Eesti ajalugu. (0)

Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi –kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks ( paleoliitikum ), keskmiseks( mesoliitikum ) ja nooremaks( neoliitikum ) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg . Viimane jaguneb samuti kolmeks.

PT 2. Kiviaeg

U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest. Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme – surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst , merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi . Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos. Venekirveste kultuur jõudis III aastatuhandel Eestisse lõuna poolt tulnud uute hõimudega. Nemad kasutasid paadi kujulisi hästi lihvitud auguga kirveid. Selle kultuuriga tulid ka uued savinõud ja matmiskombed . Surnud pandi kägardatud asendis hauda, üks käis pea all. Kalmistud olid asulatest eemal. Inimestega oli kaasa pandud kodulooma luudest tehtud esemed ehk tegeleti algelise loomakasvatusega. Samuti tunti taimi ehk venekirveste kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis. Uued hõimud olid ka kindlasti europiidse rassi esindajad.

PT 3. Varajane metalliaeg ja rooma rauaaeg

Eestisse jõudsid esimesed metallesemed 3,5 tuhat aastat tagasi. Eestile ei toonud metall mingisugust murrangut kaasa, siin puudusid kivimid. Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks . Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus . Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema , viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega. Raud oli pronksist igatepidi parem, Eestisse jõudsid need esemed V sajand eKr. Pronksiaega ja varajast rauaaega nimetatakse kokku varajaseks metalliajaks. Uueks matmisviisiks olid maapealsed kivikirstkalmed. Samuti on üks kalmetüüpe laevkalmed , kus kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Eestis muutus majandus peale seda kui õpiti ise rauda tootma. Soodes leidub soorauamaaki. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Kasutusele võeti alepõllundus. Raiuti mets maja ja tuhk oli hea väetis. Aladel kus mulla kiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt, seda aga lasti sööti. Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale . See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö. Kaubandushuvid suundusid Rooma suunas. Roomlased tahtsid siitkandist merevaiku ja karusnahkasid. Need olid hinnas. Tekkisid uued matmiskombed. Nüüd tehti ristkülikukujulisi tarandkalmeid. Seal põletati inimesi ja keskmiselt oli ühes kalmes10-20 inimest. Eestlasi mainitakse esimest korda aastalt 98 pKr. Tacticuse poolt “ aestide ” nime all.

PT 6. Eestlaste muinasusund

Vägi – muinasusu põhimõiste ja põhielement oli vägi. Arvati et inimesed omavad erilist väge või jõudu. Väge oli ka erilistes kohtades, objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai nõiduda jne. Inimesed kes seda väge oskasid, neid kutsuti tarkadeks. Eesti targad olid kuulsad . Hing – oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis see kehast lahkuda. Surma korral lahkus see kehast. Usuti hauatagusesse ellu – hauda pandi asju kaasa. Hilissügisel oli hingede aeg. Hinged liikusid ringi ja pered katsid laudu. Suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed olid 1 osa loodusest. Vaimud, haldjad ja jumalad – Looduses esines teatud vaime ja haldjaid , kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas. Konkreetne jumal oli Eestis Tarapita. Teine jumal oli Uku. Ohvripaigad – need olid selleks, et vaimude , haldjate ja jumalatega hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid. Paikadeks võisid olla puud, hiied , allikad, kivid jne. Ennustamine , nõidumine ja maagia – ennustati, et teada saada kuidas mingid üritused lähevad. Näiteks tapeti loom ja vaadati kummale poole ta langeb.

PT 7. Muistse vabadusvõitluse I periood(1208- 1212 )

12 sajandil algas sakslaste tung itta , mis veidi hiljem hakkas mõjutama eestlaste edasist saatust. 1201 rajati Riia linn Alberti poolt. Ristijad alguses ristisid. Pärast ristitud pesid ennast puhtaks. 1202 aastal asutati Mõõgavendade ordu. 1208 aastal algas sissetund Eestisse. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Tapeti, põletati ja rüüstati. Otepää linnus pandi põlema. 1210 tegid eestlased vasturünnaku Mõõgavendade ordu ühele tähtsamale tugipunktile Võnnule. Rünnati päris edukalt 3 päeva ja siis lahkuti teate tõttu et tuleb suur abivägi vaenlastele. Linnusest asuti jälitama. Ümera lähistel tungisid eestlased ootamatult sissetungijatele kallale. 1211 piirasid sakslased vastu Viljandi linnust, see oli nende suuroperatsioon. Viljandit ei suudetud 5 päevaga vallutada ja sõlmiti rahu. Eestlaste vasturünnakud toimusid vaenlaste aladele. Tehti ka sõjaplaan. 1212 sõlmiti sakslastega Toreida vaherahu .

PT 8. Võitlused aastai 1215-1221

1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. Asuti rüüstama ja see kõik oli üllatus, sest sakslased rikkusid vaherahu. 1215 tegid eestlased ka ulatusliku vastuplaani nö kolme maleva manöövri mille ülesandeks oli kõikide sakslaste hävitamine. See aga luhtus. Vahepeal toimus merelahing Saaremaal Uues sadamas, kus sakslaste 9 koge tormivarjus olid. 1217 aastal ühineti venelastega ja suunduti Otepää alla. Mehi olevat olnud kuni 20 000. 17 päeva piirati, lõpuks 20-dal päeval tehti rahuleping ja sakslased pidid Eestist lahkuma . See oli sakslaste suurim lüüasaamine siiamaani. 1217 toimus Madisepäeva lahing. Eestlasi olevat olnud 6000 ja vaenlasi umbes 3000. Lahingus surid tähtsad vanemad Kaupo (vastane) ja Lembitu . 1219. aastal saabus taanlaste laevastik Tallinna alla. Taanlased said Tallina aga eesti mehed tegid salaja kiire vastulöögi, mis siiski langes taanlaste kasuks. Legendi järgi võitsid taanlased sellepärast, et lahingu ajal langes taevast alla punavalge lipp . 1220. aastal tungisid Eestisse rootslased . Nad löödi tagasi ja see süstis eestlastesse uut lootust.

PT 9. Vabadusvõitluse lõppjärk( 1222 -1227)

Taanlased tulid Voldemar II-ga eesotsas Saaremaale ja hakkasid seal kindlust ehitama ja pärast esialgse müüri valmimist läks kuningas tagasi Taani. Peale seda hakkasid saarlased ette valmistama ulatuslikku rünnakut taanlastele, kus kasutati nende kingitud kiviheitemasinate koopiad . Linnus vallutati ja taanlased lahkusid, linnus lammutati. Võidust innustatuna hakati tervest riigist vaenlasi välja ajama . Ehitati kiviheitemasinaid ja teisi sõjariistu. Vabastati Varbola , Viljandi, Otepää ja Tartu. 1223 . võitsid sakslased Ümera lahingu, kus eestlased panid hästi vastu ja siis veidi hiljem vallutati Viljandi linnus. Eestlased mõistsid et ilma venelaste abita hakkama ei saada. Saadigi Venemaalt abivägesi. 1224 aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tartu. Tartu suudeti vallutada ja enamus seal olnud inimesi tapeti. 1227 aastal asusid sakslased 20 000 pealise väega Saaremaad ründama. Kõigepealt jõuti Muhu linnuse alla, mis jällegi kohutavate tapatalgute saatel hävitati. Valjala linnusega suudeti kokku leppida. Sellega lõppeb muinasaeg ja ka vabadusvõitlus. Eesti oli sõjas alakaalus, kogenematud, treenimatud ja halvasti varustatud. Lisaks sakslastele tuli võidelda Taani ja Rootsiga . Eestil polnud ka riik veel välja kujunenud ja maakonnad töötasid alguses isekalt.

PT 10. Vana- Liivimaa riigid ja põlisrahvas

Eestis ja Lätis vallutatud alad said tuntuks Liivimaana. Taani valduses olnud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Eestlased leppisid uute peremeestega. Maa jagati väikesteks osadeks mille ette seati maahärrad, kelle valdused kujutasid endas väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik , mille tähtsaim isik oli ordumeister . Orduala jagunes foogt - ja komtuurkondadeks. Neli suurt alad olid Taani alad, Ordu alad, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Kuna vallutajate ülekaal Eestis ei olnud nii suur, suutis Eesti jätta endale ka mõned õigused. Saaremaa suuremad ja Lõuna-Eesti väiksemad. Inimestel tekkisid uued kohustused: kümnis(1/10 talu saagist), hinnus(naturaalmaks) ja teotöö.

PT 11. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused , kirikud

Eestis toimus peale vallutust võõrvõimude võimuvõitlus. Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga. 1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa- aadel . Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju- Virus . Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile .

PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345

Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus . See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23. aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist. Harjumaal põletati palju mõisaid ja tapeti palju sakslasi. Lühikese ajaga vabastati Harju võõrvõimust välja arvatud Tallinn. Suur vägi umbes 10 000 meest asus Tallinna alla laagrisse . Paluti abi samal ajal Taaniga vaenujalal olnud Rootsilt, mis andis positiivse vastuse lubades tulla suure väega appi. Vahepeal puhkes ka Läänemaal sarnane ülestõus ja paljud sakslased hukati sarnaselt harjus toimunule. Saksa elanikkonna pilgud pöördusid ainukesele võimalikule päästjale – Liivi ordule. Eestlaste pealikud ei tahtnud orduga sõdida ja nõustusid läbirääkimistega, kus nad kahjuks tapeti. Ordu väed hakkasid Tallinna peale liikuma. Seal anti ülestõusnutele tugev hoop ja nad löödi laiali. Teine vägi liikus läänemaale teist ülestõusu maha suruma. Vahepeal aitasid venelased 5000 pealise väega eestlasi Lõuna-Eestist, mis sundis sakslased sinna minema. 24. juulil alustasid saarlased oma ülestõusuga. Piirati Pöide ordulinnust ja ka vallutati see. Taani abiväed hävitasid ja laastasid Harjumaa täielikult ja siis liiguti Saaremaale, kus Taani vägesid saatis edu. Saaremaa sunniti alla andma.

PT 17. Haridus ja kultuur

Koolid olid seotud tihedalt kirikuga ja peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid . Ülikoolides õpiti ka aga Saksamaal. Kõrgharidus oli siiski kättesaamatu ja kallis. Taheti asutada kohapeal kõrgemat ladinakooli. Seal saaksid talulapsed preestrikutseks valmistuda. Anti välja ka eesti keelne katoliku katekismus ehk usuõpetuse käsiraamat. Kloostrikoolidest on täpsemaid teateid ainult Tallinna dominiiklaste ja Kärkna tsistertslaste omadest . Hoogsa kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linnakoolid allusid raele. Tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Seoses reformatsiooniga tekkisid uued eeldused hariduse eestikeelseks muutmises. Varsti koostati Tallinnas luterlik katekismus. Selle tõlkis Koell. Palju vaieldi millist murrakut kasutada raamatute tõlkimisel. Mingi aja pärast kirikukoolide ostatähtsus langes ja linnakoolid muutusid tähtsaks. Võõrvõimude vahendusel Eestisse jõudnud ehitusmeistrid tõid siia erinevad majad, ruumid, arhitektuurivormid. Kõnekaim näide on Tallinna kiviarhitektuur. Siia rajati ilusaid hilisgootikas valminud hooneid. Tarbekunstis ja maalikunstis andis eeskuju Saksamaa, hiljem ka madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalingud. Hiljem jõudis siia renessanss , umbes 1520 aastatel.

Liivi sõda 1558 - 1583

16. sajandi keskpaigaks oli Vana – Liivimaa aeg on ümber saanud
• Siinne poliitiline korraldus – keskvõimu puudumine – ajast maha jäänud
• Naabrid olid tugevaks saanud – Läänemerel peremehetses Taani, Rootsi oli vabanenud Taani alt ja talle kuulus Soome, Poola oli tõusuteel (ühinenud Leeduga), Venemaal troonil Ivan IV (Ivan Julm), kes tahtis “akent Euroopasse”
Liivi sõja ajend :
TARTU MAKS, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul.
Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine – s.t. nõudmised olid seega õiguspärased.
Maksu (üks hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi.
Sõja algus
• 1558 jaanuaris rüüstavad Vene väed Ida-Eestis ja Tartu piiskopkonda.
• Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid kulda ja hõbedat ei saadud nii ruttu kokku kui tarvis
• 1558 kevadel alustasid venelased Narva piiramist – alistuti soodsatel tingimustel
• Tartu kaupmehed alistuvad samuti
• Ilma vastupanuta alistuvad ka väiksemad linnused ja venelased jõuavad Tallinna alla
• 1559 a. kevadel sõlmitakse pooleks aastaks vaherahu
Välisabi otsimine
• Ordu eesotsas ordumeister Gotthard Kettleriga orienteerus Poolale andes end Poola kuninga kaitse alla.
• Riia peapiiskop tegi sama
• Saare- Lääne piiskop tegi kaupa Taani kuningaga, kes kingib oma ostu noorukesele vennale hertsog Magnusele
Liivi ordu viimased võitlused
• 1560 Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal
• Ordule jäävad vaid kindlused/ Viljandi langemine
• Rüüsteretked ulatuvad Läänemaale
• Orduvägedele on veel jäänud Tallinn, Pärnu, Paide
Talupoegade ülestõus
• Sõda tõi kannatusi ja koormisi
• Külad olid kaitsetud – mõlemad pooled rüüstasid
• Talupoegi värvati sõjaväkke
• Talupojad kasutasid rõhujate jõu nõrgenemist ära vastuhakkude korraldamiseks
• 1560 suur talurahva ülestõus Lääne- ja Harjumaal, paluti abi Tallinna linnalt
• Ülestõusnud piiravad Koluvere lossi, kuhu olid pagenud mõisnikud – ebaõnnestumine!
Vana – Liivimaa lõpp
• 1561. a. kevadel: Harju – Viru ja Järva vasallid, Tallinna linn andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla
• 1561. a. sügisel: alistusid Kettler ja Riia peapiiskop Poola kuningale (kes oli ühtlasi ka Leedu suurvürst)
Võitlus Vana – Liivimaa pärandi ümber
• Mõisameeste aeg (Põhjamaade seitsmeaastane sõda 1563 -1570)
• Liivimaa kuningriigi asutamine, pealinn Põltsamaa
• 1577 Tallinna teine piiramine, mis kestis 7 nädalat ( 50000 vene-tatari sõjameest), Ivo Schenkenbergi salk Tallinna kaitsel
• 1579 Poola uue kuninga Stefan Batory edukas tegevus venelaste vastu
• Põhja – Eesti, Haapsalu, Rakvere ja lõpuks ka Narva läksid Rootsi vägede kätte
Liivi sõja lõpp: Eesti jagamine kolme kuninga vahel
• 1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale
• 1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja – Eestis ja Läänemaal
• Saaremaa jäi taanlastele.

20. Eesti minek kolme kuninga valdusse-

Aastaks 1561
Hiiumaa , Saaremaaja Lääne-Eesti–Taani võim– Saare-Lääne piiskopkond müüs oma valdused Taani kuningale.
Põhja-Eesti– Rootsi võim– Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn andsid ennast Rootsi võimu alla.
Ida-Eesti– Moskva Suurvürstiriik–Vene väed vallutasid 1558.a Tartu ja sellega kadus Tartu piiskopkond.
Lõuna-Eesti– Poola– Riia peapiiskop ja Liivi ordu andsid ennast Poola võimu allaAastaks 1583
Saaremaa–Taani võim– Pärast Seitsmeaastast Põhjamaade sõda loovutas Taani Lääne-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ja tema võim piirdus nüüd ainult Saaremaaga.
Põhja -Eesti– Rootsi võim– Edukat väejuhti Pontus De la Gardied saatis edu Lääne-ja Virumaal ning kogu Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.
Lõuna-Eesti– Rzeczpospolita (Poola+Leedu)–Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte.1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused.
Eesti minek Rootsi kuninga valdusesse- 1600. a. hakkas sõda Liivimaa pärast uuesti. Algul saatis edu rootslasi, hiljem poolakaid. Kui Rootsi kuningaks sa Gustav II Adolf, sõlmiti Poolaga vaherahu. Pärast Venemaaga rahu sõlmimist alustas Rootsi taas võitlust Eestis ja Lätis. 1621 hõivati Riia ja 1625 Tartu. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda ja Brömsebro rahuga loovutas Taani Saaremaa Rootsile. Kõige hiljem läks aga Rootsi võimu alla Ruhnu.

ROOTSI AEG

1629-1721

SÜNDMUSED

1632-Tartu Ülikooli asutamine- Ülikool asutati Johan Skytte eestvedamisel, selle avamist toetas Rootsi kuningas Gustav Adolf, kelle järgi nimetati ülikool Academia Gustavianaks. ( Eellugu : 1630.a Skytte asutas Tartu Akadeemilise Gümnaasiumi;1631 asutati gümnaasiumid ka Riias ja Tallinnas) .
1700-1721 Põhjasõda- Rootsi vastu sõdisid Taani, Venemaa ja Poola, kes olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. vt. TV lk 51
1721-Uusikaupunki rahu- Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra .
MÕISTED
Eestimaa kubermang -selle moodustasid juba Liivi sõja ajal Rootsi kätte langenud maakonnad (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) Keskuseks Tallinn.
Liivimaa kubermang-selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia.
Rüütelkonnad- koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, nende vaheaegadel ajasid asju maanõunikud(12) ja rüütelkondade pealikud. Oli Eestimaa rüütelkond (kasvanud Harju-Viru vasallkonnast) Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond.
Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. (tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile.)
Vakuraamat- raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.
Piiblikonverentsid-sisuliselt meie esimesed keelekonverentsid, kus vaieldi eesti keele kirjaviisi üle.
NIMED
Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner . Uppsala Ülikooli kantsler ja Gustav II Adolfi kasvataja. Tema eestvõttel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium ja Tartu Ülikool.
Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule.
Forselius - Eesti kirja-ja koolimees. Hakkas talupoegi koolmeistriteks õpetama. Asutas Piiskopimõisa seminari ja koostas aabitsa .
Karl XII-Rootsi kuningas, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Tema valitsemisajal kaotas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi.
Peeter I- Vene tsaar , kes oli võimul Põhjasõja ajal. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. (Eesti ja Liivimaa läksid Vene võimu alla).
MUUD FAKTID
Rahvaarvu muutused XVII saj. jooksul-
1550.a– 250 000-280 000
1620 .a– 70 000-100 000 Languse põhjus: Liivi sõja laastavad lahingud
1695.a- u.400 000
1698 .a.– 330 000 Languse põhjus: suur näljahäda
Narva positsioon- Narvast sai suur ja heal majanduslikul järjel olev kaubalinn. Rootsi aeg sai Narvale majanduslikuks õitseajaks, sest ta asus Narva jõe ja Soome lahe ääres, kust viis läbi kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel.
________________________________________

