Ajaloo konspekt (9)

MUINASAEG EESTIS
Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul.
Muinasaeg jaguneb järgmiselt:
1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. )
Esimesed asupaigad Eestis:
Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967)
Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist , kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni.
Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega.
Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist.
2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. )
Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud
võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirkonnast. 4000 a.
paiku e. Kr. levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Viimaseid tehti kammi meenutava esemega. Siit nimetus- kammkeraamika kultuur. Oletatakse, et selle kultuuri asutajad olid eestlaste eelkäijad.
Umbes 3000 a. paiku e. Kr. hakkas Eestis levima uus kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega. Kasutati hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirveid, mis meenutasid venet ehk paati. Siit nimetus-nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Selle kultuuri asutajateks loetakse lätlaste ja leedulaste eelkäijaid.
Nooremal kiviajal hakati tegelema algelise maaviljelusega, karjakasvatusega. Asustus kaugeneb veekogudest.
3. Pronksiaeg (1800-500 e. Kr). Eestise toodi esimesed pronksesemed. Eestis pronksi ei toodetud kuna puudusid tina ja vask. Tekivad kindlustatud asulad, üksiktalud, põllumaa eraomand .
Pronksiaja lõpupoole hakati asulaid ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kiviseintega. Oli kogunenud vara, mida vaenlastel põhjust himustada ja endal kaitsta. Ühe asukoha järgi Saaremaal kutsutakse kogu seda kultuuri Aslakultuuriks.
4. Rauaaeg (500 e. Kr-1200 p. Kr. )
Süveneb varanduslik ebavõrdsus. Tekib kohalik rauatootmine, arenevad kaubandus ja käsitöö, üleminek kolmeväljasüsteemile. Ehitatakse linnuseid. Kihelkonnad liituvad maakondadeks.
Eestis tuntakse kokku umbes 120et muinaslinnust, mis jagunevad nelja rühma:
1. Mägilinnused. Rajati igast küljest looduslikuslt kaitstud küngastele(Otepää mägilinnus).
2. Neemik linnused . Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast oli ta looduslikult kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall (Rõuge linnamägi).
3. Kalevipoja sängitüüpi linnused. Otstele tuli rajada vallid ja kraavid , külgedelt olid looduslikult kaitstud kuna rajati voortele ( Alatskivi kalevipoja säng).
4. Ring-vall linnused. Ümber kogu linnuse õue rajati kunstlik vall. Põhiliselt püstitati sääraseid Lääne-Eestis Saaremaal. Rahvasuus tunti neid maalinnadena ( Valjala maalinn Saaremaal).
Muinasaja lõpuks, 12-13 saj. vahetuseks oli enamvähem kogu Eesti ala asustatud. Elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni.
Võrdluseks:Lätis 200 000; Leedus 250 000; Rootsis 450 000-500 000; Soomes alla 100 000; Venemaal 7, 5 milj. ; Saksamaal 8 milj. inimest.
Eestlaste koduks oli regielamu, milles olid ühe katuse alla koondatud elu-, töö-ja viljakuivatusruumid. Peamiseks tegevuseks oli põllundus ning peamiseks põllunduskultuuriks suvi-ja talirukis. Kasvatati ka nisu, uba, naerist, hernest, lina ja kanepit.
Maa suurust arvestati adramaades , mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga.
Talud olid valdavalt üheadramaased. Karja, heina ja metsamaad olid küla ühisvalduses. Palju töid tehti ühiselt talgute korras. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks. Põlluharimises tuli vana kaheväljasüsteemi kõrval talirukki levikuga alates 11. saj. aina enam kasutusele kolmeväljasüsteem, mille puhul üks osa põldudest oli talivilja, teine suvivilja ja kesa all (puhkas). Koduloomadena peeti veiseid, sigu , lambaid , kanu ja hobuseid. Peamisteks töö- ja veoloomadeks olid härjad. Laienes kaubavahetus naabritega . Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lõuna ja läänerannikut Venemaa linnadega. Tegeleti ka vahenduskaubandusega ja vahetuskaubandusega. Novgorodi ja selle tagamaid varustati viljaga. Vilja eest saadud karusnahad, vaha ja muu toormaterjal viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubateede äärde tekkisid linnalised asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduslinnaks kujunes Tallinn, mida on esmakordselt oma 1154 aastal valminud maailmakaardil nimetanud Araabia õpetlane Abu Abdallah Muhammad al- Idrisi Koluvani nime all.
Eestis polnud 13. saj. algul veel oma riiki. Ühtse riigi asemel oli Eestis 8 maakonda : Läänemaa, Revala, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Kihelkondi oli Eestis umbes 45.
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)
Jaguneb kolmeks perioodiks:
1)1208- 1212
2) 1215 - 1222
3)1222-1227
1) #Sakslaste sissetung Eestisse (1208), Latgalide ja Sakslaste rüüsteretk Ugundisse. Ugundi -sihipärase vallutuse esimene ohver. Otepää-Ugandi tähtsaim keskus.
#Võnnu linnuse (Césis) piiramine eestlaste poolt (sügis, 1210 )
#Ümera lahing (1210)(järgmisel päeval pärast Võnnu piiramise lõpetamist)eestlased
Saavutasid võidu
#Viljandi piiramine sakslaste poolt ( 1211 ), piirajatega sõlmiti rahu.
#Eestlaste retked (1211), Toreida vaherahu (1212)
#Suhted venelastega. 1210-Novgorodi vürst Mstislav Uljase ja Pihkva vürsti Vladimiri väed piiravad 8 päeva Otepää linnust.
1212 – Mstislav Uljas uuesti Eestis.
2) #Sakslaste rüüsteretked 1215 a. algul Põhja-Läänemaale ja kevadel Sakalasse.
#Ugandi ja Sakala alistuvad (1215)
#Võit Sakslaste üle Otepää all. Võit saavutati koos vanelastega
#Madisepäeva lahing (21. sept. 1217 ). Langes Lembitu . Suri Kaupo .
#Taanlased vallutavad Põhja-Eesti (1219)
# Lihula all purustatakse Rootslased ( 1220 )
3) #Taanlased maabuvad Saaremaal, kuid saarlased sunnivad nad lahkuma (1222)
#Eestlaste üldine pealetung ( 1223 ). Vabastatakse Varbola linnus, Viljandi, Otepää, Tartu. Kogu maa, välja arvatud Tallinn, saadakse oma valdusse.
# 8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma.
#Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatśko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu.
#Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine .
Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud.
Pärast vabadusvõitlust :
1917 toimus revolutsioon , kubermanguks sai Jaan Poska .
Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks.
MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL
Talurahvaolukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis.
Peale ülestõusu arvestasid feodaalid talupoegade õigustega märksa vähem, kui enne ülestõusu.
15. sajandil hakkas Lääne-Euroopas arenema manufaktuurtööstus ja kasvasid linnad. Seetõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Lääne-Euroopa (eriti Madalmaade) kaupmehed külastasid sageli Eesti sadamaid ning maksid hästi vilja, eriti rukki eest.
16. sajandi keskpaigus suurenes mõisate arv Eestis juba 500-le.
Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurenemise üle ning tõsteti talurahva koormisi. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas asikohale tõusma teoorjus , seda eriti eramõisates. Ordu- ja piiskopmõisates jäi endiselt tähtsamateks loonusrent . Kümnis oli juba neljandik saagist.
Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu:
esitati kaebusi mõisnike peale;
ei täidetud koormisi;
hakati vastu mõisasundjale;
asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome).
16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid välja nõudma ja tagasi tooma . Põhimõte „mees või võlg“-talupoja vastu võtnud mõisnik pidi kas tagastama talupoja eelmisse kohta või ära maksma tema tasumata koormised . 15 saj. teisel poolel seati ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks.
16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada.
Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune.
Adratalupoegade kiht oli arvukam . Tulude suurus ½ kuni 5 adramaani (15 saj. adramaa -8-12 ha). Suuremates taludes olid palgal sulased ja teenijatüdrukud, kes käisid ka teomeestena mõisas.
Üksjalgade kiht tekkis seoses uute maade kasutuselevõtmisega 14. sajandil. Üksjalgadeks olid enamasti adratalupoegade nooremad pojad, kes ei mahtunud isakoju ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üles jalapäev nädalas (ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised) 16. sajandil parandas Vana- Liivimaa üldine jõukus ka talurahva olukorda võrreldes eelmise sajandiga. Hea läbisaamise korral mõisaga võis keskmises adratalus olla -5 tööjõulist meest ning mitmeid koduloomi.
Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks).
15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le.
Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel.
Eestlaste vaimuelu.
Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn ( Antonius )-koduloomade, sigade kaitsejanna-kes täitis haldja nrolli eraldi igas talus, kus koguti andmeid erilistesse Tõnni vakkadesse.
14. saj. kanti veel muinasaegseid nimesid. 15 saj. lõpul saadi eesti keelde mugandatud kristlikke nimesid (Andres, Jaan, Mart, Mihkel).
13 saj. asendati põletusmatused surnute matmisega kirikute juurde (rohkesti maeti ka kõlakalmetesse).
Austus esivanemate hingede vastu.
Ristiusu kaudu jõudis usk taevasse ja põrgusse ning kurjadesse jõududesse.
Uueks harjumatuks põhimõtteks oli kaks vastandit: hea ja kuri, vale ja õige.
Katoliku jumalateenistused olid ikka veel ladinakeelsed. Ordu aja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust.
VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI
SISEPOLOIITIKA
1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347
a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile.
14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit).
Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa- Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel.
1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti.
15. saj. jätkusid Vana-Liivimaal sisevõitlused, kus Saksa ordu oli jäänud Poola ja Leedu ühendvägede alla.
Sisemisi küsimusi lahendati kogunemistel.
1421. aastal hakati pidama maapäevi, kus lahendati poliitilisi küsimusi.
1435. aastal olid esindatud 1)Riia peapiiskop, 2)vasallide esindajad, 3)ordumeister ja –ametnikud, 4)Riia, Tallinna, Tartu esindajad.
Maapäevi peeti Valgas või Volmaris.
VÄLISPOLIITIKA
14. saj. Vana-Liivimaa seisund halvenes. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid.
Liitusid Skandinaaviariigid.
KORDAMISKÜSIMUSED

Eesti inimasutuse vanus.

Mida nimetatakse muinasajaks?

Vanimad asulapaigad Eestis.

Kunda kultuur.

Kammkeraamika kultuur.

Nöörkeraamika e. venekirveste kultuur.

Aslakultuur.

Peamised alatusalad muinasajal.

Mis on aletamine (alepõllumajandus)?

Linnuste suuremad rühmad.

Mis on vahetuskaubandus?

Mis on vahenduskaubandus ?

Mis on adramaa?

Kolmeväljasüsteemi olemus.

Kihelkonnad ja maakonnad .

Muistse vabadusvõitluse periood.

Millal ja kelle poolt asutati Riia linn (1201)?

Ümera lahing (millal, kes võitis, kelle vahel).

Madisepäeva lahing.

Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses.

Millised alad olid tuntud Liivimaana?

Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks?

Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis?

Jüriöö ülestõus.

Talupoegade kihid 14. -16. saj. .

Gildid ja tsunftid.

Usupuhastus ehk reformatsioon .

Esimesed eestikeelsed trükised.

Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel .

Liivi sõda, põhjused, tulemused.

Eesti kolme kuninga valduses.

Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile?

Mis on reduktsioon ?

Talupoegade kohustused rootsi ajal.

Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel .

Tartu ülikooli asutamine(1632).

Põhjasõda (põhjused, tulemused).

Millal kapituleerus Tallinn?

Esimesed eestikeelsed trükised.
KORDAMISVASTUSED

-9500 aastat

-8500 aasta pikkune periood 8000 a. eKr. Kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12 saj. lõpul

Pulli asula, 9000 a. algusest eKr. – Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, Kunda jalamägi, Lammasmägi, 7000 a. keskpaigast eKr.

Kunda – kultuuri kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. See kultuur hõlmab ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab teatud territooriumi asukate etnilist ühtekuuluvust, tegevusalade ja eluviiside sarnasust . Kunda kultuur levis kõigis Läänemere idaranniku maades(asulad veekogu ääres).

Kammkeraamika kultuur kujunes välja Laadoga järve ümbruses ning levis Läänemere idarannikule. Tulenes uuest savinõude valmistamisviisist, kus välispinda kaunistati lohukeste ning täketega, mida tehti kammi meenutava esemega.

Nöörkeraamika e. venekirveskultuur tuli seoses uute hõimude Eestisse saabumisega – 2200 a. eKr. Nimetus tuleb nende poolt laenutatud vene e. paati meenutavate lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirvestest. Iseloomulikud olid ka nöörjäljenditega savinõud ning uued matmiskombed (maaviljeluse algus).

Asla kultuuri nimetus tuleb kõige tuntumast kindlustatud Asva asulast Saaremaal (9 – 6 saj. eKr. ) Pronksaja keskel, asulaid piirati palkide ja müüriga, oli kogunenud kaitsmist vajavat vara (pronks, loomakarjad)
8. Peamised elatusalad muinasaja alguses olid kalastamine, küttimine ning
korilus . Muinasaja lõpuks põllundus, kaubavahetus, kaubavahendus, karjakasvatus
9. Alepõllundus – mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama,
põletati ära, tuhk jäeti väetiseks, mõned aastad kasvatati saaki, siis lasti
mets peale kasvada.

Linnuste suuremad rühmad:
1. mägilinnused – igast küljest kaitsesid looduslikud künkad. Otepää mägilinnus
2. neemiklinnused püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale oli
looduslikult kolmest küljest kaitstud. Rõuge Linnamägi
3. Kalevipoja säng, rajati vooskele, otsad kaitsti vallide ja kraavidega.
Alatskivi Kalevipoja säng.
4. Ringvall – linnused. Kogu linnuse ümber rajati kunstlik vall, rahvasuus
maalinnad Saaremaal ja Lääne – Eestis, Valjala maalinn
11. Vahetuskaubandus – kaup vahetati kauba vastu, sisse toodi hõbedat,
pronksi, rauda, soola, paremaid relvu, peenemaid riidesorte, jms.
luksuskaupu – läänest, vastu vahetati karusnahku ja raha.
12. Vahenduskaubandus – Novgorodist ja mujalt saadud toormaterjal müüdi kasudega edasi.
13. Adramaa – sellega arvestati maa suurust, põllumaa, mida suudeti harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga
14. Kolmeväljasüsteem – põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili, kolmas oli kesal (kuni 19 saj. )
15. 19 saj. alguses oli -45 kihelkonda (välisolu tõttu olid need liitunud maakondadeks)
8 maakonda:Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
16. 1)1208-1212 2)1215-1222 3)1222-1227
17. 1201 a. piiskop Alberti poolt
18. Ümera lahing – eestlaste ja sakslaste vahel 1210 a. , Ümera jõe ääres. Eestlased võitsid ülekaalukalt
19. Madisepäeva lahing. 21. sept. 1217 a. Langes Lembitu Kaupo, sai surmavalt haavata. Eestlaste ja sakslaste vahel, sakslased võitsid.
20. Vastastel oli sõjaline ülekaal, ordurüütlitel oli sõjalise väljaõppe kogemused ning parem relvastus, sõdurite tagavara. Eestlastel oli vaenlasteks ka Taani ja Rootsi. Eestlastel oli riik välja kujunemata , maakondade vahelised sedemed olid nõrgad, hale koostöö naaberrahvastega.
21. Liivimaana olid tuntud Eestis ja Lätis vallutatud alad (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti alad).
22. Eestimaaks nimet. Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit.
23. Feodaalse killustumise ajajärk – Vana-Liivimaa aeg; Eesti keskaeg; orduaeg
24. Jüriöö ülestõus 1343-1345 algus 23. aprill 1343 a. põletati maha mõisad ja kirikud; tapeti kätte saadud sakslased.
25. Adratalupojad – erineva suurusega pool kuni 5 adramaad, sulased ja teenijatüdrukud (käisid teomeesteks).
Üksjalad – enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale.
Vabatalupojad – väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi.
26. Gild – jõukate kaupmeeste ühendus tsunft – käsitööliste ühendused
27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse.
28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus – Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel
24. „Liivimaa kroonika“ Balthasar Russow , Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu-olu.
30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 – 1583 a.
Põhjused:
#Venemaa välispoliitika – allutada Läänemere idarannik
#Vana – Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus
#Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada
Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel.
30. Eesti kolme kuninga valduses:
Lõuna-Eesti – Poola valduses. Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada – jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine – katoliiklus – vastureformatsioon – jesuiitide ordu.
Põhja-Eesti – Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad Rootsi riigi käsutuses – haldas Tallinnas kuberner (sõjapealik; linnuste korrashoid, kaitse; vägede moonastamine; transport; riigitalupoegade maksude laekumise valvamine ja kuninga poolt valitud nõunikud. Mõisad Rootsi suguvõsa liikmetele. Rootsi kuningad – talupoegade peksmise vastu, inimõigusede, - pojad koolidesse, võrdõiguslikkus, Rootsi riigipäeval – asindatud kõik seisused , samuti talupojad.
Saaremaa – Taani valduses. Kinnitati aadli senised eesõigused, rüütelkonna mõju väiksem kui mujal Eestis. Enamik maast riigi valduses (2/3 ja 1/3) reduktsioon – riik võttis mõisnikelt maa tagasi; talupoegade õigused suuremad.
ROOTSI AEG
Liivi sõja käigus sattus Eesti kolme kuninga võimu kuninga võimu alla.
1561 – Põhja Eesti langes Rootsi kuninga võimu alla (vabatahtlikult).
1561 – Lõuna Eesti läks Poola kuninga võimu alla.
1559 – Saaremaa läks Taani kuninga võimu alla.
1629 – Lõuna Eesti läks Rootsi alla.
1645 – Saaremaa läks Rootsi alla.

Eesti rahvariik pärast Liivi sõda?

Mis on reduktsioon?

Mõisate arv Eestis?

Talupoegade kohustused rootsi ajal.

Linnade ja kaubanduse allakäik.

Mida veeti välja, mida sisse?

Lutheri usu muutumine valitsevaks usuks Eestis.

Foseeritud tegevus rahva arendamise nimel

Tartu ülikooli avamine .
1. Ennem sõda oli eestlasi ligikaudu 250 000-280 000, kellest suurem osa olid talupojad.
1620 -aastal oli ca. 100 000 inimest.
2. Reduktsioon-talude tagasivõtmine riigile. 1680 aastal riigipäeval viis kuningas Karl XI läbi otususe nn. suure reduktsooni kohta Rootsi riigis.
3. Ligikaudu 1000.
4. Mõisamajanduse arenguga kujunes talupoegade tähtsaimaks kohustuseks teotöö, jagunes nõutavaks korraliseks teotööks ja abiteoks.
Korraline teotöö jagunes: rakmeteoks ja jalateoks.
Abiteo all mõeldi teotööd mõisale kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks. Raskeimaks talviseks kohustuseks olid talupoegadele mõisavoorid.
Lisaks sellele, et kogu vili mõisapõllul kasvatati talupoegade tööga, pidid talupojad andma loodusandamina mõisale osa talu ja põldudelt saadud saagist. .
Rootsi võimu perioodil toimus talupoegade uus ja sedapuhku lõplik pärisorjastamine. Vastu tulles mõisnike soovidele, kehtestati 1632. aastal Liivimaal maakohtu korraldus, mille kohaselt maakohtunikud olid kohustatud kõigiti abistama mõisnike talupoegade väljanõudmisel.
6. Tähtsaimad väljaveosed olid vili, lina ja kanep . Tähtsaim sisseveos oli sool.
7. Usupuhastuse algatas M. Luther 1517. aastal Saksamaal. Tallinna jõudis see 1523. a. Riia kaudu. Rahvas hakkas mässama purustades pühasid asju.
Kirik andis alla ning hakati pidama jumalateenistusi eesti ja saksa keeles. Trükised olid samuti kohalikus keeles.
8. Anti edasi seda koduõpetuse näol-ema/isa õpetasid oma last lugema.
Lugemisoskust püüdsid levitada ka pastori, sellega et panna talupojad "pühakirja" lugema.
Esialgu panid võimud laste lugema õpetamises lootusi köstritele, 1630. taheti igasse kirikusse panna köster, aga ebaõnnestuti.
1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopi- ehk Papimõisa seminar koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks.
1686. aastal talvel olid seminari esimesed kasvandikud astunud köstri ja kolmeistri ametisse.
9. 1631. aastal esitas Johan Skytte Gustav II Adolfile palve muuta gümnaasium ülikooliks. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule.
Ülikooli pidulik avamine sai teoks 15. okt(uue kalendarri järgi 25. okt)1632.
Korraldus-Tartu ülikoolis on 4 teaduskonda : filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.
Alustati filosoofiaga, sellega sai kõrghariduse.
Kokku läks umbes 9 aastat.
Õppetöö põhivormiks olid loengud. Teiseks vormiks olid dispuudid(vaidlused).
Rootsi ajal on õppinud seal 1651 üliõpilast
PÕHJASÕDA (1700 – 1721)
1. Rootsi ülemvõim Läänemerel.
2. Poola, Saksi, Venemaa, Taani - Rootsi vastu suunatud.
3. Põhjasõja algus.
4. Narva lahing.
5. Narva ja Tartu vallutamine Peeter I poolt.
6. Eestlaste osavõtt Põhjasõjast.
7. Tallinna kapitalleerumine.
8. Uusikaupunki rahu, selle tingimused.
Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel.
1. Rootsi oli liiga võimas riik, tal oli palju ühendusi ja Läänemeri meenutas juba nagu Rootsi sisemerd. Kõik riigid ei olnud sellega aga nõus ning soovisid ka natukest enda maad tagasi. Rootsi aga ei andnud midagi. Kui Rootsis tuli võimule Karl XII arvati, et oli aeg rünnata.
2. Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksimaa, Poola ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannoveri kuurvürstiriik.
3. Sõda algas 22. veebruaril 1700. Saksi vägede ootamatu , ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud. Saksi sõjaline edu oli väga tagasihoidlik .
Rzeczpospolita tundis end Augusti poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augustiga liitusid algul vaid üksikud magnaadid, sealhulgas vürst Hieronim Augustyn Lubomirski.
Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein- Gottorpi . 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein-Gottorpi sisse, vallutades selle Schleswigi-osa.
4. Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril 1700. aastal Narvas Rootsi ja Venemaa vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.
Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel feldmarssal hertsog Carl Eugen (Charles Eugène) de Croy (Croï) ning vürst Jakov Dolgoruki.
Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi.
Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse.
5. 30. (19. ) novembril 1700 ründas 11 tuhande meheline Rootsi vägi Vene väge(Narva lahing). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Oma osa mängis ka ilm: tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.
Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse.
6. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700–1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku.
7. Tallinn kapilleerus 28. 09. 1710.
8. Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti, Ingerimaa ja veel väikese osa. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse.
VENE AEG
1. Eesti pärast Põhja sõda.
2. Balti erikorra olemus.
3. Mis on restitutsioon ?
4. Aadlimatriklite koostamine.
5. Põllumajanduse areng peale sõda.
6. Talupoegade olukord vene võimu all.
7. Vennastekoguduste liikumise olemus.
8. Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge?
9. Kriisinähud mõisamajanduses.
10. Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal.
11. Usuvahetusliikumine .
12. Talurahva koormised vene ajal.
13. Üleminek teoorjuselt raharendile .
14. Talude päriseks ostmine.
15. Mahtra sõda.
16. Väljarändamine.
17. Tartu Ülikooli taasavamine.
1. Pärast sõda elas Eestis 120 – 140 tuhat inimest (poole vähem kui enne); Eesti oli kehvas seisus: kirikud olid metsa kasvanud, inimesed otsisid üksteist üksikute jalajälgede järgi, põllud olid sööti kasvanud, loomad surnud.
2. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, kindralkubernäril oli õigus
keskvõimu poolt välja kuulutada balti erikorraga mittesobivaid ukaase eirata. Eesti- ja Liivimaale jäi valitsevaks Luteri usk, saksa keelne asjaajamine ja tollipiir.
3. Restitutsioon – riigimõisate tagastamine endistele omanikele.
4. 1730 – 1740 a. koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad – aadlimadriklid (suleti tee rüütelkondadesse)
5. Kasvatati vilja (näiteks rukist , otra ja kaera). Alguses vene 50 tuh. -se väe ülalpidamiseks, hiljem viina tegemiseks.
6. Hävinud oli enam kui pool rahvastikust, põllud olid sööti kasvanud, koduloomad hävinud, kirikud olid metsa kasvanud, toitu nappis, riided olid kehvad. Mõisate põllud hariti üles talupoegade tööjõu ja töövahenditega. Mõisnikul oli õigus otsustada talupoja elu ja surma üle. Maa kasutamiseks maksis talupoeg koormisi. Teokoormise suurus oli seadustega määramata, talupoeg koos tema vallasvaraga kuulus mõisnikule.
7. Vennastekoguduse liikumine. 1720 a. oli valitsevaks usuvooluks Baltimaade kirikus pietism . Pietistid rõhutasid usulisele „ärkamisele“, peeti moraliseerivaid jutlusi ebausu ja kombelanguse vastu, otsides neist kõigi hädade põhjust.
8. 1739 a. tõlkimise viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle
9. Pärisorjus kaotati Eestis majandusliku olukorra halvenemise tõttu. Eesti talurahvas kuulutati küll vabaks aga nad kaotasid ühtlasi ka kõik õiguse maale. Selleks, et nad samal maal elada saaksid, pidid nad siiski mõisniku maad rentima, teokohustused jäid alles. Kui neile mõisniku reeglid ei sobinud, võis mõisnik iga kell kellegi teise sinna talusse paigutada.
11. Talurahvas vabastati pärisorjusest 23 mai 1816 – Eestis 26. märts – Liivimaal Aleksander I kinnitusel. Teoorjusest.
12. Usuvahetusliikumine – (selle vallandas 1845 a. usk keisrisse) – Lõuna –Eesti rahvas astus massiliselt vene õigeusku. Levis kuulujutt, et usu vahetamise eest antakse maad, vabastatakse
13. Talurahvaseadus nägi ette üleminekut teorendilt raharendile. Talupojad vabanesid mõisatööst ning said pühenduda enda maa harimisele. Talupoeg pidi nüüd ise õppima rahaga ümber käima. Nad hakkasid otsima võimalusi sissetulekute suurendamiseks .
14. Raharendile üleminek suunas talud turumajandusele ja tõi tingimused talude päriseksostmiseks. Oluliseks sissetulekuks sai linakasvatus .
15. Mahtra sõda – eesti talupoegade ja sakslaste vahel 14. juuni 1858 a. kuulutati välja talurahvaseadus, milles talupojad olid lootnud loomusrendi kaotamist. 18 mõisa talupojad keeldusid abirahast, . Mahtrasse tuli karistussalk – mahtralased otsustasis mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupojad appi. Talupojad jäid vastuhakul alla ning neid karistati peksmisega.
16. 1863 a. kehtestati uus passiseadus . Talurahvas sai keisririigi ulatuses täieliku liikumisvabaduse. Kümned tuhanded eestlased asusid elama Valgamaale, Krimmi, Kaukaasiasse ning mujale. Enamasti siiski Eesti vahetusse lähedusse.
17. 21 -22 aprill 1802
VENESTAMISE AEG

Millal asus troonile Aleksander III?

Manasseini revisjon.

Venestuse algus, poliitilised ümberkorraldused.

Venestus hariduses.

Õigeusu levitamine venestusvahendina.

Venestuse toetajad Eesti.

Willem Reimani tegevus venestuse vastases võitluses.

Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) loomine, selle lipu õnnistamine.
1. Aleksander III astus troonile aastal 1881.
2. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadlike privileegid kinnitamata. Lähtudes baltisakslaste eneste kaebusest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavad eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist " vaos hoida", saabus 1882. a. Balti kubermange revideerima senaator Manassein . Ta ülesandeks oli koguda balti erikorda halvustavaid andmeid. Mansseni kogutud materjal kasutas valitsus otsese venestamise teostamiseks.
3. Revisjoni käigus leitud pahed andsid sobiva võimaluse alustada Baltikumis poliitilisi ümberkorraldusi. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Tallinnasse vürst Šahhovski ja Riiga kindral Zinovjev. Kaotati talurahvakohtud kihelkondades. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle kohustuseks olid kontrollida vallavalitsuse ja -kohtute tööd.
4. Kõige valusamalt tabas venestamine Eesti hariduselu . 1887. a. sai sundlikuk õppekeeleks vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste omavahelises rääkimises. Õpetajad, kes ei osanud piisavalt vene keelt vallandati. Aleksandrikool, mille rajamiseks eestlased innukalt olid võidelnud ja üle 100 tuhande ribla raha kogunud, avati 1888. aastal vene õppekeelega. Vanim Eestis tegutsenud kool - Tallinna Toomkool - lõpetas venestustingimustes hoopis tegevuse. 1892. aastal viidi vene keelele üle ja Jurjevi ülikooliks ümbernimetatud Tartu ülikool.
5. Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti eestlaste meelsust muuta õigeusu levitamise teel. Eriti innukalt tegeles sellega kindralkuberner Šahhovskoi Eestimaa kubermangus. Üle kogu maa rajati vene usu kirikuid. Kindralkuberneri enda ettevõtmisel ehitati suur ja lohmakas õigeusu katedraal otse Toompeale, kindralkuberneri residentsi vahetusse lähedusse. Šahhovskoi rajatud on ka tänini tegutsev Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal.
6. 1880. aastate lõpul asus venestust toetama rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein .
7. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman (1861-1971). Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana sündinud Reiman Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Täna erakordsele töövõimele jõudis Reiman koguduse teeniimise kõrval edendada üle kogu maa karskusliikumist ning panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele.
8. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Juba 1870. aastal hakkasid äsjasest üldlaulupoest ärgitust saanud eesti soost üliõpilased koos käima. "Kalevipoja" ühislugemise õhtutest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte selts. 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini-must-valge lipp . Millest sai ka eesti rahvuslipp.
ÄRKAMISAEG
1. Rahvaste ärkamise olemus.
2. Palvekirjade aktsioon.
3. Janseni tegevus rahvuslikus liikumises.
4. Millal hakkas ilmuma Pärnu Postimees ?
5. Eesti Postimees asutamine.
6. Millal loodi laulu- ja mänguselts " Vanemuine loobi kannelt"?
7. Esimene üldlaulupidu.
8. Jakob Hurda tegevus.
9. Eesti Aleksandrikooli idee ja teostus.
10. Eesti Kirjameeste Seltsi looming.
11. Carl Robert Jakobsoni osa rahvuslikus liitumises.
12. Eepos „Kalevipoeg” saamislugu .
13. Sakala ilmumine .
2. 1840. -50. aastate talurahvaliikumised sünnitasid eesti talurahva hulgas naiivse keisri-orientatsiooni, mis jäi püsima veel järgnevatelgi aastakümnetel. 1864. aastal alustas Holster taluperemees Adam Petersib koos Peterburis maineka kuntsnikuna teguseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tõmmata tsaarivalitsuse tähelepanu siinse talurahva probleemidele.
3. Johann Voldemar Jannsen . Rahvusliku liikumise algusaastate kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud J. V. Jannsen (1819-1890). Möldri poja lapsepõlv möödis veskis, seal sai ta ka endale hea kõnepruugi ja huumorisoone. Pärast kihelkonna kooli võttis kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. Janseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis enam, kui kümmekond aastat 1857. aastal hakkas Pärnus ilmuma nädalaleht "Pärnu Postimees".
4. Esimene Pärnu Postimees ilmus aatal 1857.
5. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. a. kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe "Eesti Postimees".
6. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis sai eeskijuks ka samalaadsetele letsidele teistes Eesti linnades: nii rajati ka Tallinas "Estonia", Viljandis " Koit ", Võrus " Kannel " , Pärnus "Endla" selts.
7. Seoses läheneva piiruse 50. aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu organiseerimistöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 18. -20. juunini 1869 Tartus toimunud eestlaste üldlaulupole tuli ligi tuhat lauljat ja tillimeest. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega.
8. 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile . Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsoone. Rahvusliku liikumise liidriks tõusis nüüd Hurt (1839-1907). Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit algas ka süvendatud huvi filoogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Agaralt lõi Hurt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, midades ettekandeid eesti ajaloost ja rahvaluulest. J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. Selles olukorras võittis ta vastu Janseni pakkumise asuda . "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks.
9. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee. Juba 1860. aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooliõpetaja Jaan Adamson rahvast toetama emkeelse kõrgema kooli rajamist . Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivaid tegelased, koonud Eesti Aleksanderkooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik.
10. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsooniks sai 1872. aastal loodud EKS. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud. Erilist tähelepanu pandi eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisele.
11. Rahvusliku liikuse radikaalsema suuna etteotsa tõusis 1870. aastate lõpul C. R. Jakobson (1841-1882).
13. Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878. a. märtis ilmuma hakanud "Sakala" sai Jakobsoni toimetuna kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks.
KORDAMINE
1. Millal vabastati Liivimaa lõplikult pärisorjusest?
1819 a. Liivimaa talurahvaseadusega.
2. Linnad ja kaubad Rootsi ajal.
Aktiivne majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Maj. õitseng Narvas ja Tallinnas. Tartu kaotas oma hiilguse tähtsuse. Veel teenisid kaubanduselt Pärnu, Haapsalu, Kuressaare. Tartus ja Pärnus maj. raskused – allutati kindralkuberneri järelvalvele. Raha hakati vormima Taru asemel Riias (kuid Tallinnas see jätkus). Ülejäänud linnad läänistati aadlikkonnale, nendes vähenes rahvaarv. Suurenes vajadus toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Välja veeti kohalikke saadusi ja Venemaa kaupa. Väljaveost moodustas suure osa teravili Eesti – Rootsi riigi viljaait . Liivi sõja eelne väljavedu ületati 1690 a. kahekordselt. Teisel kohal väljaveos oli lina.
Eksporditi: teravili, (Venemaa) lina, vene kanep, tõrv, tökat, mastipuud, plangud, lauad, (laevaehituseks vajalik), jalanõude valmistamiseks kasut. Nahk.
Sissevedu: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol , tubakas, kirjutuspaber, puuviljad.
3. Tartu Ülikooli asutamine 1632 a.
4. Reduktsioon – aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine
5. Põhjasõja põhjused:
Venemaa tahtis Läänemereäärseid alasid
Taani tahtis Rootsilt tagasi saada 17 saj. kaotatud alasid
Poola kuningas tahtis lõpetada Rootsi ülemvõimu Baltimaades
6. Sõja algus ja Narva lahing. 22 veebruar 1700 a. Sakside vägi ründas ootamatult Riiat. Kindlust vallutada ei õnnestunud.
Narva lahing – 30. 11. 1700 – Narvas; Rootsi ja Venemaa vägede vahel. Rootslased võitsid ülekaalukalt (suuremaid võite Rootsi ajaloos).
7. Sankt Peterburi asutamine. 27. 05. 1703 a. vene tsaar Peeter I poolt (Põhjamaade Veneetsia )
8. Poltava lahing – 1709 a. Rootsi-Venemaa vahel. Rootsi väed purustati täielikult. Otsustav lahing Venemaa kasuks.
9. Tallinn kapituleerus 1710 a. 29. 09
10. Restitutsioon e. õiguste ennistamine – riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele.
11. Uusikaupungi rahu – 1721 a. Soomes Uusikaupungis. Venemale jäi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa.
12. Eesti oli saanud sõjas tugevalt kannatada. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 rahvastikust. Peale sõda oli rahvaarvuks 190 000 – 180 000 inimest. Hävitati täielikult Tartu (Peeter I käsul lasti see 1708 a. õhku).
13. Aadlimatriklid - aadlite ametlikud nimekirjad.
14. Balti erikorra tähtsus eestlaste jaoks. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus, asjaajamiskeeleks saksa keel. Balti erikord hoidis ära võimaliku venelaste sisserändamise ning aitas säilitada kohaliku eripära. Säilisid tihedad sidemed Lääne – Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu.
15. Põllumajandus pärast Põhjasõda. Mõisa põldudel hakati uuesti kasvatama vilja (rukist, otra, kaera) – aitas taastada mõisate majanduslikku olukorda. Viina põletamise ja Venemaale müümisega saadi veelgi suuremat kasumit.
16. Pärisorjuse kaotamine – 23. mai 1816 a. Aleksander I kinnitatud talurahvaseaduse läbi.
17. Talurahva üleminemine raharendile. 1868 a.
18. Väljarändamine seoses 1863 a. kehtestatud uue passiseadusega.
19. Eesti esimene üldlaulupidu – 18-20 juuni 1869 a. Tartus
20. Jakobsoni osa rahvuslikul liikumisel. 1868 ja 1870 a. pidas Jakobson „Vanemuise seltsis“ kolm isamaa kõnet, mis ilmusid 1870 a. raamatuna.
1878 a. asutas ajalehe „Sakala“ (selles astus ta vastu mõisnike ja kirikuõpetajate vastu ja nõudis eestlastelt oma õiguste eest võitlemist.
21. Õigeusukirik venestusvahendina. Eestlaste meelsust üritati muuta õigeusu levitamise teel. Kõikjale ehitati vene usu kirikuid.
22. Eesti üliõpilasliidu asutamine. EÜS kasvas välja „Kalevipoja“ ühislugemise õhtutest 1780 a.
23. Raudteede ehitamine.
Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 5. nov. 1870 a. Paldiski-Tallinn-Narva-Gattśina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi-Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870 a. liini Galtśinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega.
24. Mis toimus Tallinnas oktoobril 1905 a.
Venemaa eeskujul kuulutati Tallinnas välja uus üldstreik (osalesid töölised ja raudteelased), telegraafi ja postitöötajad. 16. oktoobril kogunes „Estonia“ taha kokku suur rahvakoosolek, et nõuda poliitiliste vabaduste kehtestamist, rahvaesinduse kokkukutsumist ning töötingimuste parandamist. Kuigi kuberner oli miitinguks loa andnud, ilmus kohale sõjavägi, kes avas rahva pihta tule.
25. Millal loodi Eesti rahvamuuseum. Eesti rahvamuuseum asutati 1900 a. Jakob Hurda mälestuseks.
26. Millal asutati Eesti kirjandusselts ja selle ülesanded. 1907 a. Ülesanded: eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine .
27. Millal loodi haritlaste selts „Noor Eesti“ ja selle ülesanded. 1905 a. Nende eesmärgiks oli otsida sidet Lääne-Euroopaga.
I MAAILMASÕDA(28. juuli 1914 – 11. november 1928)
Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm.
I maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning kõikidel ookeanidel.
Keskriigid ehk Saksa keisririik , Austria-Ungari kaksikmonarhia, Türgi impeerium , Bulgaaria said I maailmasõjas rängalt lüüa.
Antandi eesotsas Suur- Britannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud Itaalia ja Ameerika Ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana. Antandi poolel olnud Vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.
I ms. tulemusena muutus põhjalikult Euroopa poliitiline kaart. Tekkis mitu uut rahvusriiki sealhulgas Eesti Vabariik (1818a 24. veeb. ).
I ms puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks põhjuseks oli ka Suur-Britannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
I ms ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija erts hertsogi Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Sarajevos. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Nii astusid sõtta Euroopa suurriigid. Neist jäi esijalgu kõrvale vaid Itaalia, kes sekkus sõtta 1915. aastal Antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail Antandiga järkjärgult pea kõik maailma riigid. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja vaid Türgi ja Bulgaaria.
Lääneriikidel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema Schlieffen välksõja plaani. Selle kohaselt pidi Saksa armee purustama Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputud inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgia ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastased kaevusid maasse, algas positsiooni-ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis õhusõda. Suuremad kahurid Doora ja Verta.
Rindejoon ei muutunud kuigivõrd peaaegu sõja lõpuni ehkki valati ohtralt verd. Nii langes 1916. a. 10ne kuuses Verduni lahingus umbes 1 000 000 meest, ligi 4ja kuuses Somme`i lahingus 1, 3 milj. meest, ilma, et kumbki pool oleks midagi märkimisväärset saavutanud.
Idarindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale, seevastu said austerlased venelastelt kohe sõja alul nii rängalt lüüa, et õieti ei toibunudki sellest enam.
1915. a. koondasid keskriigid oma peajõud itta , murdsid rinde läbi ja liikusid kaugele edasi, kuid vene armeed otsustavalt purustada ei suutnud. Ka idarindel tekkis Balti seis, algas kaevikusõda.
1916. a. kandus sõja raskuspunkt taas läänerindele(Verdunia, Somme`i lahing).
Antandi poolel astusid sõtta 1914. a. Jaapan, 1915. Itaalia, 1916. Portugal ja Rumeenia , 1917. Kreeka ja USA. Kestis kurnamissõda, milles ümberpiiratud keskriikidel oli palju vähem edu võimalusi. Sõja venimine tulenes pigem nende taktikalisest üleolekust lahinguväljal. Sakslased olid lihtsalt paremad sõdurid, mida ei saa aga öelda nende liitlaste – austerlaste, ungarlaste, bulgaarlaste ja türklaste kohta. Ometi üritas ka Saksamaa Inglismaad blokaadiga kägistada allveesõja abil, kes võttis aina suurema ulatuse. Armu ei heidetud isegi neutraalsete riikide kauba ja reisilaevadele. Antand pidas survele vastu eelkõige tänu USA majandus ja finantsabile.
Sõda oli ränk koorem sõdivate riikide majandusele, see neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigile eluks vajalikule eriti keskriikides ja Venemaal võttis linnades maad tõeline nälg.
Venemaal tekitasid tohutud majandusraskused ja inimkaotused tõsist rahulolematuseid. Järjest süveneb sisekriis sisevalitsuse kukutamiseni 1917. aasta märtsis ning hiljem Lenini juhitud enamlaste diktatuuri kehtestamiseni. Sõlmis Saksamaaga rahu. Venemaa välvimine sõjast ei päästnud siiski keskriike lüüasaamisest. 1917. a. aprillis kuulutas USA Saksamaale sõja ning Euroopasse hakkasid saabuma USA divistid. Märtsist juulini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette 4 suurpealetungi, saavutati isegi teatud edu, kuid lõplik võit jäi tulemata.
Augustis-septembris Antandi ülekaalukate jõudude vastujõud, mille tulemusel keskriigid peagi sõjaliste ja majanduslike raskuste all kokku vajusid. Esimesena palusid vaherahu Bulgaaria ja Türgi, hiljem ka Austria-Ungari. Saksa armee taganemine aga jätkus. Novembri alul 1918 Saksa laevastikus puhkenud mäss levis kiiresti üle riigi, muutudes Novembri Revolutsiooniks. Keiser Wilhelm põgenes riigist. 9. nov. kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11. nov. 1918 kirjutati alla Compingne`i vaherahu lepingule, millega Saksamaa tunnistas oma lüüasaamist. Vaherahu tingimused olid Saksamaa jaoks rängad. Saksamaa pidi otsekohe evakueerima oma väed okupeeritud aladelt ja Leni jõe läänekaldalt. Saksamaal tuli loovutada 1700 lennukit. . .
Sõtta mobiliseeriti kokku 73, 5 milj. meest, neist 48, 35 milj. Antandi ja 25, 16 milj. keskriikide poole. Hukkunuid oli sõjas umbes 10 milj. , haavatuid 20 milj. Minu milj. suri nälga või haigustesse . Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 milj. inimest.
Sõja tulemusena muutus maailma ja Euroopa poliitiline kaart põhjalikult. Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende varemel tekkis rida uusi rahvusriike.
Endise vene keisririigi küljes eraldunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Venemaal aga jäi kehtima enamlaste nõukogude võim. Esijalgu nim. riiki nõukogude Venemaaks, hiljem nõukogude liiduks. Austria-Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari keisririik, Tšehhoslovakkia vabariik ja Jougoslaavia riik. Saksamaa pidi loovutama 8ndiku oma territooriumist ning loobuma asumaadest.
KORDAMISKÜSIMUSED
1. Eestlased I maailmasõjas:
a)sõja sündmused Eestis
b)Eestlased sõjaväes
2. Veebruari revolutsioon Venemaal ja Eestis.
3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts)
4. Sõja tegevus Eesti pinnal.
5. Oktoobripööre Eestis.
6. Maapäev – kõrgeima võimu kandja Eestis.
7. Saksa armee üldpealetung.
8. Päästekomitee moodustamine.
9. Iseseisvuse väljakuulutamine.
10. Saksa okupatsioon Eestis.
11. Balti hertsogiriigi loomise kavatsus.
1. a)1915. a. liikus Eestisse kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Saksa sõjalaevad pommitasid Pärnut. Tallinnat ja Paldiskit pommitati tseppeliiniga.
b)Sõja jooksul võeti Vene sõjaväkke üle 100 000 eestlase, kellest 10 000 suri.
2. Veebruarirevolutsioon(1917. a. veebruar). Venemaa varises kokku, algas kaksikvõimu aeg ( kodanlik Ajutine Valitsus; tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). Kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi algul jõudis see Eestisse. Hakkasid streigid . Rahvas sai, mida soovis.
3. Autonoomia Eestis tekkis aastal 1917 30. märtsil, kui Ajutine Valitsus omavalitsuse seaduse kinnitas. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule üle anda aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded, Põhja- ja Läti-Eesti ühendada aga üheks kubermanguks.
5. 1917. a. sügisel valmistusid enamlased võimu haaramiseks. Eestis Sõja-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Babtšinski. 23. oktoobri õhtul hõivasid nad Tallinna raudteejaamad, side- ja teised asutused, ilma vere valamiseta, sest Ajutise Valitsuse võeosad ei osutanud vastupanu. Toimus enne Tallinnas, kui Petrogradis ning siis ka teistes Eesti linnades. Seda pööret nimetati Oktoobrirevolutsiooniks.
6. 15. novembril tuli Tallinnas Toompeal kokku Maapäev, mis kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. Deklameeriti õigust ise määrata Eesti saatust. Maapäev aeti laiali enamlaste poolt, kuid sellega tegeleti edasi salaja .
7. 18. veebruaril asusid Saksa väed pealetungile, et sundida Venemaad vastu võtma rahu. Saksa väed liikusid saartelt mandrile, Vene väed ei suutnud vastu panna ja enamlased põgenesidki Eestist Nõukogude Venemaa poole.
8. Otsustati kasutada aega enamlaste lahkumise ja sakslaste saabumise vahel: moodustati Eestimaa Päästmise Komitee ehk Päästekomitee, esimeheks Konstantin Päts.
9. 19. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks (Maapäeva Vanemate Kogu võttis manifesti vastu). 23. veebruaril Pärnus ja 24. Tallinnas.
10. Märts-november 1918. a. oli Saksa okupatsioon. 1918. a. märtsis läks Eesti Saksamaa alla. Kõik muutus Saksa päraseks, suurenesid maksud. Kõikide elamistingimused halvenesid.
11. Baltisakslaste eesmärgiks sai Eestist ja Lätist omaette riigi kujundamine. Balti hertsogiriik pidi ühinema Saksamaaga selle poolest, et Saksa keiser pidi ka hertsogiriigi kõrgeim valitseja olema. Üritati inimesi uskuma panna, et põlisrahvad ise soovivad seda. Põlisrahvas aga polnud nõus ning üritas vastu hakata.
VABADUSSÕDA

Venemaa sõjalised ettevalmistused Impeeriumi endiste piiride taastamiseks.

Punaarmee jõudude koondamine eesti piiridele.

Nõukogude Venemaa soov anda interventsioonile kodusõja iseloom.

Vabadussõja algus. Narva vallutamine punaarmee poolt.

Punaarmee kiire edasitung eesti pinnal 1918. a. detsembris.

Eesti rahvaväe ebaedu põhjused sõja alguses.

Eesti Töörahva Kommuni väljakuulutamine Narvas. Kommuuni eesmärk.

Murrang vabadussõja käigus.

Soomusrongide ja mere desantide osa murrangu saavutamisel.

Vabatahtlike väeosade moodustamine.

Vägede juhtimise ümberkorraldamine.

Välisabi saabumine.

Eesti territooriumi vabastamine võõrvägedest(jaan. lõpp - veebruari algus 1919).

Eesti katselahingud lõuna rindel 1919. a. kevad-talvel.

Majandusliku olukorra teravnemine .

Saaremaa mäss.

Asutava Kogu kokkukutsumine. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine.

Eesti vägede suurpealetung 1919. a. mais.

Landsveri sõda.
a)Sakslaste eesmärgid;
b)Võnnu vallutamine

Nõukogude venemaa soov sõja lõpetamiseks. Tulemusteta rahukõnelused Pihkvas.

Narva kaitselahingud.

Tartu rahu läbirääkimised:
a)vaherahu sõlmimine;
b)sõjategevuse lõpetamine(1920);
c)Tartu rahu sõlmimine(2. veeb. 1920).

Tartu rahu tingimused.

