piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel
27 - 4 892 685 ² - 500 852 385 - 116,4 /² - 82 476 000 - 60 144 000 - 59 251 000 - 57 423 000 - 41 060 000 - 1 323 000 1206 /² 378 /² 333 /² 243 /² 230 /² 32 /²
teiste ristisõdijatega omaenese linnuse vastu sõjaretkele. Viimast rõhutas oma kroonikas ka Henrik, esitades nõnda näite sellest, kuidas tuleks alati õigele usule truuks jääda. Ristisõdijate ülekaalukal väel õnnestus linnus peagi vallutada ning seejärel süüdati see põlema. Milline osa selles oli täpselt Kaupol, jääb Henriku jutustuses ebaselgeks. Turaida linnust ei ehitatud üles enne, kui alles 1214. aastal, mil piiskop Albert alustas sinna kivilinnuse rajamist. 1206. aasta järel olid kõik liivlased sunnitud Riia kiriku ülemvõimu tunnustama, kuid uus katse sellest vabanemiseks tehti juba 1210. aastal. Kaupo osalemine Riia kaitsmises ja Ümera lahingus. 1210. aastal kogunesid liivlased ja kuralased Riia linna alla ning püüdsid seda vallutada. Kaupo viibis koos lähikondlastega linnas ning aitas seda enda ristiusu maha pesnud suguvendade vastu kaitsta. Samaaegselt piirasid eestlased Võnnu linnust. Seetõttu liikusid
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa ordu...
ristiusustamisel. Mille poolest need erinesid? 3. Millised sammud aitasid 13. sajandi alguses kindlustada ristisõdijate positsioone Vana-Liivimaal? Selgita. Mõõgavendade ordu rajamine. Sest ordu oli selleks, et Liivimaal viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi ega sõltutaks ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. 4. Millal tegid taanlased esimese katse Eesti aladel kanda kinnitada? Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206. Polnud edukas, sest taanlased maabusid Saaremaal ning ehitasid sinna linnuse, kuid olid mõne aja pärast sunnitud selle saarlaste pidevate rünnakute tõttu hülgama ja maha põletama. 5. Milline tähendus on 1210. a Ümera lahingul eestlaste võitluses ristisõdijate vastu? Võit sakslaste üle tõstis eestlaste moraali ning näitas, et uued vallutajad pole võitmatud. 6. Mis sundis sõdivaid osapooli 1212. aastal sõlmima kolmeks aastaks Toreida vaherahu
Must auk Musta augu olemus ülisuuregravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast lõkspinnast ükski osake välja ei pääse Ajalugu 1783 John Michelle musta augu idee 1796 Pierre-Simon Laplace mustade aukude võimalikkus 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria Karl S. Schwarzschildi keeris 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius 1963 Roy Kerr lahendus pöörlevale mustale augule 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X-1 1974 Stephen William Hawking Hawkingi kiirgus Omadused Allubkõigile füüsikaseadustele Pinnagravitatsioon on kogu sündmustehorisondis konstantne Mass ja suurus on võrdelised (Valgetel kääbustähtedel või neutrontähtedel pöördvõrdeline) Füüsikalised omadused: Mass Elektrilaeng Impulsimoment Liigitus Füüsikaliste omaduste järgi: Schwarz...
PÜHAK DOMINICUS Koostaja: Klass: Pühaku lugu · Domingo Guzman · Sündis aastal 1170 Hispaanias · Õppis Palencia ülikoolis · Võitluses ketserluse vastu · Pani aluse roosikrantsile ehk palvehelmetele (kasutatakse palvete loendamiseks) · 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. · Dominikaanide hüüdnimi "Issanda koerad" · Suri 6. augustil 1221 Bolognas Kuulutati pühakuks 3. juulil 1234 Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal astronoomide kaitsepühak atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. pühakupäeva on 8. august. KUJUTAMINE KUJUTAVAS
1546 III 2 1172 + 26 + 26+1 43,011 41,839 1097 + 26 + 27 3 1146 41,866 1071 Vp1 1206 - 109 41,730 IV 3 1215 - 106 - 107+1 43,081 41,866 1301 - 108 - 106 4 1321 41,760 1409
TsINGIS-KHAAN Temutsin (1155 või 1162 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid. Tsingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid. Pärast Tsingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei. Mongolid peavad Tsingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks.
