KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille
6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks? 1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong. 7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus): Suur hüpe 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Rahvakommuun ühismajand, kus kõik tootmisvahendid ühistati. Kultuurirevolutsioon 1966-1967. Zedongi tegevus, mis pidi maha suruma vastuseisu ja rahulolematuse Mao Zedongi suhtes. Moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Vaenlaseks kuulutatud isikud kas tapeti, vangistati, tagandati töökohalt, saadeti maale ümberkasvatamisele või pandi koduaresti. 8. Miks ja millal toimus Taevase Rahu väljaku meeleavaldus? Iseloomustage võimude käitumise põhjal Hiinas valitsevat korda. 1989, 4. juuni
Nõukogude okupatsiooniperiood Juunipööre ja valimised Balti riikides Stalini eriesindajaks Tallinnas sai Andrei Zdanov, kelle suunamisel hakati kokku seadma uut valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti....
Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi. Nõukogude autorite looming teatrites, kinodes ja konstertidel. Peamised ,,kunstiliigid" propagandaplakatid ja paraadportreed. Trensuur, Eesti kultuurielu hävitati. 8. Repressioonid: Inimesed kadusid, teisitimõtlejad küüditati (massküüditamine) ja arreteeriti.
juhiks sai Mao Zedong Riigis alustati kiiret sotsialismi ehitamist Isikukultus Mauism Suur hüpe Kuulutati välja 1958. a Mao Zedongi poolt Kommunismi ülesehitamine võimalikult kiire ajaga 1959. a tunnistati läbikukkumist, kuid maoistid seda ei tunnistanud Tulemus tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses Algas ka näljahäda ja vastuseis Töötati välja agroteadus Kirjanikel kästi kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut Kõrgkoolid said uue õpikud Kultuurirevolutsioon 1965. 1976. a-tel toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoliitiline kampaania Eesmärk : vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsiooni klassivõitlust" 1966. a haridusreform Koolides õpiti : algkool Mao tsitaate keskkool Mao valitud teoseid ülikool Mao kogutud teoseid M. Zedong kuulutas kultuurirevolutsioon lõppenuks 1969. a Tagajärjed Õppetöö seiskus Vähenes toodang
1980. aastaks põhjustas toiduainete tootmise järsk langus ja jaotussüsteemi kokkuvarisemine näljahäda, millist 20.sajandil polnud veel nähtud. Inimesi suri 16-27 miljonit. Suur Hüpe ja selle järelkajad mõjutasid oluliselt Hiina ja Nõukogude Liidu lahkhelide süvenemist. Algas diplomaatiline võõrandumine Hiina ja Nõukogude Venemaa vahel, mis kestis 1985. aastani. Kultuurirevolutsioon Kultuurirevolutsioon oli Hiina Rahvavabariigis aastatel 1966 1976 toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoliitiline kampaania, mis kasvas Hiina Kommunistliku Partei sisesest võimuvõitlusest laiahaardeliseks sotsiaalseks, poliitiliseks, administratiivseks ning majanduslikuks kaoseks. Ametlikult oli tegemist Mao Zedongi ja tema toetajate kavandatud kampaaniaga, mille eesmärk oli vabastada Hiina "liberaalsest
kommunistliku partei ülemvõim on ohus. Mao Zedongi valitsemisaeg: Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Suur hüpe 1958- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon - Mao Zedongi ja tema toetajate kavandatud kampaania, mille eesmärk oli vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsioonilist klassivõitlust". Üldiselt nähakse kultuurirevolutsioonis aga katset saada partei juhtimine tagasi Mao Zedongi kontrolli alla pärast katastroofilist "Suurt hüpet", mille tõttu oli Mao võim vähenenud. Kultuurirevolutsioon viis Hiina Rahvavabariigi paari aastaga praktiliselt kodusõja äärele,
Neokolonism -tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult "Suur hüpe" -Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti PVO -Palestiina Vabastusorganisatsioon Batustan -territoorium, ku pidid elama mustanahalised Rahvakommuun -ühismajand Hiinas Terrorism -vägivalla teel oma tahtmise saamine Monokulturism -ühe kultuuri või maavara viljelemine Kultuurirevolutsioon -Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Iisrel -juutide riik, mis paikneb lähisidas Apartheid -rasside eraldamise poliitika LAVs Vabamajandus -vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Isikud Mao Zedong -Hiina RV juht J.Nehru -I peaminister Indias A.Pinochet -Tsiili diktaator F.de.Klerk -LAV juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast J.Gandhi -India peaminister J.D
1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon. 3)Mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon? Millised olid nende tagajärjed? *Suur hüpe - kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Tagajärg: Ebaõnnestus. Tulemuseks oli tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja näljahäda.
