Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine (0)

24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid – Stalin 1928-1953 (1944-1953)
*Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui „sõja võitjat“
*5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale
* Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel.
*ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle.
*ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs – juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm , aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest.
*1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe „ Kommunist “ toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär.
*Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk.
*ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest.
*ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 „juunikommunist“ Arnold Veimer.
*Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus.
*Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares - Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi.
*ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes „juunikommunistidest“, korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest . 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader loovutama oma positsioonid ENSV võimuhierarhias.
* Moskva korraldusel muudeti Eesti piire ja haldusjaotust. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastuloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad oli Eesti endale saanud Tartu rahuga. ENSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus .
*1945. a. jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Valdades loodi külanõukogud.
*1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud said ainsateks kohalikeks võimuorganiteks.
*Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine ning maakonnad kaotati ja nende asemel moodustati 39 maarajooni.
*1952-1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks.
*Vägivallapoliitika oli suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu, eesmärgiga allutada kõik oma kontrollile .
*Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja täideviijaks julgeolekuorganid: nii sise- kui riikliku julgeoleku ministeerium .
*Palju eestlasi suhtus NSV võimu taastamisse negatiivselt. 1944-1953 toimus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikidele.
*Pärast sõda jäi metsadesse veel palju Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinuid, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest põgenenuid. Kokku oli neid 30000 , aktiivseid relvavõitluses osalejaid 10000. Toimusid nende massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse.
*Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid . Kohalikud elanikud varustasid metsades olijaid toiduga, andsid peavarju ja jagasid infot. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi, hävitus(rahvakaitse)pataljone ja nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti poode, meiereid ja talusid.
*Nende välja meelitamiseks kuulutasid NSV võimud välja amnestiaid, mille peale paljud vangistati. Lisandus vaimne vägivalg, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuurisfääri tasalülitamiseks.
*Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. a. toimunud massiküüditamisega: ööl vastu 26. märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest.
*NSV võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi ning kohalikke nõukogude aktiviste.
*1949. a. toimunud küüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu.
*1950. aastaks surus NSV võim relvastatud vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas, et Eesti ei alistunud võitluseta.
*ENSV sisepoliitilise arengu üheks tunnuseks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu, kes olid eestlaste verivaenlased.
*EV aegsetele loovharitlastele hakati külge kleepima kodanliku natsionalisti silti.
*Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel.
*1949 saadeti kõrge parteikomisjon ENSVsse kontrollima tippjuhtkonna tööd (arvati, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist), komisjoni aruande põhjal võeti Moskvas vastu eraldi otsus vigadest ja puudustest EK(b)P juhtkonna töös.
*1950 märtsis tuli kokku EK(b)P VIII pleenum , et kõik läbi arutada ja olukorda parandada. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas ja puudulikus kaadrivalikus.
*Laussüüdistuste pärast Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Päll asendati Jakobsoniga.
*VIII pleenumi tagajärjeks oli suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Paljud juhtpoliitikud ja „ juunikommunistid “ arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse.
*EK(b)P VIII pleenumi tagajärjel ENSVs said võimule Venemaa eestlased, süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus , valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
25. ENSV sõjajärgsed aastad: sundindustrialiseerimine ja – kollektiviseerimine
*EV majanduseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandussüsteemi lammutamine algas nõukogude esimesel aastal ja purustati sõjajärgsel perioodil, kui NSV võimuga kaasnes stalinlik majanduspoliitika . Selle majanduspoliitika tunnusjoonteks olid forsseeritud industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine pea kõikidel elualadel.
*Rasketööstusele analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses ENSVs, kus selle põhitandriteks kujunesid põlevkivi-, masina- ja kergetööstus.
*1945 võttis NSVL Kaitsekomitee vastu määruse, mille kohaselt hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas laiendama põlevkivitööstust.
*ENSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 1948 valmiski Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas.
*Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas.
*Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid.
*ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jm. „Voltast“ kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid.
*Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja.
*Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele.
*Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid.
*Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses.
* Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal.
*Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform . Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris.
*Nõukogulik maareform tähendas eelkõige sundvõõrandamist e. riigistamist: 1944-1947 võõrandati ENSVs üle 927000 ha maad, uusmaasaajad said sellest 2/3 ja riik 1/3. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha (Saksaga koostööd teinud peredel 6 ha). 1947 aasta suveks oli ENSV territooriumil umber 136000 talumajapidamist, neist 1/3 uusmaasaajad, 1/3 maareformiga vähendatud talud ja 1/3 puutumata talud. Maareform ei teinud midagi paremaks.
*Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud midagi silmapaistvat. Edukad talud, millelt maad võeti, varisesid kokku.
*Inimestevahelised pinged kasvasid.
*Taludel oli kohustus kindel kogus põllumajandussaadusi ( kartul , teravili, liha, munad jm.) riigile müüa. Veel olid talupoegadel töökohustused.
*Maareformi läbiviimisel hakati ENSVs moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, nt. sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobulaenutuspunkte.
*Maareformi loomisel anti talupoegadele „Maa põlise kasutamise aktid “.
*1947 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sügisel loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel nn. kulakute väljaselgitamist.
*Kulakud olid talupojad, kes kasutasid palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Kokku saadi 2700 kulakute talu, millele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega.
*Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse. 1948 suurendati veelgi maksusurvet ja riiklike koormisi. Hakati ette valmistama kulaklike talude likvideerimist. Talupoegade vastupanu murti 1949 märtsis küüditamisega.
*Sellega kaasnes hirm ja kolhoosidesse astumine . 1949 lõpuks oli kolhoosidesse astunud 65% taludest. Erinevalt sunniti veelgi ja 1951 olid kolhoosides juba üle 95% taludest. Peaaegu igas külas loodi oma kolhoos . 1950 hakati väikekolhoose ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama . 1953. aastaks oli põllumajandus hullemas olukorras kui peale 1944. aasta Saksa okupatsiooni.
*Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine - ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ning vajadusi.
*ENSV majandus allutati plaanimajandusele, mis välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas ülemineku käsumajandusele.
*Oluliseimaks demograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sisevool. Elanikkond Eestis kasvas tohutult muulaste arvelt, kes tulid Eestisse organiseeritud värbamise teel ja samuti oma algatusel või juba Eestis olnud sugulaste ja tuttavate õhutusel, peamiselt Venemaalt.
*Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid, ellusuhtumise, suurendas vene keele rääkimist ja vähendas eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse arendamise tulemusel kasvasid linnad ja palju muulasi asus sinna elama. Kolhooside pärast asus palju talupoegi linna elama.
*Linnades oli majanduslik olukord halvem , seal jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel.
*1947 viidi läbi rahareform , kaotati kaardisüsteem ja reguleeriti hinnakujundust.
26.-27. ENSV kui näidisliiduvabariik
*ENSVd mõjutasid 50ndatel kaks olulist välisündmust: Stalini surm 1953 ja Ungari ülestõusu mahasurumine NSV vägede poolt 1956.
*Stalini surmale järgnes NSVLs nn. sulaaeg , mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise pea kõikides valdkondades, ja puudutas ka ENSVd. Ungari ülestõusu mahasurumine mattis Eestis maha kõik lootused Lääne abile NSV okupatsioonist vabanemisel. Poliitiliste olude liberaliseerumine, otsese r elvavõitluse (metsavendluse) hääbumine, kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 50ndate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. ENSV muutus „näidisliiduvabariigiks“.
*ENSVd juhtis nendel aastatel EKP Keskkomitee I sekretärina Johannes Käbin.
*Käbini karjäär komsomoli- ja parteitööl algas Peterburi linnalähedases Sussanino asulas. 30ndate alguses suunati ta parteitööle Siberisse ja siis Moskvasse õppima. Hiljem töötas ta marksismi -leninismi õppejõuna ühes Moskva instituudis. 30ndate teisel poolel toimus „suurpuhastus“, kus enamik eestlastest kommuniste represseeriti. 1948 sai Käbinist partei ideoloogiasekretär. 1950 märtsis sai Käbinist ENSV „esimene mees“ Moskva otsesel heakskiidul ja ajal, mil stalinismi võimutsemine oli NSVL haripunktis.
*Käbin küll täitis Moskva käske väga kuulekalt, aga ta ei osutunud stalinistiks, ENSV venestajaks ega küüditamise toetajaks. Käbin ajas kogu oma valitsemise ajal laveerimispoliitikat, proovides täita nii Moskva käske kui arvestada eestlastega.
*Käbin sai head suhted Hrustsoviga, kes käis Käbini kutsel 1954 ENSV oludega ka tutvumas.
*Toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi, sellepärast oli 60ndate lõpus ja 70ndate alguses toiduainetega varustamine ENSV rahuldatav.
*Olukord hakkas muutuma Breznevi valitsemisajal, kui sunderaldised liidufondi märgatavalt suurendasid.
* Sulaaja üheks tunnuseks oli senise vägivalla osaline heastamine e. rehabiliteerimine, mis ENSVs tähendas eelkõige nn. kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime osalist taastamist.
*1956 toimus NLKP XX kongress , kus Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse.
*ENSVs puudutas rehabiliteerimine eelkõige haritlasi, kes said võimaluse „vaimsest pagulusest“ taas loometöösse lülituda.
*ENSV juhtkonnast kõrvaldati kõige käremeelsemad stalinistid, seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku „sulamine“ ettevaatlik ja tagasihoidliku ulatusega.
*Stalini surm tõi kaasa senise vägivallamasina seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglatest ja GULAGi laagritest.
* 1959 saabus ENSVsse tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu. Siiski, represseeritud ei saanud tagasi oma vara ja paljud ei saanud oma kodukohta naasta.
*50ndatel asendus metsavendade relvavõitlus põrandaaluste noorsoorühmade tegevusega .
*Noorteorganisatsioonid (kokku üle 30) tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikirjad, käsitsikirjutatud lendlehed, vandetõotused ja relvade kogumine. Eeskuju saadi metsavendadelt.
*Üheks noorteorganisatsiooniks oli Eesti Rahvuslaste Liit. Vahepeal põrandaalused noorsooliikumised lämmatati, aga 60ndate lõpuks need taas elavnesid .
*Loodi veel rühmitusi, mis toetusid põhimõttest minu vaenlase vaenlane on minu sõber. Need olid profasistlikud rühmitused, kelle liikmed idealiseerisid fasistlikku ideoloogiat , riigikorda ja selle välist atribuutikat.
*Julgeolekuorganid purustasid need rühmitused ja sellega lõppes ka põrandaalune noorsooliikumine ENSVs.
*50ndate alguseks oli põllumajandus NSVLs laostunud, mis sundis Stalini surma järel võimule tulnud uut juhtkonda muudatusi tegema.
*1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse.
*1954 hakati ENSV kolhoosnikele töötasu maksma osaliselt rahas, 50ndate lõpuks kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid.
*MTJde likvideerimise käigus müüdi nende masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Kõik see pani aluse põllumajanduse toibumisele kollektiviseerimisjärgsest laosest .
*Aastate jooksul paranes veel kolhooside juhtivkaadri ja põllumajandusspetsialistide ametialane ettevalmistus. Sellele aitas kaasa Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomine 1951. aastal ning põllumajandustehnikumide võrgu laiendamine.
*Põllumajanduse taastumine oli siiski vaevaline.
*60ndate teisel poolel algas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerumine : majandid läksid üle ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele, eesotsas linnu-, piima- ja seakasvatusega.
* 70ndad olid ENSVs suurmajandite ja –farmide loomisajaks, aga pikapeale andsid tunda negatiivsed tagajärjed: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asutuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda.
*50ndatel jätkus ENSV tööstuse hoogne arendamine suurriiklikest vajadustest lähtuvalt.
*Põlevkivitööstuse kõrval pöörati tähelepanu masinaehitusele, metallitöötlemisele, tekstiilitööstusele ja kalapüügile.
*Põlevkivitööstusele anti täielikult kütte-energeetiline suund. Käiku läksid kaks uut elektrijaama, Balti ja Eesti elektrijaam. Üle poole toodetust läks ENSVst välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga.
*50ndate lõpus hakati arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. ENSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku, rajati vastav remondibaas ja kaldateenistused.
*Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanad suurettevõtted (nt. tsemenditehas „Punane Kunda“) ja rajati uusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid.
*Tööstuse arendamine toimus ekstensiivselt e. täiendavate tootmisvõimsuste ja sissetoodava tööjõu kasutuselevõtmise teel. ENSV tööstuse ekstensiivse arengu tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal rahvastikus.
*Võõrtööliste massiline saabumine kahandas jällegi eestlaste tähtsust ühiskonnas.
*ENSV ametiasutustel praktiliselt puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel, sest enamus ettevõtteid allus üleliidulistele ministeeriumidele.
*Rahvamajandusnõukogude ajal (1957-1965) muutus majanduselu juhtimine paindlikumaks, kui enamik tööstustest allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965 majandusreformiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti ja taastus käsumajandus.
*Stalini valitsemise ajal oli NSV impeerium muust maailmast „raudse eesriidega“ eraldatud.
*Info saamiseks muult maailmalt oli üheks variandiks välisraadiojaamad, kust peagi tuli saateid ka eesti keeles, esimesena „Ameerika Hääl“, mis alustas tööd 1951. a. New Yorgis .
*Kõige rohkem infot sai pagulaste tegevuse ja kultuurielu kajastuste kohta.
*Varsti anti eestikeelseid saateid Münchenist. Samal ajal tegutsesid Ameerika Ühendriikide rahalisel toel Münchenis Ida-Euroopa maadesse ja NSVL suunatud raadiojaamad „Vaba Euroopa“ (RVE) ja „Vabadusraadio“ (VR, algselt „Vabastusraadio“). Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest NSVLs ja ENSVs. Välisraadiojaamade kuulamine oli oluliseks infoallikaks ENSVs.
* Hrustsovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga . ENSVs hakati tegelema „moodsate“ teadusharudega, 60ndatel leidis kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäzz- ja rockmuusika , hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud.
*Tähis oli Soome, Põhja-Eestis nähti Soome TV saateid.
*1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin , mis tõi ENSVsse palju turiste, kelle vahendusel jõudis ENSVsse ka lääne tarbimiskultuur ja –esemed.
*NSVLle tundus ENSV muutuvat „läänelikuks oaasiks“. ENSV väline „läänestumine“ väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis meelitas siia hulgaliselt muulasi.
*60ndate alguses algas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine ENSVs. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse.
*Suurenes ühiskonna avatus , oli aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades.
*Kuldsetel 60ndatel kujunes välja mitmepalgeline nn. rahvuskommunistide põlvkond, kes oli kindel, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta.
*Kasvas noorte aktiivsus, tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM).
*Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks, mida üliõpilased püüdsid demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Tähelepanu pöörati eelkõige rahvuskultuurile. Prooviti parandada Eesti rahva olukorda, noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et võim enda kätte võtta. Komsomoli organisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ja keskuseks Tartu Ülikool.
*1960ndatel EKP mõnevõrra eestistus, suurenes eestlaste kaasarääkimine ENSV kõrgemas võimuladvikus, laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht.
*1964 oktoobris kukutati Moskvas võimult Hrustsov ja tema asemele tuli Breznev , mis tähistas „kruvide kinnikeeramise“ poliitika algust NSV impeeriumis.
*ENSVs kestis sulaaeg 1968. aastani, kui NSV tankid lõpetasid „inimnäolise sotsialismi“ ehitamise katsed Tsehhoslovakkias, millega purunesid ka Eesti rahvuskommunistide illusioonid nõukogulikku reziimi seestpoolt reformida.
*Komsomolijuhtkond vahetati välja, hiljem saadeti laiali ülikooli juures ühiskonnaprobleemidega tegelenud sotsioloogialabor. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur . Algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerimine.
*60ndate teisest poolest asendas põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised.
*NSVLs tekkis koos tagurluse pealetungiga arvestatav dissidentide e. teisitimõtlejate e. erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu.
*Ka ENSVs tekkinud dissidendid proovisid kontakti astuda NSVLs tegutsevate dissidentidega.
*Demokraatlikutel liikumistel osalesid ka muulased , kelle eesmärgiks oli NSVL demokratiseerimine.
*1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandiumi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, NSV vägede väljaviimist jm.
*Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole ja väliseestlasi innustati aktiivselt tegutsema.
*Balti pagulaste ühistööna loodi 60ndatel organisatsioon BATUN ( Baltic Appeal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜROle saadetud memorandumi elluviimist selles maailmaorganisatsioonis. BATUNi tegevus aitas kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnustanud 70ndate alguses Balti riikide okupeerimist.
*1975 kirjutati Helsingis alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) lõppaktile, ka NSVL kirjutas sellele alla ja sellega loodeti, et NSVL hakkab inimõigusi järgima.
Hruštšov 1956-1964
* juhikultus taandus; vaimuelu vabamaks , Eestis lubati läänekirjandust; ranget tsentraliseeritust hakati leevendama; uudismaade rajamine; osteti läänest vilja; hruštšovkade rajamine ; seitsmeaastaku plaan, pidi jõudma ideaalse kommunismini; kolm kriisi: Ungari, Kuuba, Berliini müür
*termin „sula“, poliitilise elu liberaliseerumine, poliitvangid vabastati
*1956 a toimus NLKP 20.kongress, kus Stailini isikukultus mõisteti hukka, Hruštšov külastas USAd, millest ta sattus tõelisse vaimustusse, NL hakati elama sellise loosungi järgi „jõuame USAle järele ja siis jõuame neist ette!“
*erinevad kampaaniad , üks nendest oli uudismaade ülesharimise kampaania, teine oli kartulite ruutpesitsipanek, kõige kuulsam kampaania oli maisikasvatus
*1961a toimus nn kommunismiehitajate kongress, kus väideti, et sotsialism on üles ehitatud ja hakataksse rajama kommunismi
*äärmiselt vastuoluline oli Hruštšovi suhe loomeinimestega, 1962a hakkas tekkima Hruštšovi vastane opositsioon , mis oli tingitud: vaatamata neile meeleheitlikele ponnistustele põllumajanduse kogutoodang langes, läks tülli intelligentsiga ja ka parteiaparaadiga
*kui 64aasta sügisel Hruštšov oli Krimmis puhkusel, siis kutsuti ta ootamatult tagasi ja öeldi, et ta peab pensionile minema
Brežnev 1964-1981
*tagandas Hruštšovi; esialgu liberaalne ; stagnatsioon , majandus käis alla, erilisi muutusi polnud; isikukultus; venestamine , koolides vene keel, asjaajamine vene keeles, ülikoolid venekeelsed
*1965 üritas läbi viia majandusreformi , mille järgi ettevõtte edukust pidi hindama rentaabluse, mitte toodangu hulga järgi. Kavatseti ettevõtete iseseisvust suurendada. Sellest plaanist ei tulnud midagi välja
*1968 lõpes Hruštšovi sula- Praha kevad
*Parteiaparatuur otsustas kõige üle ja nomenklatuursed ametikohad muutusid eluaegseteks
*Parteiliikmete arv kasvas pidevalt
*Järk-järgult hakkas tagasi tulema nn. hiiliv stalinism . Toonitati tema „teeneid“, väideti et tal on üksikud puudused olnud
*Saabus kuldne defitsiidiajastu
*Kokku sulasid poliitiline, majanduslik ja sõjanduslik ametnikkond
*Tekkis selline nähtus nagu dissidentlus - teisitimõtleja
*1982 Brežnev suri, tema ameti päris Andropov , kes suri 1984, tema asemele tuli Tšernenko, kes suri 1985. aastal. Seda aega kutsuti ka gerontokraatiaks. Poliitbüroo keskmine vanus oli 78.
Stagnatsiooniperioodi algus:
*1965. majreform likvideeris rahvamajnõukogud ja taastas maj tsentraalse juhtimise, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest
*areng aeglustus, siis peatus
*levis gigantonoomia, raiskamine, kvaliteedile enam tähelepanu ei pööratud
*loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord
*põllumaj arenes edasi, kuid üle 50% toodangust NSVL teistesse piirkondadesse
*vahe Baltimaade ja lääneriikide vahel süvenes
28. ENSV uuel venestusajal
*70ndatel muutus NSVL ametlikus rahvuspoliitikas keskseks tees, mille järgi kõik Nõukogudemaal elavad rahvad sulavad üheks nõukogude rahvaks. Enamikes liiduvabariikides, k.a. ENSVs tähendas see venestamist.
*Uue rahvuspoliitika elluviimiseks ei sobinud Moskvale enam ENSV juhtkond ning 1978 vahetati parteijuhi kohal välja Käbin ning temast sai ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
*EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Moskva- meelne Karl Vaino, kelle pärast sunniti ENSV juhtkonnast lahkuma mitmed rahvuskommunistid . Vaino Väljas, keda Käbin soovis oma ametijärglaseks, saadeti „poliitilisse pagendusse“, NSVL suursaadikuks ühte Ladina-Ameerika riiki.
*1978 suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestuskampaania käivitamiseks ENSVs.
*1978 detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu salastatud otsuse „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest“. Algas aktiivne vene keele kasutamise propagand, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus , normaalne inimene pidi oskama võrdselt nii emakeelt kui rahvastevahelist suhtluskeelt. Varsti hakati propageerima kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist ja 1976. aastast oli vastu võetud üleliiduline kord, et teadustööd tuleb kirjutada ja kaitsta vene keeles. Tegelikkuses oli kogu see poliitika suunatud ühepoolsele kakskeelsusele, oli ka oht muutuda poolkeelseks. 1980. aastal hakati rahvastevahelist suhtluskeelt õpetama juba lasteaedades ja esimeses klassis ja ülikoolis vene keelsete õppeainete arv kasvas.
*Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See põhjustas rahulolematuse süvenemist ühiskonnas, kuni 1980 sügisel toimusid noorsoorahutused. Nende ajendiks sao septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ja sellele järgnema pidanud punkansambli „ Propeller “ kontsert, mis aga võimude poolt laiali saadeti. Vastuseks sellele toimus noorte protestimarss, millest osavõtjaid hakati kinni võtma. Hiljem karistati mitmeid kinnipeetuid koolist väljaheimisega. Tulemuseks olid solidaarsusprotestiaktsioonid koolides, mis viisid 1. oktoobri tänavarahutusteni Tallinnas. Ametivõimud püüdsin tänavarahutusest osavõtjaid tembeldada huligaanideks. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim.
*1980 sügisel koostati grupi haritlaste poolt „Avalik kiri ENSVst“, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Kirjale kirjutas alla 40 Eestis tuntud inimest (nt. Kaplinski, Lauristin , Rummo jt.), kes lootsid nii lahendust leida probleemidele, mis valitsesid, nt. keeleküsimus, süvenev migratsioon , möödalaskmised noorsoopoliitikas jm. Võimud aga plaanisid kirja koostanud inimesed kas vallandada, koondada vms. Rahvas aga pooldas kirja, see levis salaja paljundatuna käest kätte, süvendades protestimeeleolusid. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Venestuspoliitika ENSVs pehmenes.
*70ndate keskel ei suudetud toetajate vähesuse ja KGB ennetava tegevuse tõttu luua Baltikumis (k.a. Eestis) vabadusvõitlejate organisatsiooni.
*Võimuvastaste tegevus muutus elavamaks, peamisteks vahenditeks olid avalikud kirjad ja pöördumised võimuorganitele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning välisriikide valitsustele. Prooviti välja selgitada, dokumenteerida ja avalikustada inimõiguste rikkumiste fakte ja teavitada kõigest pagulasorganisatsioone.
*70ndate lõpus tekkis otsene side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel Eestis. Sellele pani aluse 1978 Stockholmis asutatud Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus (EVVA).
*Samal aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. Üheks vastupanu vormiks oli ka ametlikult keelatud kirjanduse ning omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine.
*1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad (kokku 45 inimest) avaliku kirja NSVL, Saksamaa Liiduvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt. valitsustele ning ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud MRP 40. aastapäevaks ja selles nõuti lepingi lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega.
*Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all.
*Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnes teisi pöördumisi maailma avalikkuse ja naaberriikide poole.
*Vastupanuliikumise avalikuks muutumisega tugevnes samaaegselt võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, korraldati kohtuprotsessid ja saadeti vangilaagritesse.
*1984 saadeti erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto , misjärel avalik vastupanuliikumine Eestis sisuliselt lõppes.
*See vaikus oli eelmänguks 1987 vallandunud vastupanule, mis kasvas 1988 üldrahvalikuks.
*NSV majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Põllumajanduse areng oli Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas ENSV „panuse“ suurendamist liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi. Sisseveetava teravilja baasil laiendati seakasvatust.
*Välismaise teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse Uussadam.
*Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks, poeletid tühjenesid ja süvenes toiduainetekriis.
*Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes.
*70ndate lõpus oli tööstuse juhtimine ENSVs allutatud 19 üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ning 23 liidulis-vabariiklikule või vabariiklikule ministeeriumile.
*Suur osa ENSV tööstustest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Varimajandus muutus igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks, vaja oli õigeid tutvusi.
*Teravnesid sotsiaalsed, poliitilised ja ideoloogilised probleemid.
*Pingestus demograafiline situatsioon.
*Tööstuse paisutamine suurendas migrantide sissevoolu ja eestlaste tähtsus taas vähenes. Suhted teravnesid muulaste ja eestlaste vahel, millele aitas veel kaasa „korteripoliitika“: saabunud said koheselt kõigi mugavustega korteri, mistõttu eestlastele järjekord pikenes.
*Mõned Eesti piirkonnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest.
*Sisse rännati eelkõige tööjõu vajamise pärast.
*Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra tuntava halvenemise, peamiseks reostajaks oli NSV armee oma sõjaväebaasidega.
*Lootusetus ja tulevikuväljavaate puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi, mille pärast suurenes alkoholitarbimine ja enesetappude arv.
Andropov 1982-1984 – KGB juht; suurenes joomine; rõhutas töö distsipliini
Tšernenko 1984-1985 – kõik seiskus
29. ENSV kultuurielu põhijooni
*Teine maailmasõda ja NSV võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri välis- ja kodueesti kultuurieluks.
*ENSV aegse ameliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „ sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku“ kultuuri juurutamine.
*Ka vaimuelu sfäär NSV ajal on olnud ideoloogilise surve all. Selle tugevus olenes poliitilistest oludest , mis oli kõige hullem Stalini viimastel valitsemisaastatel. Veel tugevnes see Breznevi võimuloleku ajal.
*Sulaperioodil olid liberaalsemad olud nii NSVL kui ENSV ühiskonna vaimuelus.
*Negatiivsete oludega oli ENSV poliitiline ja majanduslik eraldatus muust maailmast, millega kaasnes infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. See tähendas aga sundorienteeritust vene kultuurile , mis oli eriti tugev 40ndate teisel ja 50ndate esimesel poolel. NSV kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Siis toimus raamatukogude puhastamine „kodanliku ühiskonna pärandist“, mil hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest.
*Teise maailmasõja lõpuaastatel põgenesid eesti haritlaskonna paljud esindajad ( kirjanikud , kunstnikud , ajakirjanikud, teadlased, arstid, insenerid ja tehnikud) Läände, kartes NSV võimu. Nende poolt paguluses loodud vaimupärand on väga mahukas.
* Kodumaale jäänud „vana kooli“ haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks.
*„Kodanlike mõjude“ kandjateks, seega NSV kultuuri vaenasteks olid peamiselt iseseisvusajal tegutsenud haritlased. Nendelt nõuti oma varasema loomingu ümberehitamist ja kinnipidamist sotsialistlikust realismist.
*50ndate keskpaigas algas rahvuskultuuri enesetaastumine, milles mängis suurt rolli uus põlvkond haritlasi.
* Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlaste aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel.
*Rahva kultuuriaktiivsuse ilmekaimaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni, populaarseks sai rahvatants ja taastus laulupidude traditsioon. Suursündmuseks kujunes 1947 toimunud üldlaulupidu.
*Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka „ Vikerraadio “ ja „Stereoraadio“.
*1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile.
*Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus , ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks.
*Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid.
*60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm.
*Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused.
*Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid.
*ENSV ajal säilis usuvabadus , aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad , kõrge üür jm.
*Kaotati Tartu Ülikooli usuteaduskond, mispärast kirikuõpetajate väljaõpe koondus Tallinnasse Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduse Instituuti. Kiriku mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmete ilmalike tavade juurutamisega.
*Kiriku leeriskäimise vältimiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikega.
*Vaatamata repressioonidele ja propagandale jäi kirik ENSVs ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud allutada valitsevale reziimile .
*Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem.
*Kasutusele võeti ühtluskooli süsteem, õppetöös hakati lähtuma NSV pedagoogika põhimõtetest, revideeriti õppeprogramme, ideoloogilise surve alla langesid humanitaarained ja nende õpetajad, süvendama hakati NSVL ajalugu.
*Õpetajaskonda tabas nn. kodanlike natsionalistide paljastamine, mis tõi kaasa nende vallandamise. Kõik see tõi kaasa kooliõpetuse languse.
*ENSVs kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959 8-klassiline kooliharidus.
*1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks. Pärast 8. klassi pidi haridust jätkama kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõige selle pärast langes haridus veelgi, sest lõputunnistuse said ka need, kes seda ei väärinud.
*Kõrghariduses senine ainesüsteem asendati kursuste süsteemiga, mis kitsendas üliõpilaste valikuvabadust ja iseseisvust.
*1950 kaotati Tartus kõrgem kunstikool „Pallas“ ning Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut ( ERKI ).
*Veel tegutsesid Tallinnas Polütehniline Instituut (TPI), Riiklik Konservatoorium ja alates 1952 Pedagoogiline Instituut ( TPedI ). Tartus jätkas tööd Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ) ja 1951 alustas Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA).
