Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"orzel" - 75 õppematerjali

thumbnail
1
doc

KT: Eesti Teise MS ajal

IIMS ­ 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 ­ MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 ­ Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 ­ NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 ­ Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 ­ Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 ­ Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast ­ NSVL süüdistas Eestit lepingu...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti II maailmasõja ajal

06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 Massiküüditamine kõigis Balti Eestist 10000 inimest saadeti Siberisse 1 riikides *15.09 poola allveelaev Orzel , hakati seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatud punaarmee sissetungist Poola, põgenes. Kreml kasutas juhtunud süüdistamaks Eestis neutraliteedi rikkumises. *Okt 39. sõjaväelaste läbirääkimised ­ baaside täpsustamiseks, NL sai õiguse rajada lisaks baase veel Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule *18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile: II Maailmasõda

3. Septemberil 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei mindud. 17. September tungis Poolale kallale ka NSVL. Kummaline sõda, ehk kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Saksamaa hõivas vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Välksõda – langevarju üksused Belgiasse ja Hollandisse. 8. Baaside leping (Orzel, leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”,...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. ­ Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. ­ Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. ­ Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. ­ Baaside leping. 7. oktoober 1939. ­ Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. ­ 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. ­ Talvesõja algus. Märts 1940. ­ Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. ­ Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. ­ Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. ­ Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. ­ Juun...

Ajalugu
275 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teise maailmasõja kronoloogia

Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1. september - Saksa väed ületasid Poola piiri, algas II maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september - Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel . 27. september - Varssavi kapituleerus. Sõda Poolas oli lõppenud. 28. september - Saksamaa ja NSV Liit sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, mille salajase lisaprotokolliga muudeti osaliselt NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piire. NSV Liit sai Leedu, Saksamaa Varssavi piirkonna, mis esialgu oleks pidanud minema NSV Liidule. Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Eesti vastastikuse abistamise leping, millega Eesti territooriumile paigutati 25000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

juuni 1941 Suur I massiküüditamine Eestist viidi ära üle 10000 inimese II maailmasõda ­ 1. September 1939 ­ 2. September 1945 Narva diktaat ­ Nõukogude poole nõudmine anda punaarmee kontrolli alla sidevahendid, teed, sillad, raudteed, relvitustada Kaitseliit, rahvalt relvad ära korjata Orzeli konflikt ­ NSVL jaoks oli see ettekääne nõuda siia sõjaväebaaside rajamist. Orzel tuli siia 15. september 1939. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises Talvesõda ­ Soomes november 1939 - märts 1940. Tegi Eesti jaoks olukorra keeruliseks, sest Eesti oli endiselt neutraalne, sõlmitud oli VAP ja nõukogude pommitajad startisid Eesti lennuväljadelt Soome poole Nõukogude võimu ümberkorraldused: Võimuaparaadi ümberkorraldamine: *Põhiseadus (aluseks NSVL 1936.a PS) *Seadusandlik võim ­ Eesti NSV ülemnõukogu, Johannes Vares-Barbarus...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
1
doc

2. maailmasõdA

Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939 palus eestlaselt aga abi Poola allveelaev Orzel , mis peatus Tallinna sadamas. Eestlased oleksid saanud abist keelduda, et end mitte ohtu seada. See oleks aga olnud ebainimlik. Abivajajaid tuleb ikka aidata. Niisiis tegid eestlase valiku, endale kahjuliku valiku. Ega Tammsaare asjata öelnud: ,,Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestlane ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast - niisukene on eestlane...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Baltimaade ajalugu 1920-1940

Sisepoliitiline areng o Parlamentaarne demokraatia Põhiseadused , Eestis 1920, Lätis,Leedus 1922 o Kehtestati laiad kodanikuõigused: võrdsus seaduste ees; isiku- ja korteripuutumatus; ühinemise-, koosoleku-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus; õigus eraomandile; kaotati seisused. Mitmepartei süsteem. o Eestis ja Lätis oli erakondade paljususe tõttu mõeldavad ainult koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3 erakonda. o Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega. o Riigipöörded Leedu riigipööre o ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone, kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid. Koduaresti pandud president sunniti alla kirjutama valitsuse tagasiastu...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vaikiv ajastu

aastal viidi läbi ka presidendivalimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, siis Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati ametisse K. Päts. Vaikiva ajastu e. esimese Eesti Vabariigi lõpp 28. septembril 1939. aastal surus NSVL Eestile peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril interneeritud Poola allveelaeva Orzel põgenemine. Moskva kasutas Orzeli juhtumit ja Venemaa teatas, et Eesti vaatleb Nõukogude laevastikku kui neutraalse riigi oma, tervitab jälitusaktsiooni Eesti vetes ja võtab ise tarvitusele kõik abinõud Poola piraatlaeva tabamiseks. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse...

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Baaside ajastu Eestis

VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eks...

Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Konstantin Päts

Sõja algusega kasvas ka N liidu julltumis. N Liidu lennukid hakkasid piiri rikkuma, eesti poolt oli antud käsk neid mitte tulistada. Millest said siis alguse N Liidu nõudmised Eestile? Üks peamsi põhjusi miks N Liit hakkas nõudma baase Eesti teritooriumile oli see, et 1939 aasta 15. septembril oli Tallinna sadamasse tulnud Poola allveelaev Orzel . Laevale tehti palju erandeid, lubades meeskonnal laeva jääda. Mõne päeva pärast Poola allveelaev kadus sadamast. See oli hea ettekääne N Liidule, et eEesti ei suuda oma territooriumi kaitsat. Punalaevastik saadeti Tallinna alla ja vene lennukid tiirlesid Soome lahe kohal. Kui Eesti Vabariigil olid olemas võimalused N Liidule sõjaliselt vastu hakata otsuastas Laidoner anda käsu neid mitte tulistada. Mulle jääb arusaamatuks mida Laidoner lootis, et vanelased lähevad ära...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

veebruar 1918 aastal- see on õige, aga Tartu rahu oli Juuni sündmused ( seotud okupatsiooniga !!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.­17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pi...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sammhaaval uue sõjani.

aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada interneeritud Poola allveelaeva Orzel iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus võitnud. Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl · Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba jõudu...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

1.detsembril tungis 300 relvastatud kommunisti Tallinnas kallale valitsusasutustele, kuid 20 tsiviilohvriga lõppenud intsident lõpetati veel enne, kui kommud jõudsid Moskvast abi paluda. II MAAILMASÕDA 1939-1945 eellugu: 23. augustil 1939.a. allkirjastati MRP 1. septembril algas II ms. septembris venitas neutraalne Eesti Poola allveelaeva Orzel interneerimisega, Nliit süüdistas. 28. september 1939. allkirjastati baaside leping, NLiidu sõjajõud olid juba Tallinna kohal ja piiridel. 18. oktoobril marssis vastavalt lepingule Eestisse 25 000 punaväelast. lääneriikidel polnud tahtmist Eesti saatuse vastu huvi tunda, aktiivne koostöö Läti ja Leeduga. kronoloogia: 1940. 14 juunil algas sõjaline agressioon Eesti vastu ­ alla tulistati Soome reisilennuk. 16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks 17...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
6
doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Paldiski ümbruses b)Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat e)suuliselt luba, et pakt ei kahjusta Eesti suveräänsust ning NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. f)peavad osutama üksteisele igasugust abi, ka sõjalist g)pakti kegtivusaeg on 10 aastat. 15. septembril oli tln sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel .Vastavalt neutraliteedi seadusele hakati seda interveerima, kui laev põgenes Punaarmee sissetungi tõttu Poolasse. Kreml kasutas seda jutumit, et süüdistada Eestit neutraliteediseaduse rikkumises. Selle peale esitatigi Eesti välisministrile ettepanek allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. 25-26. septembril peeti läbirääkimisi Tallinnas.Samal ajal rikkusid venelased korduvalt Eesti piiri. Eestlased tõdesid, et neil ei ole sõjapidamiseks materiaalseid ressursse ja välistoetust...

Ajalugu
350 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Baaside aeg

Mõlemad tungisid poolale kallale.poola jagati omavahel. Kuid saksamaa kallaletungiga algas Teine maailmasõda. Baaside leping. Maailmasõja puhkedes säilitas eesti range neutraliteedi,vältimaks sattumist relvakonfilkti. Osaliselt hoiduti isegi mobilisatsioonist.Esialgu tegitas sõda vaid väikseid majandusraskusi.Moskva ootas ilmselt sobivat ettekäänet ,et rünnata baltikumi.ettekäändeks sai 15.septembril tallinna sisenenud poola allvelaev Orzel .Kreml kasutas juhust, pärast allvelaeva lahkumist, ja süüdistas eestit neutraliteedi rikkumises.24.sept. anti eesti välisministrile allkirjastada vastastikuabistamise pakt. See andis õiguse venemaale luua Eesti territooriumil sõjabaase.26.sept aga andis NLiidu rahvakomissar käsu teha eestile tugev ja otsustav sõjalöök. Sõjalise suurusega jäid eestlased punaarmeele kõvasti alla.Niisis otsustas eesti et ta võtab Kremli nõudmised vastu, sest vastupanu punaarmeele polnud mõtet...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
9
doc

II Maailmasõda

Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis. 3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel . Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi. Karl Selterile esitati nõudmine sõlmida NSVL vastatikune abistamise leping 5. 1939. A. Lahkusid Hitleri kutsel baltisakslased. Eestlaste enamikku jättis see küll suhteliselt külmaks kuid samas tähendas baltisakslaste lahkumine siiski pika kultuuritraditsiooni katkemist. 6. 1940 kevadel hakkas sõda kiirelt levima. Aprillis okupeerisid sakslased Taani ja...

10.klassi ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda

II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua E...

Ajalugu
193 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun