Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
3.Andke hinnang 1802.-1804.aasta talurahvaseadustele.(2p) Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... a)talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojalt, kes on oma talu korralikult majandanud, ei tohi seda ära võtta ning tal on õigus see pärandada oma lastele. b)Teokohustuse normeerimisel? Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegade teokohus viidi vastavusse võimalustega. 4.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele.(4p) Kõige ees kandsid Ravila või Ojasoo teomehed kaht vanadest särkidest tehtud lippu, mis olid enne seisnud Kuivajõe kõrtsi ees. Nende järel tulid muusikamehed. Ojasoo teomees Tõnu Toomas oli endale ühe vana ahjuukse nööriga kaela riputanud ja lõi sellele keppidega trummi. Mõlemal pool trummimeest käisid marssi mängides kaks viiuldajat. Enamus neist võttis needsamad teibad, mis juba laupäeval kõrtsi juurde hunnikusse olid pandud.
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere
Millisest sündmusest on jutt? Millal see toimus? Mahtra sõda; 2.juuni 1858 Kes oli talupoegade juhiks, millest seda järeldati? Kaiu mõisast pärit Peeter Olanderit peeti talupoegade juhiks. Seda järeldati sellest, et ta rääkis teiste eest ning oli relvastatud jahipüssiga. Millega olid talupojad relvastatud? Talupojad olid relvastatud enamjaolt teivaste ja kaigastega, vähestel neist olid ka tulirelvad. Kelle seisukohast see ajalooallikas on kirjutatud ( sõdurite või talupoegade)?Põhjendage oma valikut Tundub, et ajalooallikas on kirjutatud sõdurite seisukohast. Räägitakse allohvitseridest ning kapteni käskudest soldatitele, mis on siseinfo. Ka kirjeldatakse talupoegi matsliku alatooniga, '..kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobunud..' 2.Talurahva omavalitsus (4p) Milliseid ülesandeid pandi vallale? a) Magasivilja varumine b) Vaeste hoolekanne c) Alluda mõisniku võimule ja kooli ülalpidamine
Vana Testament 2013 ● Juutide püha raamat ● Juutide ajalugu ● Piibli vanem osa ● Kuidas Jumal lõi maailma ja inimese. Kirjutatud enne Jeesuse sündi. Vana Testament koosseis: ● Protestantide Testamendis 39 raamatut ● Tanahis samade tekstidega aga 24 raamatut. ● Keel: heebrea ● Ajaloolisus: Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Väljend "Vana testament" on tõlge ladinakeelsest väljendist Vetus Testamentum, mis omakorda on tõlge kreeka väljendist hē Palaia Diathēkē 'Vana Leping (Testament)'. Kristlased nimetavad nende raamatute kogumit Vanaks Testamendiks, sest nad usuvad Heebrea kirja põhjal, et alates Jeesuse Kristuse tulemisest kehtib Jumala ja inimkonna vahel uus leping. Judaistid ei tunnista Uut Testamenti ega Tanahi
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905
Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel. Rajasid kolooniaid Põhja aafrika rannikule ja ka Hispaaniasse. Tähtsamad jumalad- Baala ja Moolok. Ohverdati esmasünd poegasid. Foniiklased andsid maailmale tähestiku. Heebralased Tähtis ajalooallikas oli piibel(algselt heebra ja aramea keeles, aga 3 saj e Kr. Nad on päri Mesopotaamiast (Muusi linnast). Heebralaste esiisadeks peetakse Jakobi 12 poega. Kui Kaanani maa sattus Egiptuse võimu alla (17-16s eKr) rändas osa iisrealasi Egiptusesse. 1250 e Kr rändasid Iisrealased tagasi Kaanoni maale. Tekkis võitlus kohapealsete ja Iisreali hõimude vahel. Iisreali võimud koondusid ja tekkis Iisreali riik u 1000 eKr.926 e Kr jagunes
peatükid pühakirjast. Gooti stiilis olid raidkivikaunistused, mis kujutasid taimi, muinasjutu tegelasi ja piiblitegelasi, pühakuid. Värvitud skulptuurid, seinamaalid, raamatumaalid, tahvelmaalid, vaibakunst. 6. 7. Itaalia kirikutes olid väikesed aknad, seintel palju vaba ruumi, kuhu tehti seinamaale. Maaliti ka märjale krohvile(freskod) 8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus. 11. Kastell on linnusetüüp. See linnusetüüp kujunes välja Rooma piirikindluste süsteemi kuuluvates kaitsepunktides ja leviskeskajal Euroopas
Mida on andnud mulle piibel? Mõtisklesin endamisi, et mida on andnud mulle Piibel? Alguses tundus see mulle pähklina, sest pean tunnistama ausalt, et isiklikult ei ole Piiblit kaanest kaaneni läbi lugenud. Kuid kui asja üle rahulikult järele mõelda, siis võiksin öelda, et vägagi palju. Olen teadlik Piibli kümnest käsust ja tean, et Piibel on raamatute raamat, mis on otsene ajalooallikas ja Jumala sõna. Kümme käsku on just nagu käitumisreeglite alustalaks. Mäletan vanaema, kes ikka ja jälle tõi paralleele Piiblis öelduga. Kuigi mõeldes käskudele, siis sõna ,,käsk" tekitab tänapäeva inimestes pisut vastuolulisust, piiride kehtestamist, kuid minu jaoks jäävad Piiblis öeldud kümme käsku siiski muutumatult elu põhitõdedeks. Leian, et kui peredes on olnud vanavanemaid, kes on kõrgelt
Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elamist kirikuõpetajatele. Revisjoni (mis?, miks?)- Neid korraldati iga 7-8 aasta tagant. Pandi kirja kõik töövõimelised talupojad ja maksud. Revisjoniraamatud oli tähtis ajalooallikas, sest see võimaldas jälgida asustuse püsivust, mis võimaldas jälgida asustuse püsivust ning pakuvad täiendavat lisa eestlaste suguvõsade uurimisel. Vakuraamat- selles peeti arvestust koormise üle. Koormise suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. G. B. Forselius- ta korraldas õpetajate seminari Tartu lähedal. Seminari õpilasteks olid enamasti
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing)
kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas Mõõgavendade ordu. 2. Henriku Liivimaa kroonika kui peamine kirjalik ajalooallikas Liivimaa ristisõja algjärgust ja eestlaste muistsest vabadusvõitlusest: - teada Henriku isikut- oli Liivimaa kroonika autor, lätlaste preester ning tegutses ka tõlgina. - osata hinnata kroonika tähtsust ajalooallikana- Tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta. Esimene põhjalik Eesti rahvast kõnelev kirjalik allikas. - osata selgitada/põhjendada kroonika autori suhtumist/hoiakut käsitletud
On märgitud, et „Odüsseia” viitab iseenesestmõistetaval viisil „Iliasele”, kuid „Ilias” „Odüsseiale” ei viita. Seetõttu võib öelda, et „Odüsseia“ täidab „Iliases“ tühjaks jäänud lüngad. Kui neid kaht teost omavahel võrrelda, siis „Odüsseia“ on silmnähtavalt rahumeelsem ning selle näol on tegemist pigem seiklus- kui sõjajutuga. „Odüsseia“ on väga oluline teos ning seda üsna mitmes erinevas mõttes. Esiteks on ta ülevaatlik ajalooallikas. Teiseks peetakse teda maailma kõige esimeseks müütiliseks teoseks. Kolmandaks on ta kindlasti avaldanud mõju kirjandusele ning andnud inspiratsiooni mitmete hilisemate muinasjuttude ning rahvalugude loomisele. Homerose poeemid on omanäolised, kuna nad koostati stiilis, mis sobib suusõnaliseks esitamiseks, kasutades suurt repertuaari vormindatud fraasidest ning enam-vähem stereotüüpsetest stseenidest. See annab samuti kinnitust väitele, et varasemalt anti neid edasi
Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid head laevad. Karavell Ilmakaared. Kompass. Kirjelda Suurte maadeavastuste tagajärgi (mõju Euroopa arengule ja majandusele) (4). Milline Suurte maadeavastuste tagajärg oli sinu arvates kõige olulisem? Põhjenda
esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. *mitmed kirjalikud allikad, millest (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a tähtsaim on preester Henriku Liivimaa Katekismus) kroonika. *Bernt Notke `'surmatants'' *elamuks oli palkidest hoone. *oluline ajalooallikas `'Liivimaa Järkjärgult hakkas kujunema Provintsi kroonika'' uinversaalne rehielamu. *Koos ristiusuga jõudsid Eestimaale ka *Kuna Eestis käisid regulaarselt taani, rootsi ja teiste läänekultuuride Skandinaavia, Ojamaa ja Vene mõjud, mis aastasadade vältel jätsid eesti
Foiniikia · Asub Vahemere idakaldal, kitsal territooriumil, mere ja mägede vahel · Linnriigid: Siidon, Byblos, Tüüros · Maailma I tähestik (22 kaashäälikut) · Aktiivsed meresõitjad ja kaupmehed Juudi riik · Juutide esiisa-Abraham · Monoteistlik usk, judist on vanim · Heebrea keel pannakse kirja ainult kaashäälikutega · Vana testament: juutide püha raamat, oluline kirjandusteos ja tähtis juutide ajalooallikas. · Vana testament sisaldab endas prohvetite raamatuid, salmide raamatut, koguja raamatut ja viite Moosese raamatut-leviidid, juutide kuninga suguvõsad, 10 käsku ja exodus-pagendus. · Juudid ei söö sealiha, nad pesevad end väga tihti · Iisrael ehk Jumalaga võidelnu
.......................................................................................................6 2.2 Lühike sisukokkuvõte......................................................................................................6 2.3 "Ilias" kui ajalooallikas.....................................................................................................7 3. "Odüsseia"........................................................................................................................8 3.1 Teose kirjeldus................................................................................................................8
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks
Nad ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist kastideks. Akbar Suur kinkis neile Amritsaris maatüki, kuhu nad püstitasid pühamu- Kuldtempli, kus hoitakse gurude kirjutatud sikhi pühakirja KIRJASÕNA/KUNST · Olid suured pärsia kirjanduse ja kunsti austajad. Paljud poeedid ja kroonikud kirjutasid pärsia keeles ning võtsid eeskujuks pärsia sõnameistrid · Näiteks Moguli riigi rajaja BABUR pani kirja oma autobiograafia, mis on tänapäeval oluline ajalooallikas. ·Osa tuntud sõnameistreid kirjutas HINDI keeles. Enamasti esindasid nad bhakti kirjandulikku voolu, mis suhtus kriitiliselt kastikorda · Nagu kirjasõnas, nii on ka kunstis 2 eri suunda. ARHIDEKTUURIS vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis mitmeid monumentaalseid ehitisi: Taj Mahali mausoleum, Punane Fort Delhis, Pärlimosee jne · Maalikunstis domineeris miniatuurmaal
manipuleerida. c) aja pikku tuli eestlastel elavjõust puudust. d) Polnud ühtset riiki ja naabritega tugevaid suhteid. Tagajärjed 1)sajanditeks sätestati võõrvõim . 2)eestlased muutusid alamkihiks oma enese maal . 3)eestlased kaotasid oma vanemad 4)võõra võimuga kaasnesid lääne-euroopa kultuuri mõjud. Tekkisid sidemed selle kultuuriruumiga. Liivimaa kroonika Läti Hendriku teos (saksa preester ,kes osales liivimaa vallutamises) . Tähtsaim ajalooallikas Liivimaa ristisõja kohta. Originaal oli ladina keeles, pole säilinud. Oli subjektiivne.
Aasta- sündmus-kirjeldus 1208- sõjategevuse algus- ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse. 1210-Ümera lahing- eestlased taandusid, Võnnu lähedale metsa kus alistati vastased. lähing Ümera jõe ääres 1217 veebruar- võit Otepää aal- eestlased koos venelastega sundisid sakslased linnusest lahkuma. 1217 21.sept- Madisepäeva lahing- eestlaste 600 meheline vägi kaotas vastastele ja eestlaser väejuht Lembitu hukkus. 4. vasta küsimustele . a) milline oli tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta? Henriku Liivimaa kroonika b) kas selle autor oli sündmustega hästi kursis? põhjenda. oli, ta käis kaasas suuremates lahingutes ja tutvus eesti rahva kommete ja keelega. c) kas autor on oma hinnangutes subjektiivne v objektiivne? põhjenda- subjektiivne, ta ülistas ristisõdijaid ja nende sõda paganate vastu. d)mis kelles oli allikas kirja pandud?-ladina 5. töö allikatega.=pildid a) I pilt- mis on pildil kujutatud ja kus see asub
raamatud). Koosneb 66 ,,raamatust" e iseseisvast osast, mis koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. saj pKr. Algselt VT kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Iisraeli rahva ajalugu; ei ole puhtalt ajalooline. 4 suurt gruppi: seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Esmalt juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste. UT kirjutatud kreeka keeles, sest sündis hellenistlikus maailmas. 3 suurt gruppi: evangeeliumid, kirjad e epistlid, ilmutusraamat. Piibel ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele; kirjutamise aeg, määratud selle aja valitseja või mõni muu sündmus. Piibel tähtis ajalooteaduse osa. UT tähtsaim. Kogu piibli sõnum surma ei ole. Kõigil võimalik pärida igavene elu.
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus)
Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku paganlike slaavlaste vastu. Eesmärk ei saavutatud. Tähtsaim kirjalik ajalooallikas eestlaste muistse vabadusvõitluse kohta on Läti Henriku Liivimaa kroonika. 1208. a võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. 1208. a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Tõenäoliselt suurendas eestlaste eneseusku 1210. a võiduga lõppenud Ümera lahing
Aristoteles 15) Millega said tuntuks ja milles seisneb nimetatud isikute ajalooline tähtsus: Dareios – Pärsia kuningas, kaotas Kreeka-Pärsia sõjas Maratoni lahingus Xerxes – Dareiose poeg, üritas uut sissetungi 10a. hiljem Perikles – Kreeka ajaloo üks andekamaid riigimehi, kes juhtis Ateenat 16) Selgitage järgmised mõisted: ajalooallikas – selle abil uuritakse ajalugu esiaeg – kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene ajalooline aeg – algas kirja tekkega ligi 5000a. tagasi tsivilisatsioon – kõrgelt arenenud ühiskond, kus kasutatakse kirja, on arenenud religioon ja riiklus ning kõrgetasemeline kunst ja kirjandus neoliitiline revolutsioon – noorem kiviaja algus (u. 8.-7.a.tuh. eKr), millal inimesed hakkasid
Erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades on kirjutatud erinevat laadi kirjandust. See puudutab nii kirjanduse keelt, funktsioone, taset ja vorme. Samuti on erinevatel ajastutel olnud kirjandusel erinevaid tähendusi. Kirjandusteose säilimisel läbi erinevate ajastute võivad tema funktsioonid muutuda. Kunagisest pühakirjast võib mõnel teisel ajastul või mõnes teises kultuurikontekstis saada hoopis muinasjutt, legend või eepos. Mõnest tarbeteksist võib sajandeid hiljem saada ajalooallikas ja teaduslikult analüüsitav tekst. Jne. Üks traditsioonilisemaid võimalusi kirjanduse liigitamiseks: · Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma jne) · Keskaja kirjandus (euroopa, araabia, hiina, india jne) · Uusaja kirjandus (renessanss, barokk, klassitsism, romantism jne) · Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism jne) Taseme põhjal Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis võib erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erineda
Püha Akepsim, elas 4. sajandil, on kujutatud ikoonil kuna väike Olga sündis tema mälestamise päeval, 16. novembril. Sümboolikat võib küll liigitada erinevateks valdkondadeks., kuid nagu me ülalgi näeme, on nad tihedalt põimunud ja kohati lausa raskesti eristatavad üksteisest. Koos aga moodustavadki usklike poolt nii arvastatud sakraaleseme ikooni. Vaatamata tema peaeesmärgile, mis on muidugi usklikele jutluste illustreerimine on ikoon väga väärtuslik ajalooallikas, mida asjatundjad selle sümboolika vallas suudavad lugeda nagu avatud raamatut.
Koosneb 66 ,,raamatust" e iseseisvast osast, mis koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. saj pKr. Algselt VT kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Iisraeli rahva ajalugu; ei ole puhtalt ajalooline. 4 suurt gruppi: seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Esmalt juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste. UT kirjutatud kreeka keeles, sest sündis hellenistlikus maailmas. 3 suurt gruppi: evangeeliumid, kirjad e epistlid, ilmutusraamat. Piibel ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele; kirjutamise aeg, määratud selle aja valitseja või mõni muu sündmus. Piibel tähtis ajalooteaduse osa. UT tähtsaim. Kogu piibli sõnum surma ei ole. Kõigil võimalik pärida igavene elu.
raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. [2]. Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis
Testamendis isegi tsiteeritakse. Vana Testamendi keel Vana Testament on kirjutatud heebrea keeles, üksikud osad (Jr 10:11; Es 4:86:18, 7:12,26; Tn 2:47:28) on kirjutatud arami keeles. Heebrea keel oli Palestiinas vanal ajal laialdaselt kasutusel, hiljem asendus see pikkamisi aramea keelega. Jeesuse eluajal oligi aramea keel igapäevaseks kõnekeeleks, tõenäoliselt ka Jeesuse emakeeleks. Vana Testamendi ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele.Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr
peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda : Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks. Millise dokumendiga on tegu? Iseseisvusmanifest. Milles on selle dokumendi tähtsus? Kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Millal see dokument välja kuulutati? 23. veebruar 1918 Pärnus Endla teatri rõdul. 2.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele(2p) 9.jaanuar 1905. Issand! Peterburis toimub praegu midagi hirmsat: sõjavägi ühel ja töölised teisel pool nagu kaks vaenutsevat leeri. Troitski sillal takistasid tööliste (üle 20 0009 liikumist ratsaväelased, kes avasid tule, võtsid töölistelt ära kirikulipud, kuid papp ise pääses minema. Oli palju tapetuid ja haavatuid. Kolmanda kogupaugu (esimesed kaks anti Troitski sillal) andsid linnapea maja juures Semjonovski polgu kaks pataljoni
Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes kasutusel sama sõna. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste loendamine Rooma impeeriumis). 20. sajandi arheoloogilised avastused on tunnustanud piibli tähtsust ajalooteaduse osana. 2. Piibli jaotus Piibli kuuskümmend kuus raamatut jagunevad kolmekümne üheksa raamatuga Vanaks Testamendiks ja kahekümne seitsme raamatuga Uueks Testamendiks. 3. VANA TESTAMENT
Missale Romanum - , : , , . . . Nn barbariõigused germaani hõimude vanimad tavaõiguse üleskirjutused, mis tehti endine Lääne-Rooma riigi alal rajatud kuningriikides. Barbariõigused sisaldavad põhiliselt kriminaal- ja protsessuaalõiguse norme. Personaalsuse printsiip Saali õigus ehk Lex Salica saali frankide tavaõiguse kogum, kirjutati üles 6. sajandil, hiljem täiendati. Saali õigus on varaseimaid barbariõigusi ning väärtuslik ajalooallikas feodaalsuhete kujunemise algjärgust Frangi riigis. Kapitulaarid Frangi kunindage ladinakeelsed seadused ja määrused Dekretaalid ehk Käskkirjad Seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti. Decretum Gratiani .
raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavaddeuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegitsiteeritakse. Ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomonija teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr
eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning sellele, mis on ajalooallikad. AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Mis on ajalooallikas Ajaloo uurimine ja kirjutamine tugineb ajalooallikatele. Ajalooallikaks võib olla kõik inimese loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate paljusus erinev. Tänapäeval on allikate hulk plahvatuslikult kasvanud ning infoühiskonnast tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud.
Kuidas see võimalik oli, pole siiani teada. *Sel ajal oli Eestis tõenäoliselt juba Skandinaavia ja Vene kaupmeeste pühakodasid, ning võõraste kõrval leidus ka ilmselt ristitud eestlasi. *Paraku võtsid sündmused 12.sajandi lõpul ja 13.sajandi algul eestlaste jaoks pahaendelise pöörde, mis lõpuks viis sunnilise ristiusustamiseni. EESTI ÜHISKOND MUINASAJA LÕPUL *Otseseid andmeid ei ole, milline eestlane võis olla, kuid on olemas töhelepanuväärne kirjalik ajalooallikas- Läti Henriku kroonika. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile suhteliselt kiire arengu aeg. Võõrvallutuse-eelse Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 150 000-200 000 inimesele, mille poolest oli Eesti tunduvamalt suurem kui Soome ja kolm korda väiksem kui Rootsi. *11.-12.sajandil tihenes Eesti asustus ning külad kasvasid. *Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli muutnud talirukis. Vilja hakati välja vedama ning Eestist sai maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa
Guan Hanjing Luo Guanzhong Wu Cheng'en teosed Sishu "nelikraamat" (tekstid, millest see koosneb) mille koostas Zhu Xi 2-3.saj Vesteid ja vestlusi (Lunyu); Mengzi (Mencius); Suur õpetus (Daxue); Keskmine tavaline (Zhongyong). Wujing "viisikkaanon" Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks Muutuste raamat (Yinjing) Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) Laulude raamat (Shijing) Kommete raamat (Liji) Kevaded-sügised (Chunqui Shi ji ,,Ajaloolase märkmed" ilukirjanduslik ajalooallikas (Tan dün.aegne) autor Sima Qian. Lisao ,,Lahkumise kurbus" Qu Yuan. Chuci zanris. Soushen ji ,,Vaimude otsija kirjad" Hudie meng ,,Liblika unenägu" Guan Hanjing. Draamakirjandus. Pipa ji ,,Lauto kirjad" Yuan dün.ajal. Gao Ming. Draamakirjandus. Sanguo yanyi ,,Kolmevalitsus" - 14. sajand ajalooline romaan. Luo Guanzhong. Xi you ji ,,Lääne retk"/"Ahvikuningas" 14.saj. Wu Cheng'en. Romaan. zanrid shi- tänapäeval tähistab luulet üleüldse. ,,Shijing" lauluraamat
mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks. Aleksandira + uusaja filoloogid on tegelenud nn H. küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H. teosed -> tähtis ajalooallikas -> viited kreeklaste ettekujutlusele oma minevikust kui ka nende kaasaja olustiku detailidele. Geograafiliselt on detailid üsna täpsed. Palju mütoloogilisi tegelasi, kuid tegu vaid fiktsiooniga. H. teoseks loetakse ka koomilist eepost Margites, millest on säilinud vaid mõned fragmendid. See on seotud üleva ja tavakõne värsimõõtude seguna, mis mõjub juba iseenesest koomiliselt, ning naeruvääristab Margitese-nimelist hullukest (margos), kes oli nii saamatu, et ei osanud
sakslaste abile oma vanade vastaste eestlaste vastu. 4. Henriku Liivimaa kroonika a. Arvatavalt Saksamaalt pärit, sõitis misjonärina Liivimaale, kus pühitseti preestriks. b. Osales ka tähtsamatel sõjakäikudel eestlaste vastu. c. Kroonika kirjutas ladina keeles, käsitledes ristisõda õiglase sõjana paganate vastu. d. Ülistas ristisõdijaid ja tegi maha kohalikke rahvaid. e. Kroonika kui tähtis ajalooallikas eestlaste kombed, keel ja uskumused ning võitlusstseenid. 5. Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227) a. Sõjategevuse algus 1208: · Ristisõdijate retked Ugandi ja Sakala maakonda. · Eestlaste vasturetked liivlaste ja latgalite aladele. b. Ümara lahing 1210: · Võnnu piiramine. · Lahing Ümera jõe äärses metsass. c. Eestlaste pealetung liivlaste aladel: · Plaan vallutada Kaupo linnus Toreidas ja rünnati Riiat.
Lagash oli koos Girsuga riigi tähtsamaid poliitilise ja usukeskusi. 25. sajandil ja 24 sajandi esimesel poolel eKr oli Lagash Sumeri mõjuvõimsam riik. 24. sajandi keskpaiku eKr võimu haaranud Urukagina tegi sotsiaalseid reforme. Pärast Akadi hegemooniat tugevnes Lagash uuesti Gudea valitsusajal, kuid kaotas teise aastatuhande alguses eKr tähtsuse. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kivist steele, skulptuure, templite varemeid ja tikkalik kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta. Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24. sajandi keskpaiku eKr, kuningas Lugalzagesi valitsemisajal, vallutas Lagashi, kuid siis langes Akadi võimu alla. Arheoloogilistel kaevamistel on Ummast leitud majandusliku sisuga, kiilkirjas dokumentide kogu (23.-21. sajand eKr)
*Venelaste võim Tartus ja kagupoolses E lõppes 1061a., mil täpsemalt kindlaks tegemata eesti hõim, keda vene kroonika nim sossoliteks, linnuse ja majad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. Sellega Vana-Vene ülemvõimu lühike episood lõppeski. 4.EESTI MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpu eestlane kes ta oli ? *Millised olid eesltased muinasajal, leiame andmeid maapõues.t. *Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. Külad, talud ja põllumajandus *11-12 saj tihenes E asustus järjekindlalt, külad kasvasid. Rakvere lähedal asunud
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid
Seetõttu on ka luustike arv käesolevas töös erinev kaevamisaruandest. Kui lugeda kõik luustikud üksikult kokku, sain 101 luustikku. Teatav segadus siiski säilis , sest üksikasju oli raske täpsustada, kuna Tartus käimine oli koolitöö tõttu keerukas. Uurimuse tegin oma andmete põhjal (vt LISA). 3 2. KÜLAKALMISTUTEST Külakalme on väga oluline ajalooallikas, et midagi saada teada maarahva igapäevaelust ja kultuurist. Valdav osa informatsiooni külakalmistute kohta on saadud arheoloogilisel teel. Külakalmistud paiknesid sageli tee ääres, küla ligidal (100 meetrit kuni kilomeeter). Külakalmistud olid puudega kaetud. Ühele külakalmistule matsid oma surnuid tavaliselt 2- 4 küla elanikud. Sageli oli kalmistu juures ka väike kabel, mis näitas, et kalmistu on kristlaste matmispaik. Vahel asendas kabelit kiviristi.
kirjastaja. Tema huvipuuduse tõttu jäigi "Topograafiliste teadete" uustrükk ja ka käsikiri Liivi- ja Eestimaa kirikuolude kohta ilmumata. Valgustuslikud publistsistid kirjutasid ajalehtedes eestlaste ja lätlaste pärisorjudest tingitud viletsast olukorrast. Hupeli topograafia oli Baltikumi uurijatele eeskujuks ja mõjutajaks. "Topograafilised teated" inspireerisid ka teisi Liivi- ja Eestimaa topograafiast kirjutama. See on 18. sajandi Liivi- Ja Eestimaa entüklopeedia, esmaklassiline ajalooallikas, millest huvituvad ajaloolased ja kultuuriloolased. IV HUPELI AJAKIRJAD "NORDISCHE MISCELLANEEN" JA "NEUE NORDISCHE MISCELLANEEN" NING BALTI AJAKIRJANDUS 18. SAJANDIL Ülevaade baltisaksa ajakirjandusest 18. sajandil Vanim säilinud ajaleht on 1675. aasta Tallinna "Ordinarii Freytags Postzeitung", kuid arvatavasti ilmus Riias ajaleht veelgi varem. Ajakirjad tekkisid ajalehetesdest hiljem, nende sünd langeb varavalgustuse aega
ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö. Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 9)Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 10)Noorem rauaaeg: eestlased muinasaja lõpul Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. a)Elatusalad Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader,
Tuleneb kreeka keelest, tähendab pitsatit. Kasutatakse samuti terminit sigillogaafia, mida võib lugeda pitsati kirjelduseks. Sfragistika ehk sigillogaafia ajaloo abiteadusena käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitserid, andes dokumendile juriidilise jõu, võimaldavad uurida protsesse valitsemisinstitutsioonide tekkimise ja arengu, linnaõiguste, seisuslike privileegide, vaimulike, kirikute, omandiõiguse, tsunftikorra, koolide jm. kohta. Pitsat ise on juba väärtusik ajalooallikas, iga pitser on ajaloomälestis. Dokumendile lisatud pitser kinnitab selle autentsust, võimaldab vajadusel täpsustada kirjutamisaega ning pitseri abil on võimalik kindlaks määrata dokumendi autorit, kui sellele pole tekstis osutatud. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut. Bullade kogumit nimetatakse bullaariumiks.
02.11 Jaan Lahe Statistika · juute maailmas: 13 746 100 · iisrael: elanikke 7 933 200(5 978 600(75%) juudid-73% sündinud Iisraelis) · suured juudikogukonnad on veel USAs, Prantsusmaal, Saksamaal juudi elanikkonnast: · 8% haredim e uktraortodoksed · 25% datim e religioossed(ortodoksed) · 35% masrotim(traditsioone järgivad) · 42% hilonim(sekulaarsed) Ajaloost · Vana Testament pole ajalooallikas, vaid usutunnistus ehk ajalugu nii, nagu see oleks pidanud olema ja nagu seda usuti olnud olevat. Piiblitekste saab kasutada ilmalikus ajalooteaduses ainult tingimisi ja fragmentaarselt. · Mesopotaamia ruumis oli maailma loojaks jumal El-naispool Asera; Baal-sõja- ja viljakusjumal; Mot- allilm · Heebrelased tõid kaasa jumala Jahve · 10. 9. Saj eKr Iisraeli ja Juuda kuningriikide tekkimine · 8. Saj eKr Iisreali hiilgeaeg
Tegelevad arhivaaride poolt leitud allikatega, mis on ära trükitud ja kaasaegsesse keelde tõlgitud. Nende ülesanne on kirjutada lugu, kirjutavad ajaloost lugusid. Eestis aga tuleb ise minna arhiividesse allikaid otsima, neile kommentaare kirjutama ja ka interpreteerima. Kõik kolm etappi peame ise tegema, aga see on raske, sest kõik see on aeganõudev ja peaks olema ära jaotatud kolme töörühma vahel, nagu nt Saksamaal. Ajalooallikas võib inimese poolt olla pandud arhiivis sinna, kus ta ei peaks tegelikult olema, seega on sageli neid raske leida, kuna peab teadma, kust neid otsida ja lootma, et pole valesse kohta keegi teine seda allikat pannud. Saksa arhiivis juhtus nii, et keegi ajas sassi. Heal tasemel ajaloolasel peab olema hea fantaasia, peab oskama allikaid otsida. Oswald Schmidt-baltisaksa õigusteadlane. Tartu Ülikooli professor, Saaremaal sündinud. Ta oli väga enesekriitiline, juristina väga hõivatud
481 kõrvaldas kõik teised hõimupealikud ja temast sai frankide kuningas. Valitses Madalmaades ja Põhja Gallias algselt 1)Clodovech laiendas Frangi riigi territooriumi - tõrjus läänegootid Lõuna Galliast välja - Hõivas burgundide riigi 2) Clodovech võttis vastu ristiusu katoliiklikul kujul - Gallia endised elanikud ( vaimulikud, ülikud) toetasid Clodovechi otsust 3) Clodovech lasi kirja panna frankide õiguse - SAALIÕIGUS ( saaliõigus on oluline kirjalik ajalooallikas) · Saaliõiguses on kirjas see, et põllumaa on külakogukonna oma , üksikpere ainult kasutas seda ( kasutusõigus päranduslikult ainult poja puhul, muidu läheb tagasi külale ) · Naisvalitsejaid Prantsusmaal ei leidu · Peamine elatusallikas oli põlluharimine, seal kõige tähtsamaks loomaks oli härg · Saaliõigusest tuleb välja see, et sugukondlikud sidemed olid väga tugevad neil oli veritasu, mis asendus meherahaga
annaabi.ee 
