Metsavendluse aastatepikkune vastupanu näitas selgelt,et Eesti ei alistunud võitluseta. Võimude vägivallapoliitika.Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otseseks täideviiaks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise-kui ka riikliku julgeoleku ministreerium.Juba 1944a-l algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised,nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-1954 ligikaudu 30000. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutati välja amnestia kuid peagi selgus,et vaatamata lubadustele osa metsast väljatulnuid vangistati mistõttu järgmised amnestiad enam tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald,mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ja sõjaeelse kultuurisfääri(haridus,teadus,kunst jms.) tasalülitamiseks
Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude Liidu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu. Selle poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täide viisid seda eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riiklik julgeoleku ministeerium.1944 aastal algas Saksa Okupatsioonivägede toetajate ja muidu nõukogude võimu vastaste inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-54 umbes 30 000.Selle eest pageti ka metsa mis suurendas metsavendade ridu. N- võimud meelitasi metsavendi metsadest välja lubades neile amnestiat aga kuna tegelikutl seda ei tehtud , jäid paljud mehed ikka metsa. Kõigele lisandus veel ka vaimne vägivald . Ühiskonna vaimuelu allutati täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõja eelne kultuur keelustati ja vohas punapropaganda. 1945. aastal saadeti 407 Eesti sakslast metsatöödele.
Teatas, et VI viisaastaks katkestatakse ja selle asemel kulutatakse välja sitseaastaks (1959-1965), mille lõpus on NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ning saanud maailma kõige rikkamaks maaks.Majandus paranes. 1961 võttis kompartei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980 a’ks. Hruštšov hakkas normaliseerima NSVL’i suhteid kõigi välisriikidega (läänest peeti lugu). USA’le taheti järgi jõuda ja mööda minna. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju. 1957-1969 NSVL’i kosmonautika kuldajastu. Juri Gagarini kosmoselend 12.4.1961. 1959 tegi Hruštšov visiidi Ameerikasse, pidas kõnet ÜRO’s. Muutus järjest ettearvamatumaks, närvilisemaks ja sallimatumaks. Stalinisti jooned lõid välja. 1964 sundis parteiladvik teda valitsusohjad käest andma
aastal ning jätkus sõja-aastatel. Hakati rakendama stalinlikku majanduspoliitikat, mille tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Juba 1944a agasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagrisse. Represseerituid oli a-tel 1944- 1954 ligikaudu 30 000. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Sellega kaasnes punapropaganda vohamine. Jätkusid küüditamised, millest esimene toimus 1945a augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Järjestage Eesti Vabariigi taasiseseisvumise sündmused alates varasemast
Euroopas toimuvasse. ümberkorraldused · 1953 sügisest vähendati tuntavalt talurahva maksukoormust · 1955 viidi väed välja Austriast · 1954-1961 hariti Kasahstanis ja Lõuna-Siberis massiliselt üles uudismaid tervikuna kampaania lootusi ei õigustanud · 1956. a. partei XX kongressil pidas Hrustsov Stalini tegevust paljastava kõne, mis Nõukogude inimeste jaoks avalikustati alles 33 aastat hiljem · Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju · 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, neile pandi vastutus kogu regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka kasutamise eest. Seega said liiduvabariigid teatud majandusliku ja kultuurautonoomia. 1965 likvideeris Breznev rahvamajandusnõukogud · 1959 loobuti viisaaastakust ja võeti käsile seitsme aasta plaan (1959-1965).
dem.maadega, eesotsas USAga. Näidati üles lugupidamist Lääne tehniliste saavutuste üle, kuulutati välja eesmärk jõuda USAle järele ja mööda minna, nt toidukaupade tootmise osas. Sellise poliitikaga rahulolematu stalinistlik parteiladvik üritas tulutult 1956.a suvel liidrit kukutada. 1956.a Ungari sündmused jahendasid NSVL-i ja Lääne alles kuj suhteid vaid hetkeks. Ungari taasalistumisele ei järgnenud NSVL-is mingit reaktsiooni, sula jätkus. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatud sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. Mainet aitas tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. 1957-69 oli kosmonautika kuldajastu. 1957.a okt Maa I tehiskaaslase loomine, 1961.a 12.aprill Juri Gagarini kosmoselend. 1959.a Hrustsovi visiit Ameerikasse, kuulus kõne ÜROs. Tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis ta ameti üle. Viisastaku asemele kuulutati
kongressil mõistis N. Hrustsov avalikult hukka nii isikukultuse kui ka ,,partei elu leninlike normide rikkumise". Üritas normaliseerida NSVL'i suhteid välisriikidega, eesotsas USA'ga. Mõningate Lääne tehniliste saavutuste suhtes näidati üles isegi lugupidamist, kuulutati välja eesmärk USA'le järele jõuda ja mööda minna, nt. toidukaupade tootmise osas. 1956 a. üritati H'd kukutada, kuid see ei õnnestunud. Liiduvabariikide õigusi suurendati, represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid lasti koju. Eriti tõhusalt aitasid NSVL'i mainet tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. Aastad 1957-1969 olid Nõukogude kosmonautika kuldajastu ja eriti edukad selle algusaastad. 1957 a. esimene Maa tehiskaaslane, 1961 a. 12.04 J. Gagarini kosmoselend. Hrustsov katkestas IV viisastaku ning kuulutas välja seitseaastaku. Majanduslik olukord oli paranemas, optimismiperiood. 1961 a. ehitatud
Metsavendade vastu võitlesid sõjaväe regulaarüksused, julgeoleku väeosad, miilitsarühmad ja kohalikud nõukogude aktivistid. 4) Miks võis olla ka eestlaste hulgas negatiivset suhtumist metsavendadesse? Kuna välisabi metsavennad ei saanud, siis lootsid nad palju kohalikele elanikele, et need varustaks neid toituga ja informatsiooniga ning pakuks vahel ka peavarju. 5) 1944-53 Arreteeritud ja küüditatud.. arreteeriti või küüditati kokku üle 67000 inimese. Represseerituid oli ligikaudu 30000. 6) Kuidas võis represseeritute saatus mõjutada nende perekonnaliikmeid, sugulasi, tuttavaid? Inimesed elasid hirmus ja teadmatuses, nad ühinesid ''vabatahtlikult'' kolhoosidega - mis oligi võimude eesmärgiks. 1940ndate 2.pool ja 1950ndad 1960ndate 2.pool Võitluse Võidelda järjest enam maad võtva Võitlus valitseva reziimi vastu.
1961 pärast revolutsiooni Kuubal ta teatas, et sotsialism on üles ehitatud Nõukogude Liidus, et on alanud kapitalismikriisi kolmas üldetapp, et kommunism on jõudnud Ameerika lähedale Kuubale. Ta väitis, et nüüd algab sotsialism, kus kaovad igasugused erinevused inimeste elamistingimuste ja töö vahel, linnade ja maakohtade vahel. Hakatakse kolhoose rajama. Hrustsovi ajal hakkasid inimesed laagritest tagasi tulema. 94 000 oli umb Eestis represseerituid. 1954-1960 vabaneb umb 27 835 eestlast vangilaagritest. 1964 kõrvaldatakse Hrustsov võimult (poliitbüroo otsusega, kuna H ettearvamatus tüütas ära). H kirjutas ise avaldusele alla. 1964-1982. Leonid I. Breznev (stagnatsioon) 1965- valitsusjuhiks saab Kossõgin, kes üritab majandusreformi (üle minna turuhindadele, et turg reguleeriks tootmist). Reformi algus rahvale meeldis ning see saavutas edu ja rahva poolehoid Kossõginile suurenes
*Eesti Leegion (pataljon Narva) ~15000 Soome poolel *2000 põgenikku Jalaväerüglement, Soomepoisid, Talvesõda Nõukogude poolel *Ehituspataljonid ja tööpataljonid ~25000 *22. Territoriaalne Laskurkorpus ~33000 *8. Eesti Laskurkorpus ~27000 Repressioonid tabasid: juute, mustlaseid, nõukogude sõjavange, kõiki neid, kes Sakslastega koostööd ei teinud. Hukati umbes 78000 Eesti elanikku. Represseerituid süüdistati: *Propagandakirjanduse levitamine *Juudiks või mustlaseks olemine *Töötamine nõukogude organites *Saksa sõjaväevõimude koostööd keeldumine Majandusolud: *Põllumeestele määrati kohustuslikud müüginormid *Natsionaliseeritud varade mittetagastamine *Üldine elatustase langes *Eesti Rahva Ühisabi eesmärk abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid 1944.a Eesti pinnal Jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Punaarmee juhtkond
annaabi.ee 
