriorganisaatsioon. Kuulsamad objektid tallinna vanalinnas: · tallinna raekoda · püha vaimu kirik 159m nüüd 123m Tartus o...
täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants" ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha.
kiviarhitektuur · (Raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja); · Endised kodakirikud ehitati ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Suurgildi hoone Tallinnas · Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid eeskuju Saksamaa ja Madalmaad. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest säilinud on vähe. · Tallinnas tegutsesid kuulsad maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke) · Kirikutes ja kloostrites oli suuresti kulda ja hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga vähesed Bernt Notke "Surmatants" Russowi kroonika · XVI sajandi teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika". · Esitrükk ilmus 1578.aastal, mis populaarsuse tõttu sai ka teise ja kolmanda väljaande. · Kroonika põhisisuks on Liivi sõda ja ka sõjaeelne eluolu. · Põhiline selle ajajärgu tundmaõppimise allikas
Analüüs Külastasin Niguliste püsiväljapanekut. Maal mis mulle silma jäi oli saksa maalikunstniku ja skulptori Bernt Notke poolt maalitud Surmatants (Danse Macabre). Maal on maalitud 15 saj. lõpus. Algne variant sellest asus Lübecki Maria kirikus, kuid hävis Teises Maailmasõjas. Sarnase ning osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Algselt ligi 30 meetri pikkusest teosest on säilinud vaid kristliku maailma vägevamaid kujutav algustükk. Maali taustaks on linnamüürida tagune maastik ehk siis puud ja põllud ja ka linna kirikutorn
Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hõbedakambris on eksponeeritud gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevara. Suurepärase akustikaga saal on armastatud kontserdipaik. Kiriku juurde kuuluvad neli kabelit: · Antoniuse kabel, ehitati 1493. aastal (algselt Püha Matteuse kabel u.1350) Kabelis asub säilinud osa Lüübekist pärit meistri Bernt Notke unikaalsest maalist "Surmatants" (15. sajandi lõpp) ning püha Antoniuse altar (16. sajand). · Bogislaus von Roseni hauakabel (ehitati 1651. aastal) · Püha Jüri kabel, peaportaali ees 14.sajandist · maanõunik Gustav Adolf von Clodti hauakabel (ehitati 1678. aastal) · Peter August von Holstein-Becki kabel kiriku põhjaküljel (ehitatud 1773. aastal) Ehitus,ümberehitused, kahjustused ja restaureerimised läbi aegade 13
Surmatants Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants" mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst,
Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.
Surmatants Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas .Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui kolmandiku Lääne-Euroopa elanikkonnast. See varjutas Euroopas veel tervet hilisemat ajajärku ning muutis kõigele käegalöövaks mitmeid põlvkondi. Surmatants manitses meie minevikusugulas...
Kunst in Estland Die frühesten Zeugnisse estnischer Kunst sind Tierfiguren und Schmuckstücke aus der Zeit vor der Christianisierung. Grabsteine Holzaltäre und Fresken Bernt Notke Gemälde "Totentanz", in der Niguliste Kirik (dt: Nikolaikirche) Im Barock entstanden vor allem auf Saaremaa und in Tallinn viele sehenswerte Holzkanzeln. Arent Passer, Elert Tiele, Christian Ackermann. 1803. die erste Kunst- schule Estlands in Tartu Der Leiter -> Graphiker und Maler Karl Senff. St. Petersburg Timoleon von Neff Eduard von Gebhardt. Die ersten estnischen Künstler waren der Maler Johann Köler und der Bildhauer Amandus Adamson. August Weizenberg (1837-1921) Kristjan Raud und Ants Laikmaa Russischen Revolution in 1905 1906 fand die erste Ausstellung estnischer Kunst in Tartu statt. Nikolai Triik, Konrad Mägi und Jaan Koort · Kristjan Raud · Ants Laikmaa Triik und Mägi waren ab 1919 auch Lehrer der in Tartu gegründeten Kunst...
Altareid oli Niguliste muuseumis välja pandud kaks Maarja altar ning peaaltar. Peaaltarist jäi meelde see, et seal oli kujutatud igasuguseid jubedaid maale. Peaaltar on selline, mis ei ole igal ajal kõigile nähtav. Altar on täielikult avatud vaid kolm korda aastas: pühakute päeval 1. novembril, püha Nikolause surmapäeval 6. detsembril ja püha Nikolause säilmete ümbermatmise päeval 9. mail. Millest meile meie giid rääkis pikemalt oli fragment Bernt Notke Surmatantsu-maalist. See maal on siiamaani mul silme eest, nimelt just sellepärast, et seal olid need huvitavad luukered inimeste vahel. Inimesed olid erinevad kuningad, talupojad, aadlikud, paavstid. Sellest maalist sain ma aru nii, et ole sa kes tahes, kas paavst või tavaline inimene, siis surma eest ei põgene sa kuskile. Minumeelest oli see reis väga tore, ning võiks tihedamini kuskil ekskursioonil käia!
