Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Suusahüpped Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m),
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10km sprint, 12,5km jälitussõit, 20km ja 15km ühisstart. Naistel on kavas 7,5km sprint, 10km jälitussõit, 15km ja 12,5km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastast on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. 3.1. Ajalugu Selle alaga tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesel neljal taliolümpial (1924, 1928, 1936 ja 1948) oli laskesuusatamine näitlik ala. Olümpiakavva võeti laskesuusatamine 1960. aastal meeste alana ja 1992. aastal ka naiste alana. Maailmameistrivõistlusi peetakse igal aastal, võisteldakse nii individuaalselt kui ka teatesõidus, mehed 1958
raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati omaRahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti
· Koropleetkaardid · Sümbolkaardid · Isaritmilised kaardid · Punktkaardid · Vookaardid · Pindalakaardid KOROPLEETKAART · Nähtusi esitatakse pindade kaupa, mis on klassifitseeritud mingi väärtuse alusel. · Pindu eristatakse üksteisest värvi, mustri või kolmemõõtmelisuse illusiooni loovate efektidega. · Koropleetkaarte võib kasutada siis, kui nähtuse olemus on diskreetne ja tema kujutamine hästipiiritletud geograafilise alana omab mõtet. Allikas: Bureau of Meterology. 2003 Allikas: www.wordpress.com. 2008 SÜMBOLKAART · Nähtusi esitatakse sümboli suuruse varieerimisega. · Sümboliks võib olla ring, ruut, kolmnurk jne. aga ka mõni keerukam leppemärk või graafik. · Kolm alaliiki: · Märgikaart · Diagrammkaart (kartodiagramm) · Lokaliseeritud diagrammkaart Allikas: REGIO. 1998 Allikas: www.graphicsociology.com. 1998 ISARITMILINE KAART · Iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda
tagasi põrkama 1,21,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided annab klubi, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija kannab individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ja seljal 20 cm kõrgune. Korvpall olümpial Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis. Esimestel olümpiamängudel oli avamäng Eesti ja Prantsusmaa vahel, mille võitis Eesti 34:29. Selles mängus viskas 11 punkti 17aastane Heino Veskila. Teises ringis tuli Eestil mängida võistluse suurfavoriidi USAga kellele kaotati 52:28. Heino Veskila viskas selles mängus 21 punkti 28st. Kolmandas ringis kaotas Eesti Filipiinidele 39:22. Esimese olümpiamängu korvpallis võitis USA, teise koha sai Kanada ja kolmanda koha Mehhiko
Kas Rootis aega võib nimetada "Vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid
Raseduse diagnoosimine Amnioniõõs- embrüoblasti õõs Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene Vaginaalse anduriga saab diagnoosida emakasisest rasedust alates 6. rasedusnädalast Abdominaalse anduriga on amnioniõõs nähtav tavaliselt 7.-9. rasedusnädalal olenevalt emaka asendist ja kõhukatete paksusest Amnioniõõs emakas välistab emakavälise raseduse Embrüo Visualiseerub algul väikese ehhopositiivse alana amioniõõne sees Juba mõne millimeetrise embrüo keskosas võib visualiseerida södametegevuse õrna värinana Kui CRL- crown rump lengt pikkus on 10-15 mm on näga rebukott erilise rõngataolise kujutisena amioniõõnes. raseduse diagnoosimine osutub võimalikuks alles pesastumisest alates laialt levinud rasedustestid on tundlikud pesastumise järgselt embrüo poolt toodetavale koorioni gonadotroopsele hormoonile naise uriinis või veres
Rootsi aeg kestis Eestis pea 100 aastat. Alguseks võib lugeda Altmargi rahu sõlmimist 1629. aastal,milles jättis Poola Rootsile kogu Eesti mandriala. Brömsebro rahuga 1645. aastal sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660.aastal Ruhnu. Rootsi aeg tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsamateks nendest võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest
Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahv...
tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby
1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis
selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehsti on hollandi natrmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastikumaalide loojad vtsid abiks valguse ja hu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lid vga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil neme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid klatnavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes vlja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Krgele tasemele tusis Hollandis portreemaal. Suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja hingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti vrikates mustades rivastes, mida tiendavad suured valged kraed ja ktised. Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) Rembrandt (16061669) Naisi kgis, pitsi niplamas, kirja lugemas, ldse rahulikke argitoimetused intimised pildid
järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tõid, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli
hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Oslo MMi meeste 50 km suusavõistlus Põhja suusaalade MM-il Oslos võitis viimase alana kavas olnud meeste 50 km ühistardist vabatehnikasõidu norralane Petter Northug, ajaga 2:08.09,0. Hõbeda sai venelane Maksim Võlegzanin 1,7 ja pronksi Northugi kaasmaalane Tord Asle Gjerdalen 6,3 sekundilise kaotusega võitjale.Eestlastest sai poole distantsi järel juhtinud Aivar Rehemaa 32. Eeri Vahtra 42. ja Karel Tammjärv 49. koha. Osli MMi naiste 30km suusavõistlus Oslos toimuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis naiste 30 km ühisstardist
Need omakorda jagunesid staarostkondadeks. Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks, Rootsi riigi kõrgeim esindaja siin oli kuberner. Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks. 1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eesti territoorium on Rootsi võimu all. 1660 Oliwa rahuga läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla Ruhnu saar Rootsi võimu ajal jäi Eesti jagatuks kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Mõlema kubermangu eesotsas olid kindralkubernerid. 1700-1721 Põhjasõda 1710 (1721) Rootsi võimu lõpp Eestis 1710 Harku kapitulatsioonid 1721 Uusikaupunki rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa saab Eesti-, Liivi ja Ingerimaa Eestis algab Vene aeg. Maa on jaotatud kaheks kubermanguks, mõlema eesotsas kindralkubernerid. Kujuneb
Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda. 1561. aastal alistusid Rootsile Viru-, Harju- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620. Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/aktiivne- puhkus/talisport/murdmaasuusatamine http://www.kadrilehtla.ee/index.php/laskesuusatamine
1)Mida nimetatakse tsivilisatsiooniks ja tsivilisatsiooni tekkimise eeldused? Suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ning kirjandust. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Regulaarsete üleujutuste tõttu oli seal viljakas muld. Siis kui inimesed läksid üle viljelusmajandusele ja enamasti kasutati ka metalli. 2) Tsivilisatsiooni tunnused? Igas tsivilisatsioonis olid inimesed üle läinud viljelusmajandusele ja kasutasid metalli. Sellega hakkas kujunema ühiskondlik tööjaotus (mehed tegid põllutöid ja naised lihtsamaid töid). Ühiskond hakkas jagunema erinevateks varanduslikeks klassideks. Tekkisid rikkad ja vaesed. Rikastest edasi kujunesid juba riigipead ja vaesed pidid nende käske täitma. Kasutusele tuli ka kiri, selle abil hakati kirja panema seadusi, uskumusi, pärimusi, ajaloosündmusi... 3)Egiptuse ja mesopotaamia jumalad...
biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel
Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliva rahuga seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner(elasid vastavalt Toompeal ja Riias). Nad kamandasid oma haldusalal asuvat
Tuumas asub ühekihilise membraaniga muutub paksemaks, kuni tuumake, kus toimub rRna ja ümbritsetud lõhustuvaid lõpuks korgistub, ainevahetus ribosoomide moodustumine. ensüüm sisaldavad lakkab-rakk sureb. Kaitseb See on muust tuumast organellid. Moodustuvad rakku välismõjude eest. tihedam ja paistab golgi kompleksis. Suurus on Tagab kindla asendi. Kaitseb mikroskoobis tumeda alana. 0,25-0,5m. ühes rakus kuni raku siserõhu eest. Kromosoomid on nähtavad paarsada. Primaarsed- Tsentrosoom/Tsetrioolid vaid raku paljunemise ajal. sisaldavad vaid tsentrosoom on Punastel verelibledel puudub mitteaktiivses olekus moodustunud kahest tuum. ensüüme. Sekundaarsed- ristiolevast silindrikujulisest
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias.
halduskorraldus. Eesti jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Saaremaa liideti Rootsiga alles 1645 Taaniga sõlmitud Brömsebro vaherahuga. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsile Ruhnu saar Oliwia rahuga 1660. Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi,
jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad kuuluvad veel omakorda üketeise alla, seega eelistatakse pigem juhtiva alaga seotud eesmärke. Ühe juhtiva ja mõjuvõimsa alana võiks nimetada poliitikat. Poliitikud, kasutades oma laialdasi teadmisi, peavad veel määrama mida keegi tohib teha ja mida mitte. Õigeid otsuseid teeb ikka see kes on omaala asjatundja või kõiges hästi haritud. Poliitika juurde ei tasu lasta noori, kes lähtuvad oma tunnetest. Noorte eesmärk on pigem tegevus ise kui eesmärgini jõudmine. Aga, et kuulata midagi nii üllast nagu poliitika peab ise ka üllas olema-ja see ongi lähtealus. Aga mis võiks olla üldse poliitika eesmärgiks?
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias
Referaat Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. ...
Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed 1958, naised 1959) ja karikavõitjatele (mehed 1967, naised 1972). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates 1975. aastast).
Olümpiamänge peeti nii tähtsaks, et isegi sõjategevus peatati selleks ajaks. Olümpiavõitjat austati nagu kangelast, ta pärjati oliiviokstest pärjaga, kingiti kingitusi, kirjutati luuletusi, loodi mälestussammas, anti eluaegne pension. Võitjate nimed kirjutati ülesse auraamatusse. Võistlemine toimus alasti. Millistel aladel võisteldi? Võistlused algasid sõjavankrite võidukihutamisega, mida tuli teha 12korda ümber väljaku.(4hobust). Ainsa alana võisid kaarikuvõistlust vaadata ka naised, sest võitjaks ei tunnistatud mitte sõjavankri juhti vaid hobuste omanikku ja see võis olla naine. Järgnesid atleetide jõukatsumised, mis koosnesid põhiliselt 5võistluse aladest: jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus. Lisandusid veel mitmesuguste pikkustega jooksud ja rusikavõitlus. TÄHTSAMAD LINNRIIGID SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range
Põlveliiges on inimese suurim liiges ning kuna ta see talub pidevalt suurt koormust, esinevad seal sageli traumad Säärel on kaks luud paksem sääreluu ning peenem pindluu. Sääreluu kannab käimisel pea kogu raskust, pindluu murd ei pruugi aga käimistki takistada Kanna luid on 7, suurimad on kaks proksimaalsemat kontsuluu ja kandluu Pöia luid on 5, nad on pulgakujulised, mõlemast otsas paksenenud, nende distaalne ots funktsioneerib seisval inimesel ühe toetava alana Varvaste luud sarnanevad sõrmeluudega, ent liiguvad vähem. Suurvarbal on kaks, ülejäänutel kolm lüli. Kõndimisel on oluline suurvarvas, teistel puudub praktiline tähtsus OSTEOPORO Click icon to add picture OS ... ehk luuhõrenemine Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või
saavutamiseks, aga tehnilised oskused on isegi veel tähtsamad selle spordiala juures. Teivashüppe sihtmärk on hüpata üle lati, mis on asetatud kahele püstiseisvale postile, ilma seda latti maha kukutamata. 4 Tänapäeva teivashüpe Täna, sportlased hüppavad teivashüpet ühena kergejõustiku neljast hüppest ning kaheksanda alana kümnevõistluses. Võistlust alustades võetakse esmane kõrgus, mille kõik võistlejad peaksid ületama. Võistlejad võivad alustada võistlust ükskõik millise järgneva kõrguse juures, kui teivashüppaja läbib kõrguse ning isegi siis, kui ta läbib teisel või kolmandal katsel, on tal järgmise kõrguse juures kolm uut katset. Hüppaja võib pärast igat sooritatud hüpet,
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias
vahemereline jne). Väljavalitud alade nimekiri saadetakse Euroopa Komisjoni kaudu kinnitamiseks elupaikade komiteele. Alad, mis on välja valitud riiklikes nimekirjades kui esmatähtsate liikide või elupaigatüüpide leidumiskohad, valitakse automaatselt ühenduse tähtsusega aladeks. III. Etapp loodushoiualade määramine. Kui ala on kinnitatud ühenduse tähtsusega alana, peab liikmesriik selle määrama 6 aasta jooksul loodushoiualana (Eesti pidi 2004. aastaks). Kõigepealt tuleb kaitse alla võtta enim ohus olevad ja suurima kaitseväärtusega alad. 6 aasta jooksul tuleb koostada kaitsekorralduskavad määratud loodushoiualade soodsa looduskaitselise seisundi tagamiseks. Linnuala on ala, mis on loodud Linnudirektiivi alusel. Linnualad valitakse Linnudirektiivi I
kaardiruumi saab kasutada ja kui detailne on andmete esitus. Kaardimõõtkava vähendamisel võib sama andmestiku esitamine muutuda kaardi andmetega liiga ülekoormatuks ja ka loetamatuks. Suuremõõtkavalisel kaardil üksikud hooned kõik detailselt. Keskmise mõõtkavalistel kaartidel võidakse üksikobjektid kujundada punktleppemärkidega ja teised eemaldada, kuid ka muuta see ala üheks hoonestatud alaks, kui mõõtkava veel vähendada võidakse esitada see ala linna alana või punktina. Sellepärast ongi generaliseerimine vajalik, kuna ruumiandmete esitamine erinevates mõõtkavades tekitab vajadust ruumiandmete muutmisele.( Sisas, Suurna 2012: 35) Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust Järgnevalt on välja toodud baaskriteeriumid, millega määrata, kas kaarti tuleb generaliseerida (McMaster, Shea s.a:59). 1. Tihedusnäitajad (density measures): Antud meetmeid hinnatakse mitmete andmete põhjal,
Kui Liivi sõda alguse sai oli Liivimaa täielikult Rootsi võimu all. Sealt edasi 1561. aastal ajasid rootslased Toompealt poolakad välja ning seejärel alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. Hiljem 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja- Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi endale 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Rootsi aega algas Eestis 17.sajandil ning seda peetakse eestlaste jaoks väga heaks ajaks. See aeg tõi eestlase jaoks kaasa väga suuri muutusi. Näiteks kasvas rahvastiku arv olulise kiirusega, kohandati riigivõimu, haridust ja vaimuelu. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Eriti jõuliselt hakkas kasvama talurahva arv, kuna neile mõjus pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Tol ajal oli rahvas noorem ja
Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Veneaa alla. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest.
1970) KULTUUR III Esiteks, kõigi definitsioonide aluseks peetakse veendumust, et kultuuril o n t u n n u s e d. Kogu näilise triviaalsuse juures ei puudu sellel väitel tähendusväärne sisu: siit johtub veendumus, et kultuur ei kujuta endast ilmaski universaalset kogumit, vaid on üks selle teatavat viisi korrastatud osahulk. Ta ei kätke endas kunagi k õ i k e, vaid moodustab teatud kindlal moel piiritletud sfääri. Kultuur on käsitatav fragmendina, mitte-kultuuri foonil eralduva alana. Vastandamise iseloom on muutuv: mitte-kultuur võib endast märku anda haakumatusena teatava religiooniga, teatud käsituse, teatavat tüüpi eluviisi ja käitumisega. Ometigi on kultuuril niisugust vastandumist alati tarvis. Siinjuures saab just kultuurist opositsiooni markeeritud liige. Teiseks, kogu kultuuri ja mitte-kultuuri eraldamise mitmekesisus taandub tegelikult ühele: kultuur tõuseb mitte-kultuuri foonil esile m ä r g i s ü s t e e m i n a
Pirita Majandusgümnaasium Lp. õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur...
maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliva rahuga seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner(elasid vastavalt Toompeal ja Riias). Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tõid,
Teadmine kuulmise ja nägemise kaudu 8. sajandi lõpul eKr arendasid kreeklased välja alfabeetkirja. Tänu suulisele kultuuritraditsioonile ning kirjutamise tehnoloogia algelisusele oli suulisel väljendusel jätkuvalt juhtiv roll. Kuulmise kogemus oli tähtis mälestuste talletamiseks ning kultuuri edasikandmiseks, kuid kreeklaste mõtteviis kaldus eelistama tunnetuse ning tunnete primaarse alana siiski nägemist. Ei teata seda, mis on nähtamatu. Teadmine kuulmise kaudu eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab aga teabe edastamist suuremalt distantsilt, informatsiooni suuremat spekulatiivsust ja ebaisikulisust. Suuliseks esitamiseks mõeldud loomingus luuakse sündmustele üksikasjalikke kirjeldusi ning kaunistatud töötlusi. Kirjasõna eelistab vastupidiselt abstraktsust, kontseptuaalsust ja universaalsust
orjenteeruvalt olema vana mõisa koha peal. Peamisteks haljasalaks, mis jääb minu poolt piiritletud alasse, on pastoraadi park, kuhu on püstitatud kaks mälestussammas: üks Avinurme lahingus langenutele ja teine August Lillemaa 90. sünniaastapäevaks paigaldatud mälestuskivi (Avinurme vallast pärit tuntud Eesti mullateadlase ja esimse eesti mullakaardi koostaja mälestuseks) (Avinurme tähatsamad vaatamisväärsused...). Rekreatiivse alana tooks välja oma piiritletud alalt staadioni, tennise- ja võrkpalliväljaku Kitsaskohad Oma silmis ei näe oluliselt karjuvaid probleeme, kuid kitsaskohaks võiks välja tuua alevi sisese tee. Nimelt on tee oluliselt kõrgemale tõstetud muust pinnast ja ka kitsas, mille tõttu on 5 üsna ebameeldiv jalgsi ja eriti rattaga liigelda. Nüüd 2009 aasta suvel tehti seoses
mõju metskitsede populatsioonile. Rakendustes saab seda ära kasutada metskitsede arvukuse ja selle juurdekasvu hindamisel ning ka näiteks manipulatsioonides vältimaks metskitsede tehtavaid kahjustusi metsakultuuridele. Kodupiirkond: Kodupiirkond on ala, kus isend elab, st ta kasutab seda piirkonda tegevustes seoses toitumise, puhkamise, järglaste saamise ja varju otsimisega. Territooriumit käsitletakse alana, mida loom kaitseb. Ilvesed on territoriaalsed loomad ning nende puhul langevad territooriumi ja kodupiirkonna mõisted kokku. Seda näitab asjaolu, et täiskasvanud samast soost isendite kodupiirkonnad moodustavad maastikul üsna selgelt piiritletud üksused, mis kattuvad omavahel väheses ulatuses. Samas erinevast soost isendite territooriumid kattuvad ilveste puhul suures ulatuses. Kuna isaste territooriumid on üldiselt suuremad kui emastel, siis kattub
rusikavõitlejaid juba 3500 aastat enne Kristuse sundi. Rusikavõitlust harrastati ka Mesopotaamias, eriti aga paikkonnas, kus praegu asub Etioopia riik. Rusikavõitluse kohta on leitud andmeid Lähis-Aasiast, praeguse Iraagi ja selle pealinna Bagdadi lähistelt. Nendelt aladelt levis poks rusikavõitluse näol aegamööda Kreekasse ja Kreeta saarele, kus paralleelselt härjavõitlusega korraldati noorte meeste rusikavõistlusi. Vanas-Kreekas kuulus rusikavõitlus kohustusliku alana noorte meeste ja poiste kasvatusse. Pilt 1 „AncientFrescoalatesKreeta saarelkujutisegapoksteismelised“ Antiik-olümpiamängude kavva võeti poks 23. mängudel 688.a. enne Kristuse sündi ja oli kavas 293.a. peale Kristuse sündi. Algul võisteldi paljaste kätega, rusikatega, hiljem kasutati käte kaitseks aga ka rusikalöögi tugevdamiseks nahkrihmu, sidudes need ümber kämbla ja randme. Hiljem tulid kasutusele ca ühe kilogrammi raskused metallplaadid käerandmel.
Sportlased võistlevad- suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958. aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne – UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union – IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias.Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias). Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha
Solovjov räägib jumala-inimesest. Loomingus esineb tulevikuootus, kus vaimses maailmas peaks realiseeruma jumalik. See idee on nooremaid sümboliste palju mõjutanud. Teoses "Lugemisi inimkonna ideaalist" esitab tulevikulootusi ja räägib inimese eetilisest seisundist ja selles suhtest ülejäänud maailma. Ida ja Lääne äärmused olevat mõlemad traagilised. Idas ei maksa üksikisik midagi, läänes on inimesed egoistid. Venemaal on kahe maailma vahelise alana eriline seisund. 20. sajandi kunstis otsitakse sünteesi. Näiteks teatris katsetatakse valguse ja muusikaga (sünkretism). Usuti, et kunst suudab maailma mõjutada, usuti iluideaali. Sümbolismile on omane tulevikku suunatus ja romantilisus. Olevikku ei väärtustata. Maailmavaade on dualistlik, argimaailm on oluline ainult seoses ideaaliga (mille poole peab püüdlema), ettekujutus maailmast on vertikaalne. Sümbolism on mõneti keskaegne, selles on teatavat irratsionaalsust ja müütilist
Akna ees seisab Neitsi Maarja kuju, kätel Jeesulast. Kuningate galerii on 28 Iisraeli ja Juuda kuninga kujude rida, mis kujundati Viollet-le- Duci poolt ümber, et asendada Prantsuse revolutsioonis hävinud kujusid. Revolutsionäärid arvasid, et kujud kujutavad Prantsuse kuningaid, niisiis raiusid nad neil pead maha. Montmartre Montmartre on 130 meetri kõrgune mägi, mis asub Pariisi põhjaosas, peamiselt tuntud valgekuplilise Sacre Coueri basiilika tõttu mäe tipus ja ööklubi alana. Teine vanem kirik sellel mäel on Püha Pierre Montmartre'i kirik, mis on väidetavasti koha peal, kus asutati Jesuiitide ordu. Paljudel kunstnikud nagu Salvador Dalí, Claude Monet, Pablo Picasso ja Vincent van Gogh omasid stuudioid või nad töötasid Montmartre'i läheduses. Montmartre tähendab "märtri mäge". Nime sai ta püha Denis' järgi, kelle pea seal umbes 250 eKr maha löödi. Püha Denis oli Pariisi peapiiskop ja Prantsusmaa kaitsepühak
vastasel visata pall enda korvi. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed 1958, naised 1959) ja karikavõitjatele (mehed 1967, naised 1972). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates 1975. aastast). Ajalugu
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
