valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes
rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse nt jrgmistel juhtudel: abiellumine, lapsendamine, muu. Eesti kodanikuks on vimalik saada snniga(1 vanem vhemalt Eesti kodanik), naturalisatsiooni korras, eriliste teenete eest. PHISEADUS- Phiseadus ehk konstitutsioon mrab ra riigi korralduse ning inimeste igused ja kohustused. Eesti phiseadused: 1920.a Asutav Kogu, hleigus 20, hekojaline 100 liiget, riigivanem, rahvaalgatus, vimuharude tasakaalustamatus 1933.a rahvahletus, hleigus 20, hekojaline 50 liiget, riigivanem 5a, riigivanemal dekreediigus 1938. a Rahvuskogu, hleigus 22, riigivolikogu 80 riiginukogu 40, president 5a, kahekojaline parlament, kaotati rahvaalgatus 1992.a rahvahletus, hleigus 18,riigikogu 101 liiget, president 5a, varasemate probleemide likvideerimine EV kehtiv phiseadus Phiseaduse assamblee- Jri Adams 28.06.1992 Preambula-sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli igusaktidel. XV peatykki
jagati seejärel soovijatele. Loodi 35 000 uut asundustalu. 1920 - Asutavas Kogus kinnitati põhiseadus, mille kohaselt kuulus kõrgeim seadusandlik võim Eestis kolmeks aastaks valitud 100 liikmeslisele Riigikogule. Esinduskogu poolt valitud Riigivanem täitis ühteaegu nii peaministri kui presidendi rolle. Kuidas teostas rahvas kõrgemat võimu põhiseaduse järgi? - Rahvahääletus - Riigikogu valimised - Rahvaalgatus (25 000 allkirjaga seaduseelnõu) Mis põhjustas majanduskriisi? - Esialgu toetuti Venemaa turule ja kui see ära kukkus tekkis kriis. - Eesti laenas samuti liiga palju. Mis muutus majanduskriisi tõttu? - Rohkem tähelepanu juhiti põllumajandusele, mis sai peamiseks majandusharuks - Orienteeruti rohkem lääne turule - Võeti kasutusele uus laenupoliitika- jälgiti rohkem ka kulutusi - Võeti kasutusele ka uus majanduspoliitika- Otto Strandmani eestvedamisel
Erakonnad (näited) *Agraarerakonnad -Põllumeestekogud (K.Päts) -Asunike Koondis (O.Tief) *Liberaalsed erakonnad -Rahvaerakond (J.Tõnisson) -Kristlik Rahvaerakond (F.Akel) -Tööerakond (J.Vilms, O.Strandman, A.Piip, J.Kukk) *Vasakpoolsed erakonnad -Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei *Vähemusrahvused -venelased -baltisakslased Ülevaade põhiseadustest Põhiseadus 1920 *Võetakse vastu 15.06.1920 *Laialdased kodanikuõigused *Kõrgema võimukandjaks rahvas -valimised -rahvahääletus -rahvaalgatus (Tänapäeval enam pole. Kui kellelgi tekib idee ja saab sellele 25k allkirja, siis hakatakse arutama.) *100-liikmeline Riigikogu (parlamendi nimetus) -3 aastat *Vabariigi Valitsus -Riigivanem Probleemid 1920. a põhiseadusega *Rahvaalgatus ja rahvahääletus *Riigipea institutsiooni puudumine(president) *Võimuharude tasakaalustamatus (liiga suur võim oli Riigikogul) Põhiseaduse kriis *Kriitika 1920. a põhiseaduse suunas (referendum e rahvahääletus) *I referendum aug 1932
1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid. Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu.
piiras oluliselt 50-liikmeliseks kahaneva parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale laialdased volitused. Uue põhiseaduse järgi nimetati kuueks aastaks valitavat riigipead presidendiks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. President kehastas riigivõimu ühtsust. Valimisõiguse said mehed ja naised 22aastaselt. Seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukandidaat Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Eenpaluga. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Esimesi samme
• vastutas Riigikogu • presidendi tahte ja ees otsuste elluviija • valitsuse tegevust • valitsuse tegevust juhtis riigivanem juhtis peaminister Rahva võimalus osaleda poliitikas 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus • Kärpis rahva õigusi • Kõrgeima võimu kandjaks rahvas, • täielikult kaotati kes viis oma võimu rahvaalgatus ja ellu valimiste, streigiõigus rahvahääletuste ja rahvaalgatuste • piirati kaudu. rahvahääletust ja valimisõigust
toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda aga arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Enamus neist mõisteti vangi ning rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. 1937 kutsuti kokku Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Selle kohaselt sai Eesti riigipeaks laialdaste õigustega president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu.
esimene lugemine täissaalis teine lugemine kolmas lugemine ja lõpphääletus president allkirjastab seaduse o Absoluutne veto parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Eesti Vabariigi põhiseadused 1920.a põhiseadus (Asutav Kogu) · 20, ühekojaline riigikogu 100 liiget, võimude lahusus, puudus riigipea, rahvaalgatus 1933.a põhiseadus (rahvahääletus) · 20, ühekojalises riigikogus 50 liiget, Riigivanem(5a), riigivanemal dekreediõigus 1938.a põhiseadus (Rahvuskogu) · 22, kahekojaline(riigivolikogu 80 ja riiginõukogu 40), president (5a), kaotati rahvaalgatus 1992.a põhiseadus (rahvahääletus) · 18, riigikogu 101 liiget, president (5a), varasemate probleemide likvideerimine Demokraatia riigikord, kus kõrgemaks otsustus organiks on rahvas. Demokraatia vormid:
12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt
puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis
Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia. Kaotati rahvaalgatus,valimisõigus 1938.toimusid Riigivolikogu valimised. Paar päeva hiljem Kaarel Eenpalu. - Püsis kaitseseisukord - Süvenes tsentralisatsioon - Poliitilist organiseerumist ei lubatud - Säilis valitsuse kontroll elualade üle. 1934-vaikiv ajastu Kehtis tsensuur Kõik poliitilised parteid keelatud(v.a Isamaa Liit) Lubatud noorteorganisatsionid(gaidid) Ülejäänud sattusid opositsiooni VÄLISPOLIITIKA 20NDATEL 1
¤Vaimsed(teadmised, kogemused) 5)Mõisted: Võim - vt ülalt ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete ja institutsioonide kogum. bürokraatia - paberimajandus/valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem seltskond demokraatia - poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. otsene ehk vahetu demokraatia - võimu teostavad inimesed ise (rahvakoosolekud, referendumid, rahvaalgatus) esindusdemokraatia - võim teostatakse valitud esindajate kaudu mandaat - valija ja esindaja vaheline suhe, mis seab valitule kohustuse valija huve kaitsta. võimude lahusus - täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud. referendum - rahvahääletus riik - ühiskonna poliitiline korraldus, 3 peamist tunnust:territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim. unitaarrik - ühtne riik, keskvõimule allutatud, ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks
Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud
-1991). (6p) Riiklikus poliitikas · demokratiseerimine · võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon · lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke, · poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon 8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad. Kirjuta sobivasse lahtrisse vastav num- ber. Märksõnad ei jaotu perioodide vahel ühtlaselt. Kõik õige 3p, 8-9 õiget 2p, 6-7 õiget 1p. 1) laulev revolutsioon 2) aktiivne metsavendlus 3) K.Vaino saab EKP juhiks
DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vast...
suurem, kui nad saavad ise poliitilises otsustusprotsessis osaleda. Samas on Riigikogus tehtud korduvalt katseid otsedemokraatia vorme seadustada või rahvahääletust korraldada, kuid paraku pole need läbi läinud. Siinkohal tekib küsimus, mis on meie eesmärk? Kas poliitiliste otsuste legitiimus? Kui jah, siis oleks aeg otsedemokraatiaks. 3) Lissaboni lepinguga kehtestati kodanike initsiatiiv ehk rahvaalgatus. Selle alusel saab 1000 000 Euroopa Liidu kodanikku, kes on pärit vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, taotleda vahetult Euroopa Komisjonilt tema pädevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide ettepanekute esitamist. See peaks andma meile hea aluse, et rahvaalgatuse debatt võiks Eestis areneda soodsal pinnasel. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused” RiTo nr 20, 2009
..................................... 10 ............................................................................................................................................... 2) ........................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Ühiskondlik elu / rahvaalgatus: 2p 1) ........................................................................................................................................... 11 ............................................................................................................................................... 2) ...............................................................................
AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused (5 aastat): võis panna veto peale Riigikogu otsustele, saata laiali Riigikogu (50 liiget) ning määrata uued valmised, nimetada ametisse ning tagandada valitsus. III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud; valitsuse koos peaministriga määras president; rahval puudus rahvaalgatus õigus; valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) I rahareform (1919) – Eesti raha asjades valitses suur segadus, sest kasutusel olid mitmed erinevad rahaühikud. Kaubandus taheti muuta ausamaks ning seetõttu võeti kasutusele Eesti mark, kuid see oli ebakindel ja selle usaldusväärsust õõnestas inflatsioon
? Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?...
aastal liidu esimeheks valiti Liikmete arv: - 1931. aastal 5000 - 1932. aastal 15 000 - 1933. aastal 40 000 Siht Riigivõimu tugevndamine põhiseaduse reformi abil 1930. aastal kõlasid esimesed poliitilised seisukohadvõtud – peamiselt erakondliku korruptsiooni ja marksismi vastu 1931. aastal nimetati nõudmised põhiseaduse muutmiseks – Riigikogu koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalmised, laialdlaste täitevvõimu volitusega riigipea, eelnõude rahvaalgatus jm. 1. mail 1931. aastal hakkas ilmuma vabadussõjalaste häälekandja „Võitlus“ 21. augustil 1931. aastal asutati New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Liit, mille eesmärgiks oli ühendada kõiki USA-s elavaid vabadussõdalasi 1932. aastal said loa liiduga liitumiseks ka Vabadussõjas mitte võidelnud (kõigest toetajaliikmed, neil puudus hääleõigus) 1933. aastaks ületas EVKL liikmeskond kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna arvu ligi 15 000 inimesega
• Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus • Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“ Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel • Vabaduse idee
Valimisõiguse said mehed ja naised 22 aastaselt (eelmise põhiseadusega 20 aastaselt). Parlamendi esimene koda - 80-liikmeline Riigivolikogu, valiti viieks aastaks vähemalt 25 aasta vanuste kandidaatide hulgast. Riigikogu teine koda -- Riiginõukogu -- koosnes 40 liikmest, kelledest 10 nimetati presidendi poolt, 6 liiget kuulus sinna oma ametikoha tõttu ning 24 valiti korporatiivsete ühenduste, omavalitsuste jt. institutsioonide poolt. Eelmises põhiseadusega lubatud seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 1938. aasta veebruaris toimunud Riigivolikogu valimistel, mille eel piirati opositsiooni kampaaniavõimalusi, saavutas võidu valitsuse poolt organiseeritud Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne, mis sai 54. Opositsioonile antud häälte hulk ületas küll võimulolijate oma, kuid opositsiooni killustatuse tõttu ei pääsenud see mõjule. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt
presidendi tahte täideviijaks. Riigikogu. Tegevust juhtus Nim ametisse riigivanema. Oli vastutav Riigikogu ees. riigivanem. Vastutas Määras presidendi. riigikogu eest. Rahva võimalus osaleda Rahvas oli kõrgeimaks Rahvas valis riigivanema. Rahvaalgatus oli täielikult poliitikas võimu kandjaks. Viis oma Oli rahvaalgatuse ja kaotatud, ka streigiõigus võimu ellu valimiste, referendumil osalemise kaotatud. Piirati oluliselt rahvahääletuste ja õigus. Rahvas valis rahvahääletust ja rahvaalgatuste kaudu (valis Riigikogu. Valimistsensus valimisõigust
$57 - 58... hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on 18+ 2 piirangut. EV rahvas (umbes 1,29 miljonit) -> EV kodanikud (üle 1,1 miljoni ehk 85%) -> EV hääleõiguslikud kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis). Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu)
Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil (1987.-1991). Riiklikus poliitikas · demokratiseerimine · võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon · lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke, · poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon
väljatöötamine. 3. 28. juulil 1937 kiitis kahekojaline Rahvuskogu heaks Eesti kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle põhiseaduse kohaselt valiti Eestis kahekojaline 120liikmeline Riigikogu (Riiginõukogus 40 liiget ajalist piirangut ei olnud, ja Riigivolikogus 80 liiget 5 aastaks), riigipeaks sai kuueks aastaks valitav president, kelle pädevus oli sarnane 1933. aasta põhiseaduses kirjapanduga, rahvaalgatus seati aga sõltuvusse presidendi suvast. 4. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Samal ajal otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee, kelle liikmeist pooled valiti Ülemnõukogu ja pooled Eesti Kongressi poolt. Assamblee ülesandeks sai uue, kaasaegse põhiseaduse väljatöötamine. Kõik muud riigielu küsimused, sh põhiseaduse rahvahääletusele paneku otsustamine, jäid Ülemnõukogu pädevusse.
Riigisekretär (poolik, tal ei olnud aega loengus lõpuni rääkida) Juhib riigikantseleid ministri õigustega Loeng 30.03.2017 III Rahvas kui riigiorgan PS § 28 p3 – rahvas kui riigiorgan - rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond, kes teostab riigivõimu: - Riigikogu valimised PS § 57, 58, 60 - Rahvahääletus PS § 57, 57, 105, 106, 162, 164, 16 - Rahvaalgatus PSRS § 8 lg 2 – KUNAGI OLI - Vabariigi Presidendi valimine PSRS § 4 lg 2 – KUNAGI OLI ! Esimese VP valimise võitis Rüütel (ta ei saanud 50% kokku, uus hääletus ja sai Meri) Kas rahvaalgatuse peaks PSRS-st PS-sse sisse tooma? (Rahvaalgatust proovitakse sisse tuua lisades paragrahvi PS §-i 103 juurde p6) Rahvas oleks vahetult kaasatud riigi tegemistesse rohkem. Miks on rahvaalgatus PSRS-is ajutine meede? Rahvaga on kerge manipuleerida, neid hullutada.
kodakondsus isiku sooviavalduse alusel. Sünnijärgse eelis on see, et ei ole vaja mingit riigi poolset otsust sellega. Naturalisatsiooni korral on vaja eraldi riigi otsust. 8. Kõrgeim riigivõimu teostamise kõik võimalikud vormid, vormid Eestis V: Kõrgeima võimu teostamise kõikvõimalikud vormid on parlamendi valimine, presidendi valimine, kohtunike, peaprokuröri jt ametikandjate valimine, rahvahääletus, rahvaalgatus. Kõrgeima riigivõimu teostamise vormid Eestis on Riigikogu valimine ja rahvahääletus. 9. Rahvahääletus (liigitused, mis küsimusi peab/tohib/ei tohi rahvahääletusele panna Eestis) V: liigitused: seaduseelnõu, muud riigielu küsimused. Põhiseaduse järgi tuleb rahvahääletus korraldada PS I peatüki XV peatüki ja PSTS muutmiseks. Teistes küsimustes võib Riigikogu otsustada rahvahääletuse korraldada.
Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud
kunagi,ainus reaalne samm selle poole 1923 aasta eesti-läti kaitseliifuleping. 22septt sai eestist trahvasteliidu liige, inimesed hakkasid seda usaldama veidi hilje ja loodsid selle julgeolekusüsteemile. PS võrdlus 1920a.põhiseadus Polnud riigipead.Seadusandlikvõim,riigikogu 100-liikmeline ühekojaline.Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu.Riigivanem(valitsuse juht)Rahvas sai hääletada riigikogu valimistel.Rahvahääletused.Rahvaalgatus. (midagi head-naistel oli valimisõigus ja kohalikud omavalitsused olid iseseisvad) 34a ps-lõi võimalused yleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele.kõrgem või riigivanemal,polnud enam valitsuse juht vaid rahva poolt valitud riigipea(president),oli õigus anda seadusi oma dekreetidega,saata riigikogu laiali ennetähtaegselt,ning nim ja tagandada ametiss valitsus.riigikogu võim ja liikmeskond vähenes,valitsuse eesotsas peaminister. 38a ps-Riigipea oli president
Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda), Riiginõukogu (ülemkoda). Võrreldes 1920. aasta põhiseadusega piirati parlamendi õigusi tugevasti. Vabariigi valitsus, eesotsas peaministriga, kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. Valitsus oli vastutav Riigikogu ees. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi. Kaotati rahvaalgatus, streigiõigus, piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veebruaris 1938 toimusid Riigikogu valimised. Moodustati Rahvarinne. Presidendi otsevalimistest loobuti, 24. aprillil 1938 kinnitati Konstantin Päts presidendiks. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpuu valitsus. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud. Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik.
Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1.5 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1
· Riigikogu muudeti kahekojaliseks Muudatused põhiseaduses: Parlamendi võimu piirati tugevalt. Valitsusest, eesotsas peaministriga kujunes presidendi tahet elluviivaks organiks. Valitsuse umbusaldamine muutus parlamendi jaoks raskeks, sest umbusaldamise korral oli presidendil õigus valida, kas saata valitsus laiali või korraldada uued, ennetähtaegsed parlamendi valimised. Samuti piirati tugevalt rahva õigusi (kaotati nt. streigiõigus ja rahvaalgatus) · 24.aprill 1938 kinnitati Konstantin Päts Eesti presidendiks · Vaikiv ajastu lõppes 21.juuni 1940 Majandusolud ja välispoliitilised suundumused · Majanduselu elavnes autoritaarsel perioodil jõudsalt · Senine liberaalne majanduspoliitika asendus ja riik hakkas jõuliselt majandusellu sekkuma · Esinevad plaanimajandusele iseloomulikud jooned · Kasvas riigi otsene seotus majandusse riigiettevõted andsid ligi 25%
puudus (see oli omapärasel kujul: kui 1/3 RK koosseisus ei olnud eelnõuga nõus, siis võis ta 2 kuu jooksul koguda rahva allkirju ja sellega esile kutsuda rahvahääletuse). 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 Riigipeaks riigivanem, Vabariigi Valitsuse eesotsas. Mõlemad sõltusid RK usaldusest Eksiteerisid rahvahääletus ja rahvaalgatus. RA oli seotud kohustusliku RHga. RA korras sai eelnõusid algatada 25 000 kodanikku. PSi sai muuta ainult RHil. See oli erakordselt demokraatlik ja maailmas eeskujulik PS. RK oli killustunud, mistõttu elujõulist valitsust moodustada ei suudetud. Ei olnud klauslit pisiparteide pääsemise vastu RKsse. 1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta):
Saksa okupatsioon sept 1917 19.11.1918 Asutav Kogu 23.04.1919-20.12.1920 · Märts 1919 Eesti Panga komitee moodustamine · Aprill 1919 Kaitsepolitsei seadus · Mai 1919 opteerumine (Moskva, Petrograd, Omsk) · Okt 1919 Maaseadus · August 1920 Seisuste kaotamise seadus Eesti Vabariik (1920-40) 1. Põhikord põhiseaduse järgi, riigi(voli)kogu, riigipea, ministeeriumid · Kõrgeim võim rahvas o Valimisõigus 20 a, m ja n, vähemalt 1 a Eesti kodanik o Rahvaalgatus (25000 hääleõiguslikku kodanikku) o Rahvahääletus (kukutas Riigikogu) · Seadusandlik võim Riigikogu (100 liiget, 3 a, erakondade nimekirjade alusel) · Täidesaatev võim Riigivanem (esindab ja juhib) + ministrid, st valitsus · Ministeeriumid: haridus- 1936, kohtu- 1918, majandus- 1929, põllutöö- 1918, sise- 1918, teede- 1918, välis- 1918 ja sotsiaalministeerium 1936. 2. Tavapolitsei ja kaitsepolitsei, sõjavägi · Politsei
· Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti üle Kuld saabub Eestisse Eesti Vabriik · 1920. aastal algas Eesti Vabariigi tegelik ülesehitamine. Eestist sai demokraatlik parlamentaarne Vabariik. · Põhiseaduse võttis ASUTAV KOGU vastu 1920. a. 15. juunil. 1920. aasta põhiseadus · Parlamentaarne vabariik · 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma. · Kohalik omavalitsus Eesti pärast Vabadussõda Suur kriis Majandusraskuste ja parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine. Vapsid 1920. a. Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit.
põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Kõrgemaks võimuks loeti rahvast, kes teostas riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja valimistel osalemise teel Hääleõiguslikeks loeti 20-aastaseks saanud Eesti kodanikud, kes on olnud kodanikud vähemalt üks aasta Riigikogu valiti kolmeks aastaks propotsinaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Eksisteeris rahvahääletus ja rahvaalgatus. Rahvaalgatuse korras sai eelnõu esitada 25 000 kodanikku. Presidenti ei olnud Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus Täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem Põhiseaduse muutmine oli võimalik vaid rahvahääletusel 1933. aasta Põhiseaduse täiendused Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperiood pikenes 4 aastani Muudeti riigivanema ja Riigikogu pädevust, mille tulemusena senine
Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt on valimisõigus ära võetud isikutelt, kes kohtuotsuse alusel kannavad vabaduskaotuslikku karistust. 10) Teatava riigiameti ja parlamendiliikme ameti ühitamise keeld. Näiteks ei saa Prantsusmaal valida kaadrisõjaväelasi parlamenti. Prantsuse prefekti (haldusametnik) ei saa valida parlamenti selles ringkonnas, kus ta on ametis või oli kuni 3 aastat tagasi ametis. 50. Mida kujutab endast referendum, mida rahvaalgatus? Mida kujutab endast kohustuslik, mida fakultatiivne referendum? Referendum-valijate poolt mingi riikliku või kohaliku küsimuse otsustamine. Korralduslikult on referendum väga sarnane valimistega-mõlemal juhtumil on ametis ühed ja samad komisjonid ja küllalt sageli kohaldatakse referendumi läbiviimises valimisseaduses ettenähtud protseduure. Kandidaatide ülesseadmise asemel on referendumi küsimuse esitamine. Referendumit võidakse kasutada väga erinevatel eesmärkidel
kultuuri uurimise. Liikmed enamasti kohalikud sakslased, kes huvitusid eestlaste kultuurist. (estofiilid). *Friedrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg, mis sai eesti rahva eeskuju ja sünnilooks. *1857a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) asutas ajalehe ,,perno postimees" (järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus) *1864a. nn Palvekirjade aktsioon Vene keistrile, kaebamaks taulpoegade raske olukorra vastu Eestis (I rahvaalgatus Eestis). Poliitika kujunemine Eestis Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks poliitilist suunda, kes eestlaslikult omavahel üldse läbi ei saanud: 1. Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) pidas tähtsaks ennekõike majandusarengut. 2. Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) pooldas esmalt kultuuri ja vaimuelu arendamist! 1872a. Eesti kirjameeste selts kujunes peamiseks Eesti kultuuriinimesi ühendavaks seltsiks. Hakkas levitama eestikeelset kirjandust.
liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.) Iirimaa: Erandlik on olukord Euroopa Liidu õiguse puhul, millel on põhiseaduse artikli 29 kohaselt riigis õiguslik jõud. See tähendab, et mis tahes seadust või meedet, mille vastuvõtmine tuleneb Iirimaa Euroopa Liidu liikmesusest, ei saa kehtetuks tunnistada põhiseaduse mis tahes sättega. 18. EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd) II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui
pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4. rahvaalgatus hääleõiguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnõu algatamiseks parlamendis või selle rahvahääletusele panemiseks PSTS § 8 lg 2. Kõigepealt kogutakse allkirju rahvaalgatuse algatamiseks organ võtab otsuse et jah nüüd algab rahvaalgatus ja siis kogutakse allkirja kogumisi seaduseelnõu jaoks. Põhiseadus nägi ette rahvaalgatuse aga hetkel see põhimõtteliselt ei kehti. 1992 28. juuni võeti vastu PS 3
pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4. rahvaalgatus hääleõiguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnõu algatamiseks parlamendis või selle rahvahääletusele panemiseks PSTS § 8 lg 2. Kõigepealt kogutakse allkirju rahvaalgatuse algatamiseks organ võtab otsuse et jah nüüd algab rahvaalgatus ja siis kogutakse allkirja kogumisi seaduseelnõu jaoks. Põhiseadus nägi ette rahvaalgatuse aga hetkel see põhimõtteliselt ei kehti. 1992 28. juuni võeti vastu PS 3
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve.
pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4. rahvaalgatus hääleõiguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnõu algatamiseks parlamendis või selle rahvahääletusele panemiseks PSTS § 8 lg 2. Kõigepealt kogutakse allkirju rahvaalgatuse algatamiseks organ võtab otsuse et jah nüüd algab rahvaalgatus ja siis kogutakse allkirja kogumisi seaduseelnõu jaoks. Põhiseadus nägi ette rahvaalgatuse aga hetkel see põhimõtteliselt ei kehti. 1992 28. juuni võeti vastu PS 3
hääletuste puhul 3. plebistsiit – kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4. rahvaalgatus – hääleõiguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnõu algatamiseks parlamendis või selle rahvahääletusele panemiseks PSTS § 8 lg 2. Kõigepealt kogutakse allkirju rahvaalgatuse algatamiseks → organ võtab otsuse et jah nüüd algab rahvaalgatus → ja siis kogutakse allkirja kogumisi seaduseelnõu jaoks. Põhiseadus nägi ette rahvaalgatuse aga hetkel see põhimõtteliselt ei kehti. 1992 28. juuni võeti vastu PS → 3 aastat sai täis ja enam ei kehti see rahvaalgatus
1935 keelustati erakondade tegevus, va Isamaa (ainupartei). Tsensuur + Riiklik Propaganda Talitus. Rahvuskogu koostas 1938. aasta põhiseaduse. 1. jaanuaril 1938 jõustus Konstatin Pätsile meelepärane põhiseadus. Riigipeaks sai rahva poolt kuueks aastaks valitud president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks – alamkoda ehk Riigivolikogu ja ülemkoda ehk Riiginõukogu. Valitsuse eesotsas peaminister (määras president). Kaotati rahvaalgatus õigus. President võis laiali saata nii parlamendi kui valitsuse. 1938. aasta aprillis kinnitati K. Päts presidendiks (kuni 1940). V Teine maailmasõda 1. Sammhaaval II maailmasõjani. Esimene tõsine konflikt kerkis esile 1931, kui Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria piirkonna ja moodustas endast sõltuva riigi. Rahvasteliidu sekkumisel astus Jaapan sellest välja. Hiljem ka Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit.
Riigikogule, RK valiti 3 aastaks, 100 liiget. Riigipea põhimõtteliselt puudus. Märk ülimast demokraatiast. Tegemist oli noore vabariigiga, raha polnud, et riigipead üleval pidada. Ülesandeid täitis riigivanem. Riigivanem oli ametlikult RK esimees. Aga tüli oli kerge tulema. RK oli liga palju võimu. Tegemist oli parlamentaarse vabariigiga. Kõrgeim võim kuulus rahvale: 1. valis RK 2. osaledes referendumil 3. rahvaalgatus Maaseadus oluline seadus, mille võttis vastu AK (1919). Mõisamaad riigistati ja nendest moodustati riiklik maatagavara. Riigistati ka tööriistad, kariloomad. Maad hakati jagama ära. Anti neile, kes olid osavõtnud Vabadussõjast. Tekkinud talusid nimetati asundustaludeks. Mõisnikud löödi kodudest välja. 1925. 1926 tasu võõrandatud maade eest (pantkirjad, 60 aastat aega võlgade tasumiseks). 1923 majandusbuum. Kõik tahtsid osta ja muud värki
Konkurents: Konkurents ühele volikogu liikme kohale on 5.0, see arv on järjest tõusnud Kõige tugevamalt on Eestit katmas Keskerakond, mis on 90% KOV-ides, reformil 50%. Olulist rolli mängivad ka valimisliidud, mida on tahetud varasemalt ära kaotada. Omavalitsuse valitsus võib minna laiali, kui: · Ei suudeta vastu võtta eelarvet kahe esimese kuu jooksul · Ei suudeta valida omavalitsuse juhti Nendel puhkudel ei toimu mitte uusi valimisi, vaid asemele tulevad asendusliikmed Rahvaalgatus: 1% omavalitsuse elanikkonnast peab esinema pöördumisega. Kohalik omavalitsus peab küsimust arutama, kuid otsus ei ole oluline. Loeng XIV: Muu jutt Riigisekretär · Riigisekretär oli kuni 1992 aastani ministri rollis · Tänasel päeval tegu riigikantselei töötajaga · Ülesanne: Tagada, et seaduseelnõud vastaksid põhiseadusele (valitsuse omad). Peaminister on see, kes määrab ta ametisse ning laseb lahti (sealjuures ei pea ta saama
annaabi.ee 