Sõjas saavutatud võidu tähtsus.
1. Pärast Bresti rahu tühistamist valmistus Venemaa tagastama maid, mis varem kuulusid Impeeriumile.
2. 1918. a novembril koondusid punaväed Narva jõe taha, alustati luuretegevust. Alguses said Saksa võimud vastu aga siis hakkasid lahkuma Eestist, oli selge, et Eesti Vabariik peab sõdima hakkama.
3. Venemaa tahtis suurema kära varjamiseks jätta mulje, et tegu oli kodusõjaga. Moodustus ETK.
4. Vabadussõda algas 1918. a novembris. Nõukogude Venemaa ründas Narvat vallutades selle. Rünnaku mõte oli Venemaa piire laiendada Läänemere äärde. Järgmisel päeval kuulutasid enamlased välja Eesti Töörahva Kommuuni, mis pidi olema vastukaaluks Eesti Vabariigile.
5. 1919 a. detsembril tungisid Punaarmee üksused edasi, Eesti rahval polnud relvi , kaaluti ka maalt lahkumist. Punaarmee võttis enda alla 2/3 Eestist.
6. Ebaedu oli Eestil Eesti Töörahva Kommuuni tõttu, kuna see võttis asulaid ja linnu ära. Eestlased olid relvitud ning neid rünnati mitmelt poolt(Venemaa, Inglismaa).
7. 29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun enamlaste poolt. Selle eesmärk oli see, et teised inimesed arvasid, et tegu on kodusõjaga, kuid tegelikult enamlased ründasid Eestit seestpoolt.
8. 1919 a. jaanuari algul läksid Eesti Vabariigi väed üle vastupealetungile. Appi tulid Soome vabatahtlikud, võitlustahe Eesti vägedel kasvas. Raudteid kontrollisid soomusrongid. Vägede liikumine ja varustamine toimus rongide kaudu.
9. 1918 a. detsembris läksid rindele vaid vabatahtlikud: gümnasistid ja üliõpilased. 1919 a. algul kujunes neist välja löögijõuline armee. 1918 oli vaid paar tuhat võitlejat, 1919. a. veebruariks oli 30 000 meest. Soomest tuli 3700, Rootsist 220, Taanist 170 meest. Võitlusvaim muutus suuremaks.
10. 1919 aasta jaanuaris korraldati natukene väed ümber, tuli abivägesid.
11. Üks partisanide suurtest juhtidest oli leitnant Julius Kuperjanov . Vägede juhid olid veel Põdder, Laidoner ja admiral Pitka . Viidi läbi mobilisatsioon , olulist rolli mängisid koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile.
12. Välisabi saabus Inglismaalt laevastiku näol. Soomest, Rootsist, Taanist ja Lätist tuli vabatahtlikke ka Eesti jalaväeüksusi aitama . USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome.
13. Veebruari algusel 1919 hõivasid Eesti väed Võru, Valga ja Petseri. Sellega oli vaenlane Eestist välja löödud.
14. Eesti sõdis lõunarindel nii Saksa-kui väheste Vene vägede vastu, aidates Lätit. Eestlased vallutasid ka Võnnu.
16. Saaremaa mässu puhul oli tegu sellega, et I maailmasõja sõjavangid ja demobiliseeritud sõjamehed ei tahtnud sõjast kuuldagi. Seetõttu tapsid nad mobiliseerijate liidri ning tahtsid Saaremaal oma valitsust teha.
17. Sõjategevuse ülekandumine Eesti piiridest eemale stabiliseeris olukorra. See võimaldas Asutava Kogu valimised läbi viia. Ülekaalu saavutasid vasakpooled ja keskerakonnad. 23. Aprillil 1919 astuski 120-liikmeline Asutav Kogu kokku.
Tähtsaks seaduseks sai 1919. a. 10. okt. vastuvõetud maaseadus . Väga oluliseks seaduseks sai 1920. A. Juunil vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseadus, mille alusel kulges vabariigi elu kuni 1934. a. alguseni.
18. 1919. a. mai keskel alustasid Eesti väed koos Vene valgetega vastupealetungi, mille käigus hõivati Nõukogude Venemaa alasid. Asutav Kogu võttis 1919. a. 15. mail vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega teatati, et Eesti tahab saada vabariigiks.
19. Landeswehri sõda.
a)1919. a. mais tekkis konflikt sakslaste ja Põhja-Lätis asuvate Eesti vägede vahel. Landeswehri juht planeeris Eesti vägede löömist, et kindlustada positsioone Lätis ning näidata maailma sõja võitnud Entente `i riikidele, et sakslastega, kui relvajõuga tuleb siiani arvestada.
1919. a. 5. juunil ründasid Saksa üksused Eesti soomusrongi, sealt algas ka sõda. Alguses tõmbasid Eesti väed tagasi. Siis kehtestati Entente`i riikide survel vaherahu. Liitlasriikide esindajad nõudsid Landeswehri tagasitõmbumist, kuna Landeswehr ja Eesti sõjavägi olid siiani koos enamlaste vastu sõdinud.
b)19. juunil puhkes uus sõjahoog, Saksa väed kurnati. 22. juunil läksid Eestlased vastupealetungile, 23. võeti Võnnu linn tagasi, mida hiljem tähistati Võidupühana.
20. 17. –18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks.
21. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920, kell 10. 30 hommikul .
22. a)1919. a. detsembri algusest toimusid Tartus kõnelused vaherahu tegemiseks ning rahulepingu allakirjutamiseks. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Vaieldi üle piiride, kuna Venemaa nõudis endale poolt Virumaad ja tervet Petserimaad- see olevat olnud vajaik Nõukogude Venemaa kaitse huvides.
b)Tartu rahu sõlmimisega lõpetati sõjategevus ja lepiti mitmes asjas kokku. Poliitilisele kaardile tekkisid juurde uute riikidena Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria ning Jugoslaavia .
c)Tartu rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. veebruaril - sõda oli lõppenud ning Eesti riigi säilumine kindlustati soodsa rahuga.
23. Lepiti kokku, et:
Piir läheb 8-12km Narva jõest ida poole.
Eesti saab 15 milj. kuldrubla, Läti 4 milj. , Leedu 3 milj. .
Eesti vabastab 10 000 Vene sõjavangi, Venemaa 1000 vastu.
24. Riikide vahel kehtestati diplomaatilised sidemed. Peale seda alustasid läbirääkimisi ka Läti ja Leedu. Ka nende seis paranes .
EESTI 1930. AASTATEL
1. Ülemaailmne majanduskriisi puhkemine.
2. Majanduskriisi ilmingud Eestis.
3. Põhiseaduse muutmise vajadus.
4. Vabadussõjalaste liikumise tekkimine, selle eesmärgid.
5. Uue põhiseaduse eelnõu 1. rahvahääletus, selle tulemused.
6. Uue põhiseaduse eelnõu 2. rahvahääletus, selle tulemused.
7. Uue põhiseaduse eelnõu 3. rahvahääletus, selle tulemused.
8. Uue põhiseaduse jõusse astumine .
9. Sõjaväeline riigipööre.
10. Vaikiv ajastu, selle olemus.
11. Vabadussõjalaste liikumise likvideerimine.
12. III põhiseadus, selle sisu.
13. Eesti esimene presidendi ametisse kinnitamine.
14. Eesti majanduse areng 30. aastate lõpul.
1. 1932. a. jooksul vahetus neli valitsust Eestis, ükski riik ei suutnud olusid parandada. Pinge tõusis: *projekt põhiseaduse muutmiseks kukkus läbi; *krooni kursi muutmise vaidlused; *segadused Eesti finantseluga(sõjalaevade müümine); *kaitseolukorra kehtestamine ja selle tühistamine.
2. Põllumajandussaadused ja mets ei leidnud enam Euroopas turgu. Põllumajandussaaduste hinnad hakkasid kiiresti langema ning talurahva sissetulekud vähenesid. Hulganiselt talusid läksid oksjonile. Tööpuudus kasvas. Tõusis konkurents turul, mis tõi kaasa raskused väike- ja kesktööstuses ning paljude ettevõtete pankrotistumise. Mitmed pangad varisesid kokku.
3. Vajadus oli stabiliseerida poliitiline elu uue konstitutsiooni alusel. 1932. a. jooksul vahetus neli valitsust Eestis, ükski riik ei suutnud olusid parandada. Pinge tõusis: *projekt põhiseaduse muutmiseks kukkus läbi; *krooni kursi muutmise vaidlused; *segadused Eesti finantseluga(sõjalaevade müümine); *kaitseolukorra kehtestamine ja selle tühistamine.
4. Vabadussõjalasted e. vapsid olid 1920. -03. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liidust, mis kaitses demobiliseeritud sõdurite huve, reorganiseeriti organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Liit. Eesmärgiks oli: organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse - ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös.
5. 1933. a. oktoobris läks rahvahääletusele vapside projekt põhiseaduse muutmiseks. See saavutas suure võidu. Poolt anti 416 900 häält ja vastu said vaid 156 900 häält. Uuus põhiseadus nägi ette otseste valimistega presidendi valimist, kellele kuulus väga suur võim: ta võis parlamendi laiali saata jai gal ajal määrata uued valimised. Presidendil oli õigus seadusi anda ja keelata talle mittesobivad parlamendis vastuvõetud seadused.
8.Uus põhiseadus võetu Rahvuskogus vastu 1933. aastal, kehtima hakkas 24. jaanuaril 1934. aastal.
9. Sõjaväeline riigipööre - 1934. aasta 12 märts. Vastulöök oli algselt planeeritud 15. märtsile, et n kindral J. Laidoner hakkas kartma , et vapsid avastavad vastulöögi plaani. Nende patrullid jälgisid kõike, mis toimus Toompeal. Valitsus kutsuti erakorraliseks istungiks kokku. Riigivanem Kontsantin Päts teatas, et ta on otsustanud kehtestada 6 kuuks kaitseseisukorra, määrata J. Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Vabadussõjalaste Liit määrati likvideerimisele. Laidoner alustas kiiret tegevust : sõjavägi ja kaitseliit viidi lahingukorda, Tallinna tänavaile toodi soomusautod. Keelati avalikud kooseolekud ja demonstratsioonid. Suleti Vabadussõjalaste Liidu 400 osakonda ning arreteeriti vapside silmapaistvamad juhid. Ilmumise lõpetasid vapse toetavad ajalehed ja üks ajakiri.
10. “vaikiva ajastu” sisseseadmine. 1934. a. märtsist algas Eesti sisepoiitikas uus ajajärk. Seda iseloomustas parlamentarismist loobumine ning üleminek tugevale autoritaarsele valitsusviisile, kindla käe pootikale. Analoogilised muudatused valitsusviisides toimusid sel ajal väga paljudes Euroopa riikides. 1934. a. Märtsis läks riigikogu laiali. Võim koondus K. Pätsi kätte, kes hakkas valitsema dekreetidega. 1934. a. Sügisel tuli küll Riigikogu uuesti kokku, ent valituse kritiseerimise pärast saadeti nüüd lõplikult laiali. Järgnes „vaikiv ajastu” s.t valitsemine ilma parlamendita.
11. Uue korra sisseseadmist põhjendas K. Päts suuresti vapside ohuga. Selle rõhutamine võimaldas valitsuse sotsaalset baasi laiendada. Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn. Vaikivale ajastule . Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad siiski jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused.
12. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal ja kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. Tegelikkuses 1938. aasta põhiseadus autoritaarsust ei vähendanud. Mitmeski mõttes seadustati isegi täiendavad demokraatia piirangud, mis olid kujunenud välja praktikas 1934. aasta põhiseadust rikkudes . Riigikogu muudeti kahekojaliseks — alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda — Riiginõukogu. Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast.
13. 1938. a. 24. aprillil valisid Riiginõukogu, Riigivolikogu ja omavalitsuste esindajad Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi esimeseks presidentiks. Vastne president nimetas ametisse Kaarel eenpalu poolt juhitud valitsuse.
14. 1930. aastate teisel poolel laienesid maaparandustööd ning soode kuivendamine. Enamus harimiskõlblikest maadest võeti kasutusele. Edasist põlluajanduse arengut hakkas 1930. aastate lõpul takistama mineraalväetiste puudus. Mitmetes enamarenenud Maakondades esines juba tööjõupuudust nign tuli palgata põllutöölisi välismaalt. Omariikluse viimastel aastatel olidki Eestis tööl mitu tuhat põllutöölist Poolast. Nad võimaldasid taluperemeestel tõsta konkurentsi tööjõuturul ning hoida endisel tasemel põllutööliste palkasid. 1939. a. raskenes põllumajanduse olukord pikaajalise põua tõttu. Söödakultuuride ikaldumine tõi kaasa languse loomakasvatuses. Seetõttu praeguse põllumajanduse näitajate võrdlemisel Eestiaegsega tuleks kasutada varasemaid andmeid.
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
1919. aasta jaanuaris algas Pariisi rahukonverents, mille üheks tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28. juunil sõlmitud Versailles ’ rahuleping. Lepingu tingimused olid saksamaa jaoks väga rasked. Prantsusmaa sai taas Elass-Lotringi oma valdusessse. Endise Saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tšehho-Slovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Danšig (Gdansk) kuulutati vabalinnaks. Memel ( Klaipeda ) läks Leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist. Kaotas mitu miljonit sakslast ja väga paljud jäid elama väljaspool Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad . Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsoone (kahjutasud). Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid lahingulennukid, tankid ja raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000 elukutselisest sõdurist. Osa Saksamaa teritooriumist jäi 15. aastaks liitlaste okupatsooni alla. See hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50 km laiust vööndit jõe paremal kaldal. See piirkond kuulutati Reini demilitariseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi.
