TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALINNA KOLLEDŽ Äritegevuse alused ........ ÄRIPLAAN Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2012 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: OÜ Kohvik Wesenberg Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: 2013, Rakvere Aadress: Tallinna 27, Rakvere, 443111, Estonia Telefon: 51261302 E-mail: Kohvik@wesenberg.ee Algkapital: 79095 Eur Omanikud, nende osa kapitalist: Omanike on üks ja osakapital on 2651 Eur Kontaktisik, tema telefon: ......... Ettevõtte Põhiväärtused, missioon , visioon Põhiväärtused: K...iirus O...savus H...oolivus V...õrdsus I...seseisvus K...orrektsus Missioon: Meie hoolime sinu tühjast kõhust. Visioon: 5-10 aaasta jooksul plaanime läbi viia kohviku laiendamise ning luua väliterrassi. Ajalugu:
(vali 1. 1. Keskaegsed linnad Eesti alal *, ** 3. Loe läbi ptk 44 õpikust. 4. Täida tabel, vajadusel otsi abi internetist. KESKAEGSED LINNAD Riik Linna eestikeelne nimi Linna saksakeelne nimi Tallinn Reval Taani valdused Eestis Rakvere Wesenberg Narva Narwa Saare-Lääne Vana-Pärnu Alt-Pernau piiskopkond Haapsalu Hapsal Tartu piiskopkond Tartu Dorpat Liivi ordu valdused Paide Wittenstein
Rakvere Rakvere est située au centre de l'Estonie La capitale de la région du Virumaa occidental La ville compte 16 965 (2008) habitants pour une superficie de 10.64 km² Le climat est surtout continental Été fondé en 1252 sous le nom de Wesenberg Rakvere est une ville depuis 1302, quand il a eu le droite de ville de Lübeck du Erik Menved Aurochs la symbole de Rakvere En 2009 on a construit Rakvere AQVA h ôtel et spa Une moderne salle de sport Un place de ville trés novateur La marché central Le celebre théâtre de Rakvere (Toomas Suuman, Üllar Saaremäe, Ülle Lichtfeldt, Peeter Jakobi) MERCI!
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn,
VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga KURESSAARE 1563 · Väravas langevõre all seisab hõbedane
praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnust. Puidust kindlustused jätsid taanlased esialgu alles, piirdudes suuresti vaid nimevahetusega. Eestikeelse Tarvanpää tõlkimisel saksa keelde saadi nimekuju Wesenberg. Selle nime all on nii linnust kui ka hilisemat linna tuntud kuni 20. sajandi alguspooleni, mil saksakeelsed nimed unustusehõlma vajusid. Puidust tõkete taha ehitati küll juba toona mitmeid kivihooneid. Taanlaste linnust on esmamainitud 1252. aastal. Arvatakse, et alles kusagil 13. sajandi lõpul asendati linnuse puitehitised kivist ringmüüriga, andes sellega Rakverele tüüpilise kivilinnuse välimuse. Ebakorrapärase nelinurgana ehitatud kivilinnuse külje pikkus oli umbes 50 meetrit
(altareid, pühapilte jne). *reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. *reliikvia - religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega *Reval - Tallinn *Dorpat - Tartu *Pernau - Pärnu *Wesenberg - Rakvere *Fellin - Viljandi *Hapsal - Haapsalu *Oberpahlen - Põltsamaa *Weissenstein - Paide *Arensburg - Kuressaare *Ösel - Saaremaa *Dagö - Hiiumaa *Rynö - Ruhnu *Kynö - Kihnu *Reppin - Rapla *Neuschloss - Vasknarva *Hungerburg - Narva-Jõesuu *Alentakina -
jagati võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti hakkas koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Taru piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. Kujunes välja 9 linna- Reval, Hapsal, Arenstein, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva ja Wesenberg. Eestlased olid küll linnades ülekaalus, kuid sakslased tegid nad alamkihiks. Kuna eestlane hakkas sakslasele ohtu tekitama olid eestlased lihtöölised ja sakslased ei laskunud neil kõrgemale tõusta. Need eestlased, kes olid mõisnikud, kuid ka haritlased, vaimulikud, kaupmehed, saksastusid kiiresti. Eestlased, elades omal maal ja olles ometigi paremad lihtsatest sakslastest, tehti alamast alamaks ühiskonnaklassiks. Sakslased takistasid eestlaste
Võõrvallutuse järjel tekivad Eesti aladele, praeguseks kõige suuremad, linnad. Linnaks saamiseks oli vaja linnaõigust, mis saadi vanemalt ja suuremalt linnalt. Kokku sai keskajal linnaõiguse üheksa linna. Nende kõikide nimetused aga erinesid palju tänapäeva omadest. Kõige levinum teadmine on, et Tallinn kandis nime Reval, mis on olnud alates tekkimisest kõige suurem linn Eestis. Muudest linnadest näiteks Tartu kandis nime Dorpat, Rakvere nime Wesenberg ja Viljandi nime Fellin. Keskaegset linna valitses raad, mis koosnes raehärradest ja sõltus linna suurusest. Rae kõrval oli oluline osa ka käsitööliste tsunftidel ja kaupmeeste gildidel. Need ühendused kontrollisid ja reguleerisid oma tegevusalasi. Ka tänapäeval võib leida väiksemaid käsitöö kogukondi, kuhu kuuluvad aktiivsed käsitöölised, kuid mulle tundub, et nende ühenduste tähtsus ja võim ei ole enam nii suur, kui oli siis.
Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. *9 linna- Reval, Hapsal, Arensberg, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva, Wesenberg *valitsemine * XI-XII saj valdava osa rahvast *suhted Liivimaa riikide vahel olid väga moodustasid vabad inimesed, kes olid pingelised, eriti Taani ja ordu ja ordu ja oma varanduslikult ja õiguslikult piiskopkondade vahel. seisundilt enam- vähem *linnas oli võimuorganiks raad.
Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja osalesid 1)piikopid, 2)linnad, 3)vasallkond, 4)ordu. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on
Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11. Kohustus maksta makse maa omanikule. Õigus oma maale ja ta on vaba ees. Kohstus ehitada kirikuid, sildu jms. 12. Dorpat Tartu. Fellin Viljandi. Hapsal Haapsalu. Narwa Narva. Pernau Pärnu. Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa. Ülestõus toimus: Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi sunniti ehitama seda ordu linnust sakslastele. 14
Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de facto Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Saare-Lääne piiskopkond, Liivi orduriik ja Tartu piiskopkond. Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau (1251), DorpPat, Hapsal, Fellin, Weissenstein, Wesenberg, Pernau(1318) ning Narwa. Need tingimused aga kahtlemata kiirendasid Eesti majanduslikku positsiooni kaubatandritel ning minu meelest oli see ka üks peamisi põhjusi, miks Eestimaast sai peagi ka oluline geopoliitiline ja strateegiline piirkond, mis paelus paljusid valitsejaid ümberringi veel aastasadu. 1215. aastal algas võitlus suureneva hooga ning nüüd ei piirdunud ristisõdijad vaid Ugandi ja Sakalaga, vaid jõuti ka Kesk-Eestisse ja Läänemaale. Võrreldes varajasema
13.saj alguses Taani võimu alla läinud Eestimaa osa hõlmas kolm muinasaja lõpu maakonda Revala, Harju ja Virumaa. Veidi enam kui 100 aastat kestnud Taani ülemvõimu ajal muutus Põhja- Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning idapoolseks Alutaguseks. Selliste muutuste aluseks oli kolme uue administratiivse keskuse kujunemine Tallinnas (Reval), Rakveres (Wesenberg) ja Narvas, millest igaühega liitus oma haldusringkond. Kihelkondade eesotsas seisid vanemad, kuid pole selge, kas oli tegemist külavanemate kollegiaalse juhtimisega või oli kihelkonna etteotsa valitud üks vanem. Nappide andmete põhjal oli Eestimaa rahvastik jagunenud kolme sotsiaalsesse kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Ühiskonna põhikihi moodustasid vabad talupojad. Ei ole mingeid andmeid, mis osutaksid vähimalegi sõltuvusele nende ja ülikute vahel. Isegi
8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2. Järvamaa 6. Saaremaa 3. Hajrumaa 7. Sakala 4. Rävala 8. Ugandi Eesti keskaegsed linnad ja nende orduaegsed nimed - Tartu- Dorpat - Viljandi- Fellin - Haapsalu-Hapsal - Narva- Nerwa - Pärnu- Pernau - Tallinn- Reval - Paide- Weissenstein - Rakvere- Wesenberg 3 erinevust muinasaja ja keskaja vahel 1.) Muinasajal olid eestlastel omad jumalad, kellesse nad uskusid ja keda nad kummardasid. Keskajal tuli Katolikusk ja eestlased pidid uskuma ühtsesse ainujumalasse 2.) Muinasaja puudusid linnas, keskajal oli aga linnad juba tekkinud 3.) Muinasajal olid eestlased vabad, keskajal oli, aga teiste rahvaste poole orjastatud
- Vabadik külaelanike alumine kiht, vähese maaga, palgatööst elatuvad, elasid saunas - Trääl ori, peremehe eestkostja, sõjavang, põgenik, surmamõistetu, kes oli karistusest lahti ostetud, õigusi polnud Kestaegsete linnade nimetused: Keskaegsed hansalinnad: 1. Dorpat - Tartu Tallinn 2. Fellin - Viljandi Tartu 3. Reval - Tallinn Pärnu 4. Wesenberg - Rakvere Viljandi 5. Weissenstein Paide Jüriöö ülestõus 1343. a Põhjused: -talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine -Taanlased ei suutnud valitseda -kaotatud vabadust taheti tagasi Kus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Linnad ja kaubandus 9 asulat said linnaõiguse. Sissetulek = kauplemine Väljaveoartikkel teravili Sisseveokaup sool Tsunft- käsitööliste ühing Raad- linnavalitsusorgan
(12p) Browne-Riia kindralkuberner,kes oli Katariina II aegse Balti poliitika elluviija B.G Forselius- oli koolmeistrite väljaõpetaja rahvakoolmeistrite seminaris B.Russow- Pühavaimu koguduse pastor, "Liivimaa kroonika" autor. J.Skytte- liivima kindralkuberner, kes tegi suure töö ära ülikooli avamiseks. A.T.Helle- Jüri kiriku õpetaja, kes andis välja esimese eestikeelse Piibli 17. Milliste eesti linnadega on tegemist?(6p) Reval- Tallinn Fellin- viljandi Wesenberg- Rakvere Dorbat- Tartu Hapsal- Haapsalu Arensburg- Kuresaare
Selle sätted laienesid ka Eesti kroonumõisadele. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Tallinn-Reval, Tartu-Dorpat, Viljandi-Fellin, Pärnu-Pernau, Haapsalu-Hapsal, Paide- Weissenstein, Rakvere-Wesenberg, Narva-Narwa, Kuressaare-Arensburg, Valga-Walk. Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaat oluline kauplemiskoht Tsunftijänes nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi,
Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal. Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud. Tulemus: Saksa ordu sai Taani valdused Eestis ka endale 19000 hõbemarga eest. Liivimal väikeriigid: Saksa ordu Liivima haru
4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult. 4) Viru-, Lääne- ja Harjumaa alad alistusid 1561 Rootsile, Pljussa.
*sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 1563 – Kuressaare – rajaja hertsog Magnus 1584 – Valga – Poola kuningas Stefan Batory 11. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad
Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö) Dorpat Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg - Rakvere Jüriöö Ülestõus 1343.a. 23.aprill Eesmärk taashaarata võim enda kätte. Toimus Harjumaa (padise kloostri ründamine), Läänemaa, Saaremaa. Padises tapeti 4 kuningat. 2. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa koosnes peale 1346.a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid suures halduspiirkonnad,
1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide Weißenstein, Rakvere- Wesenberg, Narva Narwa. +1563.hertsog Magnuselt Kuressaare Arensburg, 1584.S.Batorylt Valga Walk, -kadus 1599 Vana-Pärnu (ja 17.saj kaotasid oma igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski Rogerwieck ja Võru (Katariina II?) (kokku 12 linna) 9. Isikud George Brown iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes tegi Browni positiivsed määrused a 1765. Forselius rajas 1684
Pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast; lisaks kuulusid sinna mitmed väiksemad saared. Pealinnaks oli algselt Vana Pärnu; seejärel Haapsalu. Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn ehk Reval, Tartu ehk Dorpat, Narva ehk Narwa, Haapsalu ehk Hapsal, Vana-Pärnu (Pernau), Uus-Pärnu (Pernau), Viljandi ehk Fellin, Rakvere ehk Wesenberg, Paide ehk Weissenstein. Neist üheksast linnast kuulus NELI Hansa Liitu - Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Kokkuvõtteks Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud eestlastel veel ühtset riiki ja naaberrahvastega koostööd ei tehtud
2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss) Rakvere- Wesenberg Narva- Narwa Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus) Valga- Walk (linnaõigus 1584 Stefan Batory) Hiiumaa- Dagö Saaremaa- Oesel 4. Iseloomusta rahvaharidust ja talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll oli neis protsessides luteri kirikul, keskvõimul, kohalikul aadlik? 17. sajand ROOTSI AEG 18. sajand VENE AEG
haru Taanile Tallinna, Revala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Nii tekkis Eestimaa hertsogkond. Läänisuhted: Isand andis enda vasallile maatüki kui tuluallika ja vasall pidi isandat teenima ning maad kaitsma. Palju tekkis neid Põhja-Eestis. Läänimeesteks said Saksamaalt sisserännanud väikeaadlikud, linnakodanikud ja kohalikud ülikud. Maa-aadel – kõrgem seisus, mis on eesõigustatud ja pärilik. 6. Linnad keskajal 9 keskaegset linna - Reval (Tallinn), Narwa (Narva), Wesenberg (Rakvere), Weissenstein (Paide), Hapsal (Haapsalu), Alt-Pernau (Vana-Pärnu), Neu-Pernau (Uus-Pärnu), Fellin (Viljandi), Dorpat (Tartu). Linnaõigus – seaduste kogu, mis reguleerib valitsemist, juhtimist ja eluolu linnas. Tallinn sai selle 1248, Arensburg (Kuressaare)1563. Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ. Rae ülesanded : a) linna rahanduse juhtimine b) elanike turvalisuse tagamine c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks d) kohtumõistmine
Jah, sest tekkis läänisüsteem, mille tõttu ei olnud talupojad enam niivõrd iseseisvad ning pidid maksma makse ja täitma koormisi. Eestlased ristiusustati vastu nende tahtmist. 13.sajandil tekkisid linnad ja mõisad. 11. Linnade valitsemine eestipärane nimi saksapärane nimi Tallinn Reval Rakvere Wesenberg Tartu Dorpat Haapsalu Hapsal Narva Narwa Viljandi Fellinn Paide Weissenstein (Weiβenstein) Pärnu Pernau Iga linn elas oma linnaõiguse järgi
Viljandi Fellin Vana-Pärnu Alt-Pernau Uus-Pärnu Neu-Pernau Haapsalu Hapsal Paide Weienstein Rakvere Wesenberg Narva Narwa Kuressaare Arensburg Valga Walk 9. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 16.sajandi lõpuks oli Eestis kümme linna. Lisaks varasemale üheksale lisandus kaks. 1599.aastal langes sõjas täielikult purustatud Vana-Pärnu linnade hulgast välja. 1563
ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi. · Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti. · Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt. · Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt.
Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli elama Saksamaalt elama käsitöölisi, kaupmehi. Koondudes ühte kohta, tekkis linn. Et tekiks linn, oli vaja linnaõigust. Maaisand nt annetas linnaõiguse. Eesti aladel tekkis 9 linna: Dorpat - Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg Rakvere. Peab teadma, mis linnad olid keskajal Eestis, eesti keeles ikka Linna puhul oli kõige olulisem linnaõigus. Sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud välja mõtlema uut linnaõigust, vaid maaisand annetas linnale juba olemasoleva linnaõiguse. Nt Taani kuningas annetas Tallinnale, Rakverele ja Narvale linnaõiguse. Nt Tartu piiskop annetas Riiale linnaõigus. Linna võimuorganiks oli raad. Kui palju oli liimeid, olenes konkreetsest linnast
Linnaõiguse annetas Taani kiningas, ordu kuninas või vastav piikop maakonna pea. 5 Eesti aladele tekid 9 linna: 1. Dorpat - Tartu 2. Fellin - Viljandi 3. Haapsal - Haapsalu 4. Nariva - Narva 5. Alt Pernau- Vana-Pärnu 6. Nau Pernau Uus-Pärnu 7. Reval - Tallinn 8. Weissenstein - Paide 9. Wesenberg Rakvere (Tea linna eesti keeles) Linna puhul oli kõige olulisem LINNAÕIGUS: sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud ise uut välja mõtlema, vaid linnaisa annetas linnale juba mõne olemasoleva. (Nt Taani kungas annestas linnaõiguse Narvale ja Rakverele, Tartu piiskop annetas Tartule Riia linnaõiguse.) Linna võimuorganiks oli RAAD, mille liikmete arv sõltus konkreetsest linnast. Oli nii suuremaid, kui väiksemaid
Vallutuste käigus tekkisid esimesed linnad. Linnad kujunesid kauplemiskohtadele, teede sõlmpunktidele ning keskustesse. Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Reval Tallinn Narwa Narva Hapsal Haapsalu Dorpat Tartu Fellin Viljandi Alt Pernau VanaPärnu Wesenberg Rakvere N Pernau UusPärnu Weissenstein Paide (1291, tõlkes valge kivim e. paekivi) Tekkis ka väiksemaid alevikke, kuid linnastaatusesse need ei tõusnud. linna tuumiku moodustasid käsitöölised ja kaupmehed, mingil määral võis linnakogukonna hulgas olla ka kohaliku rahvast. Kaubandus ja käsitöö arenes. Vanad käsitöö alad jäid eestlastele, peenamaid oskusi vajavad sakslastele. Jüriöö ülestõus 13421345
linnuseid Läänisuhted – kuningal on vaja sõjaväge, aga kuna tal ei olnud raha millega maksta, siis ta maksis neile maaga- talupojad teevad toidu, käsitöölised riided jms. Maa ei olnud sõjaväelase oma !! Vastutasuks teenib ta kuninga sõjaväes. Maa-aadel – isik, kes haaras endale maid 6. LINNAD KESKAJAL 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn/Reval/Rewal, Tartu/Dorpat, Viljandi/Fellin, Vana-Pärnu/Alt Pernau, Uus-Pärnu/Neu Pernau, Narva/Narwa, Haapsalu/Hapsal, Rakvere/Wesenberg, Paide/Weissenstein Linnaõigus – seadusekogu, mis pani paika linna valitsemis-ja käitumiskorra, tegi asulast linna •Eesti linnadel oli 3 tüüpi linnaõigused: 1) Lüübeki lõ (Saksa)- Narva, Rakvere, Tallinn 2)Riia lõ (omakorda Hamburgilt üle võetud)- Viljandi, Tartu, Uus-Pärnu 3)Vana-Pärnu lõ ehk piiskopiõigus 1248 – Tallinn sai endale linnaõiguse 1563 – Kuressaare sai endale linnaõiguse Raad (rat-sk
teatud protsent saagist ja teiseks oli hinnus ehk kindlaks määratud naturaalmaks. Lisaks tuli maksta ka kirikukümnist, mis läks kirikule ning tuli maksta ka kohaliku preestri ülalpidamis maksu. Samuti pidid talupojad andma oma osa kirikute, linnuste ja teede ehitamisesse. -) Põhja-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi; lõuna-Eestis kasutati telliseid. * Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad (Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu) Jüriöö ülestõus * Peamine allikas Jüriöö ülestõusu kohta on Liivimaa noorem riimkroonika, mis pandi kirja ülestõusu ajal saksa keeles. -) Selle autoriks on B. Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester. -) Tekst pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutustena hilisemates kroonikates näiteks B.Russowi kroonikas.
Esindatud olid 4 seisust: Riia piiskop+ teised vaimulikud; Liivi ordu meister+ orduametnikud; Vasalkondade esindajad; linnade esindajad. Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega. Välissuhtluses kõige aktiivsem jõud oli Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile. Keskaegsed linnad Liivimaal (9). 1) Riia 2) Dorpar e Tartu 3) Pernau e Pärnu 4) Fellin e Viljandi 5) Reval e Tallinn 6) Hapsal e Haapsalu 7) Weissenstein e Paide 8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Kõrgeimaks linnavõimuks oli raad. Liikmete arv sõltus sellest kui müjukas see oli. Lisaks neile olid bürgermeistrid ja sündik. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, aga raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed (12/12). Raele kuulus kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Raad sekkus tugevalt
talupoegade pärisorjastamine. Liivimaa majandusreglemendis(Karl XI reformid) piirati mõisarentnike kodukariõigust, keelati taluperemeeste karistamine, keelati talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Viljandi(Fellin), Vana- Pärnu(Alt-Pernau), Uus-Pärnu(Neu-Pernau), Haapsalu(Hapsal), Paide(Weißenstein), Rakvere(Wesenberg) ja Narva(Narwa). Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare(Arensburg) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga (Walk). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru. Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep, laevaehitusmaterjal
tõlkenimed: Gambyn = Vanaküla; vastastikustest sõnalaenudest: Suur ja Väike viik, erilähtesed nimed: Derskogen = Metsküla; Kassarmskarel (Kassarmukari); Naissaare omapärasest mitmekeelsusest. Saksa nimed on Reval, WeiBenstein, Fellin, Werro, Hapsal, Wesenberg. Lisaks linnadele olid saksakeelsed nimed sageli mõisatel, ent külanimedel harva (peamiselt moonutused). Külanimesid pole. Kuna sakslased olid valitsev kiht ühiskonnas, määrasid nad ka linnade nimetusi. Venekeelsed nimed on põhiliselt Setumaal ja Peipsi ida- ja põhjarannikul, Tartu- ja Virumaal. Alajõe = Olešnitsõ, Kasepää = Kazepil, Vasknarva = Sõrenets, Varnja = Voronja,
des Privatrechts. Bd. I : Grundlagen. 2. Aufl. Tübingen.1984 14. Zweigert, Konrad. Kötz, Hein. Introduction to Comparative Law. Vol. I. The Framework. 2nd ed. Oxford. 1987. 15. Zweigert, Konrad. Kötz, Hein. Vvedenije v sravnitelnoje pravovedenije v sfere tsastnogo prava. Moskva. 1995. 16. Tamm, Ditlev. Roman Law and Europen legal history. Copenhagen. 1997. 17. Tellegen-Coupers, Olga. A short history of Roman Law. London-New York. 1993. 18. Wesenberg, G. Wesener, G. Neuere deutsche Privatrechtsgeschichte im Rahmen der europäischen Rechtsentwiklung. 4. Auf. 1985. 19. Wieacker, Franz. Privatrechtsgeschichte der Neuzeit. 2. Auf. 1967 20. Wieacker, Franz. A history of private Law in Europe with particular reference to Germany. Oxford. 1995. Soovitav 1. Abel, R.L. Lewis, Ph.S.C. Lawyers in Society. I-III. 1988 - 1989. 2. Caenegem, Raoul Charles van. Judges, legislators and professors: chapters in
Eesti kohanimede ajaloolised kujud- Kohanimed on väga palju seotud ajalooga. Nt araablaste kohanimed Pürenee ps-l, rannikualal oli nende vallutus suurem. Eesti kohanimedel saksa mõju. Igal mõisal on ka oma saksakeelne nimi olemas. kuna Eesti alal on valitsenud pikka aega peamiselt sakslased on paljude suurematel kohtadel ka saksakeelsed nimed, mida kasutatakse saksa kultuuriruumis veel tänapäevalgi. Nt Reval, Dorpat, Werro, Hapsal jne Wesenberg-Rakvere. Walk-Valga, Weissenstein-Paide, Pernau, Fellin, Arensburg. 19 saj lõpus toimunud venestamistperioodil muudeti mitemed kohanimed venekeelseteks. Nt nikolai vald- laheda ja kõue vald. Samuti on eestis elanud rahvusvähemused jätnud oma jälje eesti toponüümikasse nt lääne-eesti rannarootslased, ida-eestis venelased. Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt kasutusel olnud saksa nimekuju, mis enamasti erineb eesti praegusest nimekujust.
Mis tõi talupoegadele koormisi juurde. Teotööd ehk käidi mõisas tööl. Rakmetegu 3-6 päeva nädalas 1 mees koos hobuse või härjaga mõisas tööl. Jala tegu. Abitegu(hooaja tööd)- käidi siis tegemas kui vaja oli. Mõisavoor- talvine viljavedu hansa linnadesse. Loonus andav. Osa oma saagist ja käsitööst. Mõisnikule. Olla ajaja jahtidel. Linnad ja kaubandus. Reval- tallinn. Dorpat- tartu . fellin- viljandi. Pernau- pärnu liigid. Hapsal- haapsalu. Weibenstein- paide. Wesenberg- rakvere. Narwa-narva. Valk-valga. Aarensburg- kuressaare. 16saj lõpul oli kokku 10 linna. Vanapärnu purustati liivi sõjas ja kaotas linna õigused 1599. majandus arenes edasi peamiselt sadama linnades ja eriti tlnas ja narvas. Sisemaa linna kiratsesid. Linnade õigusi piirati. Iseseisvuse endisel kujul säilitas vaid tallinn. Pärnu ja tartu allutati kindralkuberneri järelvale alla. Narva seoti otse rootsi kesk võimuga. Õitsengu aeg.
ja 1 päeva) linna müüride vahel elanud, muutus linna kodanikuks ja mõisnik kaotas tema üle võimu. LINNAD EESTIS Linna nimi Toponüüm Tallinn Lindanise, Revel, Kolõvan, Danepils, Ledenets Tartu Tarbatu, Dorpat, Jurjev, Derpt Rakvere Tarvanpää, Wesenberg Haapsalu Hapsal Paide Weißenstein Viljandi Fellin Pärnu Bernau Narva Narowa Valga Falk Kuressaare Arensburg, Kingissepa Võru Werro Paldiski Baltische Port, Baltiiski Port
annaabi.ee 