* Kultuurielus asendus 60ndate optimistlik õhustik järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega.
*Tugevnes kultuurielu administreerimine , kakskeelsuse propaganda ja tsensuur.
*Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung .
*Kogu negatiivsus oli eriti tugev 70ndate lõpus, kui ENSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. 80ndate teisel poolel lülitus Eesti loovharitlaste valdav enamik, perestroikavõimalusi ära kasutades, aktiivselt ühiskonna demokratiseerimis- ja taasiseseisvumisprotsessi.
30.-31. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
Gorbatšov 1985-1991
*1988 sai Gorbatšovist Presiidiumi ülem
*1989 toimus rahvasaadikute kongress. Esimesed mitmekandidaalised valimised Nõukogude Liidu ajaloos.
*Rahvasaadikud valisid ülemnõukogu, Gorbatšov valiti presidendiks.
*25. detsembril pani Gorbatšov oma ameti maha, vormistati Nõukogude liidu laiali saatmine. Vene Föderatsioon tunnistati Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Jeltsin sai sellega endale tuumanupu
*1985ndaks aastaks oli NSVL välispoliitilises ja majanduslikus kriisis.
*1985 tuli võimule Mihhail Gorbatsov , kes alustas NSVLs põhjalikumaid ümberkorraldusi e. perestroikapoliitikat, mille eesmärk oli valitseva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformeerimine ning põhimõte, et kõik reformid pidid toimuma sotsialistliku valiku raames.
*Eesmärk ei täitunud, sest impeeriumi säilitamise asemel viis see poliitika 1991. aastal NSVL lagunemiseni ning sotsialismimaailma kokkuvarisemiseni.
*1986. a. lõpus, kui avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse, tekitas see ühiskonnas protesti , mis 1987 vallandus fosforiidikampaaniaks.
*1987 augustis pandi grupi siinsete teisitimõtlejate poolt alus poliitilisele ettevõtmisele – loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). 23. augustil Tallinna Hirvepargis korraldati poliitiline meeleavaldus , kus räägiti avalikult Hitleri-Stalini 1939. aasta salasobingust ja selle tagajärgedest Baltikumi rahvastele.
*1987 loodi esimese altpoolt tuleva initsiatiivi ning demokraatlikele põhimõtetele tugineva massiorganisatsioonina Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), järgmise aasta augustis asutati esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).
*EMS ja ERSP organiseerisid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva laiaulatusliku tähistamise. 2. veebruaril Tartus toimunud meeleavalduse vastu saadeti plastikkilpide ja koertega varustatud miilitsaüksused, aga suurt võitlust ei toimunud.
*1988 aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna (eesotsas Karl Vainoga) ja ENSV Ministrite Nõukogude tegevusele.
*Aprilli keskel esitati telesaates „Mõtleme veel...“ üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks ning RR sai kiiresti palju toetajaid.
*Aprilli keskel Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esmakordselt avalikuse ees välja sinimustvalge rahvuslipp.
*Rahvas oli täielikult Karl Vaino vastu, kes ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, varsti sai Moskva ka aru, et olukord väljub võimude kontrolli alt ja 16. juunil vabastati Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele astus Vaino Väljas.
*RR poolt 17. juuniks Tallinna Lauluväljakule kokku kutsutud meeleavaldus muutus surveavaldusest võidurõõmu tähistavaks ürituseks sinimustvalgete lippude all, kus osales kuni 150000 inimest. Rahvas esitas poliitilisi nõudmisi vabariigi juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide kaitsel .
*Nädala pärast sai ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks.
*Jätkus ajaloomälu teadvustamine , EKP käis sündmustega kaasas ja asus toetama vabariigi isemajandamise teed, rahvuslippu ning eesti keele kuulutamist riigikeeleks.
*1988 septembris korraldati RR poolt Lauluväljakul suurüritus „Eestimaa Laul“, millest võttis osa vähmalt 300000 inimest. Rahvuslikule tõusule vastukaaluks organiseerusid 1988. a. samuti impeeriumimeelsed jõud.
*Suvel moodustati üleliiduliste tehaste juhtide eestvedamisel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL- interliikumine ) ja hilissügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN), mis pidasid Eestit NSV impeeriumi lahutamatuks osaks.
*IL ja TKÜN seadsid omariikluse taastamise ideele vastu status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks.
*1988 sügisel RR ja rahvuskommunistid EKPs pooldasid liidulepingu sõlmimist Moskvaga, mis tähendanuks Eestile „konföderatiivset staatust“ NSVLs.
*Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL suhted muutumatuks: Eesti pidi ikka jääma üheks suurriigi osaks.
*Ühiskonna demokratiseerimise süvenedes muutus 1988 üha kesksemaks konföderatsioonisuhete idee, mis pidi Eestile kui rahvusvabariigile andma suurema iseotsustamisõiguse NSVL koosseisus .
*Realiseeruma pidi vabariigi uus seisund liidulepingus, mistõttu NSVL keskvõimud võtsid suuna kehtiva konstitutsiooni osaliseks muutmiseks, et mitte kontrolli kaotada. Alanud üldrahvalik konstitutsiooniparanduste arutelu jagas Eesti ühiskonna rahvuslikeks ja impeeriumimeelseteks.
*Vastasseis teravnes ka tolleaegsetes ENSV võimustruktuurides, k.a. EKPs. Konstitutsioonikriis leidis lahenduse 16. novembril 1988 toimunud ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonis, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes.
*NSVL ja vabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 16. nov. 1988 muutis Eesti probleemi rahvusvahelise poliitika objektiks .
*1989 tulid erimeelsused veelgi rohkem esile.
*1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeele staatuse. 24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, enne mida heisati Pika Hermanni torni ENSV lipp ja iseseisvuspäeva hommikul trikoloor, mille vastu hakkasid impeeriumimeelsed protestima.
*Iseseisvuspäeval sai alguse kodanlike komiteede liikumine, mis muutus massiliseks. Selle poliitilise liikumise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.