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5. Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses?-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wi...
hoolitseti haigete eest. Araabia keemik al-Kindi uuris välja, miks on veinil joovastav mõju. Ta kuumutas seda jooki spetsiaalsetes pudelites. Alkohol aurustub madalama temperatuuri juures kui vesi ja oma primitiivse destileerijaga oli ta esimene, kes puhta alkoholi eraldas. Sellega tegi ta edusamme nii mitmeski valdkonnas meditsiinis, kosmeetika- ja parfüümitootmises. Juba 13. sajandil kasutasid moslemid mehhaanilisi abivahendeid. 1206. aastal valminud raamat kirjeldab al-Jazari 50 erinevat mehaanilist seadet, mille hulgas oli inimesesarnane robot, mis serveerib teed. Teine aparaat kujutas endast nelja mehhaanilise muusikuga aparaati, mida kasutati meelelahutuseks. See oli programmeeritud mängima üle 50 erineva meloodia. Euroopasse on ka jõudnud Lähis-Ida päritoluga pille rahab ja lauto. Moslemid hakkasid 7. sajandil kasutama veskite jõuallikana tuult. See oli vajalik, nagu
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pe...
Lüiasaamine muistses vabadusvõitluses, kui pöördepunk eestlaste jaoks. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad...
Eestlased on läbi sajandite olnud kange rahvas ning vaenlastele vastu hakanud, kuid mitu korda pidi ka kaotaja rolli jääma ning võõra võimu all kannatama. Erand pole ka 13.sajandil toimunud muistne vabadusvõitlus, kus eestlased sõdisid Riia piiskopi, Taani, Rootsi ja Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele. Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206/1208-1227. aastad mida loetakse muistse vabadusvõistluse ajavahemikuks on piisavalt pikk, et üht väikerahvast läbi kurnata. Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda. Esiteks tuli mängu katk, mis laas...
3. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti nin...
seotud mõistet aga pole. Seetõttu on ka muistne vabadusvõitlus üldiselt kasutusse jäänud. Problemaatilised on ka 'muistse vabadusvõitluse' piirid, sest need on antud vaid ühele allikale, Henriku Liivimaa kroonikale tuginedes. Ehkki tolle aja kohta äärmiselt täpne, on selles ka tõsiseid moonutusi, eriti taanlaste tegevuse koha pealt, kelle vastu kroonika suures osas suunatud oligi. On teada, et taanlased korraldasid vallutusretke Saaremaale juba 1206. aastal, kuid said lüüa. Nii võiks ka seda sündmust lugeda sõja alguseks Eestis. 1227. aasta on loetud võitluse lõpuks seetõttu, et Henriku kroonika sama aastaga lõppeb. Kuid on teada, et juba sama aasta teisel poolel tõusid järvalased ja virulased taanlaste vastu üles ning Lääne- ja Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel alles 1233. aastal. Nii on võimalik, et kuni selle aastani polnud sakslastel ega taanlastel võimu Lääne-Eesti üle. Eellugu
Eestimaalaste allajäämine 13. sajandi alguseks läks maapind eestimaalaste jaoks ennekõike tuliseks, oli alanud risitsõdade ajastu. Kristliku maailma piire taheti laiendada, paganlus taheti välja juurida, sakslastest kaupmehed ihkasid oma mõjuvõimu itta laiendada - see kõik pani alguse 1206. aastal eestlaste muistsele vabadusvõitluse. Eestimaalased olid varemgi võõrvõimudega sõdinud, miks jäid nad aga seekord kaotajateks? Paarikümne aasta jooksul tuli vastu seista sadadele rüüsteretkedele, mis vähendasid märgatavalt eestlaste vastupanuvõimet. Eestimaal olid eelnevate aastate jooksul valitsenud mitmed valitsejad. Eestimaalased olid majanduslikult kui ka moraalselt kurnatud ning see võis ka olla põhjuseks, miks ei suudetud tulemuslikult ristisõdijatega sõdida.
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused...
400 772 527 552 626 542 360,0 600 1222 804 850 967 830 560,6 800 1704 1093 1160 1335 1130 767 1000 2202 1394 1478 1725 1436 984 1200 2717 1695 1800 2131 1754 1206 1500 3504 2164 2294 2779 2239 Arvutused 200°C juures Õhu entalpia Suitsugaaside entalpia =1 Suitsugaaside entalpia Suitusgaa Õhu Suitsugaaside side entalpia entalpia =1 entalpia Hg 200 2478,51 2915,31 3039,23 400 5050,19 5977,35 6229,86 600 7733,69 9187,87 9574,55
Muistne vabadusvõitlus Getter Orav 11.kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopko...
