Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti ajalugu. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi –kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks ( paleoliitikum ), keskmiseks( mesoliitikum ) ja nooremaks( neoliitikum ) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg . Viimane jaguneb samuti kolmeks.

PT 2. Kiviaeg


U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest. Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme – surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst , merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi . Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos. Venekirveste kultuur jõudis III aastatuhandel Eestisse lõuna poolt tulnud uute hõimudega. Nemad kasutasid paadi kujulisi hästi lihvitud auguga kirveid. Selle kultuuriga tulid ka uued savinõud ja matmiskombed . Surnud pandi kägardatud asendis hauda, üks käis pea all. Kalmistud olid asulatest eemal. Inimestega oli kaasa pandud kodulooma luudest tehtud esemed ehk tegeleti algelise loomakasvatusega. Samuti tunti taimi ehk venekirveste kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis. Uued hõimud olid ka kindlasti europiidse rassi esindajad.

PT 3. Varajane metalliaeg ja rooma rauaaeg


Eestisse jõudsid esimesed metallesemed 3,5 tuhat aastat tagasi. Eestile ei toonud metall mingisugust murrangut kaasa, siin puudusid kivimid. Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks . Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus . Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema , viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega. Raud oli pronksist igatepidi parem, Eestisse jõudsid need esemed V sajand eKr. Pronksiaega ja varajast rauaaega nimetatakse kokku varajaseks metalliajaks. Uueks matmisviisiks olid maapealsed kivikirstkalmed. Samuti on üks kalmetüüpe laevkalmed , kus kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Eestis muutus majandus peale seda kui õpiti ise rauda tootma. Soodes leidub soorauamaaki. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Kasutusele võeti alepõllundus. Raiuti mets maja ja tuhk oli hea väetis. Aladel kus mulla kiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt, seda aga lasti sööti. Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale . See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö. Kaubandushuvid suundusid Rooma suunas. Roomlased tahtsid siitkandist merevaiku ja karusnahkasid. Need olid hinnas. Tekkisid uued matmiskombed. Nüüd tehti ristkülikukujulisi tarandkalmeid. Seal põletati inimesi ja keskmiselt oli ühes kalmes10-20 inimest. Eestlasi mainitakse esimest korda aastalt 98 pKr. Tacticuse poolt “ aestide ” nime all.

PT 6. Eestlaste muinasusund


Vägi – muinasusu põhimõiste ja põhielement oli vägi. Arvati et inimesed omavad erilist väge või jõudu. Väge oli ka erilistes kohtades, objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai nõiduda jne. Inimesed kes seda väge oskasid, neid kutsuti tarkadeks. Eesti targad olid kuulsad . Hing – oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis see kehast lahkuda. Surma korral lahkus see kehast. Usuti hauatagusesse ellu – hauda pandi asju kaasa. Hilissügisel oli hingede aeg. Hinged liikusid ringi ja pered katsid laudu. Suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed olid 1 osa loodusest. Vaimud, haldjad ja jumalad – Looduses esines teatud vaime ja haldjaid , kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas. Konkreetne jumal oli Eestis Tarapita. Teine jumal oli Uku. Ohvripaigad – need olid selleks, et vaimude , haldjate ja jumalatega hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid. Paikadeks võisid olla puud, hiied , allikad, kivid jne. Ennustamine , nõidumine ja maagia – ennustati, et teada saada kuidas mingid üritused lähevad. Näiteks tapeti loom ja vaadati kummale poole ta langeb.

PT 7. Muistse vabadusvõitluse I periood(1208- 1212 )


12 sajandil algas sakslaste tung itta , mis veidi hiljem hakkas mõjutama eestlaste edasist saatust. 1201 rajati Riia linn Alberti poolt. Ristijad alguses ristisid. Pärast ristitud pesid ennast puhtaks. 1202 aastal asutati Mõõgavendade ordu. 1208 aastal algas sissetund Eestisse. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Tapeti, põletati ja rüüstati. Otepää linnus pandi põlema. 1210 tegid eestlased vasturünnaku Mõõgavendade ordu ühele tähtsamale tugipunktile Võnnule. Rünnati päris edukalt 3 päeva ja siis lahkuti teate tõttu et tuleb suur abivägi vaenlastele. Linnusest asuti jälitama. Ümera lähistel tungisid eestlased ootamatult sissetungijatele kallale. 1211 piirasid sakslased vastu Viljandi linnust, see oli nende suuroperatsioon. Viljandit ei suudetud 5 päevaga vallutada ja sõlmiti rahu. Eestlaste vasturünnakud toimusid vaenlaste aladele. Tehti ka sõjaplaan. 1212 sõlmiti sakslastega Toreida vaherahu .

PT 8. Võitlused aastai 1215-1221


1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. Asuti rüüstama ja see kõik oli üllatus, sest sakslased rikkusid vaherahu. 1215 tegid eestlased ka ulatusliku vastuplaani nö kolme maleva manöövri mille ülesandeks oli kõikide sakslaste hävitamine. See aga luhtus. Vahepeal toimus merelahing Saaremaal Uues sadamas, kus sakslaste 9 koge tormivarjus olid. 1217 aastal ühineti venelastega ja suunduti Otepää alla. Mehi olevat olnud kuni 20 000. 17 päeva piirati, lõpuks 20-dal päeval tehti rahuleping ja sakslased pidid Eestist lahkuma . See oli sakslaste suurim lüüasaamine siiamaani. 1217 toimus Madisepäeva lahing. Eestlasi olevat olnud 6000 ja vaenlasi umbes 3000. Lahingus surid tähtsad vanemad Kaupo (vastane) ja Lembitu . 1219. aastal saabus taanlaste laevastik Tallinna alla. Taanlased said Tallina aga eesti mehed tegid salaja kiire vastulöögi, mis siiski langes taanlaste kasuks. Legendi järgi võitsid taanlased sellepärast, et lahingu ajal langes taevast alla punavalge lipp . 1220. aastal tungisid Eestisse rootslased . Nad löödi tagasi ja see süstis eestlastesse uut lootust.