*Et seda teha, pidi kõigepealt registreerima EV kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel ja registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani e. Eesti Kongress, mille valimised toimusid 1990 veebruaris. Valisid üle 520000 inimese ja üle 34000 EV kodakondsuse taotleja, valimistel osalesid ka väliseestlased.
*1990 märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus vastuvõetud tegevuskava nägi ette läbirääkimiste alustamise lääneriikide ja NSVLga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine.
*Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
*1990 märtsis toimus ka EKP 20. kongress, kus partei lõhenes rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKPks ja Moskva-meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks.
*1990 märtsis toimusid valimised ka ENSV Ülemnõukogusse. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. Ametist lahkus senine liiduvabariigi valitsus eesotsas Indrek Toomega ning uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare.
* Tollane ENSV Ülemnõukogu mõistis MRP hukka.
*Eestist valitud saadikutel õnnestus MRP küsimus lülitada ka uue perestroikaaegse kõrgema võimuorgani, NSVL Rahvasaadikute Kongressi, päevakorda. Selle jaoks loodi seal eraldi komisjon , kus hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule Moskvas venis.
*MRP aastapäeval, 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales 2 miljonit inimest, kes kõik nõudsid vabadust.
*Moskvas kardeti natsionalistliku hüsteeriat ja 1989. a. lõpus NSVL Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja tühistas need.
*1990 varakevadel valitud uus Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.
*Mais taastati EV nimetus ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine.
*Moskva ähvardas Eestit majandusblokaadiga ja eriolukorra kehtestamisega. Kohalikud internatsionalistid korraldasid 15. mail 1990 Toompeal kärarikka miitingu, varsti algasid liidutehastes streigid , Moskva eesmärgiks oli sundida Balti riike liidulepingut vastu võtma, et neid taas NSVLga siduda.
*1991 jaanuaris rünnati sõjalise jõuga Vilniust ja Riiat, aga Eestini ei jõutud. Kõik see pani muu maailma toetama Baltikumi rahvast.
*1991 märtsis toimus Balti riikides ennetav referendum . Eestis vastati küsimusele „Kas Teie tahate EV riiklikku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ 77,8% hääletamas käinutest jaatavalt.
*Kui Gorbatsov võimule tuli, kuulutati 1987 välja ulatuslik majandusreformi kava, mille eesmärgiks oli sotsialistliku plaanimajanduse igakülgne täiustamine.
*Nende majandusuuenduste tulemiks oli reformitud plaanimajandus: vähendati tsentraliseeritust, laiendati ettevõtete iseseisvust, liberaliseeriti väliskaubandust ja palgakorraldust, aga põhjalikku murrangut majanduselus ei toimunud.
*ENSVs reformiti majandust samamoodi, aga erandiks oli see, et Eestis töötati Moskvast sõltumatult välja Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon .
*IME olemuseks oli ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist, mille saavutamiseks tuli liiduvabariigi majandus allutada kohalikule juhtimisele, üle minna omaette eelarvele ja kaubalis-rahalistele e. turusuhetele koos oma raha kehtestamisega.
*ENSV suhtus sellesse eitavalt, aga rahvas oli poolt, ja 1989 valmiski ulatuslik majandusreformide kava, mille alusel ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse „Eesti isemajandamise alused“.
*Plaanimajandust täiendati sel perioodil veel mitmete seadustega. Sellega pandi alus majandusuuenduste jätkumisele tulevikus.
*1989 võttis NSVL Ülemnõukogu vastu seaduse Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. Hinnad liberaliseeriti, liiduvabariigi eelarve lahutati NSVL omast ja 1. jaanuaril 1990 avati taas Eesti Pank . Need muutused olid suunatud eelkõige käsumajandussüsteemi lammutamisele.
*Sellest ajast hakkasid inimesed tulevikuks asju varuma, igapäevaseks muutusid talongikaubad, ostutsekid, pikad järjekorrad ja väljamaksmata palgad ja pensionid.
*1991 augustis tehti NSVLs riigipöördekatse, et NSVL säilitada. 19 august kuulutati kogu NSVL territooriumil erakorraline seisukord , president Gorbatsov suleti koduaresti ja riigijuhtimise võttis üle Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee. Baltikumi süjakuberneriks määrati Balti sõjaväeringkonna ülem, mis oli ebaseaduslik.
*Et nende tegevusi tõkestada, astus tegevusse Eesti Vabariigi Erakorraline Komitee. Segadus Moskvas andis Eestile võimaluse riikliku iseseisvuse taastamiseks. EV Ülemnõukogu võttis 20. augustil vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“, millega taastati omariiklus nii de jure kui de facto . Otsiti tunnustust ja uue põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduse Assamblee.
*Veel 21. augustil prooviti Eestit NSVL valdustesse saada, aga see ebaõnnestus, vallandati kõik riigipööret toetanud, keelustati impeeriumimeelsed organisatsioonis ja Eesti valitsuse alluvusse võeti kõik üleliidulised ettevõtted. Samal ajal saavutati ka rahvusvaheline tunnustus, esimesena Island ja peagi üle 50 riigi (nt. Saksamaa, Suurbritannia ja USA).
*6. septembril 1991 tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Septembris võeti Eesti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.
*Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991. aasta lõpus ja see kiideti 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel heaks. Põhiseadus jõustus 3. juulil.
*Presidendi ja Riigikogu valimised toimusid 20. septembril 1992. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai Lennart Meri. Riigikokku valiti kokku 9 valimisliidu esindajat ja valitsusjuhiks sai Mart Laar. See valitsuskoalitsioon püsis koos 1994 kevadeni. 1993 oktoobris toimusid kohalike omavalitsuste valimised.
*Riigikogu valimiste järel lõpetas tegevuse Eesti Kongress ja ka eksiilvalitsus andis oma volitused üle põhiseaduslikult valitud Riigikogule.
*1992 lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste . Seega rakendusid tööle seadusandlik võim (Riigikogu), täidesaatev võim (Vabariigi valitsus) ja kohtuvõim (Riigikohus).
*1992 juunis viidi läbi rahareform. Rahareformi tulemusel eralduti rublatsoonist. Mõne kuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal. Eesti majandus avanes Läände.
