rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 Massiküüditamine kõigis Balti Eestist 10000 inimest saadeti Siberisse 1 riikides *15.09 poola allveelaev Orzel, hakati seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatud punaarmee sissetungist Poola, põgenes. Kreml kasutas juhtunud süüdistamaks Eestis neutraliteedi rikkumises. *Okt 39. sõjaväelaste läbirääkimised baaside täpsustamiseks, NL sai õiguse rajada lisaks baase veel Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule *18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu ...
1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril
23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõjategevuse piirkonnast "Orzel "saabub Eesti põgeneb Poola allveelaev vetesse (Tallinna "Orzel". sadamasse). Algab laeva interneerimine. 17. sept. Punaarmee "Orzel" põgeneb. tungib Poolale kallale. NSVL kasutab "Orzeli" Läti ega Leedu ei soovi põgenemist Eestile surve Eestit konfliktis NSV avaldamiseks. Liiduga abistada. 28. sept
Baaside lepingu sõlmimise ajendiks peetakse seda, et pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu
väeüksused: 160 000 Punaarmee võitlejat, 700 suurtükki, 600 tanki ja 600 lennukit ¤ erinevalt Leedust, Lätist ja Soomest ei viidud Eestis läbi mitte osalistki mobilisatsiooni ¤ põhjendati, et Nõukogude Liit võib seda pidada enda vastu sihituks ¤ arvati, et Baltikumi saatuse määrab Saksa- Nõukogude sõda, mis toob Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ¤ seepärast sooviti aega võita ja ära oodata Saksamaa rünnak itta ¤ septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse allveelaev ,,Orzel", kuna kapten oli raskelt haigestunud ¤ end neutraalseks kuulutanud maana pidi Eesti allveelaeva interneerima, ent sümpaatiast poolakate vastu seda ei tehtud. Poola meremehed jäeti laeva ning neid valvati hooletult ¤ kui NSV Liit omakorda Poolat ründas 17. IX 1939, põgenes ,,Orzel" järgmisel ööl merele arvestusega, et peagi võib ka Eesti sattuda venelaste võimu alla ¤ Nõukogude propagandaaparaat tõttas intsidenti ära kasutama, süüdistades Eestit
Plaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid reageerida jõuavad. 3. Septemberil 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei mindud. 17. September tungis Poolale kallale ka NSVL. Kummaline sõda, ehk kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Saksamaa hõivas vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Välksõda – langevarju üksused Belgiasse ja Hollandisse. 8. Baaside leping (Orzel, leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10
23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõjategevuse piirkonnast "Orzel "saabub Eesti põgeneb Poola allveelaev vetesse (Tallinna "Orzel". sadamasse). Algab laeva interneerimine. 17. sept. Punaarmee "Orzel" põgeneb. tungib Poolale kallale. NSVL kasutab "Orzeli" Läti ega Leedu ei soovi põgenemist Eestile surve Eestit konfliktis NSV avaldamiseks. Liiduga abistada. 28. sept
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli
Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda
Nõukogude okupatsioon Eestis (19401941) Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult
ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistab Teise maailmasõja algust ning 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti neutraliteedi, jäi erapooletuks(ei avaldanud Poolale kaastunnet, ega tauninud Saksa rünnakuid Poola vastu)vältimaks Eesti sattumist relvakonflikti. N. Liit pidi leidma ajendi vägede sisseviimiseks Eestisse. See leiti poola allveelaeva Orzel randumisega Tallinnas 14/15. sept öösel, selle interneerimine ja põgenemine 18. sept. N- Liit süüdistas Eestit Orzeli põgeemisele kaasaaitmises. 24.09 1939 nõuti vastastikkuse abistamise pakti allkirjastamist, millega tuli lubada NSVL sõjaväe baase Eestis. Plaaniti agressiooni Eesti vastu, mille alguskuupäevaks oli 29.09 39 Eestil ei olnud piisavalt mehi ja varustust et vastu astuda. Kuna
sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939 palus eestlaselt aga abi Poola allveelaev Orzel, mis peatus Tallinna sadamas. Eestlased oleksid saanud abist keelduda, et end mitte ohtu seada. See oleks aga olnud ebainimlik. Abivajajaid tuleb ikka aidata. Niisiis tegid eestlase valiku, endale kahjuliku valiku. Ega Tammsaare asjata öelnud: ,,Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestlane ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast - niisukene on eestlane..
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. Baaside leping. 7. oktoober 1939. Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940
Võim vahetati täielikult Nõukogude võimu vastu 21. juunil 1940 ning Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Keelustati kõigi parteide tegevus, välja arvatud Eesti Töötava Rahva Liidu. Eesti nimi muudeti samal päeval Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Teisalt öeldakse, et Eesti liitus NSV Liiduga vabatahtlikult. Põhjuseid on mitmeid, mis kujundavad sellist arvamust. 15. septembril põgenes Eesti vetesse kahjustusi saanud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises Teises maailmasõjas ning Poola abistamises. Teise põhjusena võib välja tuua Baaside lepingule, Narva diktaadile ja Juunipöörde dokumentidele allakirjutamise. Nõukogude Liit ei ähvardanud Eestit otseselt sõjaga, vaid pigem hirmutas, kuid Eesti teadis, et sõjaoht on suur. Eestil oli valik nende dokumentide allakirjutamise juures. Üks valik, mille kasuks Eesti ka otsustas, oli vabatahtlikult, ilma sõjata, alla kirjutada
kuna temas nähti ainsat vastukaalu Nõukogude Liidule. • MRP jättis Baltimaad välispoliitilisse isolatsiooni. • Eesti kuulutas teise MS alguses end neutraalseks. • Stalin tahtis saada kätte kõike, mis MRP-ga otsustatud oli. • Stalini järgmiseks ohvriks valiti Eesti, kuna Eesti oli väike riik ja mobilisatsiooni vältinud • Eesti pakkus ise Moskvale sobiva ettekäände „Orzeli“ juhtumi näol. • Septembri keskel tuli Tallinna sadamasse Poola allveelaev „Orzel“ • Eesti pidi allveelaeva interneerima (eraldama ja kinni pidama), ent seda tehti hooletult. • Poola allveelaevnikel oli kohe selge, et Eesti läheb peatselt venelaste võimu alla. • 24. sept. Nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. • Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. • 28. sept
Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Eestis tekitas suuri vastuolusid 30. november 1939 13. märts 1940 Ida-Soomes toimunud Talvesõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid
3. septembril 1939 kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939 ründab NSVL Poolat idast Septembri lõpuks on Poola riik likvideeritud. Eesti Sõja puhkedes kuulutab Eesti valitsus ennast neutraalseks, et vältida relvakonflikti. Jutud MRP kohta levisid, kuid neid ei võeta kuigi tõsiselt. Moskva ootab vaid ettekäänet, milleks saab 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Eestit süüdistatakse neutraliteedi rikkumises. 24. sept 1939 esitatakse nõudmine lubada Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Ähvardused. 28. septembril 1939 kirjutatakse alla BAASIDE Vastastikune LEPING. abi kallaletungi korral Hoidutakse vastastikustest koalitsioonidest. Oktoobris algab Punaarmee sissemarss. Eestist algab baltisakslaste lahkumine. Soome NSVLi tingimustega ei lepi ning astub sõtta.
BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6
Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3. Miks oli Eesti sunnitud alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile NSV Liiduga?Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal? Kuna eestil jätkunuks sõjavarustust vaid paariks kuuks ning selle juurdevedu olnuks raskendatud ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Samal ajal vajas Orzel kaitset ja Saksamaa vallutas Poola ning maailma tähelepanu oli suunatud sellele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa
MRP tegi Nõukogude liidust ja saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1 sept tungisid saksa väed poolasse ja 17 sept ründas Poolat ka venemaa. Saksa kallaletund Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning prantsusmaa ja suurbritannia kuulutasid 3 sept saksamaale sõja. BAASIDE LEPING Kui maailmasõda puhkes, säilitas eesti valitsus range neutraliteedi. Hoiduti osaliselt isegi mobilisatsioonist. 15 sept tallinnasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Seda asuti interneerima, allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada eestit neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 26. sept andis Nõukogude Liidu
See oli Saksamaa esimene suur tagasilöök Teises maailmasõjas. 8. Baaside ajastu tänu Poola allveelaeva Orzeli põgenemisele süüdistati Eestit neutraliteedi rikkumises ja see andis võimaluse ultimaatumiks. 24.september 1939. a. esitati ultimaatum Eesti välisminister Selterile ja Eesti oli sunnitud lubama Venemaal baaside loomist oma territooriumile, sellega algas baasideajastu. 9. Orzeli juhtum Orzel oli Poola allveelaev. Põgenes Tallinna. Eestlased panid paar meest laeva valvama, kuid laev põgenes Rootsi. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises ja Venemaa esitas Eestile ultimaatumi (baasid). 10. Mannerheim'i liin Karjala kannusele rajatud Soome kaitseliin. 11. Barbarossa plaan Hitleri kinnitatud välksõjaplaan NSV Liidu vastu. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee kohe sõja algul sisse piirama ning
Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Baaside leping- Eesti vabariigi ja NSV liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.a 28.sept Eesti Vabariigi ja NSV liidu vahel Moskvas. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzel juhtum 1939. aasta sügisel.1939.a 18.okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast punaarmee baasidesse paigutamist ning sõja laevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamasse ei olnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see ei riiva mingil moel Eesti riiklikku korraldust. Talvesõda- Oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vabariigi vahel, osa II-st MS-st. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30.nov 1939 sõda kuulutamata Soome vabariiki
Nt tsehhi, ungari, poola alad. EESTI AJALUGU II MAAILMASÕJA AJAL Selle määras enamasti ära MRP lisaprotokoll. Eesti kuulutas end sõjas neutraalseks. II ms puhkemine tõi Eestisse esmatarbekaupade puuduse (sool, küünlad, tikud, petrooleum). Eesti toodangule (põllumajandus ja tööstus) kadus turg ja tekkis suur tööpuudus. NSVL süüdistas sept keskpaiku Eestit selles, et Eesti ei suuda tagada oma neutraalsust. See tekkis sellest, et Tallinnasse oli põgenenud Poola allveelaev Orzel (pärast Sm kallaletungi), kuid Eesti oli kohustatud Orzel relvistuda ning oma sõjaväe valve alla võtma. Eesti aga ei suutnud Orzeli valve alla võtta, kuna ööl vastu 18 sept Orzel põgenes. Samal ajal NSVL laevad ja lennukid rikkusid Eesti ja Venemaa vahelist riigipiiri. 24 sept otsustati sõlmida vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 2 punkti Eesti territooriumile taheti tuua NSVL sõjavägi ning sooviti saada Eesti territooriumil kohad, kus
alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti
Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000[viide?] Nõukogude Liidu sõdurit ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti
kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks sobivat ettekäänet. Selleks sai Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Kreml kasutas juhtunut selleks , et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. Eesti välisministrile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVL-e õiguse rajada Eesti aladele sõjalaevastiku baasid.Eesti idapiirile koondati väed. Tallinnas arutati Moskva nõudmisi ning otsustati pakt allkirjastada, sest sõdimiseks polnud piisavaid materiaalseid vahendeid ega välistoetajaid.
Balti riikide okupeerimine 1939-1940 · Autoritaarne riigikord. Kõik Eesti jaoks olulised otsused võeti vastu väga väikeses poliitikute ringis. · 23.09.1939 MRP · 15.09.1939 Tallinna sadama juures palus võimalust maabuda Poola allveelaev Orzel · 17.09.1939 Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata
1940. aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada interneeritud Poola allveelaeva Orzel iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus võitnud. Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl · Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba jõudu
aprill punaarmee ja USA vägede kohtumine Elbel, Berliin piiratakse ümber · 30.aprill Hitleri enesetapp o Uus saksamaa juht Dönitz · 1.mai berliin alistus · 8.mai saksamaa alistus Moskva ajajärgi oli 9.mai · 2. September 1945 jaapan alistus ( aga mitte jaapanlased) Eesti II maailmasõjas · 23.august molotovi-ripentovi pakt o Lepingu sala protokoll Neutraalne riik neutraalne riik sõjas, kes ei sõdi · ,,Orzel" poola allveelaev mis randus eestisse (laeval lasti öösel põgeneda) · 28.september 1939 baaside leping (eesti laseb enda maadele 25000 punaarmeelast) · 1939 sügis baltisakslaste lahkumine · 16. Juuni 1940 NSVL ultimaatum Eestile eesti pidi 100 000 sõdurit üle piiri laskma jms · 17.juuni 1940 nõukogude okupatsiooni algus A.Zdanov eesti ja nõukogude liitja · 21.juuni 1940 J. Varese valitsus (välismaailmale tundus kommunistide vastane
prantsusmaa, hitler valmistub dessandiks SB vastu, iingilse õhujõud võidavad lahingu, hitler saab esimese tõsisema vastulöögi. 1941 Hitler liidab ungari sumeenia ja bulgaaria, jugoslaavua alistamine, kreeka alistamine. Baasideleping Pärast poola vallutamist tõi NSV eesti piiri äärde sõjalaevastiku, et siis kui eesti baaside lepingust keeldub, on kohe hea sõda kuulutada. Ta blokeeris ka eesti mereteed, sest too oli andnud varju poola laevale Orzel. Venemaa tegi ettepaneku allkirjatstada vastase abistamise leping, millega taotleti luba luua riigi territooriumile vene sõjaväebaasid. Eestlased ei soovinud sõda ja kirjutasid alla ilma naaberrikidelt abi palumata. 28 september 1939 allkirjastati baaside leping ja venemaa esitas veel mõningaid nõudmiseid millest enam ei keeldutud, lubati , et baaside eestisse rajamine ei puuduta meie riigi iseseisvust mingil määral, kuid aimati, et see on algus, eesti riiigi kukutamisele. Talvesõda
Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke majandusraskusi. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltimaades sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Nüüd süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL-ile õiguse luua Eesti territooriumil sõjalasevastiku baasid. 25-26. septembril leiti Tallinnas, et Eesti ressursid NL-i vastu on väga nõrgad ja seepärast otsustati
Euroopa. Nõukogu Liidule Soome, Eesti, Läti, avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. idapoolne osa Poolast, osa Rumeenia aladest. 21. juunil organiseeris Zdanov Tallinnas peamiselt Eesti Vabariik jäi neutraalseks. Esialgu see Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega õnnestus, sõda mõjutas meid vaid majanduslikult. meeleavalduse, mille käigus dikteeriti Septembris aga saabus Poola allveelaev ,,Orzel" president Konstantin Pätsile uue valitsuse Tallinnasse, mille interneerimine heade suhete tõttu koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares venis. NSVL ületas septembris Poola piiri ja järgmisel ööl laev põgenes. (NSVL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises, ise rikkudes Eesti piire Inkorporeerimine merel ja õhus vabanduseks põgeniku otsimine). Juuli algul saadeti laiali riigikogu, kuulutati välja
Samal päeval sõlmiti mittekallaletungileping koos salaprotokolliga, millega Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid omavahel ära Poola, kumbki riik sai ca 190 000 km2. Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia arvati Nõukogude Liidu huvisfääri, septembris ,,ostis" Nõukogude Liit ka Leedu. 1. septembril 1939 algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti valitsus kuulutas välja neutraliteedi. Ööl vastu 15. septembrit jõudis Tallinna reidile Poola allveelaev ,,Orzel" 17. septembril alustas Nõukogude Liit sõjategevust Poola vastu. Allveelaev ,,Orzel" põgenes Tallinna sadamast. 24. septembril läks Moskvasse Eesti välisminister Karl Selter, et kirjutada alla kaubanduslepingule. Läbirääkimistel teatas välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov, et Eesti valitsus ei suuda omal maal korda hoida, niisugune juhtum nagu ,,Orzeli" põgenemine ohustab Nõukogude Liidu julgeolekut ja seetõttu tuleb Eestisse paigutada Nõukogude mere- ja õhujõud. 28
Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1. september - Saksa väed ületasid Poola piiri, algas II maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september - Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel. 27. september - Varssavi kapituleerus. Sõda Poolas oli lõppenud. 28. september - Saksamaa ja NSV Liit sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, mille salajase lisaprotokolliga muudeti osaliselt NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piire. NSV Liit sai Leedu, Saksamaa Varssavi piirkonna, mis esialgu oleks pidanud minema NSV Liidule. Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Eesti vastastikuse abistamise leping, millega Eesti territooriumile
o Genotsiid o Külm sõda o I MS kadunud põlvkond 10. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjused ja käik 19391940. Eesti okupeerimine ja sovetiseerimine 1940.- 41.a. Küüditamine. *EESTI 1939a SÜGISEL Rahvusvaheline olukord: 23aug1939 MRP 1sept Smaa kallaletung Poolale Eesti raskes välispoliitilises olukorras Sept keskel EV & NSVL läbirääkimised 15sept 1939 Tlna sadamasse Poola allveelaev Orzel Interneerimine neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine Baaside lepingu sõlmimine: 17sept 1939 NSVL Poolale kallale, Orzel põgenes NSVL süüdistused, et Eesti ei suuda end kaitsta Moskvasse nõuti kaubanduslepingut allkirjastama Selter (välisminister), nõuti vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist NSVL lennukid Eesti õhuruumi, laevad Soome lahes
Charles Atlas Louis Cyr Angus Graham Koca Yusuf Georg Hackenschmidt Georg Lurich Angus MacAskill Ivan Poddubniy Eugen Sandow Arthur Saxon Alexander Zass Tänapäeval: Jouko Ahola, Raimonds Bergmanis, Geoff Capes , Georges Christen, Dominic Filiou, Hugo Girard Mark Henry, Manfred Hoeberl, Terry Hollands, Svend Karlsen, Bill Kazmaier, Magnús Ver Magnússon Jesse Marunde, Travis Ortmayer Slawomir Orzel, Ted van der Parre, Johnny Perry, Phil Pfister Derek Poundstone, Mariusz Pudzianowski, Don Reinhoudt, Jamie Reeves, Glenn Ross, Zydrnas Savickas Magnus Samuelsson, Jon Pall Sigmarsson, Gary Taylor, Vasyl Virastyuk, Janne Virtanen, Bruce Wilhelm Mariusz Pudzianowski Mariusz Pudzianowski on Poola rammumees. Ta esimesed saavutused tulid juba 16 aastaselt. Ta tulemused paranesid igal võistlusel ja juba 2002.a. oligi ta maailma kõige tugevam mees.
7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millel oli veel salaprotokoll, mille järgi jagati mõjusfäärid maailmas. 1. september - Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel. 6 27. september - Kogu Poola oli vallutatud. Sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikkuse abistamise pakt, mille alusel toodi Eestisse 25000 punaväelast. 28. september - Saksamaa - NSV Liidu piiri- ja sõpruse leping (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poola, NSV Liit sai Leedu). 5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast
tühustada mere- ja maapiiri valvamist, kuid mobilisatsiooni välja ei kuulutatud kartes, et N Liit võib seda võtta sõja kuulutamisena. Sõja algusega kasvas ka N liidu julltumis. N Liidu lennukid hakkasid piiri rikkuma, eesti poolt oli antud käsk neid mitte tulistada. Millest said siis alguse N Liidu nõudmised Eestile? Üks peamsi põhjusi miks N Liit hakkas nõudma baase Eesti teritooriumile oli see, et 1939 aasta 15. septembril oli Tallinna sadamasse tulnud Poola allveelaev Orzel. Laevale tehti palju erandeid, lubades meeskonnal laeva jääda. Mõne päeva pärast Poola allveelaev kadus sadamast. See oli hea ettekääne N Liidule, et eEesti ei suuda oma territooriumi kaitsat. Punalaevastik saadeti Tallinna alla ja vene lennukid tiirlesid Soome lahe kohal. Kui Eesti Vabariigil olid olemas võimalused N Liidule sõjaliselt vastu hakata otsuastas Laidoner anda käsu neid mitte tulistada. Mulle jääb arusaamatuks mida Laidoner lootis, et vanelased lähevad ära
Hakati neid puruks pommitama. BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus
Toimus: 28.nov.-1.dets.1943.a. Osalejad: J.Stalin, W.Churchill, F.D.Roosevelt Otsused: 1) nn. II rinde avamine 2) USA ja Suurbritannia nõustusid tunnustama 1941.a. NSVLiidu piire Eesti 1939.a. sügisel Rahvusvaheline olukord ● 23.august 1939.a. MRP ● 1.sept.1939.a. Saksamaa kallaletung Poolale ● Eesti raskes välispoliitilises olukorras ● Sept.keskpaigas läbirääkimised Eesti Vabariigi ja NSVLiidu vahel ● 15.sept 1939.a. Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel ● Interneerimine - neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade äravõtmine ● Baaside lepingu sõlmimine ● 17.sept.1939.a. NSVLiit ründas Poolat, Orzel põgenes ● NSVLiidu süüdistused, et Eesti Vabariik ei suuda oma piire kontrollida ● Moskvasse nõuti kaubanduslepingut sõlmima välisminister K.Selter, temalt nõuti vastastikuse pakti sõlmimist
o Rommel kindral, kes sai Aafrika korpuse eesotsa ,,kõrberebane" kasutas ära oskuslikult tankiüksusi ning Ingl peamine tugipunkt, Egiptus, sattus ohtlikku seisu o Jõuti välja El Alameinini, edasi enam ei jõutud Olukord Eestis - Peale teadasaamist salajasest protokollis ei khtestatud kohe mobilisatsiooni tahtis olla erapooletu - Eesti olukorda mõjutas kõige rohkem MRP - Orzel- Poola allveelaev, mis palus luba maabuda Tallinna sadamas.(interneeriti) - Interneerima- neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine. 28. september 1939 aastal sõlmiti vastastikuse abistamise pakt NSVL'i ja Eesti vahel. - Vastastikuse abistamise pakti tingimused: o Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, otsese kallaletungi või kallaletungi
1938. aastal viidi läbi ka presidendivalimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, siis Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati ametisse K. Päts. Vaikiva ajastu e. esimese Eesti Vabariigi lõpp 28. septembril 1939. aastal surus NSVL Eestile peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril interneeritud Poola allveelaeva Orzel põgenemine. Moskva kasutas Orzeli juhtumit ja Venemaa teatas, et Eesti vaatleb Nõukogude laevastikku kui neutraalse riigi oma, tervitab jälitusaktsiooni Eesti vetes ja võtab ise tarvitusele kõik abinõud Poola piraatlaeva tabamiseks. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse
Allveesõda jätkus hooga sõja lõpuni, kuid ei suutnud liitlasi enam oluliselt ohustada. 1942-43 omandas järjest suuremat tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu. Pommitamine, hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riikide okupeerimine 1939-40 Baaside leping NSVL ja Eesti vahel Poola vallutamise järel koondas NSVL oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti rõhutas maailmasõja algul oma erapooletust. Olukorra muutus keerukaks Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Alveelaev põgenes Tallinnast. NSVL kasutas vahejuhtumit viimiseks oma laevastik Blati merele. Molotov esitas 24. sept 1939 nõudmise sõlmida NSVL-ga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis nõudmised vastu. NSVL hakkas Eestit süüdistama Vene laeva põhjalaskmises. Kreml nõudis et rajatavatesse baasidesse paigutataks 35 000 punaväelast.
väeosa, eesotsas-Charlerdi Goulle. 6. Saksa ründab nüüd Inglismaad. See oli õhusõda ja allveesõda. Inglased võidavad, kuna murravad saksa sõjakoodi Enigma lahti. Churchill tahtis ainult sõda saksaga, mitte mingeid kokkuleppeid. 7.NSVL novembris alustab sõda Soomega. 8.Itaalia ründab Kreekat. Saksa tuleb appi. Vallutatakse ära kogu Vahemere piirkond v.a Malta. Edasi egiptus, mida vallutada ei suudetud. Baaside leping-Orzel-saksa laev. 28,sept 1939-Eesti ja NSVL vahel. Vastastikuseabistamise leping. Eesti kirjutab alla, kuna NSVL ähvardab sõjaga ja Eesti kardab, et neil on tõsi taga, sest Soomele kuultas juba sõja. 1.Eesti laseb oma territooriumile rajada NSVL sõjabaasid(Narva, Tallinn, Saaremaa; Paldiski, Hiiumaa). 2.25000 Punaarmee sõdurit paigutatakse baasidesse.3.Eestil polnud enam võimalust NSVL eest ennst kaitsta. Talvesõda-1939 nov-1940 märts. Soome ei nõustu sõlmima NSVL
aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL vahel- Liitlaste Sõjaline Administratsioon teostas võimu seal 10. Oskab seostada Teist maailmasõda ja sündmusi Balti riikides 23.08.'39 MRP augusti EV valitsus teab ilmselt MRPst lõpp 17.09.'39 Allveelaev Orzel põgeneb Tlnast, NSVL viib vastuseks oma laevastiku Balti merele 24.09.'39 Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks 18.10.'39 Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus Kevad NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima '40 Juuni '40 Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt 14.06
Venemaa lubas tagastada Eestist väljaviidud kultuurivarad Eesti võlad Venemaa ees tunnistati olematuiks 1924. 1.detsembril tungis 300 relvastatud kommunisti Tallinnas kallale valitsusasutustele, kuid 20 tsiviilohvriga lõppenud intsident lõpetati veel enne, kui kommud jõudsid Moskvast abi paluda. II MAAILMASÕDA 1939-1945 eellugu: 23. augustil 1939.a. allkirjastati MRP 1. septembril algas II ms. septembris venitas neutraalne Eesti Poola allveelaeva Orzel interneerimisega, Nliit süüdistas. 28. september 1939. allkirjastati baaside leping, NLiidu sõjajõud olid juba Tallinna kohal ja piiridel. 18. oktoobril marssis vastavalt lepingule Eestisse 25 000 punaväelast. lääneriikidel polnud tahtmist Eesti saatuse vastu huvi tunda, aktiivne koostöö Läti ja Leeduga. kronoloogia: 1940. 14 juunil algas sõjaline agressioon Eesti vastu alla tulistati Soome reisilennuk. 16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks 17
Molotov-Ribbentroppi pakt o 23.augustil.1939 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungilepingu. Mille salajase lisaprotokolliga läksid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia NSV Liidu ning Leedu Saksamaa mõjusfääri. (28.sept. täienduslepinguga sattus ka Leedu NSV Liidu mõjusfääri). Poola jagati omavahel. o II MS säilitasid Balti riigid neutraliteedi. Esialgu põhjustas see ainult majanduslikke piiranguid. o Poola allveelaev ,,Orzel"i saabumisega Tallinnasse, süüdistas NSV Liit Eestit neutraliteedi rikkumises, kuna nemad olid Poolaga sõjajalal. Sellega nõudis NSV Liit vastastikkuse abistamise pakti sõlmimist ja Punaarmee baaside loomist Eesti pinnal. Keeldumisel ähvardas Moskva kasutada jõudu ja koondas hoiatuseks piirile Punaarmee. Kuna Eesti oli võimetu ennast kaitsma, võttis Eesti valitsus nõudmised vastu ja 28. sept allkirjastati vastastikuse abistamise pakt.
Nõukogude Liit, omavahel Ida-Euroopa. Seda kokkulepet võib pidada viimaseks sammuks Teise maailmasõja puhkemisel ning see määras ära järgnevateks aastakümneteks hulga riikide, sealhulgas Eesti saatuse Euroopas. Saksamaa sai võimaluse alustada sõda Poolaga, millega vallandus 1. septembril 1939 Teine maailmasõda. 17. septembril ründas Poolat ka NSV Liit. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev "Orzel". Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda eraldama ja kinni pidama, kuid Eesti sõjaväelaste sümpaatia tõttu poolakate vastu venisid need tööd lubamatult kaua ning järgmisel ööl põgenes allveelaev Tallinnast. NSV Liidu juhtkond süüdistas Eesti valitsust põgenemise mahitamises ja neutraliteedi rikkumises. Eesti püüdis süüdistusi tõrjuda, kuid NSVL korraldas Eesti piriidel uusi intsidente ja nõudis baaside lubamist riigi territooriumile. 22
annaabi.ee 