EESTI 18.SAJ.–19.SAJ

ESIMESEL POOLEL

SÜNDMUSED

1739-Piibli tõlge. Anton Thor Helle tõlkes ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles.
1802- Aleksander I valitsusaja algul taastati Tartu ülikool. Seal oli neli teaduskonda: filosoofia- usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Parrot , kelle lähedane sõprus keisriga tagas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse.
1816-Pärisorjuse kaotamine Eestis.
1819-Pärisorjuse kaotamine Liivimaal.
1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Egiptusest ja Ameerikast . Toodang-kedratud puuvill-saadeti suures osas Venemaa vabrikutesse, kus see riideks kooti.
MÕISTED
Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse.
o Kehtestamise põhjus
o Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid.
o Sisu
o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus
o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
o Valitsev usk-luteri usk
o Saksakeelne asjaajamine
o Tollipiir
Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.)
Asehalduskord -1783.a. Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus , millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal.
o Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa)
o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur.
o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali.
o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused
o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele.
o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse
o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi
Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed.
Pietism -Saksamaalt alguse saanud usuvool . Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.
Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine
Vennastekogudused - e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale. See liikumine oli erakordselt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel ! (Kõik võisid koguduses kaasa rääkida, pakkudes sellega eneseteostusvõimalust. Kehtis samaväärsusnõue). Hernhuutlased keelustati , sest nende tegevus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt.
Ratsionalism -18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.
Vald-talurahva kui seisuse omavalitsus. Hakkas moodustuma 19.saj. alguses mõisa kõrvale. Selle moodustasid ühe mõisa talupojad. Valla ülesanded- vallakohtud , vaestehoolekanne, magasivilja kogumine.
Vallakohus - kohtud,mis loodi 19.saj talurahvaseadustega. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest.
Nekrut- tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima . (Nekrutivõtmine toimus algul ilma reegliteta ja seetõttu oli tegemist otseses mõttes meeste püüdmisega. Hiljem mindi üle liisuvõtmisele. Nekrutiksminekust olid vabad taluperemehed, õpetajad ja kogukonna ametnikud. Talupojad said ennast ka väeteenistusest vabaks osta.)
Usuvahetusliikumine -1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu.
Estofiilid - baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse.
NIMED
George Browne-Riia kindralkuberner, kellest sai keskne tegelane Katariina II Balti poliitika ellu viimisel . Püüdis eesti rahva olukorda kergendada (nn.positiivsed määrused), samuti kooliharidust edendada.
Katariina II- Vene keisrinna, kes taotles keskvõimu tugevdamist ja soovis kehtestada kogu riigis ühesugune seadusandlus . Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord.'
Aleksander I-Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused , mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal.
MUUD FAKTID
Eestlaste olukord 18.saj.
o Roseni deklaratsiooni kohaselt (1739) oli siinne talupoeg õigusteta pärisori, mõisniku omand,mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale. Nõnda kaotas talupoeg kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused. Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi.
o 1765a.kinnitas Browne nn. positiivsed määrused. Selle kohaselt sai talupoeg õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võis vabalt turustada. Kindlad piiri seati mõisakoormistele ja talupoegade karistamisele. Talupoegadele anti õigus mõisnik kohtusse kaevata. Positiivsed määrused olid sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda.
o 1802,1804 talurahvaseadused Eesti-ja Liivimaal- talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine, keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks . Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule.

Pärisorjuse kaotamise põhjused

o Majanduslikud põhjused
o Mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine
o Senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu
o Poliitilised põhjused
o Aleksander I soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada
o Baltikum oli Euroopale avatum kui Vene alad
o Kirjanduslikud põhjused
o Pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj. lõpul levinud valgustusideedega
o Olukorda Baltikumis kritiseerisid oma töödes paljud saksa haritlased
Muutused eestlaste elus seoses pärisorjuse kaotamisega
o Talupoeg sai isiklikult vabaks
o Talupoeg sai endale priinime ( perekonnanime )
o Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest, mille suurus oli mõisniku määrata
o (Talupoeg võis minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid ta ei võinud minna linna ega teise kubermangu)
Talude päriseksostmine-1849.- 1856 .aasta talurahvaseaduste kohaselt-
o võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta
o taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile
o Mõisad pidid kasutama palgatöölisi-mõisamoonakaid
Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega.
Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma.
________________________________________

EESTI 19. SAJAND

TEISEL POOLEL
SÜNDMUSED
1857-Pärnus hakkas ilmuma Jannseni nädalaleht " Perno Postimees ". (Selles virgutas Jannsen oma kirjutistega talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põlupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Nõnda pani "Perno Postimees" püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele.)
1869-18-20 juuni toimus Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Selle eestvedajaks oli "Vanemuise" selts eesotsas Jannseniga. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi priiuse 50. aastapäev. Tegelikuks eesmärgiks oli eestlaste ühtekuuluvustunde ja iseteadvuse kujundamine ning laulukultuuri arendamine. Laulupeol on väga suur tähtsus eestlaste ajaloos. Ta kasvatas eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks.
MÕISTED
Palvekirjade aktsioon-1864.a.taluperemehe A. Petersoni ja Johann Köleri alustatud palvekirjade kampaania, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. (Delegatsioon saadeti Peterburi, kus see kohtus tsaariga. Tsaaripaleest saadeti kogu delegatsioon Siseministeeriumi. Kaasavõetud palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele tarvituselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel). "Valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud" palvekirjade koostamise eest mõisteti Peterson aastaks vangi
Uus vallaseadus - kehtestati 1866.a. Aleksander II valitsusajal. Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eeskoste alt. Põhjuseks oli mõningate kogemuste olemasolu, aga ka see, et selleks ajaks oli juba hulk talupoegi oma talu mõisalt välja ostnud ja saanud pärisperemeesteks. Valla kõrgemaks võimuks oli vallavolikogu, mille liikmetest pool valiti peremeeste hulgast, teine pool aga maatameeste hulgast. Vallal oli oma eelarve. Sissetulekud tulid maksudest ja koormistest, põhilised kulutused läksid vallamaja , kooli,teede ja sildade ehituse ja korrashoiu ning õpetajate palkade ja vallavaeste toetuste peale. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima seaduste täitmist ja korda vallas.
Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president . Aleksandrikooli eestvedajateks olid Hurt , Jakobson , Jannsen, Kreutzwald , Köler jt. Venestusajal avati aga Aleksandrikool hoopis vene õppekeelega).
Eesti Kirjameeste Selts- (1872-1893). Üle-eestiline organisatsioon , mis koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine (eriti õpikud). Tegeles ka rahvaluule ja vanavara kogumisega, eesti keele ja ajaloo uurimisega, eesti keele arendamisega ja uue kirjaviisi juurutamisega. Tänu seltsile kujunes rahva lugemisharjumus ja eestlased said praktiliselt täielikult kirjaoskajateks.
Suur Lõhe-1878.a. tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimase teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Hurt astus "Sakala" aastööliste seast välja. Hurdal tekkisid ka tõsised konfliktid saksa soost vaimulikega ja ta oli sunnitud minema Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks(1880).
Süvenesid vanad pinged ka Jakobsoni ja Jannseni vahel, sest Jakobson pidas Jannsenit vanameelseks. Ägenenud ajakirjanduslik võitlus ja süüdistused müüdavuses aitasid kaasa Jannseni tervise halvenemisele-halvatusele(1880).
Tülid kandusid ka rahvuslikesse organisatsioonidesse. Jakobson asus oma pooldajatega seni Hurda poolt juhitud rahvuslikke seltse üle võtma. Ta valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad sealt välja astusid .
Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. Sakslased nõudsid lõpu tegemist Eesti rahvuslikule liikumisele.
1882 suri Jakobson kopsupõletikku, mis tõi kaasa suure rahvusliku leina.
Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel, mis lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler.
Venestamine - 1880ndatel hakkas Aleksander III Vene impeeriumi ääremaadel ellu viima tagurlikku rahvuspoliitikat. Ta jättis kinnitamata balti aadli privileegid. 1882.a.tuli Balti kubermange revideerima senaator Manassein , kes kogus siin Balti erikorda halvustavaid andmeid. Tema kogutud materjale kasutati venestamise teostamiseks.
Venestamise käigus tehti mitmeid ümberkorraldusi
o Nimetati ametisse uued venelastest kindralkubernerid
o Levitati õigeusku
o Asjaajamiskeeleks sai vene keel, ametnikeks venelased
o Keelati rahvuslikud organisatsioonid või ahistati neid (lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi töö)
o Kohtukorraldus muudeti venekeelseks ja venepäraseks
o Haridusreform (koolid muudeti venekeelseteks, õpetajad pidid oskama vene keelt, uued vene keelsed ja vene meelsed õppeprogrammid)
NIMED
Johann Köler- eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise üks juhte. Viis läbi palvekirjade aktsiooni. Oli Eesti Aleksandrikooli üks eestvedajaid.
J.V. Jannsen-(1819-1890) eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik. Õppis Vändra kihelkonnakoolis. Asutas 1857 Pärnus nädalalehe "Perno Postimees" ja pärast Tartusse asumist andis välja ajalehte "Eesti Postimees". Pani aluse eesti seltsiliikumisele. Tema perekonna algatusel loodi Tartus laul-ja mänguselts " Vanemuine " ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts. Ta oli 1869.a. toimunud üldlaulupeo, Eesti Aleksandrikooli ja EKS eestvedaja . Ta oli sügavalt usklik , kutsus rahvast üles kirikus käima. Pooldas sakslasi ja ootas neilt mõistvat suhtumist , kutsus üles saksa kultuuri omaks võtma.
Lydia Koidula-(1843-1866).eesti kirjanik, Jannseni tütar. Võttis osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas oma loomingus rahvusliku liikumise aateid. Kirjutas romantilisi isamaaluuletusi. Lavastas ja kirjutas näidendeid ning pani aluse eesti teatrile. (Tema kirjutatud on eesti esimene näitemäng-"Saaremaa onupoeg")
"Vanemuine"-1865.a. asutatud laulu-ja mänguselts Tartus. Loodi Jannsenite perekonna algatusel. Sai eeskujuks samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades.
Jakob Hurt-eesti rahvusliku liikumise juht, rahvaluule-ja keeleteadlane. Oli lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna, töötas Otepääl ja hiljem Peterburis pastorina. Seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja EKS eesotsas. Organiseeris ülemaalise rahvaluule ja vanavara kogumise. Pooldas uut kirjaviisi ja uuris ning edendas eesti keelt ja kultuuri. Toetas kirikut. Oli sakslaste vastane.
F.R.Kreutzwald- eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu ülikooli. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas " Maarahva kasulist kalendrit". Tema peateoseks on rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg". Seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas.
C.R.Jakobson-( 1841 -1882)-eesti ühiskonnategelane, kirjanik, rahvusliku liikumise juhte, ajakirjanik, õpetaja ja põllumees. Õppis Cimze seminaril Valgas .1878.a. asutas Viljandis esimese eesti poliitilise ajalehe "Sakala". Tegi häid kooliõpikuid. Kuulsaks on saanud tema "Kolm isamaakõnet". Juhtis põllumeeste seltse Pärnus ja Viljandis. Tal oli Vändras Kurgjal oma talu. Suhtus kirikusse kriitiliselt ja astus kirikuõpetajatele ja mõisnikele vastu. Pooldas vene ideoloogiat ja suhtus sakslastesse tõrjuvalt. Tema poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale, ta ei omistanud linnakodanlusele mingit tähelepanu. Ta oli kohati liiga enesekindel ja esiletükkiv, mis viis ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suri kopsupõletikku.
"Sakala"- Jakobsoni juhitud esimene eesti poliitiline ajaleht. Hakkas ilmuma 1878.a. ja sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Selles arvustas Jakobson käredalt Eesti ühiskondlike olusid.
Eesti Üliõpilasselts- eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. Tegi suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel. Tema teeneks on eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises.1884.a. õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp!
Jaan Tõnisson-(1868-1941?)Eesti poliitik , ametilt jurist . Õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Toimetas ajalehte "Postimees". Seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Suhtus "suurde poliitikasse" tagasihoidlikult, pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohtlikuks. Tema toetajaskond asus Lõuna-Eestis. Tema tähelepanuväärsemaks saavutuseks 20.saj algul oli eesti keele toomine haritlaste ellu. Ta ei pööranud tähelepanu vaesematele kihtidele . Eitas klassivõitlust ja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust.
Konstantin Päts-( 1874 -1956)Eesti poliitik, ametilt jurist. Õppis Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas. Toimetas Tallinnas ajalehte " Teataja ". Seadis esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Soovis eestlaste majanduslikku olukorda parandada, selleks tuli aga baltisakslased majandusest ja poliitikast välja tõrjuda. Ei hoidunud "suurest poliitikast" arvates, et liidus vene demokraatlike jõududega võib saavutada edenemist ülevenemaaliste reformide tulemusena. Tema suurimaks saavutuseks 20.saj. algul oli sakslaste väljatõrjumine Tallinna linnavalitsusest. Tema toetajad olid Põhja-Eestist. Talle võiks ette heita koostööd kommunistidega ja osalemist revolutsioonis. Ta ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestumist ega klassivõitluse olemasolu. Nii leidis ta toetajaid ka talupoegkonnas ja tööstustööliste seas.
MUUD FAKTID
Seltsiliikumine -Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades (Tallinnas-"Estonia", Viljandi-" Koit ",Võrus-" Kannel ",Pärnus-"Endla").
Üheks tähtsaks seltsiks oli ka Eesti Kirjameeste Selts.
Venestusajal tuli seltsiliikumises langus, kuid mõne aja möödudes elavnes see jälle. Palju rajati karskusseltse, kus jätkati rahvuslikku tööd. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Rajati ka põllumeeste seltse, kus levitati põllumajanduslikke õpetusi talurahva hulgas.
Tööstuslik pööre-19.saj. lõpus toimus kogu Vene impeeriumis, ka Eestis, tööstuslik tõus. Eestist sai arenenud tööstuslik piirkond. Laiendati vanu tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus (suurim ettevõte- Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur). Järsult kasvas masina-ja metallitööstus. Kolmandal kohal oli paberitööstus, mis andis 70% kogu Venemaa paberitoodangust. Sajandivahetuseks sai Narva asemel suurimaks tööstuskeskuseks Tallinn ( mitmekesine tööstuspilt). Uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse ja isegi maale ( Kunda ja Aseri tsemenditehased). Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa suurettevõtjaile, välismaa (Saksa, Prantsuse, Inglise) ja Balti-Saksa kapitalile. Vaid mõningane osa väikeettevõtetest kuulus Eesti ettevõtjatele.
Muutused külaelus- Külas süvenes sotsiaalne kihistumine - üksikute jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk. Paljud inimesed kolisid linnadesse, mindi ka Vene sisekubermangudesse ja välisriikidesse.20.saj.alguseks kujunes teravaks probleemiks maapuudus.
Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus . Võeti osa põllumeeste seltside tegevusest, kust saadi õpetust maaharimise ja loomakasvatuse kohta. Algas ühistegevuslik liikumine. Loodi piimaühistuid (hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest), masinaühistuid (koos osteti kalleid põllumajandusmasinaid).
Kasutatud kirjandus
Ain Mäesalu, Tõnis Lukas , Mati Laur , Tõnu Tannberg, Ago Pajur, Eesti ajalugu- Kirjastus “ Avita ”, Tallinn, 2001,
Eesti XX sajandil
1.Eesti vabariik 1917-1939
Autonoomia (Jaan Poska)
Aluse autonoomiale pani Veebruarirevolutisoon ja Venemaa asumine demokraatiateele. 30.märtsil 1917 avaldas Venemaa ajutine valitsus määruse Eesti valitsemise uue korra kohta. Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühendati ähtseks kubermanguks, mille etteossa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Valitsema hakkas Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kes seadis ametisse
täidesaatva võimu- Maavalitsuse.
Iseseisvuse väljakuulutamine
1917 novembris kuulutas Maapäev et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu jning selle ajani kehtivad Eestis ainult maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga iseseisvuse mõte jäi püsima. Sõjaline oht Eestile oli sakslased kelle pealetung algas 1918 oktoobris . Punaarmee riismed põgenesid. Eestlased hakkasid tegelema saksa pealetungiga, loodi Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. Veebruaril 1918 , mil Päästekomitee hakkas avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstatin Päts. Märtsi alguseks vallutasid saksalased kogu Eesti ja hakkas saksa okupatsioon . Kogu võim läks nende kätte. Kõik allutati neile. Kuid 11.novembril olid nad sunnitud alla kirjutama Compiegne vaherahule, samal päeval alustas tegevust Eesti Ajutine Valitsus.
Vabadussõda
Venemaa tahtis taastada enda endist impeeriumi ja ründas 28.novmeber 1918 (vabadussõja algus) Narvat. Väikesearvulised Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutussõjale kodusõja ilmet , kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti töörahva kommuuni . Kommuun jäi Venemaakoosseisu ja siin jätkati enamilikku poliitikat. Detsembris jätkus punaarmee kiire edasitung. Tasapisi enamlaste edasitung vaibus ja Eesti suutis teha edukaid vasturünnakuid, meeste arv suurenes, paranes relvastus. Sõjaväe ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner.
Eesti sai sõjalist abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aldele. Eesti riikluse kinnitamiseks valiti aprillis Asutav Kogu. (esimene istung aprillis 1919) Asutava Kogu põhiülesandeks sai põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Mais 1919 suunati sõjategevus Eestist välja poole, et säästa maad sõjapurustustest. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkv , Lätis murti läbi Punaarmee rindest ja puhastati Põhja-Läti punaarmeest. Juunis tekkis Eestile uus vastane-Lätis tegutsev Saksa sõjavägi, sest Sakslased tahtsid ikka endaga Baltikumi liita. Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga ning nõudsid nende tagasitõmbumist. Sellest kujunes tõsine relvakonflikt –Landeswehri sõda. Neljapäevases võitluses Võnnu( Cesise ) all surusid eestlased saksa rügemendi tagasi ja ja jälitasid neid Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. (Võnnu vallutamispäeva 23. Juunit tähistatakse võidupühana).
Tartus toimusid rahuläbirääkimised, mis lõppesid 2.veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Nõukogude liit loobus igaveseks kõigist õigustes mis tal Eesti suhtes olid, lubas tunnustada Eesti iseseisvust ja tagastada kõik Eestile kuulunud varad , Venemaal viibivad Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks.
Eesti Vabariigi sisepoliitiline, majanduslik ja välispoliitiline areng
Sisepoliitka
15.juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu esmisese põhiseaduse. Millega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemis, usu ja sõnavabadus, streigivadus, õigus eraomandile. Tallinnas ja piiriäärsetes tsoonides kehtestati Kaitseseisukord . See oli mõeldud võitluseks kommunistide tegevuse vastu. 1.Detsembril toimus Tallinnas kommunistide mäss, kuna rahvas aga neid ei toetanud suruti see maha. Eestlased hoolitsesid vähemusrahvuste eest. Suuremad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel-kultuurautonoomia.
1920-1934 oli riigikorraks Eesti mitmeparteiline demokraatia. Riigikogus olid esindatud kuus suruemat. Seetõttu ei suutnud üksi erakond saada riigikogus piisavalt hääli üheparteilise valitsuse loomiseks. Mõeldavaks said vaid koalitsiioonivalitsused., milles osales vähemalt 3, enamasti 4 või 5 erakonda.
Majandus
Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati välja kõigile asendustaludena. Loodi 56000 uut talu ja rajati sadu külasid. Kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel. Taastati majanduslikud sidemed Veneaaga. Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema . (Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest).
Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keeruliseks. Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud hiigeltehased. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid, arvestades Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses oli juhtiv haru loomakasvatus , Eesti eksportis väga palju peekonit. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks said Suurbritannia ja Saksamaa.
Välispoliitika
Eesti välispoliitika tähtsaimaks ülesandeks sai omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. Peamiseks välisohuks oli Nõukogude Venemaa. Julgeoleku kindlustamisel lootsid Eesti riigijuhid Rahvasteliidu ja Lääne Demokraatlike suurriikide abile. Mingeid tegelikke kokkuleppeid ei sõlmitud, kuna maailm huvitunud Eestist eriti. 1920 pandi suuri lootusi Balti liidule(Eesti, Läti, Leedu, Poola sõjalis- poliitiline liit), mille sõlmimine takerdus aga omaveheliste vastuolude ja Nõukogude Liidu vastasseisu taha. Ainsaks sammuks selle loomisel sai Eesti-Läti liiduleping. 20-ndate teisel poolel tugevnesid

Eesti ja Rootsi suhted

Eesti 1930-ndatel

1929 puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis ruttu ka Eestisse. Kaupade hinnad maailmaturul langesid. Eestis vähenesid tootjate sissetulekud. Paljud ärid ja tehased läksid pankrotti , langes üldine elatustase. Sellega kaasnes rahva rahulolematus , süüdlaseks peeti erakondi ja riigikogu. Tugevnes veendumus, et ainsaks välajpääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi.
Põhiseaduse muutmist nõudsid kõige rohkem vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ja partei-poliitilist kemplemist. Oktoobris 1933 pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse rahva poolt valitava riigivanema (presidendi) kätte. Eelnõud toetas enamik valijaid. Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali.

Sõjaväeline riigipööre

Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. (Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö)

Vaikiv ajastu

Septembris 1934 tuli riigikogu jälle kokku ja nõudistagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamendil enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemle loodi riiklik ainupartei- Isamaaliit . Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadele. Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga. Paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritalsed protesteerisid selle vastu, kuid kaitseseisukorra tingimustes ei suudetud demokraatiat taastada. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts 1937 koostada kolmanda põhiseaduse. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament , ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras ka mitmeid kodanikuvabadusi. Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu. Eesti Vabarigi esimeseks presidendiks K.Päts, ta nimetas ametisse valitsuse mille peaminister oli Kaarel Eenpalu , valitsus jätkas senist poliitikat, kaitseseisukord püsis, riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemnad seadused anti välja presidendi dekreetidena. 1934 hakkas majandu kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes loomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõttlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu ning loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid majanduse otstarbekamaks korraldamiseks, ilmnesid plaanimajanduse alged ja kasvas riiklike aktsiaseltside osatähtsus.
Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, NSVL tugevnes ning Hitleri tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa, ilmnes ka Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Eesti muutus rahvusvaheliselt isoleerituks. Ja oli muutunud NSV liidule kergeks saagiks .
Kultuuri tormiline areng Eesti Vabariigis.
Eesti kultuuri arendamine oli iseseisvusaastate suurim saavutus. Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriga, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele: kehtestati 6-kl kohustuslik algharidus, algkoolida lõpetajad said võimaluse edasi õppida gümnaasiumides või kutsekoolides, loodi uus õpetajate kaader , kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. 1919 taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Edaspidi lisandus sellele veel teisi ülikool. Maailmakuulsaks said paljud eesti teadlased. Kujunes välja rahvuslik kõrgkultuur. Paljudele tippharitlastele muutus loominguline tegevus elukutseks. Loodi terve rida elukutselisi teatreid , laulukoore ja orkestreid . Alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati eesti kultuuri välismaal. Eesti tuntumate romaanikirjanike ja luuletajate töid tõlgiti võõrkeeltesse. Mitmes Euroopa riigi pealinnas toimusid eesti kunstinäitused(kõige tuntuim eesti kunstnik oli Eduard Wiiralt). Jõudsalt arenes isetegevus Jätkus kohalike laulupidude ja muusikapäevade traditsioon, tekkis rohkesti laulukoore ja orkestreid. Toimusid üldalulupeod. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutati kahel korral maailmameistri tiitel.

Eesti Teises maailmasõjas

Nõukogude Liidu koosseisus

23. august 1939. Kirjutasid NSVL valisasjade rahvakomissar V.Moltov ja Saksamaa välisminiuster J.Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule.
Sellega kohustusid riigid säilitama neutraliteeti, juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub . Lepingule lisati ka salajane protokoll , millega piiritleti riikide huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSVL mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa . Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Balti riigid säilitasid sõjas erapooletuse, Probleeme tekitasid põgenikud. Tallinnas otsis varju poola allveelaev Orzel, kui NSVL Poolale kallale tungis, põgenes Orzel Tallinnast. Moskva süüdistas Eestit erapooletuse rikkumises ning nõudis Punaarmee baaside toomist Eestisse. Keeldumisel lubati kasitada jõudu. Eesti valitsus arvas , et me pole suutelised ennast kaitsma ja võttis Moskva nõudmised vastu. 28.septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt, millega Eesti andis NSV liidule maad sõjaväebaaside loomiseks. Juunis 1940 nõudis NSV liit Eestilt valitsuse väljavahetamist(17. juuniks 1940 oli Eesti okupeeritud), uude rahvavalitsusse valiti inimesed kes olid tuntud, kuid kellel polnud varem poliitikaga tegemist olnud. Eesti rahvavalitsuse juhiks sai arst ja luuletaja Johannes Vares- Barbarus . Juul keskel toimusid parlamendivalimised, millel sai valida ainult valitsuse kinnitatud kandidaate. Valijatele avaldati survet ning tulemusi võltsiti. Pärast valmisi nõudsid kommunistid Baltikumi ühendamist NSV liiduga ja 21.juulil kogunenud nn rahvaparlamendid kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ja palusid võtta end vastu NSV liidu koosseisu. Likvideeriti Balti riikide kaitsejõud, suleti paljud ühingud; ainsaks poliitiliseks erakonnaks jäi kommunistlik partei. Kehtestati uued põhiseadused, mis loodi NSVL seaduste järgi. (võim kuulus ülemnõukogudele, rahvakomissaride nõukogudele ja kohalikule täitevkomiteele) Võeti üle NSVL kohtusüsteem ning politsei asendati miilitsaga. Teostati põhjalikud majandusreformid. Kõik eraettevõtted ja suuremad elumajad võeti omanikelt ära, maareformi käigus määrati talude maks.suuruseks 30 hektarit.
Riigistatud maad jagati seni maata või vähese maaga talunikele (tekkis hulk mittetulusaid väiketalusid ja külaelanike omavahelised suhted teravnesid). Rahareformi ja järsu hinnatõus tõttu langes elatustase ning tekkis toidu- ja tarbekaupade puudus. Kogu kultuurielu allutati rangele kontrollile . Massiliselt trükiti poliitilisi raamatuid ja vene ilukirjandust, koolidesse tulid propagandaõppeained. Kinode, teatrite ja kontserdite repertuaar asendati nõukogude autorite loominguga. Varasemad kultuuriväärtused hävitati. Koos vene vägedega tulid Eestisse ka repressioonid mis tipnesid 14.juulil 1941 massiküüditamisega mille käigussaadeti Baltimaadest välja 50000 inimest. Täisealised mehed saadeti vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Naised, lapsed ning vanurid saadeti Siberisse asumisele. (väljasaadetutele ei esitatud süüdistusi ega langetatud kohtuotsuseid) Hakkas vastupanu, tekkisid metsavendade salgad, relvastatud salgad tekkisid pärast 14.juuni massiküüditamist.
Potsdamis 1945 tunnistati vaikimisi Baltikumi NSVL-galiitmist, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946 juunis memorandumid, milles tunnistati Baltikumi liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks, paljud riigid aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. 1944 muudeti Eesti piire , eraldati Narva jõe tagune ala jaenamik Petserimaast.

Eesti NSV- liidus

Eesti võimustruktuuris oli juhti koht kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale ja lähtus sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitis Eesti NSV valitsus (koosnes 1946 aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest). Liiduvabariigi kõrgeimal võimuorganil –Eesti NSV ülemnõukogul ja presiidiumil – ei olnud tegelikku võimu. Partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskorkorpuse eestlastest ja Venemaa eestlastest ning muulastest . EKP-d juhtis pärast sõda Nikolai Karotamm . Temast sai üks EKP juhttegelasi ja 1944 EKP esimene sekretär. Ta tugines valitsemises juunikommunistidele, ja laskurkorpuse eestalstele, arvestades ka liiduvabariigi vajadustega. Moskvale meeldis aga oma kaader ja Karotamme ning tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. 1950 toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli murrang Eesti NSV sisepoliitikas: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja venekeelne parteikaader. Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid mitte äärmuslik venestaja. Ta tegi mõõdukat laveermispoliitikat, püüdes olla Moskva meele järele ning samas arvestada ka Eesti NSV-ga. 1978 asendati ta üdini Moskva-meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga kelle võimulteulekuga algas Eestis uus venestusaeg. / Nõukogude liidu vägivallapoliitika eesmärgiks oli allutada kogu ühiskond oma kontrollile, sellele avaldati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Vastupanu mahasurumiseks pandi käiku julgeolekuorganid. 1944-53 oli peamiseks vastupanuks metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti. Nende vastu kasutati miilitsat ja sõjaväge. Selles võitluses oli mõlemal pool palju ohvreid. 1949 aasta suurküüditamine(26.märts), millega viidi Siberisse üle 20700 inimese nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. 1950 esimesel poolel oli relvastatud vastupanu maha surutud. Siis asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega. Hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. Relvaks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samas püüti välja otsida ja dokumenteerida kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda infot välismaal. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nende üle mõisteti kohut ja saadeti siis vangilaagrisse. Eesti nagi ka muu NSVL oli eraldatu muust maailmast raudse eesriidega. Ainsaks tõepärase informatsiooni allikaks olid välismaa raadiojaamad kust edastati tsenseerimata uudiseid, kommnetaare ja reportaaze sündmustest N-llidus. 1950 aastatel hakanud sulaajal tihenesid kontaktid välismaailamaga (eriti Eesti teadlaste ja nende välismaa kolleegide vahel) Eriti tähtis oli Eestile Soome Põhja-Eestis sai vaadata Soome televisiooni saateid ning 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Nõukogude maj. Poliitikat iseloomustas tõõstuse sunniviisiline eelisarendamine (indutrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine ( kolhoseerimine ) , ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine kõigil elualadel.
Erasektor suretati täielikult välja. Tööstuses valitsesid suurettevõtted, põllumajanduses kolhoosid ja sohvoosid. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevedu. See kahandas oluliselt eestalste osatähtsust elanikkonnas, mõned piirkonnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid ka linnastumist. Kultuur oli ideoloogilise surve all ja valitses range tsensuur . Infosulg tekitas orienteerituse vene kultuurile. Püüti hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogusid. 1944. Lõhenes kultuur väliseesti jakodueesti kultuuriks, kuna palju loometegelasi põgenes läände. Massiteabevahendite hulk kasvas, aga nad olid allutatud tsensuurile ja levitasid valitsuse propagandat. Alates 1959 aasast kehtis 8kl kohustuslik haridus. Ametlikult tunnistati usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehtiu usklikele ja kogudustele takistusi. Kultuurielu ideoloogiline juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine tekitas protesti haritlaskonnas. Selle tunnistuseks oli 1980 aastal ajakirjanduses ilmunud 40 kiri milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.

Taasiseseisvumine ja iseseisev Eesti vabariik

1986 tahtsid Moskva keskametkonnad rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ja sundis ametkondi protestiga sellest loobuma . (fosforiidikampaania). 1987 augustis loodi esimene poliitilin org.- MRP Avalikustamise Eesti Grupp-, et avalikustada MRP tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selle eesmärgil korrladati MRP-AEG eestvedamisel 23.aug.1987 Tallinnas Hirvepargis politiline meeleavaldus . 1987 lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorg. –Eesti Muinsuskaitse Selts- , järgmisel aastal esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Mõlemad org.-d pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. 1988 algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu tahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust EENSV juhtkonna tegevuse üle. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada perestroika touetuseks Eesti Rahvarinne , mis kujunes kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp . K.Vaino ja tema lähikondlaste vastu kujunes vastasseis ka kommunistlikus parteis . Nii kujunes välja võimukriis, mis lõppes Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu massimeeleavaldusega lauluväljakul. Nädal hiljem anti sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatus. Septembris korraldati jaärjekordne massiüritus Eestimaa Laul kus kõlas laia avalikkuse eesüleskutse omariikluse taastamiseks. Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis kulgevate sündmustega sammu pidada, kuid olukord väljus nende kontrolli alt. Toimus impeeriumimeelsete kogunemine, moodustati Interrinne ja Töökollektiivide Ühendnõukogu . Nende toetajad pidasid Eestit N-Liidu lahutamatuks osaks. Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistlik osa pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsstamisõigust ja konföderaadi staatust NSVL koosseisus .
Moskva ei tahtnud sellest aga midagi kuulda, sest tahtis impeeriumi säilitada. 16.novembril 1988 võttis EENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Suhtelmisel keskvõimuga muutus järjest olulisemaks MRP-le õigusliku hinnangu andmine. Surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23.aug,1989 Balti Keti- katkematu inimketi Tallinnast Vilniuseni. 1989 lõpus tunnistati MRP salaprotokollide olemasolu ning need tühistati.