Eesti lipu seadus kuulutati välja 5. aprillil 2005. aastal. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Lipp võib olla heisatud ka alaliselt, kuid pimedal ajal tuleb see siis valgustada. Lipupäevadel heisatakse Eesti lipp meie ajaloos toimunud oluliste sündmuste või tähtpäevade äramärkimiseks. Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal. Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust. Leina väljendamiseks heiskame lipu leinalipuna. Lehviva lipu langetamine väljendab leina, samas on lipu väljapanek austusavaldus lahkunule
Vabariigi aastapäev 1. Loe. Inimeseõpetuse tunnis rääkis õpetaja eesti riigi tunnustest ehk sümbolitest. Igal riigil on oma lipp, vapp, hümn. Eesti vapil on kolm lõvi. Eesti lipp on kolmevärviline. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, rahvuslill on sinine rukkilill. 24. veebruaril on vabariigi aastapäev. See on Eesti riigi sünnipäev. Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik
Nõukogude Liitu inkorporeerimisega 6. augustil 1940. aastal. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1
juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september teadmistepäev ,novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Hesikamise ja Langetamise ajad Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Heiskamise viis Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast.
jaanuarist 2006. a ,,Eesti lipu seadus", mis võeti vastu 23. märtsil 2005. a ning on ajalooliselt väljakujunenud hea tava. Seaduses on antud Eesti lipu kirjendus ning sellega sätestati esmakordselt mõiste ,,Eesti lipp" riigilipu ja rahvuslipu tähenduses. Seadusest leiab veel Vabariigi Presidendi lipu jt erimärgiga lipud. Seaduses märgitakse ära ka riigilipu värvuse ja mitmed üksikasjalikud juhised lipu kasutamise kohta (lipupäevad, lippude heiskamise ja langetamise ajad jms). 3 EESTI LIPU ETALONKUJUTIS JA KIRJELDUS Eesti lipu heraldiline kirjeldus Eesti lipu lipuväli on põigiti jaotatud sinise, musta ja valgega (pilt 1 ja 2). Eesti lipu tehniline kirjeldus Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 11:7 (pilt 1) Pilt 1. Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord (http://www.riigikantselei.ee/). Pilt 2. Eesti lipu värvid (http://www.riigikantselei.ee/). 4
ava dm etsa s KARU METSSIG A JÄNES REBANE Ke s ta on ? Kes on p ildil ? ELS § 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg (1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. i ks ? a? M kaas t ka l e a ma v õ t t mid a MA
täites võib igaüks heisata Eesti lipu sagedamini kui seaduses on sätestatud. Näiteks sätestab seadus, et iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvuspäeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel. Eesti lipp on nii riigi- kui rahvuslipp, seetõttu tuleb seda kohelda austuse ja väärikusega. 2.1 Eesti lipu heiskamise õigus Igaühel, nii füüsilisel kui juriidilisel isikul on õigus heisata Eesti lipp. Põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumite, maavalitsuste ja omavalitsusorganite hoonele heisatakse Eesti lipp alaliselt. Muud riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud heiskavad Eesti lipu lipupäevadel. Eraisikud võivad lisaks lipupäevadele heisata Eesti lipu isikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.
juuni võidupüha (suvepüha) Ø 24. juuni jaanipäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha (talvepüha) Ø 26. detsember teine jõulupüha §2 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev maikuu teine pühapäev emadepäev 14. juuni leinapäev 20. august taasiseseisvumispäev 2. november hingedepäev novembrikuu teine pühapäev isadepäev 16. november taassünnipäev Riigilipu heiskamise päevad 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kohustuslik) 14. märts emakeelepäev mai teine pühapäev emadepäev 9. mai Euroopa päev 4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) 23. juuni võidupüha (kohustuslik) 24. juuni jaanipäev 20
Järgnesid Tartu X levimuusikapäevad, kus kõlas Alo Matiiseni viis isamaalaulu ning sini-must- valge lipp lehvis juba üsna julgelt. Tõeline vabanemine saabus 1988.a. juunikuus. Nüüdseks oli raskuspunkt lippude väljatoomisel kandunud Tallinnasse - öölaulupidudel Lauluväljakul, Tallinna vanalinnapäevade mitmetel üritustel, 17.juunil Lauluväljakul toimunud suurmiitingul - kõikjal oli sini-must-valge lipp kohal, kandes endas sõnumit, mida viidi laiali üle Eesti. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20
1. tervitasisega 2.enese tutvustamisega Millal võib ühepoolselt kõne lõpetada? Hea sõber, tuttav Ametikohtumised saab jagada nelja rühma nimeta kaks. 1.vestlused 2.nõupidamised Mitu cm lauapinda tuleks ametikohtumistel arvestada igale osavõtjale? 50cm Koosoleku sobivaim pikkus? 1,5h Koosolekul toimuva kohta koostatakse üks dokument, mis on selle dokumendi nimi?protokoll Nimeta kolm lepingu liiki. 1. äirleping 2. tööleping 3. rahuleping Nimeta kolm Riigilipu heiskamise päeva (lipupäeva). 1. jaanipäeev 2.iseseisvusäev 3. emakeelepäev Riigilippu rahvuslipuna ei langetata..jaanipäeval......................................... (millal?) Kutse peaks sisaldama järgmist informatsiooni. 1. kutsuja 2. üksi või kaaslasega 3. põhjus 4. aeg 5. riietus Mida tähendab? avec-kos kaaslasega R.S.V.P.-oma tulekust või mittetulekst tuleb teatada Kuidas liigitatakse vastuvõtud? 1. 2. 3. Kirjelda mis on Brunch? Hiline hommikueine
ning sini-must-valge lipp lehvis juba üsna julgelt. Tõeline vabanemine saabus 1988.a. juunikuus. Nüüdseks oli raskuspunkt lippude väljatoomisel kandunud Tallinnasse - öölaulupidudel Lauluväljakul, Tallinna vanalinnapäevade mitmetel üritustel, 17.juunil Lauluväljakul toimunud suurmiitingul - kõikjal oli sini-must-valge lipp kohal, kandes endas sõnumit, mida viidi laiali üle Eesti. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 1. jaanuar - uusaasta; 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 16. veebruar - Leedu iseseisvuspäev; 4) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 5)14. märts - emakeelepäev; 6) 1. mai - kevadpüha; 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev; 8) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna); 9) 23
Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhiseid väliminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga. VIII Eesti lipu kasutamine laualipuna Laualipp on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise
EÜS-i liikmed otsustasid lipu pühitseda Otepääl 3-5. juunil 1884. Sõideti toolvankriga, kuhu mahtus lisaks 2-le kutsarile ka EÜS-i kõik liikmed: 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. 6km enne Otepää kiriklase jõudmist pandi lipp tuulde lehvima. Peale pühitsemist peideti lipp taas ning jäeti oma aega ootama. Lipp 20. Sajandi esimesel aatsakümnel Lipule oli kujunenud rahvuslipu tähendus. Võimud ei tunnustanud sini-must-valget lippu veel täielikult. Võõrvõimud keelasid rahvuslipu heiskamise. Samuti polnud endiselt lubatud peo juhtidel kanda sini-must-valgeid särpe. Riigilipuks saamine 24. veebruar 1918. a - Sini-must-valgete lippude lehvides kuulutati välja esimene iseseisvuse põhidokument. Peagi surus saksa okupatsioon lipu taas põranda alla. 21. november 1918. a tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu riigilipuks. 27. juunil 1922. a kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu sini-must-valgele lipule seadsandlikul teel riigilipu staatuse.
Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. a. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta; riigilipu seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. aastal. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Eesti riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil)ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
streigilaine,mis leidis asset 1989.a suvel.Seadus sätestas põhimõtte,et valida saavad kodanikud,kes valitava nõukogu territooriumil elanud vähemalt kaks viimast aastat või Eesti NSV-s kokku viis aatat. *24 veebruar,1989.a-kodanike komiteede liikumine-liikumise algatasid ERSP,Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit.1989.aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi selgemalt rahvuslikud jõud,kes olid rahvuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu jätkuva okupatsiooni tingimustes,ning selle vastukaaluks algatasitki need organisatsioonid selle liikumise.Eesmärk oli selle poliitilise liikumisega Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.Kõigepealt aga tuli selle eesmärgi elluviimiseks registreerida Eesti Vabariigi kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel.Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani-Eesti Kongressi. Moskva järelandmised: *1989
4. Muudel avalikel üritustel. 5. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 6. Karksi valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujal selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 7. Karksi valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga 7 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_valla_lipp 7 TALVISED VAATED Teringi raba8 Karksi ürgorg9 8 https://www.karksi.ee/index.php?
toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. 2.3. Heiskamine Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Maavanema korraldusel võidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mõne kohaliku tähtsusega sündmuse puhul. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp ) 5
vastupanu oli lootusetu, andsid need lahingud aega inimestel põgeneda üle mere. 1944 aasta septembris kulmineerus Suur põgenemine, milles kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Viimasena, pärast ohvriterohkeid lahinguid, vallutati punaste poolt Sõrve poolsaar. Kuigi 1944 veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille abil prooviti teha katse taasiseseisvumiseks, ei suudetud peale 20. septembril Pika Hermani torni sinimustvalge lipu heiskamise midagi suuremat korda saata. Nimelt pidas Saksa väejuhatus Tallinnas toimuvat iseseisvuskatset mässuks ja surus selle tulevahetuse käigus alla. 21. septembril sisenesid Tallinnasse juba aga punaarmee tankid. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi- 280 000 inimese- võrra. Täielikult hävitati Narva, ülisuuri purustusi oli Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas.
Kodanike komiteede liikumine, kirjelda 1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24.veb iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor. Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäeva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud. Organiseerusid rahvuslikud jõud, kes olid rahuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERPS, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit 24.veb välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine, mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle poliitilise liikumise eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani- Eesti Kongressi
Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele võõi hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimiste päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga. 7 4. LIPUPÄEVAD Eesti lipu seaduse järgi on lipupäevad: 3.jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2.veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 24.veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 14.märts emakeelepäev;
01.2006 Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni · Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00 ja langetatakse päikeseloojangul. · Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri (02.07.2009) Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus · Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ja head tava. · Iseseisvuspäeval (24.02), võidupühal (23.06) ja taasiseseisvumispäeval (20.08) heisatakse Eesti lipp kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel. Eesti lipu heiskamine alaliselt · Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli,
(1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis (3) Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. (5) Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal. §6 Lipupäevi on 14. § 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg (1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (3) Eesti lippu ei langetata jaaniööl. § 9. Nõuded heisatavale lipule (1) Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. (2) Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. (4) Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu
liiduleping. Moskva reageering 16. novembri otsusele oli valuline ja eitav. Eesti NSV Ülemnõukogu otsused tühistati, kuid Eestis seda ei aktsepteeritud. *Iseseisvuse ettevalmistamine 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. 1989. aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi selgemalt rahvuslikud jõud, kes olid rahvuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu jätkuva okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERSP, Eesti muinsuskaitse selts ja Eesti Kristlik Liit 24. veebruaril välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine, mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõigepealt tuli aga selle eesmärgi elluviimiseks registreerida EV kodanikud omaaegse kodakonsusseaduse alusel
annaabi.ee 