ega tema hiiglama suurt varandust. Sellest tulenevalt püstintangi küsimuse: kus puhkab Tsingis- khaani ja mis veel tähtsam kus on see meeletu kogus kulda ja muid väärisasju? Tsingis-khaani algus aastad Tsingis-khaan sündis aastal 1155 või 1162. Juba teismeliseeas tuli tema imepärased valitsemis ja juhtimis oskused välja. Mil ta juhtis mitmeid sõjaretkeid teiste hõimude vastu. Tsingis-khaan oli purustanud 1204. aastaks enamik talle vaenulike mongoli hõime. 1206 sai ta hõimude suurkogult ülemvalitseja tiitli, siis võttis ta ka endale nimeks Tsingis-khaan (ookeaniliste alade valitseja). Enna oli ta kandnud nime Temudzin.Tsingis-khaan jagasmongolite ala tuhandeiks, iga üks pidi andma sõjaväkke 1000 ratsaniku. Nendest rajas ta enda isikliku 10000-mehelise sõjaväe. Juba 1207. aastal alistas ta Lõuna-Siberi, aasta hiljem Lääne-Siberi.1 Tshingis-khaani vallutus retked 1211-1215 aastatel vallutati Hiina
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2....
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Taani ja Rootsi sõjategevus Eesti alal Taanlaste esimene katse Eesti alad vallutada 13 sajandi alguses Taani peamiseks eestlastevastase ristisõja õhutajaks sai Lundi peapiiskop Andreas Sunesen. 1206. aastal saadi vallutamisele paavsti õnnistus ja algas suurem sõjakäik eestlaste vastu, ettekäändeks oli saarlaste röövretke eest, mis oli aastal 1203. Taanlased maabusid Saaremaale, kuhu nad ehitasid linnuse, kuid olid mõneaja pärast sunnitud selle hülgama ja maha põletama saarlaste pidevate rünnakute tõttu. Taani esimene üritus oli täielik läbikukkumine seega nad hoidsid mitu aastat Eesti aasjadest eemal. Andreas Sunesen Taani vägede saabumine Tallinna 1219.a alguses üllatusretk leedulaste poolt Kesk-ja Lääne-Eestisse. Rüüsteretked merejää piirkonnas, külm tekitas ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud...
Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhar...
RÕNGU KESKKOOL AFGANISTAN Referaat Rõngu 2009 Sissejuhatus Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme. Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vkhni koridor. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Sisukord 1.Üldandmed ja kaart............................................................................... lk.3 2.Kliima..................................................................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mongoolia REFERAAT nimi 11k 2 Tallinn 2009 3 4 Sissejuhatus Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on Mongoolia, mis on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik. Mongoolias on elanikke umbes sama palju kui Lätis. Pealinn on Ulaanbaatar. Pealinnale lisaks on veel mõned pisemad jurtakülad ja piirilinnad ning üüratult vaba ja metsikut loodust. Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid,ehk rändrahvad(karjused). Kesk- Aasias. 1206. aastal valiti pealikuks Tsingis khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast. Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesi...
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS Referatiivse töö koostaja: 2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Do...
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...
tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse khaanide ja teiste ülikute juhtimisel.Järgnesid edukad vallutusretked.Esmalt ründasid mongolid Hiinat.Lääne pool rünnati rängemalt islamimaid. Rünnati Vene vürstiriike ning pärast nende alistamist jõuti Kesk-Eur ning Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold ...
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
Eesti keskaeg Liivlaste ja latgalite alistumine Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste pool...
Ristirüütlid võisid kaotada lahinguid. Nad võisid kaotada isegi hävitavalt ja nad võisid kaotada mitterüütlitele, kaasa arvatud nõndanimetatud paganad. Ent millisel määral oleks Madisepäeva lahingu teistsugune tulemus muutnud ajaloo kulgu, seda me siiski ei tea. 3. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Kui 1216 ründas Ugandit Pihkva vürst, taotlesid ja said ugalased sõjalist abi sakslastelt. Teised maad otsisid liitu venelastega, taotlesid abi Novgorodilt. Nad kogusid 6 maalt 6000- mehelise maleva, mille ülemjuhataja oli Sakala vanemaid Lembitu. 4. Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 5. Ristiusu levitamine, alade vallutamine, eestlastel vabaduse saavutamine.
Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse. <- Valdemar II pitsat Dannebrog langeb taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil, 1219. Kunstnik Christian August Lorentzen (1809). Maal asub Taani Riiklikus Kunstimuuseumis Paavst tegi Valdemarile ettepaneku minna Taani vägedega ristisõtta Palestiinasse, kuid kuningas eelistas lõpule viia Eestimaa vallutamise,
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
Muistne vabadusvõitlus Eellugu 11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. R...
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...
Renessansi kirjandus 1. Seletada mõisted grotesk, minajutustus, indulgents, ketser, rüütliromaan, pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism. Humanism - on inimese ja inimlikkuse väärtustamine Petrarkism - on Petrarca luulekunst ja armastusfilosoofia Poeem - Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Lindprii - tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist ...
Liivimaa ristiusustamine 1140 hoogustus sakslaste ja taanlaste sõjategevus paganlike slaavlaste vastu. Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased. Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi us...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu...
Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurema turvalisus ja paremad kauplemis võimalused. Liivlaste alistamine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõõgavendade ordu juhrimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda pool võita osa liivlasi ja nende vanema Kaupoga. Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206.-1207. aastal. Pärast seda toimus ulatuslik ristimine ja liivlaste aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord. Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu
Valem kehtib koertele 2-45 kg. Sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest – ainevahetuskiirus, suurus, vanus, toidu koostis jne jne. ME ( kcal ) =30 x kehamass ( kg ) +70=30 x 20+70=670 kcal (Lisaks sellele veel BE – baasenergia (pärast seedimist) ja SE – säilitusenergia) Huvitab aga ööpäevane energiavajadus, kus K on koefitsent sõltuvalt aktiivsusest. 1,8 = steriliseerimata täiskasvanu MEpäev=K x PE=1,8 x 670 kcal=1206 kcal Kuivtoidu kogus: 1206 kcal kg 350 g =0,3496 = kcal p p 3450 kg 7 Arvutused toimuvad analoogselt kodutoiduga, kuid sel juhul tuleb kasutada kõrgemaid Atwateri kordajaid, sest tegu on kvaliteetsema toiduga. Leida energiasisaldus SV, R ja V arvelt ning arvutada päevane kogus arvestades osakaalu. Süsivesikute puhul kuumutada ja blenderdada, et see ka imenduks.
aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette esimese sõjaretke Eestisse. Samal ajal rüüstasid Virumaa randa ka sakslased ja rootslased. 1206. aastal tungis Saaremaale taanlaste vägi, kes üritas sinna edutult linnust rajada. Aastal 1200 jõudis koos 500 ristisõdijaga Liivimaale piiskop Albert, kes ehitas Väina jõe suudmesse Riia linna (1201) ning asutas Mõõgavendade ordu (1202). 1203. aastal ründasid Riiga suunduvad saksa ristisõdijad Ojamaal (Gotland) Taanist rüüsteretkelt naasvaid saarlasi. Mõõgavendade ordu abiga alistati ja ristiti Väina ning Koiva ääres elanud liivlased, eesotsas
Sinna kogunesid kõik ümberkaudsed hõimlased ja teised, et liituda venelastega. Meelis on nende peale tõsiselt vihane. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Kõik linnuses olnud varad rööviti, inimesed tapeti ja hooned põletati maani maha. Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma. Lindanise lahing Taani kuningas Voldemar II oli esimese katse Eestimaal alasid vallutada teinud 1206. aastal, mil ta proovis ebaõnnestunult kanda kinnitada Saaremaal. Sõjaväega Eestimaale tungimise plaan kerkis taas päevakorda 1218. aastal, kui kuningaga kohtusid Riia Piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja Zemgale piiskop Lippe Bernhard. Riiast lähtunud ristisõda oli Eestimaal põrkunud eestlaste ja neid toetama asunud Vene vürstide tugevale vastupanule, mistõttu pidasid piiskopid vajalikuks leida endale uusi liitlasi
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
- Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas-eestlased, lätlased, leedulased. - Soov hõivata kaubandusmonopool Venemaaga - Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatus vahendeid maad ja sõjatulu - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada 3. -Kirjelda liivlaste ristiusustamist 2p Kui 1206.-1207. a liivlaste vastupanu rauges, siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 4. Mis oli Madisepäeva lahingu tulemus? 1p Lahing lõppes eestlaste allajäämisega, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 5. Nimeta Madisepäeva lahingu aasta.1p 1217 aastat 6. -Nimeta Ümera lahingu aasta 1p 1210 a. 7. -Nimeta vähemalt 5 eestlaste kaotuse põhjust muistses vabadusvõitluses 5p
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
aastal : Palermo linnas asuva tsistertslaste mahajäetud kloostri ja maavaldused Apuulias. Orduvennad asusid seega Sitsiiliasse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused : orduvennad olid vabastatud enamikust Sitsiilia kuningriigis kehtivaist maksudest ning nende üle ei võinud kohut mõista keegi peale nende meistri Palermos. Aastatel 1202 – 1206 oli ordul endiste väepealike Wilhelm Capparone ja Dipold von Schweinspeunti suur poolehoid. Neil oli mõjuvõimu Saksa – Rooma keisri Heinrich VI ja tema järglase keiser Friedrich II juures. Aastatel 1208–1214 ei lisandunud ordule keisri poolt orduvendadele ühtegi privileegi, kuna keisrivõimu pärast toimus võimuvõitlus Otto IV ja Friedrich II vahel. Olukord paranes, kui keiser ja paavst asusid ette valmistama Seitsmendat ristisõda.
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