Kultuurielu 20. saj teisel poolel Koostajad: KULTUUR KUI TARBEKAUP Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=4FmDWZBwn9c LÄÄS Palju ostuvõimelisi tarbijaid Massiline tarbimine Kriisideta majandusareng Tihe konkurents turul
). Anti ülesandeks ühele rööpmeseadjale. Tolle naine informeeris Enlaid, see võttis abinõud tarvitusele. 1971. aasata septembrikriis. Kogu Hiinas keelati lennukitel õhku tõusta, välja arvatud ühel, mis kukkus Mongoolias alla. Selles lennukist leiti Lin Biao ja tema lähikondlaste laibad (olid surnud juba enne lennuki allakukkumist). Loomulikult järgnes ulatuslik puhastus Rahvavabastusarmees ja sõjaväe mõju Hiina siseelus vähenes nüüd. Kultuurirevolutsioon jätkus kuni 1976. aastani (samal aastal, muide, surid nii Mao kui ka Zhou Enlai), kuid selle dramaatilisem osa oli läbi. Küll aga jätkus võimuvõitlus. Kui kultuurirevolutsioon läbi sai, algasid massilised rehabiliteerimised. 1959.aastal tõmbus Mao tagasi, kuid suutis säilitada võimu partei üle. 1966.aastal tuli ta uuesti võimule ning kuulutas välja suure proletaarse kultuurirevolutsiooni. 1976 Mao suri. Võimule tuli Deng Xiaopingi
KOMMUNISTLIK HIINA IX klass 1949 ■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik ■ Partei esimees- Mao Zedong ■ Viisaastakuplaanid ■ Maoism (1) Maoism ■ Kommunistliku õpetuse suund ■ Terror ■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile ■ Madal elatustase (2) 1958, 1966-1976 ■ Suur hüpe ■ Kultuurirevolutsioon ■ Kaos ■ Kodusõda ■ Hoop haridusele ■ ■ (3) 1976 ■ Mao surm ■ Uued ümberkorraldused ■ Turumajandus ja selle põhimõtted ■ Tihedamad sidemed lääneriikidega ■ ühelapsepoliitika ■ (4) 1980 ■ Näljahädadest saadi jagu ■ Majandus arenes ■ Demokraatia suruti maha (5 ) Hiina tänapäeval
punane imperialism NSV Liit II maailm: arenenud kapitalistlikud riigid III maailm: arengumaad teooria: arengumaad pidid hakkama maailma poliitikas üha suuremat rolli mängima ja Hiina juhib neid. Hiina sekkus üha rohkem arengumaade sisepoliitikasse. Pahempoolsetele soovitati relvastatud rahvavõitlust, relvadega ka toetati. Page 9 of 1 Kultuurirevolutsioon Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon või ka Laiaulatuslik Revolutsioon Töölisklassi Kultuuri Kehtestamiseks 1963 1965. a. ettevalmistav periood. aastate alguses pidurdus tootmise langus. 1960. Edasiminek oli siiski aeglane. Elanike arv kasvas kiiresti, üldine olukord oli hull. Üle 30 milj. lapse ei saanud koolis käia. elatustase madal. Teravnes poliitiline võitlus, HKP sees kujunes välja kaks
Yasser Arafat - Palestiina poliitik, asutas ja juhtis PVO-d. Juan Peron - Argentiina diktaator, kehtestas Argentiinas diktatuuri, tema õpetustel põhines peronism. Salvador Allende - Tsiili poliitik ja president, tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. Augusto Pinochet - Tsiili diktaator, tegi Tsiilis turumajanduslikke ümberkorraldusi. 6. Mõisted Mauism kommunistliku õpetuse suund Hiinas Suur hüpe Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti Kultuurirevolutsioon Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike
1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. 16 liitlast 1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) 15 liitlast 1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) 12 riiki (Riikide liit) NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks, rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim 2) Vangide tasuta töö 3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid) 4) Kolhoosid saadaks suurt tulu Elektri tootmine hüdroelektrijaamad
partei diktatuurile, massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised ja kohustuslik ühistöö Suur hüpe 1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja eesmärgi ehitada kommunism üles võimalikult kiiresti - kiirendati suurtööstuse rajamist - loodi rahvakommuune ehk ühismajandeid Tulemuseks oli tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja näljahäda Kultuurirevolutsioon Suure hüppe tulemusena tekkinud rahulolematuse mahasurumiseks alustas diktaator kultuurirevolutsiooni - eesmärgiks oli Mao Zedongi poliitiliste vastaste kõrvaldamine - haritlased, HKP tegelased ja riigitöötajad kuulutati ,,rahvavaenlasteks", kelle tagakiusamiseks moodustati rühmad - ,,rahvavaenlased" tapeti, vangistati, tagandati töökohtadelt, saadeti ümberkasvatamisele või pandi koduaresti Turumajanduslikud põhimõtted 1976. aastal suri Mao Zedong
Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) – Majandusreformid, natsionaliseerimine, tööstuse forseeritud arendamine, agraarreform – maa ümberjaotamine, sovhoosid, kolhoosid, MTJ-id jne. Rahareform: 1kr = 1.25 Kultuurirevolutsioon Repressioonid - massiküüditamine 14. juunil 1941 5. Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6. Millised olid eesti meeste võimalused II maailmasõjas? - Kuulusid Saksa või NL sõjaväkke. Soomepoisid. 7. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariik 1944.aastal? - Nõukogude armee jõudis Eestisse. 8. Millised olid Eesti sõjakaotused II maailmasõjas
poliitiliselt laostava poliitika eest pärast võimu kindlustamist. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Hiinas omistatakse Maole see teene, et ta esimest korda pärast oopiumisõdu ühendas (peaaegu kogu) Hiina ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. Samas Mao eksperimentaalsete ebaõnnestunud sotsiaalpoliitiliste programmide nagu "Suur Hüpe" ja "Kultuurirevolutsioon" tagajärjel tekitati suurt kahju kultuurile, ühiskonnale ning majandusele. Näljahädade ja repressioonide tõttu hukkus miljoneid inimesi. Mao sotsiaalsete eksperimentide ja poliitiilise tegevuse tagajärjel 19491976 arvatakse hukkunud olevat 4070 miljonit inimest. Pärast Deng Xiaopingi saamist Hiina RV juhiks, peale Mao surma 1976ndal aastal, on suurem osa Mao reformidest hukka mõistetud ning Mao
Salvador Allende Tsiili president, sotsialist. Püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat, riigistades tööstusettevõtteid ja panku ning teostades maareformi. Augusto Pinochet kindral, hiljem Tsiili diktaator, kehtestas riigis autoritaarse diktatuuri. Asuti turumajanduslikke ümberkorraldusi tegema. Mõisted! Mauism Mao Zedongi ideede põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund. Suur hüpe kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon suruda maha rahulolematus. Rahvasteliidu mandaatsüsteem volitus hallata teatud maaalasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama. Neokolonialism majanduspoliitiline sõltuvus suurriikidest. Mitteühinemisliikumine NSV liidu ja USA võrdselt süüdimõistmine maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. Separatism püüe eralduda indiast.
RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Eesmärgid ja välispoliitika Mao eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suuriigi seisundisse, mis ei õnnestunud. Mao hakkas arendama rasketööstust ja läbi viima mitmesuguseid kampaaniaid nt suur hüpe. Oma
Neil oli koostööleping NSVL-ga Algasid repressioonid Mao industrialiseeris Hiinat läbi kampaaniate ning suht.ja lauspropaganda Rasketööstuse eelisarendamine Põllumajanduse kollektiviseerimine Likvideeriti eraettevõtlus Tsensuur Mao kritiseerijatega juhtusid õnnetused Suur Hüpe 1958 loobuti nõukogude majanduslikust abist ja üritati leida hiina enda arengutee Talupojad põgenesid linnadesse Levis nälg Suri miljoneid inimesi Pisike punane raamat: 1966 viidi läbi kultuurirevolutsioon Põletati raamatuid, represseeriti kultuuritegelasi, teadlasi Uue mõtlemise aluseks pidi saama ,,Esimees Mao Zedongi tsitaadikogumik", mille kõik olid sunnitud pähe õppima Hiina ja maailm: HRV-ga säilitas sõprus- ja liitlassuheid ainult Albaania Usa kohta kuulutas Mao, et too on paberist tiiger, kes purustatakse, nagu purustati Hitler Mao suri 1976, pärast mida hakkasid Hiina majandus- ja kultuurisuhted maailmaga kiiresti tihenema. Hiina avati väliskapitalile, mõned lÕuna
1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure hüppe", eesmärgiga jõuda, kommunismi võimalikult lühikese ajaga. Hakati kiirendamasuurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist. Tulemuseks tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses. Kultuurirevolutsioon- Eesmärgiks oli Mao poliitiliste vastastekõrvaldamineSajad tuhanded HKP(reeglina haritumad) kuulutati rahvavaenlasteks. "Rahvavaenlasi" tapeti,vangistati, tagandatitöökohtadelt, saadeti
Inimese ränded läbi evolutsiooni ning millised on olnud kultuurilised muutused/arengud inimese evolutsioonis Umbes 100 000 aastat tagasi algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast. Vahetult sellele järgnes teine väljarändelaine Aafrikast 70-60 tuhat aastat tagasi. Arenema hakkab nüüdisaja inimene ning hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon paneb aluse sotsiaalse evolutsiooni arengule. Esimese väljarände käigus jõuti Lõuna- ja Kagu-Aasiasse, aga teise väljarändelainega jõudis inimene juba Ameerika mannerile. Sellised ränded tõid kaasa inimese rassilised erinevused. Euroopat asustanud uue inimtüübi nimeks sai kromanjoonlased. On arvatud, et nad tekkisid Euroopas elanud neandertaallastest, kelle kromanjoonlased tahtlikult välja suretasid
15-16. saj. Dufay, Ockeghem, Desprez, Lassus. Kes oli madalmaade koolkonna esindajatest kõige väljapaistvaim helilooja? Mida tähendab mõiste ,,koolkond"? Orlandus Lassus. Koolkond on ühtse mõtte- ja kirjutusviisiga heliloojate ja õpilaste kooslus. Kuidas mõjutas protestantism 16.saj. saksa ja ka kogu Lääne-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Kes oli protestantismi looja? Suured rahutused, Rooma kirikust lahku löömine, muutus kultuuriline ühtsus, algas kultuurirevolutsioon, tekkis uus kirikulaul Lutheri koraal. Millised olid hilisrenessansi Itaalia ilmalike laulude tüübid? (selgitus 4-le laulutüübile) Milline oli prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus? Frottola(lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, domineerid ülemise hääle meloodia), villanella(3-häälne ja rõhutatult algelise kõlaga, 16.saj II poole suurmood), balletto(villanella alaliik, rütmikad tekstita
Ladina-Ameerika- olemus ja probleemid, struktuuriline ühekülgsus- majanduslikud raskused, ühekülgne majandus- kuuba-suhkur, kolumbia- kohvi, tsiili- vask, venetsueela- nafta Hiina- kodusõda 1946-1949 kommunistlik partei ja Rahvuslik rahvapartei vahel , kommunistid võitsid , Mao Zedong "suur hüpe",- 1958 eesmärk jõuda kommunismini võimalikult kiiresti.hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist. kultuurirevolutsioon-koloostrite hävitamine, õppeasutuste sulgemine, kunstiteoste hävitamine. Haritlased ja teadlased saadeti koonduslaagritesse. Deng Xiaoping- pragmaatikute eesotsas Jaapan-majandusime-1950 II pool, Sõjapurustused likvideeritud,sõjatööstuse tellimused, minimaalne sõjaline eelarve,rahvuslikud traditsioonid, avatus uutele ideedele Sündmus Aeg Osapooled Põhjused Tulemused
Peale seda muutus Mao isiklik võim erakordselt suureks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Suur Hüpe" ja "Kultuurirevolutsioon" tagajärjel tekitati suurt kahju kultuurile, ühiskonnale ning majandusele. Näljahädade ja repressioonide tõttu hukkus miljoneid inimesi. Mao sotsiaalsete eksperimentide ja poliitiilise tegevuse tagajärjel 19491976 arvatakse hukkunud olevat 4070 miljonit inimest. Click icon to add picture Click icon to add picture Mao suri paar minutit peale südaööd 9.septembril 1976.a. pärast mitut aastat halva tervisega elamist. Ta keha puhkab Mao Zedongi mausoleumis
tahtsid kohtumistjad justkui nidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist. 20. osavtt avalikust plaanist vi vandenust, mille tagajrjel pandi toime kuriteod rahu vastu planeerimine, algatus ja sjaagressioonide toetus ning teised kurideod rahu vastu sjakurideod kurideod inimiguse vastu 21. mri mtte kis vlja walter ulbricht ning nsvl-i juht nikita hrutov kiitis selle heaks. peamine eesmrk oli takistada ida-sakslaste pgenemist lnde. 22. 1966-1976 toimus kultuurirevolutsioon, mille tagajrjel suri umbes 100 miljonit inimest. sellel ajal kiusati taga, tapet, hvitati vana Hiina kultuur, pletati raamatuid 23. viisaastak - nsvl-i majanduse planeerimise riiklik ssteem stahhaanovlane - nep - uus majanduspoliitika stasi - sakas dv riiklik salateenistus j.andropov - nsvli riigikuht mao zedong - hiina kommunistliku partei juht nikolai jezov - nsvl-i siseasjade rahvakomissaar, nkvd juht komintern - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon k
b. berliini müür müür millega tekitati blokaad keset berliini linna (berliini kriisi lahend) c. külm sõda NSVL ja lääne majanduslik ja poliitiline konflikt peale II MS d. hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika e. heaoluühiskond on ühiskond kus on saavutatud enamik kodaniku majanduslik ja sotsiaalne turvalisus mille eest vastutab valitsus f. kultuurirevolutsioon vana ja võõra hävitamine Hiinas g. sulaaeg periood peale Stalini isikukultuse paljastamist h. mitteühinemisliikumine külma sõja ajal erapooletud riigid (head suhted NSVL-ga) i. Breznevi doktriin kui kusagil on NSVL kodanik ohus, siis on NSVL-l õigus sekkuda j. Hipid noorte liikumine, mille eesmärk oli ühiskonnast eraldumine, idamaade filosoofiale pühendumine k
Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades. VMN sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon VLO sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit Sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad. Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrika, Ladina- Ameerikas, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Suur hüpe kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas. Hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid Breznevi doktriin NSV Liidu välispoliitiline doktriin Dissidendid Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased. "Solidaarsus" Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine.
6-aastaselt läks vanema venna juurde Phnom Penhi budismi õppima Elulugu 24- aastasena läks Pariisi raadioelektroonikat õppima. Tutvus mitmete marksistlike tudengirühmitustega, kuhu kuulus ka teisi kambodžlasi. Koos sõpradega asutas Khmeeri õpilasühenduse, mille eesmärgiks oli võitlus kuningliku võimu vastu Kambodžasse naastes liitus ta kohaliku kommunistliku parteiga ning 1963. aasta alguseks oli selle liider. Elulugu 1966 külastas Hiinat ja sealne kultuurirevolutsioon avaldas talle muljet. Kodumaale jõudes tahtis ta sealseid meetodeid rakendada. Samal ajal Vietnami vastu sõdinud USA otsustas ka Kambodža alasid pommitada, tappes 600 000 Pol Pot ja Khmer Rouge said üha populaarsemaks, eriti talurahva seas. Elulugu 1970. aastal oldi raskes seisus – ameeriklaste poolt taganema sunnitud vietnamlased tulid üha enam Kambodža aladele. Samal ajal kuulutati maalt läbirääkimisteks lahkunud prints pagulaseks ning peaministriks
võttis võimu kas mingi kõrgemate sõjaväelaste nõukogu või diktaator. Suur hüpe- Zedongi arvamus, et Hiinat lahutab supervõimu positsioonist ainult üks jõupingutus. Kolllektiviseerimised, viisaasta plaanid 1 aastaga täitmine, 20 aasta plaanid 5 aastaga, 7 miljoni raua sulatusahju loomine kodudesse. Kommuunid keskmiselt suurusega 5000 peret. Hiinastamine- Tiibeti lõplik ühendamine Hiinaga, tiibeti keele ja kultuuri sihipärane hävitamine. Suur proletaarne kultuurirevolutsioon- pöörane hävituskampaania Hiinas, purustati kloostreid, suleti koole jne. Hungveipingid- noored Zedongi fanaatikud, kultuurirevolutsiooni teostajad,
võideldi ülemvõimu pärast maailmas, kuid ei läinud otseselt kokku Marshalli plaan- 1947 euroopas, abi andmine rahvastele, kes soovivad end kaitsta türannia eest, USA presidendi harry trumani abi Dekoloniseerimine- koloonialsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine Peale 2 MS iseseisvusid: filipiinid, india, pakistan, bangladesh Zimbabuwe-iseseisvuse tõttu vajab seal pool elanikkonda hädasti toiduabi Hiina kultuurirevolutsioon- 1966-1976, pidi välja juurima hiinlaste iidsed traditsioonid NSVL- kokkuvarisemine 1991, sest pidev sõjaline valvelolek ja võidurelvastumine oli suurriikidele äärmiselt kulukas. USA president Reagan lubas kommunismi ajaloo prügikasti visata, Gorbatsov hakkas nõukogude ühiskonda ja majandust moderniseerima. Riigi arengutaseme näitajad: 1. SKT- riigi aastatoodang 1 in. kohta (eest 10 000 USD), 2. energia tootmine, tarbimine 1 in. kohta, 3.
Vabariik(ENSV). Ümberkorraldused *Senise riigiaparaadi lammutamine *Riigivolikogu=Ülemnõukogu, Vabariigi Valitsus=Rahvakomissaride Nõukogu,linna ja vallavalitsused= täitevkomiteed. Kõigi nende peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. *Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. *Majandus,pangad,haiglad,apeegid,kirjastused,trükikojad,hotellid,toitlustusasutused riigistati.Kaupade defitsiit, üleminek rublale, järsk hinnatõus *Kultuurirevolutsioon-koolis õpetati marksismi-leninismi ning NSV Liidu ajalugu. Teatrites, kinodes kontsertidel hakati näitama NSV Liidu loomingut. Ülirange tsensuur- Purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti. *Repressioonid-1941 14.juuni massiküüditamine Siberisse, vangilaagritesse. Suvesõda *Saksamaa vs Venemaa *7.juuli tungisid sakslased Eestisse. Venelased pidid taanduma, rinne stabiliseerus. Täiendust saanud saksa sõjavägi aga jätkas pealetungi.
1949 NATO rajamine, SLVSDV Saksa lagunemine 1949 Saksa lõhenem. 195053 Korea sõda 1951 San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu http://www.abiks.pri.ee 1956 Suessi kriis 1958 suure hüppe poliitika algus Hiinas 196073 Vietnami sõda 1962 Kariibi kriis 196669 kultuurirevolutsioon Hiinas 1968 Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 197389 kindral Pinocheti diktatuur Tsiilis 1974 Nafta kriis 1979 NSVL tungib Afganistaani 1982 Falklandi kriis 1989 Nõukogude vägede välja viimine Afganistaanist 1990 aparheireziimi kaotamine LAVs 1990 Saksa taasühend. 19901991 Kuveidi kriis (Lahesõda)
Puhkpillid: Plokkflööt - 7-8 erimõõdus Põik- ehk ristflööt Pommer - šalmeist arenenud oboe eelkäija Dulcian - fagoti eelkäija Krummhorn (“kõver sarv“) Trompet (vaskpuhkpill) Tromboon (vaskpuhkpill) Tsink (vaskpuhkpill) Tantsud: - BRAANL - ringtants - PAVAAN - aeglane sammtants - SALTARELLO - kiire hüpleva sammuga tants - GALIAARD - kiirem hüppetants (Prantsusmaa) Reformatsioon ja muudatused 16.saj kirikumuusikas - kultuurirevolutsioon - lihtrahvas sai tegema hakata kunstmuusikat - muutusid jumalateenistuse põhialused ja liturgia Martin luther (1483-1546) - naelutas Wittenbergi kirkiu uksele oma kuulsad 95-teesi 1517 vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat - kirjutas 30 lauluteksti ja 20 originaalviisi Luteri koraal - emakeeles - stroofiline värsstekst - igas salmis korduv viis - taktimõõt ja rütm - oreli saatega
algatati kampaaniad varblaste hävitamiseks, kes söövad ära liiga palju vilja (sellega aidati hoopis kaasa kahjurite levikule) jne. · Suure hüppe tulemused: tööstuses toodangu hulga ja kvaliteedi langus põllumajanduse allakäik näljahädad, mille tõttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard) Peep Reimer 2.3. Kultuurirevolutsioon: (1965.a.-1976.a.) (Vt.ka õpik lk.116-118) · 1960-ndate esimesel poolel loobuti järk-järgult suure hüppe plaanidest, kuna oli näha sellega kaasnev täielik allakäik: loobuti suurkommuunidest tööstusettevõtetele anti suurem tegevusvabadus oma kohast HKP juhtkonnas jäid ilma mitmed inimesed, keda süüdistati majanduse hukutamises suudeti taastada suure hüppe eelne tase tööstuses ja põllumajanduses
6. Tuntakse järgmisi isikuid: a. Mao Zedong b. L. Breznev c. A. Dubcek d. K. Adenauer e. C. De Gaulle f. F. Castro g. M.L. King h. N. Hurustsov i. i. Gandhi j. ernesto Che Geuavara 7. teatakse järgmiste mõistete tähendust ja osatakse neid mõisteid kontsekstis kasutada: a. suur hüpe b. berliini müür c. külm sõda d. hallsteini doktriin e. heaoluühiskond f. kultuurirevolutsioon g. sulaaeg h. mitteühinemisliikumine i. Breznevi doktriin j. Hipid k. Biitnikud l. Vietkongid m. Eisenhoweri doktriin ehk doominodeooria 8. Teatakse mõningaid Aasia ja Aafrika maade iseloomulikke jooni, tähtsamaid riigitegelasi, põhiprobleeme
põgeneda läände. ( Saksa LV ja DV piir Berliinis) c. Külm sõda USA ja NSVL vastasseis pärast II MS, avaldus erinevates vormides d. Hallsteini doktriin Saksa LV ametlik välispoliitika, mille järgi oli ainult 1 Saksa riik... e. Heaoluühiskond on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk) f. Kultuurirevolutsioon viidi läbi Hiinas 1966 hungveipingide ehk punavalvurite poolt JA MZ Punane raamat, Dazibao g. Sula aeg Hrustsovi poliitika NSVLs, mis andis rahvale rohkem vabadust, ehitati hrustsovkasid h. Mitteühinemisliikumine liikumises osalejad pidasid tolleaegses olukorras süüdi nii USA d kui ka NSVLi võrdselt, ehk need riigid, kes ei toetanud USA ega NSVL i. Breznevi doktriin kui kusagil on kommunism ohus, on NSVL õigus sekkuda j
· 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm · 1989 Taevase Rahu väljaku veresaun, Hiina jääb kommunistlikuks INDIA: · 1885 India Rahvuskongress · 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse nõude. · 1930
Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isikukultus. Mao Zedongi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. · mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon, millised olid nende tagajärjed 1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja nn suure hüppe, st kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus asjad ühistati. Suur hüpe ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine ning segadus põllumajanduses. Riigis sai alguse näljahäda.
Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isikukultus. Mao Zedongi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. · mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon, millised olid nende tagajärjed 1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja nn suure hüppe, st kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus asjad ühistati. Suur hüpe ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine ning segadus põllumajanduses. Riigis sai alguse näljahäda.
kõik teised riigid võtma ka endale kohustuse . Nsvl järel tsehhosloviakkia seab eesmärgiks inglismaa. Hiinlased võtsid vastu otsuse võtta kõigest mööda. Hiinas läks lahti totaalne industrialiseerimine, seati üles täielik enesevarustamise printsiip. kõik tuli toota kohapeal. tahetiminna ka nõukogudeliidust, siis ehitati just nsvl piiripeal. ka põllumajandus, suurkolhoosid, mida oli võimatu juhtida - keerasid hüppega kõik tuksi ja väljapääsuks sellest sai 1966-69 kultuurirevolutsioon. Ku hiina rahvavabariik välja kuulutati, sisi ameerika seda ei tunnustanud. ei tunnusta kommunistliku reziimi, kuid tunnustasid nsvl-d. Ameeriklased ignoreerisid neid. veeb 1950 toimus ametlik hääletus, mille põhjal mao zedungi esindaja ei saanud seda kohta üro nõukogud kuni 1979 taiwani esindaja sai. Hiina sattus omamoodi isolatsiooni. Jaan 1959 hiinat tunnustas GB, jaan 1964 prantsusmaa. 1950 suvi puhkeb korea sõda. võib eeldada, et sõja puhkemise taga oli ka mao zedungi poolt
NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Breznevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid, inimesed tahtsid loota, et hea sõna võidab võõra väe ja panid lilli tankide torudesse. Tankid ei lahkunud, aga lahkus juhtkond. Natuke valati ka verd. Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. 1960. Aafrika aasta. Mao Zedong: suur hüpe(rauatoodangu suurendamine, kollektiviseerimine); suur proletaarne kultuurirevolutsioon( põletatu kunstiteoseid, kidjandust, hävitati kloostreid, isikukultus, punane raamat) Kahepooluseline maailm. Detente pingelõdvendus. Idalepingud Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri. 1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP- 1. Helsingi protsess. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine
1958 Suure hüppe poliitika algus Hiinas 1959 Eestis algab üleminek 8 klassilisele koolikohustusele 1964 1973 USA osalemine Vietnami sõjas 1962 Kariibi kriis 1963 Tuumakatsetuste keelustamise leping 1964 1982 Breznevi valitsemisaeg 1965 Avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel 1966 1969 Kultuurirevolutsioon Hiinas 1967 Eestis alustavad tegevust metsaülikoolid 1967 1968 Nn. Komsomoliopositsiooni kõrgaeg tartus 1968 Tuumarelva leviku tõkestamise leping 1968 Praha kevad 1970 ,,Vabadusraadio" alustab eestikeelsete saadete edastamist juuli 1972 Viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos 1973 Watergate`i afäär USAs
paralleelorganum põhimeloodia oli gregoriuse koraal, dubleeritakse intervalli kvardi või kvindi võrra madalamalt vabaorganum võib kasutada ükskõik millist intervalli, subleeritakse kõrgemalt melismaatiline organum ühele peanoodile on lisatud palju noote Kölni Franco pani aluse solminatsioonisüsteemile (notatsioonisüsteem) iga heli omas konkreetset vältust ja väärtustas ka pause tänapäevane noodisüsteem RENESSANSS kultuurirevolutsioon hiilgeaeg 15. saj II veerand muusikasse sünnib mitmehäälne ilmalikl laul polüfoonia mitmehäälsus Jaquin Desprez kõrgrenessansi suurkuju, kes tegutses Itaalias 14. SAJ MUUSIKA ars nova uus kunst, mõistet kasutati, et vastandada vana, tähistab muusikastiili Prant-maal 14. saj Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks traktaat ''Ars Nova'', koostamisel aitas teda Johannes de Muris
Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased, tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused Uues valitsuses vasakpoolsed, hiljem kommunistid, peaministriks Johannes-Vares Barbarus. Maareformiga said maad uusmaasaajad (kehvikud, sulased). Natsionaliseerimine. Rahareform krooni asemel rubla ja kopikad. Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute põletamine/sulgemine erifondidesse (,,Nimed marmortahvlil"), kehtestati ülirange tsensuur, osad välaanded suleti täiesti, nõukogude propagandaplakatid jms). Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad riigiametikud arreteeriti-lasti maha, linna-ja vallavalitsuste asemel linna ja valla täitevkomiteed. (Kõik NSVLi eeskujul).
elulaadi. Kultuurirevolutsiooni teostamiseks loodi Rahvavabastusarmee kontrolli all spetsiaalsed hungveipingide (e koolinoortest ja üliõpilastest moodustatud punavalvurite) ja töölisnoortest moodustatud zaufanide salgad. HIINA Kultuurirevolutsiooni peamiseks tulemuseks oli Mao Zedongi absoluutse võimu kindlustumine, koos sise- ja välisriikliku autoriteedi saavutamisega. 1970.aastate alguses järk-järgult kultuurirevolutsioon vaibus. Selle tulemusena oli tapetud või nälga surnud 20-50 miljonit inimest (eriti kannatasid vähemusrahvused) ja riik oli taas majanduslikus kaoses. HIINA Uus Hiina juht Deng Xiaoping alustas Hiinas ulatuslikke majandusreforme loosungiga „Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüaks”. Teisisõnu töötas ta välja uue suuna sotsialismi praktikas, pannes sellega aluse „sotsialistlikule turumajandusele” (e
rahvuskultuuri keel ja marksism-leninism. Ajakirjanduses hakkasid ilmuma tõlked elukirjandusest, kunst pidi ülistama NL võimu, teatrites tulid mängukavva nõukogulikud näidendid ja algas varasemate kultuuriväärtuste hävitamine, represseeriti eesti kultuuritegelasi -> kultuurirevolutsioon EV säilib, säilib ka tema EI TÄIDETUD riigikord · 21.06 tuli kokku ebaseaduslikult võimule tulnud valitsus, kes kuulutas EV ENSV-ks · 06.08 inkorporeeriti ESVL NSVL koosseisu · 1940. a võeti vastu konstitutsioon, millega muudeti endise EV riiklikku valitsuskorda
Hiina poliitika Tiibeti suhtes on suunatud tiibetlaste rahvusliku ja kultuurilise eripära hävitamisele ja Tiibeti tasalülitamisele riigi teiste osadega. Kuigi sissisõda kestis kuni 1974. aastani, ei kujutanud see peale 1959. aastat enam tõsist ohtu Hiina võimule Tiibetis. Üldse toimus aastatel 1954-1974 Tiibetis 50 suuremat mässu või ülestõusu. 9-ndal septembril 1965 kuulutati välja Tiibeti Autonoomne Regioon. Järgmisel aastal algas Hiinas "Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon", mis tabas eriti valusalt just HRV vähemusrahvaid, oli ju Kultuurirevolutsiooni peamine loosung " hävitada 4 Vana" (vana ideoloogia, vana kultuur, vanad kombed ja vanad harjumused) just neile kõige hirmuäratavam. Tiibetis oli Punakaardi esimeseks sammuks Lhasa peatempli Tsugla Khangi lammutamine. Järgmisel aastal kandus Tiibetisse ka rivaalitsevate Hiina grupeeringute omavaheline võitlus, mis kestis kuni 1969. aastani. 1960-1965 oli juba
KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine b) Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli Suur hüpe ebaõnnestus tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos c) Kultuurirevolutsioon (1966-76) vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas: hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid sajad tuhanded haritlased ja riigitöötajad tunnistati rahvavaenlasteks osa tapeti, osa saadeti ümberkasvatuslaagritesse purustati kultuuriväärtusi ja põletati raamatuid uue kultuuri ja mõtlemise aluseks pisike punane,,Esimees Mao Zedongi tsitaadikogumik"
annaabi.ee 