PT 9. Vabadusvõitluse lõppjärk( 1222 -1227)


Taanlased tulid Voldemar II-ga eesotsas Saaremaale ja hakkasid seal kindlust ehitama ja pärast esialgse müüri valmimist läks kuningas tagasi Taani. Peale seda hakkasid saarlased ette valmistama ulatuslikku rünnakut taanlastele, kus kasutati nende kingitud kiviheitemasinate koopiad . Linnus vallutati ja taanlased lahkusid, linnus lammutati. Võidust innustatuna hakati tervest riigist vaenlasi välja ajama . Ehitati kiviheitemasinaid ja teisi sõjariistu. Vabastati Varbola , Viljandi, Otepää ja Tartu. 1223 . võitsid sakslased Ümera lahingu, kus eestlased panid hästi vastu ja siis veidi hiljem vallutati Viljandi linnus. Eestlased mõistsid et ilma venelaste abita hakkama ei saada. Saadigi Venemaalt abivägesi. 1224 aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tartu. Tartu suudeti vallutada ja enamus seal olnud inimesi tapeti. 1227 aastal asusid sakslased 20 000 pealise väega Saaremaad ründama. Kõigepealt jõuti Muhu linnuse alla, mis jällegi kohutavate tapatalgute saatel hävitati. Valjala linnusega suudeti kokku leppida. Sellega lõppeb muinasaeg ja ka vabadusvõitlus. Eesti oli sõjas alakaalus, kogenematud, treenimatud ja halvasti varustatud. Lisaks sakslastele tuli võidelda Taani ja Rootsiga . Eestil polnud ka riik veel välja kujunenud ja maakonnad töötasid alguses isekalt.

PT 10. Vana- Liivimaa riigid ja põlisrahvas


Eestis ja Lätis vallutatud alad said tuntuks Liivimaana. Taani valduses olnud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Eestlased leppisid uute peremeestega. Maa jagati väikesteks osadeks mille ette seati maahärrad, kelle valdused kujutasid endas väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik , mille tähtsaim isik oli ordumeister . Orduala jagunes foogt - ja komtuurkondadeks. Neli suurt alad olid Taani alad, Ordu alad, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Kuna vallutajate ülekaal Eestis ei olnud nii suur, suutis Eesti jätta endale ka mõned õigused. Saaremaa suuremad ja Lõuna-Eesti väiksemad. Inimestel tekkisid uued kohustused: kümnis(1/10 talu saagist), hinnus(naturaalmaks) ja teotöö.

PT 11. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused , kirikud


Eestis toimus peale vallutust võõrvõimude võimuvõitlus. Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga. 1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa- aadel . Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju- Virus . Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile .

PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345


Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus . See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23. aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist. Harjumaal põletati palju mõisaid ja tapeti palju sakslasi. Lühikese ajaga vabastati Harju võõrvõimust välja arvatud Tallinn. Suur vägi umbes 10 000 meest asus Tallinna alla laagrisse . Paluti abi samal ajal Taaniga vaenujalal olnud Rootsilt, mis andis positiivse vastuse lubades tulla suure väega appi. Vahepeal puhkes ka Läänemaal sarnane ülestõus ja paljud sakslased hukati sarnaselt harjus toimunule. Saksa elanikkonna pilgud pöördusid ainukesele võimalikule päästjale – Liivi ordule. Eestlaste pealikud ei tahtnud orduga sõdida ja nõustusid läbirääkimistega, kus nad kahjuks tapeti. Ordu väed hakkasid Tallinna peale liikuma. Seal anti ülestõusnutele tugev hoop ja nad löödi laiali. Teine vägi liikus läänemaale teist ülestõusu maha suruma. Vahepeal aitasid venelased 5000 pealise väega eestlasi Lõuna-Eestist, mis sundis sakslased sinna minema. 24. juulil alustasid saarlased oma ülestõusuga. Piirati Pöide ordulinnust ja ka vallutati see. Taani abiväed hävitasid ja laastasid Harjumaa täielikult ja siis liiguti Saaremaale, kus Taani vägesid saatis edu. Saaremaa sunniti alla andma.

PT 17. Haridus ja kultuur


Koolid olid seotud tihedalt kirikuga ja peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid . Ülikoolides õpiti ka aga Saksamaal. Kõrgharidus oli siiski kättesaamatu ja kallis. Taheti asutada kohapeal kõrgemat ladinakooli. Seal saaksid talulapsed preestrikutseks valmistuda. Anti välja ka eesti keelne katoliku katekismus ehk usuõpetuse käsiraamat. Kloostrikoolidest on täpsemaid teateid ainult Tallinna dominiiklaste ja Kärkna tsistertslaste omadest . Hoogsa kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linnakoolid allusid raele. Tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Seoses reformatsiooniga tekkisid uued
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16 Eesti ajalugu #17 Eesti ajalugu #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olendinnu Õppematerjali autor

Lisainfo

Eesti ajalugu.
eesti ajalugu , ajalugu

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
24
doc
Eesti ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
14
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
10
pdf
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun