Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pastoraadid" - 43 õppematerjali

pastoraadid – väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport.
thumbnail
7
odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed,...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo töö küs. vastused

Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. MAJANDUS. LINNAD 1.Nimeta mõisatüübid Rüütlimõisad ­ kuulusid baltisakslastele Kroonumõisad ­ kuulusid riigile Kirikumõisad e. pastoraadid Linnamõisad 2.Millest said mõisad põhilise osa sissetulekuid? Teraviljaekspordist ja viina põletamisest. 3.Kirjelda talurahva õiguslikku olukorda Rootsi aja lõpul ja Vene ajal. Rootsi aja lõpul toimus reduktsioon, mõisad riigistati ning mõisnike õigusi piirati. Koormised määrati kindlaks, piirati ihunuhtlust ja pärisorjust. Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi loota. Vene ajaga tuli aga restitutsioon ­ mõisad andi jälle nende omanikele tagasi, mõisnikul oli...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Liivi sõda ja vene aeg

Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pärnu referaat

Elanike tihedus oli 53,8 in/km². Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb aastail 2000­2015 rahvaarv 3,8%. Prognoosi põhjal on aastaks 2015 eakaid 17,9% ja noori 15,6% rahvastikust. Ülalpeetavate määr on 50, demograafiline tööturusurveindeks 0,77. Naisi on elanikkonnas 50,1%. 3 Vaatamisväärsus Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised-kirikud, pastoraadid , mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht, Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Papi haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi...

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
3
doc

liivi sõda

Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rootsi aeg

Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 ­ 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulise...

Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rootsiaeg

Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid , mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elamist kirikuõpetajatele. Revisjoni (mis?, miks?)- Neid korraldati iga 7-8 aasta tagant. Pandi kirja kõik töövõimelised talupojad ja maksud. Revisjoniraamatud oli tähtis ajalooallikas, sest see võimaldas jälgida asustuse püsivust, mis võimaldas jälgida asustuse püsivust ning pakuvad täiendavat lisa eestlaste suguvõsade uurimisel. Vakuraamat- selles peeti arvestust koormise üle...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti varauusaeg

· Kahe kubermangu etteotsa ühine asehaldur. c. Vana valitsemisviisi taastamine pärast Katariina II surma pingete maandamiseks baltisakslaste ja Vene riigivõimu vahel. Mõis ja talu varauusajal 1. Agraarolukord a. 17.-18. saj. Eestis umbes 1000 mõisat: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) b. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" ­ põhjapoolseim vilja eksportiv maa: · Peamiselt talirukis ja oder · Vähem kaer ja nisu · Tollivabalt Rootsi ja Vene sõjaväele Baltikumis. c. Viinapõletamine (al. 18 saj): · 1/3 teraviljast, kuna oli 2x sellest kallim. · Peamisel vene turule. · Õigus ainult mõisnikel. d. Talumajapidamisi 17.-18. saj. 40 tuhat: · Põlluharimine ­ peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris....

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Talurahvas, ptk 16.

Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal ­ olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid , mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune....

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rootsi valduste kujunemine

Vabatalupoeg ­ Osadest või kõigist koormistest end lahti ostnud. Vabadikud ­ Maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad. Sulased ja teenjad ­ Müüsid oma tööjõudu Träälid ­ Sõjavangid, võlgnikud või karistustest lahti ostetud surmamõistetud Mõis : · Kokku umbes 1000 mõisa - Era- ehk rüütlimõisad - Riigi- ehk kroonumõisad - Kirikumõisad ehk pastoraadid · " Rootsi viljaait" ­ Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada. · Opman ­ mõisavalitseja ehk mõisniku abi. · Kubjas ­ Valvab, et töö saaks tehtud. · Kilter ­ Abistab kubjast tööde järelvalves. · " Hõbedavihma saju üle Eestimaa" ­ Nii nim.aega, kus saadi viinapõletamisest sissetulekuid. Talud: · Umbes 40 000 · Kasvatati ­ Teravilja, hernest, naerist, lina, lambaid, kitsi, sigu, lehmi, härgu, hobuseid....

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti uusaeg

Siiski lubas Katariina II mõisnike mõisad pärus- omandiks kuulutada.Piirati omavalitsusstruktuui, omavalitsusorganid olid palju rohkem riigivõimu kontrolli all. 1796.a peale Katariina II surma taastati endine valitsemisviis. Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele, riigi- ehr kroonumõisaid, mida riik rentis riigiteenistuses olnud aadlikele ja kirikumõi- sad ehk pastoraadid , kus elasid kirikuõpetajad. Muutus tähtsaks teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaer ja nisu. Hakati tegelema viinapõletamisega. Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, hernest, naerist ja lina. Koduloomadest musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest kanu, vähem hanesid. Veo- ja künniloomana kasutati härgasid, igas talus oli ka min üks hobune....

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
8
doc

AJALOO SUULINEARVESTUS

Muinasaja lõpuks olid mõned märgid tekkivast riiklusest nt. Aastas korra käisid külavanemad suurel koosolekul. Pilet nr.10 1.Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli rüütlimõisasid ehk eramõisasid. Kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. Teise suuurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Riik rentis neid välja. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõisade majandamisel muutus tähtsaks juba keksaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus . 2. Linnuse tüübid muinaseestlastel. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad....

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Varauusaeg eestis

Sama maksukorraldus 7.Jääb saksa keel ja luteri usk. Vene võimu kindlustamine baltikumis Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. 1.Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. 2.Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali 3.Mõisnikel võrdsed õigused 4.Linnades võrdsed kodanikuõigused 4. Talupoegade olukord Agraarolukord 1. Eestis umbes 1000 mõisa: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) 2. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" ­ põhjapoolseim vilja eksportiv maa 3. Viinapõletamine (al. 18 saj) 4. Talumajapidamine: · Põlluharimine ­ peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus ­ lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu ­ eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks....

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rootsi aeg ja Põhjasõda

Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale Talupoegade olukord: Agraarolud: *Kõige enam oli Eestis era-ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele *Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi-ehk kroonumõisad, mis kuulusid aadlikele, kes rentisid riigilt mõisaid pikemaks või lühemaks ajaks, kuna neil polnud rüütlimõisaid *Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses *Mõisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport *Eestist veeti välja talirukist ning otra, vähemal määral nisu (*18.sajandil viinapõletamine) *Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest peeti kanu, hanesid...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Klassitsism Eestis

Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 1770­1830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust ­ Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassi...

Kunstiajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Varauusaeg

Adrian ja Andreas Virginius tölkisid 1686.a löunaeestikeelset Uue Testamendi (Wastse)., 10. Aastaarvud ­ 1680 ­ reduktsioon,1696 ­ 1739 ­ 1765 ­ 1784 ­ 11. Mõisade liigitused: Köige enam oli 17.ja 18. saj rüütli- ehk eramöisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa möisnikele. Teise suure rühma mood rriigi- ehk kroonumöisad, mida renditi välja. Kolmanda suure rühma mood kirikumisad ehk pastoraadid , olid eelmistega vrlds väiksemad ning andsid elatist kirikuöpetajale. Möisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksportk, mis varauusajal kahekordistus. 18.saj töusis olulisele kohale viinapöletamine. Turustati peam Venemaal. Talupoegadele oli viina valmistaine ja sellega kauplemine keelatud. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, koormiste suurus söltus talu ja tööjöulise talupere suurusest, makse arvestati adramaa jörgi...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Eesti keskajal

hingeloendusi EESTI MÕISA JA TALUMAJANDUS, TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD · u 1000 mõisat - kõige enam era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad - riik rentis oma mõisad välja lühemaks või pikemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel oma rüütlimõisat ei olnud · kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes palju väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajaile · mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskasutuses · suurenes teraviljaekspordi tähtsus · peamiselt kasvatati teraviljadest talirukkist ja otra, vähem kaera ja nisu · 18.saj tõusis olulisele kohale viinapõletamine - u. kolmandik teraviljasaadustest läks viinakateldesse · viinapõletamisega kaasnes hoogne metsaraie...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Varauusaeg

Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa 4. Läänemaa LIIVIMAA 1. Tartu maakond KUBERMANG 2. Pärnu maakond 3. Riia maakond 4....

Ajalugu
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun