Karina Ivantsuk 9.a 5. märts kell 21.50 Stalin suri. Beria suhete parandamiseks läänega loobumine sotsialismist SDVs liiduvabariikide etteotsa kohalikud Beria arreteeriti 26. juunil, hukati detsembris 195557 võimuvõitlus Malenkovi ja Molotoviga Sula Rehabiliteerimine koju said Saksa ja Jaapani sõjavangid liiduvabariikide õigusi suurendati isikukultuse hukkamõistmine XX kongressil Stalini matmine 953 IdaBerliini ülestõus 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Malenkov suurem tähelepanu sotsiaalsetele oludele, palkade ja pensionite tõus Kosmosetehnika areng 1957 sputnik 1961. 12. apr Gagarin Hrustsov kampaaniad: uudismaad, maisi kasvatamine jne
EESTI TAASISESEISVUMINE 1985.aasta märtsis sai uueks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal. Gorbatsov hakkas läbi viima mitmesuguseid muudatusi ja ümberkorraldusi. Majandusuuenduste kõrval tekkis ka sõnavabanduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17....
ja sunniviisiline maisi kasvatamine); rahareform; majanduse juhtimise reorganiseerimine; sõjaliste kulutuste vähendamine; GULAG-i majandussüsteemi lammutamine; põllumajanduse toibumine ja kiire areng Ideoloogia Utoopilised kavad kommunismi ülesehitamiseks; võeti vastu kommunistliku partei uus samm; muudeti haridusasutuste õppeprogramme Rahvusküsim Liiduvabariikide juhtkondade vahetamine/"puhastamine"; represseeritud us rahvaste õigeksmõistmine; rahvuslike pingete säilimine mõnedes piirkondades (Gruusia) Igapäevaelu Elutaseme tõus; linnastumine; massiline elamuehitus; pensionisüsteemi korrastamine (rahvaloendused); passisüsteemi korrastamine Välispoliitika Kuuba kriis; idabloki rahustamine (Ungari); Nõukogude Liidu kohalolek nn kolmandas maailmas suurenes
Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine · VLO laiali saatmine · Saksamaa ühinemine · Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine Majandus · Majandusliku arengu kiirendamine · Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus · Majanduslik kaos · Kaupade defitsiit 3. Milline roll oli NSV Liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel ? · Mihhail Gorbatsov Kuigi ta tui võimule keerulisel ajal, aitas ta NSV probleemidele lahendust leida perestroikaga. · Boriss Jeltsin Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks.
NSV LIIDU LAGUNEMINE Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990.aasta veebruaris-märtsis toimusid Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimised, milles saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 1990.a. kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, kuid Eesti ja Läti kuulutasid välja kõigest üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastasteks ja õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaad, Eestis ja Lätis oli peaaegu sama olukord. Läänes leiti, et Baltimaade iseseisvumiskatsed õõnestavad Gorbatsovi positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama.
Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali
Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud. Uus verevalamine leidis aset 20. jaanuaril Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni "kaitstes" tapeti viis inimest
impeeriumimeelsed jõud. Läti streigikommitee ja nn ühiskondlik päästekommitee esitasid ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15.jaanuaril korraldada kõigis kolmes Balti riigis. Paralleelselt valmistuti sõjalisteks aktsioonideks. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, e olukorra normaliseerimiseks on vaja relvaga hõivata strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. ISESEISVUSREFERENDUM 1991.aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlasti iseseisvust. Esimene rahvahääletus oli 10.veebriaril Leedus, kus 90,5% hääletanutest pooldas iseseisvust. Ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Referendumi küsimusele ,, Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas eitavalt 21,4%. OMARIIKLUSE TAASTAMINE
ning võtab endale põhikirjalisi kohustusi", liitumise peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid. Artikkel 8 näeb ette assotsieerunud riigi staatuse, milleks on SRÜ üksiktegevusalades osalev riik. 1 Ajalugu 1990.aastal käivitus endise Nõukogude Liidu (edaspidi NL) territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine 1991a. augustiputsi järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvustumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult NL-i lagunemise. Tajumine, et NL ei saa eksisteerida ilma Ukrainata kiirendas "lahutusprotsesside" algust. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et
3* NSV Liiduga vägivaldselt liidetud rahvad nõudsid iseseisvuse taastamist, 4* NSV Liidul polnud jõudu võidelda kõigi rahulolematute vastu, 5* lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist. Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule
ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti
Tõnu Tannberg Eesti okupeerimisega ja annekteerimisega 1940. aastal algasid Eestis (samuti teistes Balti riikides) nõukogulikud reformid. Moskva esmaseks sihiks oli hävitada Eesti sõjavägi, kelles nähti olulist takistust uue reziimi kehtestamisel. Moskva seisukohtade muutus idabloki riikide suhtes ja üleminek nõukogude mudeli juurutamisele neis tõi kaasa riigisiseste olude karmistamise Nõukogude Liidus ning muutis Kremli sallimatuks liiduvabariikide ,,isepäise" poliitika vastu. Eestis viidi läbi puhastus, mis oli eesmärgiks korrale kutsuda ka teiste liiduvabariikide juhtkondi. Seda puhastust tehtigi ka teistes idabloki riikides. Pärast Balti vabariikide taasokupeerimist 1944. aastal sai Kremlis oluliseks küsimuseks kontrolli kehtestamine nende üle. Töötati välja kontrollmehhanismide süsteem liiduvabariikide üle. See süsteem aitas vaieldamatult kaasa Baltikumi sovetiseerimisele ning
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpe...
Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga Venemaa demorkaatlikud jõud astusid augustipunts vastu välja ja segadus likviteeriti. EMS-Eesti muinsuskaitse selts on 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja
5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002. a 1. sept. Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a ja Prantsuse Code Penal'e 1994)
Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist
Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud
• 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suveräänsete liiduvabariikide ühendus-Gorbatšovi poolt pakutud leping, mis tugineks kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. • 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17. märts 1991-Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses. • 19.08.1991
Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames; USA survel järeleandmised inimõiguste NSVL Rahvasaadikute Kongressi küsimustes; valimistel moodustasid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid ühtse saad.rühma; Poolas ulatuslik streigilaine 1989 Rahvasaadikute Kongressi valmimised 23. august Balti kett Massiline idasakslaste põgenemine polnud päris vabad; 1989 lõpuks toetasid enamik eestlasi- Lääne-Saksamaale (eriti tänu Ungari piiri
kui venelasti, meil on iseseisev riik, kultuur ja oma keel. Inimesed küll mugavndusid ja kohanesid kohaliku eluga, aga tõelisest eestlasest ei saanud nõukogude inimene. 10.Nimeta NSV Liidu lagunemise põhjusi koos selgitustega a) põhjus kriis majanduses selgitus nsvl ei suutnud oma ,,rahvast toita" tekkisid jaotus süsteemid, ostu kaardid, talongid b) põhjus perestroikast ja glasnostist tulenev aktiivsus rahva hulgas selgitus c) põhjus vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda selgitus 11.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikide poliitikast? Põhjenda oma seisukohta. Sise Glasnost perestroika ,vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda, rahva surve 12.Kes olid need isikud ja kuidas nad on NSV Liidu ja idabloki lagunemisega seotud? a) M Gorbatsov NSVL juht vahetult enne lagunemist b) B. Jeltsin ,,juhtis" riigipöörde ajal rahvast c) R
presidendiks, astusid tagasi paljud vanameelsed poliitilised jõud. Gorbatsov jäi peaaegu üksi, kui ta uuemeelsed lähikondlased lahkusid. Kuna tema majanduspoliitika ei õnnestunud ja tema loodetust majandusliku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja vaesus, oli Gorbatsov läbikukkunud. Minu arust hakkasid kommunistliku riigi langust tundma peaaegu kõik, sest paljud riigid pöördlesid iseseisvuse poole. Selgemaks sai see, et NL võim oli kadumas. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus. Moskva juhtidel ei õnnestunud poliitilist segadust likvideerida, kuigi nad püüdsid. NL lagunemist kiirendas riigipöörde läbikukkumine. Varsti kuulutasid välja nii mõnedki iseseisvuse. Idablokil toimusid muudatused kõikjal. Ida Euroopas ammendus sotsialism. Berliinimüür lammutati ning mindi üle käsumajanduselt turumajandusele. Ka poliitikas toimusid muudatused. Ida Euroopa riikide poliitiline areng on olnud erinev pärast kommunistliku
Hästi seletab lahti, et miks loodi selline büroo, kes seda juhtisid ja kust pärinesid. Büroo põhiülessandeks oli kaasa aidata nõukogulikuvõimuaparaadi töölerakendamisele ning selleks vajalike inimeste leidmine ja ametisse seadmine, sotsialistliku majandusmudeli juurutamine, maareformi läbiviimine ja eelduste loomine põllumajanduse kollektiviseerimiseks, sammuti suurtööstuse edendamine, vastupanuliikumise mahasurumine ning ühiskonna „puhastamine vaenulikest elementidest“, uute liiduvabariikide vaimuelu korrastamine, liiduvabariikide juhtkondade kontrollimine ja keskusele informatsiooni edastamine. Olev Liivik vaatleb Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja juhtivtöötajaid, kui palju oli neist NSVL eestlased ja põliseestlased, milline oli nende eestikeele oskus. Hästi on välja toodud aastate lõikes valitsuse rahvuslik koosseis ja päritolu. Meelis Saueauk vaatleb „Eesti süüasja“ hilisstanistlike parteipuhastuse taustal, kus ta toob välja
Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. 1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui varased koolivormid olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide koolilastest. Kohustuslik kooliharidus oli algul kuus klassi, mis hiljem muutus järkjärgult üheteist klassiliseks. Maalapsed kes elasid koolidest kaugel elasid internaadis ja ka nemad pidid algus aastatel kaasa võtma nädalase toiduportsu. Hiljem hakati koolis toitustlustama. Õppimine toimus tihti klassiruumides kus olid koos kaks klassi. Õppepingid olid musta värvi, üles tõstetavate klappidega. Laual olid tindipotid, kuhu kasteti sulg ja kirjutati
Balti riigid Nõukogude okupatsiooni all Sulaaeg Baltimaades NSVL algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel...
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks toor...
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
NSV LIIDU LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990. aasta veebruaris-märtsis toimunud Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimistel saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 11. märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, peaaegu sama jäik oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks
vähendamist ühisk. Ja sõnavabaduse avardumist). 1987. a sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988. a valiti gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks-riigipeaks. 1989. a märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 2)1991. a. augustisündmused ja NSVL lagunemine Augustisündmused:mitmed liiduvabariigid eesotsa Eesti püüdlesid täieliku iseseisvuse poole. Hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. 1991. aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kolm neljandikku pooldas endise suurriigi säilimist. Gorbotsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut, aga vanameelsed püüdsid takistada. 19.aug 1991 a püüdis võimule tulla RESK. President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti ja teda pidi asendama RESK-i esimees
13. jaan. 1991. ründasid NSV väed Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi, kus hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Riia siseministeeriumi hoonet kaitsnud inimestest 5 hukkus. Eestini rünnakud peaaegu ei jõudnudki täna EU ja USA ähvardustele lõpetada NSV-le majandusabi andmine, kui sõjalised aktsioonid jätkuvad. Gorbatsovi vastu astus Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi üles Baltimaades teenivaid NSV sõdureid mitte alluma kuritegelikele korraldustele. 8. dets. 1991 allkirjastasid venemaa, ukraina ja valgevene juhid avalduse nsvl laialisaatmise ja sõltumatute riikide ühenduse loomise kohta, 25. okt 1991 loovus gorba võimust ja andis selle jeltsinile üle eluolu mässajad maha rahunenud, kainemad meeleolud, uus teotahe ja lootus, pintsaklipslased (yuppie'd) kontorites, keeruline arvutite ja mobiilside maailm, individualism süvenes
Sellele vaatasid viltu aga vanameelsed, kommunistliku partei toetajad, kuna kommunism riigis muudkui kahanes. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus ka haledalt läbi, sest majandustõusus asemel tabas riiki majanduskriis. See ajas vana hea kommunisimi pooldajad väga marru, sest juba hakkasid liitvabariigid endale iseseisvust kauplema, keskvõim küll püüdis neid vaikselt maha suruda, kuid nii leebelt ei aidanud see midagi. Levis arusaam, et NSVL on oma aja ära elanud, ning uueks ühenduseks liiduvabariikide vahel saab liiduleping, milles Eesti, Läti, Leedu ja teised nägid Gorbatsovi kavalat võimalust NSVL taastada, ning pidasid paremaks sellega mitte ühineda. Korraldati ka rahvahääletus, kus kolm neljandikku(Eesti, Läti, Leedu jne. boikoteerisid) pooldas NSVL säilimist. Gorbatsov tahtis teha uue hääletuse, et kõik ikka hääletaksid, vanameelsed seda aga ei tahtnud, sest sealt oleks ju nii või naa tulnud negatiivne vastus
Koostaja : Helen Ojasalu 11.b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks. Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suu...
kuldajastu · 1957 Maa esimene tehiskaaslane · 12. aprill 1961 Juri Gagarini kosmoselend 1959 USA visiit improvisaator · ta tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis tema ameti üle · VI viisaatak katkestati ja selle asemel kuulutati välja seitseaastak 1959-1965 · 1961 NLKP XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980. a. Leonid Breznev 1964-1982 · mõõdukas neostalinist · improvisatsioonid lõppesid · liiduvabariikide õigusi kärbiti taas · pöördepunkt 1968 Praha 1968 Stagnatsioon · Algas 1960. aastate lõpust ja süvenes 1970. aastatel · Majandust arendati ekstensiivselt · Majandus püsis gaasi- ja naftadollaritel · Kaupade puudus ehk defitsiit muutus püsivaks · Defitsiit viis korruptsiooni ja "letialuse kaubanduse" vohamisele Afganistani sõda · Nõukogude Liidu juhtidel oli tekkinud karistamatuse tunne · 1979.a. Tekkis Afganistanis vaenulike
Gorbatsov uskus naiivselt, et sotsialismil on tulevikku, ning arvas ka teisi nõnda uskuvat. Näiteks üheks tema poliitiliseks uuenduseks oli esindusorgan Rahvasaadikute Kongress loomine. Vaatamata sellele, et valimised polnud täiesti vabad, pääses kongressi arvukalt inimesi, kes soovisid sotsialismi nõrgestada. Seega lõi Gorbatsov opositsioonile soodsad tingimused sotsialismi kukutamiseks. Rahvuslik vabadusliikumine rajas teed liiduvabariikide iseseisvumisele. Hakati ära kasutama perestroika pakutud võimalusi, nagu tsensuuri vähenemist ja rahvusliku sümboolika lubatust. Eriti oluliseks muutus rahvuslik liikumine Baltimaades, kus korraldati innukalt meeleavaldusi, mis olid peamiselt poliitilise sõnumitega. Omamoodi protestiks oli Eesti laulev revolutsioon , kus toodi taas välja Eesti lipp, mis oli varem rangelt keelatud. Lisaks moodustasid Baltimaad Rahvarindeid, mille populaarsus valimistel võimaldas väikeriikidel
Nõukogude Liidu- Saksamaa lepingud ja salaprotokollid avalikustati 1988. aasta 23. augustil, mil Vilniuses, Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil nõudsid Balti riikide esindajad Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingute ja salaprotokollide õiguspärasuse hindamist. Moodustati vastav uurimiskomisjon, kuid selle töö venis. Reformide kulg Nõukogude Liidus jättis vähe lootust liiduvabariikide iseseisvumispüüdlustele. Neist protsessidest lähtudes korraldasid Balti riikide rahvuslikud liikumised - Eestimaa Rahvarinne, Läti Rahvarinne ja Leedu Sjdis 23. augustil 1989 massimeeleavalduse. Pärast Balti keti aktsiooni on püstitatud Eestisse kaks mälestusmärki. Üks neist asub Türi lähedal Säreveres ning teine Kärus. Samuti andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja Lembit Kolgi raamatu ,,Balti kett". Selline austuseavaldus toimunud aktsioonile on
aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusveosad. Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., hendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvimu tekkides silitati vormiliselt riikide liidu ssteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisigus ja kik juhtnrid tulid Moskvast. Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas vimuvitlus liidri koha prast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dugavili) ja Lev Trotski (Brontein). K(b)P peasekretriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmrgiks oli sotsialismi lesehitamine hel maal, mis thendas NSVL-i majanduse ja sjalise taseme jrkjrgulist
5)Rahvusvaheliste lepingutel sõlmimistel alkirjastab President : lepingute sõlmimisel on tema pädevuses nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Valitsuse ülesandeks on realiseerida riigi sise- ja välispoliitikat. 6) Eesti ei kuulu Sõltumatute Riikide Ühhendusse.See organisatsioon loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.Seal on hetkel 11 endist liiduvabariiki. Eesti ei ole SRÜ kuna ta kuulub EL'i .Eestil on vaja hetkel enda probleemidegagi tegeleda. 7)Minujaoks tähendab EL kodanikuks olemine seda, et ma kuulun ühendusse kus mul on selle piirides liikumine vaba ja turvaline plus mitte aeganõudev.Ma saan minna igasse riiki üks kaart taskus ja maksta selles samas rahas mis on mu Kodumaal.See ühendus annab mõninga ruvatunde riigi tuleviku osas. 8.NATO 1966
valdav osa moekeskuse aastakümnetepikkusest ajaloost jääb suletud süsteemiga nõukogude perioodi, aitasid kunstnikke-modelleerijaid uuendustega kursis hoida antikvariaatidest hangitud välismaisete moeajakirjadega (Vogue, Elle, Linea Italiana jt) Saksamaalt, Rootsist, Inglismaalt ja ka Prantsusmaalt ning üldpildi moest sai kätte ka linnapildis liikuvate turistide kaudu. Olulist rolli mängis ka Soome TV ülekannete nähtavus Eesti põhjarannikul. Erialaseid kogemusi käidi koos teiste liiduvabariikide esindajatega vahetamas peamiselt Üleliidulises Moemajas Moskvas, kuid ka rahvusvahelistel moekongressidel, -tööstusnäitustel ja messidel. Eesti võis oma moekunstnike ja nägusate mannekeenide taseme üle uhkust tunda. Omaette konks oli aga selles, et Silueti tegijatel polnud raudse eesriide taga õiget aimu, kuidas moeajakirja täpselt tehakse. Esimese arvutigi sai toimetus alles 1991.aastal. Igal numbril oli oma kunstnik, kes tegi põhiosa kujundusest. Makett tuli käsitsi kokku kleepida
tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha rohkem oma lootused temale, kuna te rääkis sotsialismi ja NSV Liidu säilitamisest. Gorbatsovi lähikonnast lahkusid mitmed uuendusmeelsed nõuandjad. NSV LIIDU LAGUNEMINE. Järjekindel avalikustamine ja selle pinnal tekkinud järjest süvenev demokratiseerumisprotsess tõid päevakorrale rahvaste enesemääramise küsimuse. 1990. a. toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed, kus ridamisi võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone. Peale üleliidulist referendumit, kus NSV Liidu elanikkonnalt küsiti, kas nad soovivad NSV Liidu säilimist (Balti riigid, Gruusia, Armeenia ja Moldova olid vastu), hakati ette valmistama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19. VIII 1991. a. asusid vanameelsed jõud rünnakule, nn. augustiputs. Võimu üritas haarata 8-
Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine 1985. a alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistliku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. NSV liidu vabamaks muutumine vähendas aga ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus iseseisvumisest ei olegi nii täitumatu kui see viimastel aastakümnetel paistis ning asusid aktiivselt püüdlema omariikluse taastamise poole. Esimene üldrahvalik liikumine Eestis perestroika ajal oli 1968. aasta fosforiidikampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustati ka esimene demokraatlikele
16. RESK- Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev 17. SRÜ- Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel. 18. Breznevi doktriin- oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani.
16. RESK- Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev 17. SRÜ- Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel. 18. Breznevi doktriin- oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani.
· 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. · 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. · 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. · 8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ. · SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. · SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidzaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. · 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile. · Seega 1991.a. dets.-s saatis NSV Liit end laiali ning sellega külm sõda. NSV Liidu lagunemise põhjused · Majanduslikud põhjused: - sotsialismi kui süsteemi olemusest tulenevate
kolmanda sekretäri ametikoht. Olulist rolli Selle juures tegutsesid ka üleliiduliste rahva etendasid veel ideoloogiasekretär (kuni 1951 komissariaatide volinikud, lisaks mitme propaganda ja agitatsiooni) ning põlluma sugused erikomiteed. 1944. aastal laiendati jandussekretär. liiduvabariikide “õigusi” välissuhtluse ja rii EKP Keskkomitee esimese sekretäri või gikaitse vallas. 1944. aasta veebruaris võttis mupiirid olid ahtad. Tema tegevus oli range Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium kontrolli all ja kõik olulisemad otsused tuli alati vastu seadused, millega liiduvabariikides Moskvaga kooskõlastada
Reindorffi ja 1947 Tallinna Balti jaama E.Einmanniga temperapannood 1972 grupinäitus Viljandis koos J.Muks 1947 grupinäitus koos R.Sagritsa, ja L.Mikkoga R.Uutmaaga, Tallinn 1975 grupinäitus Kundas, graafika 1948 RAT "Estonia" laemaal koostöös A.Hiibuse, A.Kütti ja V.Tõnissoniga R.Sagritsa ja E.Kitsega 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibriste 1949 graafikute grupinäitus Moskvas biennaal (O.Kangilaski, E.Lepp, I.Linnat, 1979 Vilniuse maalitriennaal G.Reindorf ja E.Einmann) 1980 Tartu Kunstimuuseumi korraldatud 1962 Veneetsia XXXI biennaali rändnäitus minigraafika näitus 1981 grupinäitus Lüübekis koos 1963 Ljubljana V rahvusvaheline N.Kormasovi ja O.Subbiga
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ajalugu Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja ta...
Autolitograafia 20x15 cm Signeeritud 1946.a. 16 AUHINNAD (1) 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 17 AUHINNAD (2) 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia 18 TÖID KOGUDES Eesti Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum, Tretjakovi Galerii Moskva Museum Ludwig Köln 19 KASUTATD ALLIKAD www.shifara-antique.ee www.sloleht.ee/index.aspx?id=202154 www.evaldokasemuuseum.ee Villem Raam "Eksliibrs ja Evald Okas"
sisemist korda ning kindlustada reziimi. Eriti arvukalt oli sõjaväge eestis sõjajärgsetel aastatel-120 000 meest. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. MOSKVA KONTROLLIMEHHANISMID Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Baltikumi ,,vabastamise" järel 1944 aastal vajas Moskva täiendavat institusiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis ning annaks juhtkondadele nõu. Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga suurt rolli ka teise sekretäri institusioon. Üldreegline pidas moskva kinni põjimõttest, et liiduvabariigi parteijuhiks oli
1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 Leningradi Eksliibriste ja Graafika ühingu auliige 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Auhinnad 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia Eduard Wiirat Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis.
Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust.
Leedut 1940. lõpu üliindustrialiseerimine ei puudutanud, puudus seega ka vajadus võõrtööjõu kjärele. Leedulaste osakaal põlisrahvana palju soodsam (80%) võrreldes Eesti ja Lätiga. Hrustsovi sula ajal püüti majandust detsentraliseerida (rahvamajandusnõukogude näol andis liiduvabariikidele Baltimaades suhtelise autonoomia). 1960. seetõttu kiirenes siin majanduse areng. Juba 1965 taastati majanduse tsentraliseeritud juhtimine (rahvamaj. nõukogud kaotati). Liiduvabariikide juhtida jäi alla 10% majandusest. Taastus ka migrantide vool. 1980. aastatel kahanes põlisrahva osakaal Eestis 62%-le, Lätis 52%-le Leedus 79%-le. Kogu Baltimaades oli halvenenud ökoloogiline olukord. II MS järel Baltimaades vastupanuliikumine eriti Leedus. Eestis metsavennad. Võitlus kestis kuni 1950.keskpaigani. Leedu vastupanuliikumine organiseeritum ja ülemaalise keskse juhtimisega (Leedus kaasatud ka katolik kirik). Eestis ja Lätis tegutseti üksikute salkadena, omaette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