*1994 suvel sõlmis Eesti Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1995. Toimus suurpõllumajanduse ümberkujundamine ja erastamine, mis on arenenud valuliselt. Reaalseks kujunes tööpuudus.
*EV esimestel iseseisvusaastatel oli eesmärgiks siduda end tihedalt Euroopaga, et ennast Venemaast eemale hoida ja pürgida Euroopa Liidu ja NATO poole.
*1993 võeti Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks ja järgmisel aastal Euroopa Liidu assotsieerunud liikmeks. Eesti-Vene suhteid komplitseerib siiani lahendamata piiriprobleem.
*Oluliseks küsimuseks oli okupatsiooniarmee lahkumine ja sõjaväebaaside likvideerimine.
*1944 juulis toimus Moskvas Vene-Eesti tippkohtumine. 1944 juulilepingute alusel lahkusid võõrväed Eestist 31. augustiks. Kokku oli Vene sõjaväe valduses Eestis 8,3 mln ha maad.
32. Eestlased maailmas
*Enne Teist maailmasõda loendati eestlasi maailmas 1175000, sõja ajal vähenes see 9% võrra, aga samal ajal suurenes väljaspool Eestit 17%-ni. Kogu eestlaskond jagunes kodueestlasteks, väliseestlasteks ja Venemaa eestlasteks.
*Eestlaste rändamine sai alguse 19.-20. saj. vahetusel, eelkõige USAsse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis II MS ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel (NSV okupatsiooni eest põgenenud, sunniviisiliselt Saksamaale tööle saadetud, sõjavangid lääneliitlaste käes jm.). Enamik neid inimesi e. pagulasi olid koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse, kuhu NSVL saatis oma esindajaid propagandat tegema, et pagulased pöörduksid vabatahtlikult kodumaale tagasi, ja avaldas survet valitsustele, nt. 1945 Rootsi andis välja 167 baltimaalast, kus oli ka kümmekond eestlast, ja seda päeva kutsutakse mustaks reedeks.
*Vabatahtlikult pöördus tagasi e. repatrieerus 1946 kevadeks ligikaudu 15000 eestlast. Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes 65000 eestlast (nt. Rootsi, Austriasse, Taani, Belgiasse ja Prantsusmaale).
*1947-1952 leidis üle 27000 eestlase Rahvusvahelise Põgenike Organisatsiooni (IRO) abil endale uue kodumaa (nt. USAs, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal).
*Väliseestlaste olulisimaks väljundiks oli poliitiline tegevus, peamiseks keskuseks sai Rootsi, kus loodi esimesed pagulasorganisatsioonid nagu Eesti Komitee ja Eesti Rahvusfond. Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu (ERN), mille toetajaskond moodustas 1954 pagulus - e. eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud NYs asuv EV Peakonsulaat, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eesti Kesknõukogu (EKN) ega Kanada eestlaste esindusorgan . Nende ringkondade poolt loodi ühine pagulasvalitsuse vastane Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse (REE).
*Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks osaks olid väliseesti ajalehed, nt. „Vaba Eesti Sõna“ NYs, „Meie elu“ Torontos ja „ Teataja “ Stockholmis.
*Tulemuseks oli see, et enamik lääneriike ei tunnustanud EV annekteerimist de jure NSVL poolt.
*Kultuuritegevus jätkus kõigest hoolimata. Saksamaal organiseeriti lätlaste ja leedulastega Hamburgis Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. Põgenikelaagrites algas kirjandus-, teatri- ja kunstitegevus. Toimusid skaudiliikumised, isetegevusringid, üliõpilasseltside ja korporatsioonide tegevus.
*1972 toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad ( ESTO ) Torontos. Kultuurikeskustena tegutsesid mitmes riigis Eesti Majad.
*Pagulaste ja kodueestlaste suhted sõjajärgse „külma sõja“ ajal olid minimaalsed. 50ndatel hakkasid suhted tasapisi kerkima, kirjavahetuse ja külaskäikudega kodumaale.
*60ndatel muutusid järjest olulisemaks kultuurialased kontaktid, mida kasutas ära NSVL juhtkond, lootes näidata maailmale valitseva reziimi liberaalsust. Prooviti väliseestlasi kodumaale tagasi meelitada, seda propagandat suunas 1960 loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee (VEKSA).
*Uusvenestuse pealetungiga vähenesid taas suhted, taastuma hakkasid need 80ndate teisel poolel ja täiesti vabaks said need omariikluse taastamisega.
*1917 elas Venemaa territooriumil üle 200000 eestlase. Saksa okupatsioonivõimude poolt toodi 1943 suurem osa eestlasi Peipsi -tagustelt aladelt eestisse. Sõjajärgsetel aastatel tuli kodumaale umbes 70000 inimest.
*1989. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 963281 eestlast. Samal ajal oli muul maailmas 150000 eesti päritolu inimest. Väljaspool eestit elas 86000 lääneriikides ja 63000 tolleaegses NSVLs, kuni 1991, kui NSVL lagunes. Tänapäeval elab Venemaal 45000, USAs 26700, Rootsis 20500 ja Kanadas 20500 eesti päritolu inimest. Vähemalt sada eestlast on tänapäeval 28 erinevas riigis. Nii väliseestlased kui Venemaa eestlased assimileeruvad e. sulanduvad ümbritsevasse keskkonda.

Klassiprintsiip – lähtuti kahest olulisest klassist : töölisklass ja kolhoosi talurahvas

Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik – suruti peale NSV kommunistlikku ideoloogiat, rahvaste sõprust, näidati, et NSVLs on hea elada, rahvuskultuuri võis kasutada (rahvariided jm.), aga sisu pidi olema sotsialistlik

Kodanliku ühiskonna pärand kultuuris – EV kultuuripärand, sellega koos Vabadussõja ausambad, mälestusmärgid jm.

Internatsionalismi, NSV patriotismi ja rahvaste sõpruse vaimus – tekkis mõiste NSV rahvakultuur

Sotsialistlik realism – stiil kunstis ja kirjanduses, kus ülistati NSV võimu