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
Keiser Hadrianuse ajal ehitati Paneton- kõigi jumalate tempel, tänapäeva ainuke antiikaja terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse lään...
aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515. Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke. Mainiks ära ka, et see maal on üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. Maalil on kujutatud 7 tegelast. Need on : Jutustaja, Surm, Paavst, Keiser, Keisrinna, Kardinal ja Kuningas, kes on kutsutud Surma poolt ühisesse ringtantsu. Maali sügav mõte on selles, et kes sa ka ei oleks suur või väike, vaene või jõukas, ikka oled sa surelik inimene. Muuseumis käiguga jäin rahule, sest see oli siiski palju huvitavam, kui alguses arvasin.
teravkaarportaal. 14. sajandil ehitati juurde veel hulk juurdeehitisi. Märtsipommitamine Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944. aastal märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Tulekahjus hävisid orel ja 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud. Bernt Notke ,,Surmatants" Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on ,,Surmatants". Maal on umbes 30 meetri pikkune millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku Surmatantsu 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks
toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7. Romaani stiilis reljeefidel kujutatakse inimesi kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti
aastatel,kuid 1684.aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688. Aasta ehitusmeistritelt Daniel Bickeli,Andreas Jahni ja David Hübneri poolt püstitatud kiiver matkib siiski tules hävinut,mille autoriks oli ehitusmeister Greiger Graff.Pühavaimu kiriku tornikiiver on Tallinna vanin.väärtuslik on ka kiriku sisustus , mis pärineb valdavalt 15-17 sajandist.Erilist esiletõstmist väärib kiriku 1483.aasta paigaldatud peaaltar pärineb ,mis kuulsa Lübecki kunstniku Bernt Notke töökojast. EESTI KOGUDUS Tallinna Püha Vaimu kogudus 130-aastane .Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast, omades suurt tähtsust eesti kultuuri ajaloos. Eesti kogudus hakkas arenema ja kasvama eriti 19. sajandil pärisorjuse (1816) ja teoorjuse (1868) kaotamise järel. Tööstus hakkas arenema, maalt oli vaja tööjõudu. 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50%. Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
Ehitus- kujutav- ja tarbekunst on need, mis jätsid keskajast kõige paremad tööd, mida me saame ka tänapäeval käia imetlemas. Meie vanalinnad on ainulaadsed, kõige kõnekamaks tõendiks selle kohta on Põhja-Eesti, eriti Tallinna kiviarhitektuur. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hilisemal ajal ka Madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Kõige tähtsam on Niguliste kiriku Bernt Notke suurejooneline maal ,,Surmatants", millest on säilinud vaid väike osa. XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimma provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Ilma selle teoseta ei teaks me tänapäeval pooltki nii palju. Keskaja kultuur jättis Eesti ajalukku väga palju, alustades koolihariduse andmise algusest, lõpetades kunstiga
esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kirjandust, olles ühendavaks motiiviks prantsuse luuletaja Francois Villon´i loomingus. Siiski, maailma esimeseks surmatantsumaaliks loetakse Cimetiére des Innocents´i kirikuaia seinal Pariisis asetsevat maali. See oli inspiratsiooniallikaks Lüübeki maalijatele, kelle vahendusel jõudsid need ka Tallinnasse. Lüübeki maalija, Eesti juurtega Bernt Notke taiest ,,Surmatants" on peetud Tallinna tähelepanuväärseimaks kunstiteoseks. Algselt oli ,,Surmatants" ligi 30-meetrine ning inimesi oli kujutatud elusuuruses, kuid selle sajanditepikkuse ebaprofessionaalse hoiustamise tõttu on tänaseks päevaks säilinud vaid ligi 7,5 meetri pikkune fragment. Surma kainestav sõnum pole aja möödudes kuhugi kadunud. Läbi ajaloo võib leida erinevaid maale, mis kujutavad ühelt poolt surma julmust ja koledust, teisalt selle paratamatust
saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
Eesti kuulsaim sellelaadne teos on rohkem kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants, mille Tallinna kirik 18. sajandil kinkis Peeter I soosikule Mensikovile ning nüüd asub see Peterburi Emiraazis. 15. sajandil arenes Itaalias juba renessansikunst- loodust jäljendav ja inimese individuaalsust rõhutav kunst- mille stiil jõudis Eestisse Saksamaa ja seal, Lübeck`is, töötavate meistrite Hermen Rode ja Bernt Notke kaudu. Tallinna telliti teoseid mõlemalt nimekalt lüübeklaselt. Tallinna ja Lübecki tihedaid sidemeid põhjendab ka see, et Notke isa oli sündinud Tallinnas. 1481. aastal toodi Hermen Rode töökojast kohale tiibaltar Niguliste kirikusse, mis jutustab Püha Nikolause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Madalmaade kunsti eeskujul on maalingute stseenid kujutatud peenmaalitehnikas ja loodust jäljendavalt.
Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keska...
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava...
seljaga publiku poole. Võrreldes enda varasema muusikakogemusega oli see võimas elamus. Lauljate ja pillimängijate oskus oli minu arvates tasemel. Teos koosnes kokku 28 osast ja etendus kestis veidi üle tunni. Minu arvates muutis selle kontserti väga põnevaks see, et lauljatel olid rollid, mida nad etendasid. Kontsertist endast erilist informatsiooni ei saanudki, kuid enne kontserti oli võimalik kuulata umbes 20 minuti pikkust "Surmatantsu" ja Bernt Notke teemalist loengut Niguliste muuseumi direktori poolt. Kavas räägitakse lähemalt Gregory Rose'ist ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorist. Monika Soodla 10.C klass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