Rahulepingut sõlmiti ka Saksmaa eelmiste liitlastega. Austria-Ungari keisririik lakkas olemast. Selle asemele tekkis kolm riiki: Austria, Ungari ja Tšehho-Slovakkia.
Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama Versailles’i süsteemiks. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine, majandusliku ning kultuuri korrastamine rahvaste vahel.
1930. aastatel hakkasid tekkima maailmas sõjakolded, mis lõppkokkuvõttes viisid välja teise maailmasõja puhkemiseni.
1931- Jaapan tungis kallale Hiinale ja vallutas Mandžuuria.
1933- Saksamaal tuli võimule Hitler .
1935-1936 – Itaalia vallutas Etioopia (Agresiinia).
1936-1939 – Hispaania kodusõda, see oli sõda Hispaania Vabariigi kindral Franco vahel, kes juhtis ülestõusnud sõjaväge. Sõda nõudis 1 000 000 ohvrit, Saksamaa ja Itaalia toetasid Francot. Nõukogude liit toetas vabariiklasi. Sõda lõppes Francistide võiduga. See oli teise maailmasõja eelproov, polügoon, kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat.
1938-Lakkas eksisteerimast Austria riik, mis sunniviisiliselt ühendati Saksamaaga. Toimus Anschluss , mis oli Versailles’i lepinguga oli rangelt keelatud.
1938-aasta aprillis-mais, teravnes olukord Tšehhoslovakkia ümber, kus oli suur ja mõjukas sudeeli-Sakslaste väemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp Tšehhide järel (Slovakkid olid kolmanal kohal). Sudeedi sakslastel tekkis Saksamaaga ühinemist nõudev Natsipartei , mida suunati Berliinist. Sõjaliselt tugev Tšehhislovakkia oli valmis end Saksa agresooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude liitu. Kriis Viniss läbi 1938. aasta suve, lääneriigid üritasid ka seekord osaliste järelandmistega sõda ära hoida. . . 29. sept 1938 toimus Münchenis Saksamaa, Suurbritannia , Itaalia juhtide kohtumine , kus otsustati Saksamaa nõudmised rahuldada ja Sudeetide piirkond talle anda. Hitles kinnitas, et Saksamaa soovid on lõplikult rahuldatud ja püsivale alusele Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna ei pidanud ja 15. märtsil 1939 okupeerisid saksa väed kogu Tšehhoslovakkia.
1939 aasta märtsis võttis Saksamaa jõuga ähvardades Leedult ära Klaipeda. Teine MS polnud veel alanud, kuid Versailles’i leping oli juba jalgealla tallatud. Juba sõditi Hiinas, Hispaanias ja Etioopias. Juba olid Euroopa kaardlilt kadunud mõned riigid: Austria, Tšehho-Slovakkia.
Teise ms puhkemiseni jäi veel mõni kuu.
Siiamaani ei ole ajaloolased üksmeelel selles, miks teine MS ikkagi puhkes. On mitmeid erinevaid seisukohti:
a) See oli esimese maailmasõja loomulik jätk;
b) Hitleri agressiivse poliitiga tagajärg;
c) Lääne kokkuleppe poliitika tagajärg;
d) Sõda provotseeris nõukogude liit, et valla päästa maailma revolutsooni jt.
Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu pälvinud just viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo teadus süüdistas kõiges lääne riike. Vaieldamatuks jääb, et teise maailmasõja päästis valla Hitleri
ja Stalini sobing . Ja lääneriigid püüdsid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis nõukogude liit, kel oli sõja pidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. Moskva tahtis Lääne-Euroopa suur-riike omavahel sõtta ässitada, oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda.
Molotovi-Ribbentropi pakt
1939. a. kevadel ja suvel kerkis suur-riikide tähelepanu keskpunkti nn. Poola koridori küsimus-poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendus teid Ida-Preesimaaga läbi “koridori”. Surve avaldamiseks hakkasi Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises. Lääneriigid seekord enam järeleandmistele minna ei saanud. Kogu kevade ja suve käisid pingelised läbirääkimised. Üheltpoolt lääneriikide ja Nõukogude liidu, teiseltpoolt Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel. Läänelt nõudis Stalin tasuks oma abi eest Punaarmee pääsu Baltiriikidesse, Poolasse ja Rumeeniasse. Lääneriikide liidrid oleksid valmis olnud toomaks ohvriteks Baltiriigid , kuid Poola puhul ei tulnud see kõne alla. Kõnelusi läänega oli Stalinile vaja surve avaldamiseks Hitlerile. Jäänuks sõda ära, oleks olnud Hitleri võimupäevad loetud. Korraga nii idas, kui läänes sõda pidada Saksamaa ei suutnud. Polnud väljaõpetatud sõdurite reserve , sõja tööstust alles rajati. Ei jätkunud isegi laskemoona . Ettekujutlus Saksa paremast reslvastusest on müüt. Saksamaa pärastisi võite läänes saab seletada sellega, et Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sõjaks veelgi vähem valmis. 23. aug. 1939. a. sõlmiti Moskvas Hitleri-Stalini ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, millega Nõukogude liit ja Saksamaa sõlmisid liidu, see oli mitte- kallaletungi pakt mitmeks aastaks.
TEINE MAAILMASÕDA
Selles sõjas purutastati Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati.Iseseisvuse kaotasid ka kolm baltiriiki. Kogu Ida-Euroopa langes nõugkogude liidu mõjusfääri. Maailm polariseerus kahe kõige tugevama suur-riigi USA ja NSV liidu vahel, lagunema hakkasid koloniaar impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse umbes 30 mln meest. Vastaspoolel 80. mln meest. Sõjas hukkunute koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27. mln inimese. Teiste andmetel ulatub see arv ulatub see arv isegi 40. mln. Hiina kaotused olid ligikaudu 10. mln, Poolal 6. mln, Saksamaal üle 6. mln, Jaapanil umbes 2. mln, Jugoslaavial 1,7 mln, USA 0,4 mln, ja Suur-Britannial 0,37 mln inimest. Suuremosa hukkunuist olid tsiviilisikud. Sõja jooksul toodeti ainuüksi USA-s, Suur-Britannias ja Saksamaal lennukeid. 653 000 lenukit ja tanke 287 000, enamik neist ka hävitati 2 MS-ga algas aatomi ajastu. 1. sept tundigs saksamaa poolale kallale. Sõda laienes kohe. 3. sept kuulutas Saksamaa Poolale sõja.Ülekaalukad Saksa väed purustasid Poola armee paari nädalaga, kasutades välksõja ( Blitzkrieg ) taktikat. Poolakaist enamik saadeti Siberisse.Nõukogude riigile läänemaad sõda ei kuulutanud. Pärast poola vallutamist sõlmisid NSVL ja Saksamaa sõpruse piirilepingu.
Üheaegselt poola vallutamisega hakkas Moskva avaldama survet Baltiriikidele, nõudes Punaarmee baaside rajamise luba nende territooriumitele. Rahvusvahelisse isolatsoonu jäänud baltimaad pidud järele andma. Septembris-oktoobris sõlmitigi vastavad lepingud , ning punaaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu. Teisiti läks Soomega , ka Soomelt nõudis Moskva baaside luba, kuid soome järeleandmisi ei teinud. Novembri lõpus 1939 tungis Punaarmee Soomele kallale. Algas märtsini (1940) kestnud Talveõda. Tänu erakordselt karmile talvele, mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades, suutsid soomlased üle 3 kuu üksi punaarmeele vastu panna. Ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks said nad puht sõjalises mõttes lüüa, kuid nõukogude liit jättis muutunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata. Ja leppis esialgu vaid kümnendikuga Soomest. Suurbritannia ja Prantsusmaa saatsid appi oma vägesid kuuldes seda. Inglaste ja Prantslastega aga Stalin sõdida ei kavatsenud.
7. dets. 1941 tegi Jaapani laevastik üllatusrünnaku USA Vaikse ookeani peabaasile Pearl Harbour`is, selle õnnestunud löögiga tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel ookeanil . Jaapanlased vallutasid Filipiinid , Indoneesia, Brima ja ülejäänud Kagu- Aasia ning tungisid India ja Austraaliani.
See-eest oli USA nüüd avalikult sõjas ja jõudude vahekord otsustavalt liitlasriikide kasuks muutunud. Jaapanlaste edasitungile pandi piir 1942 a. juunis, kui nad kaotasid otsustava Midway merelahingu. Sealt kuni sõja lõpuni pidas Jaapan põhiliselt kaitselahinguid. USA sõtta astumine tähendas ka allveesõja hoogustumist ent siingi toimus 1942. a. murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suutis toota laevu kiiremini, kui Saksa allveelaevnikud neid uputada jõudsid. Sagenesid liitlaste õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele.
Murrang sõja käigus algas 1942. a. Ida rindel saavutasid Sakslased veel suuremat edu jõudes välja Volga jõeni Stalingradi juures ja Kaukaasiasse. Seejärel nad aga peatati ja purustati mitu kuud kestnud Stalingradi lahingus.1942. a. novembris piiras Punaarmee kindral Žukovi juhtimisel Stalingradi all umber Saksa 6. armee (300 000 meest, juhtis Feldmarssal von Paulus ) ja sundis selle riismeid(91 000) 1943. a veebruaris kapitulleeruma.
Juba enne seda oktoobris-novembris 1942 oli toimunud Põhja-Aafrika kampaanias murranguline El-Alameini lahing. Põhja-Aafrikas maabusid ka USA väed. 1943. a. jätkus Hitlerliku Saksamaa allakäik, lõplikult tuli lahkuda Põhja-Aafrikast. Liitlasväed hõivasid Sitsiilia ja maabusid Itaalias. Mussoliinid tagandati võimult ja Itaalia püüdis sõjast väljuda. Saklased okupeerisid ka selle riigi ning jätkasid seal võitlust kuni sõja lõpuni. Idarindel murti Leningradi blokaad. 1943 aasta juulis võtsid Sakslased Kurski kaarel ette viimase suure pealetungi, mis lopes täieliku ebaõnnestumisega. See tähendas murrangu lõppu sõja käigus.
Aasta lõpus tõrjuti Saksa väed välja peaaegu kogu Ukrainast. Liitlasväed olid oma võidus juba täiesti kindlad ning tegid plane sõjajärgse maailma ümberkujundamiseks. Seejuures õnnestus Stalinil lääneriikidelt välja kaubelda suuri järeleandmisi. Nii nõustusid Roosvelt ja Churchill 1943. a. nov.-dets. Vahetusel toimunud Teherani konverentsil baltimaade jätmisega nõukogude liidule.
II ms käigus satuusid alistatud riikides natside võimu alla miljonid juudid, slaavlased jt. Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erirežiimiga linnaosadesse-getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti.
1941.a. algul andis Hitler käsu hakata juute koonduslaagris hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagreisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumil rajati 6 surmalaagrit. Auschwitz , Trebeinka jt. Sõja jooksul surmati umbes 11 miljonit inimest, neist 6 miljonit olid juudid (ehk siis üle 2/3 sõja eel elanud juutidest). Seda hakati nimetama Holokaustiks. Peale jute püüdsid natsid hävitada ka mustlasi, vaimuhaigeid ja homoseksuaale.
Saksamaa lüüasaamised idarindel jätkusid 1944.a. Järk-järgult tuli maha jätta kogu NL territoorium ja Baltimaad. Stalin oli liitlastelt pidevalt nõudnud teise rinde avamist. Lõpuks maabusid USA, Inglise ja Kanada väed. Ameerika kindral Dwigt Eisenhower 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias avas teise rinde, sellega muutus Saksamaa olukord lootusetuks. Seda ka Eestis sõja ajal.
1945.a. kevade ja talve jooksul tungisid Punaarmee idast ja Lääneliitlased läänest Saksamaa territooriumile. Sakslased püüdsid idarindel viimse võimaluseni vastu panna, avaldades lanes vaid sümboolset vastupanu. Viimastel kuudel sõdis Hitler juba sisuliselt oma rahvaga, leides, et Sakslased peavad kas võitma või hukkuma. Nii näiteks hävitati tema käsul sakslaste endi poolt Ida-Saksamaa ettevõtted. Püüti jätta vastastele nn. Põletatud maa(- taktika , mida olid edukalt kasutanud ka venelased ). Hitler tappis end 30. aprillil, Berliin langes 2. mail ja Saksamaa kapitalleerus tingimusteta 8. mail 1945.
Saksamaa ja Austria jagati 4ks okupatsiooni tsooniks: NL, USA, Suur-Britannia ja Prantsusmaa vahel. Berliin jagati 4ks sektoriks. Suurriikide varasemad kokkulepped kinnitati Botstanni konverentsil 1945.a. juulis-augustis, mil pandi lõpli alus sõjajärgsele maailmajaotusele.
Jaapanit oli aastail 1942-45 tabanud Vaiksel ookeanil üks kaotus teise järel. Ka Jaapan kasutas venelase vastu meeleheitlike sõjapidamise vise , näiteks oma elu hinnaga vastase laevu ründavaid Kamikaze -lendureid, bambuspiikidega ja portselangranaatidega relvastatud tsiviilisikuid jne. Sissetung Jaapanisse oleks liitlastele kindlasti kaasa toonud väga suuri kaotusi. Teise MS päevil töötati USA-s suure saladuskatte all välja aatomipomm , mida oli alul hakatud tootma Saksamaa vastu. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid Ameeriklased 6.augustil Hiroshimale ja 9.augustil Nagashkile pommi. Jaapani vastu astus sõtta ka NL.
14.augustil kapitulleerus Jaapan tingimusteta. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2.septembril 1945, sellega oli 6 aastat ja 1 päev kestnud sõda lõppenud.
KÜSIMUSED:
1. Molotovi - Ribbentropi pakt
3. Allveelaev " Orzeli "
4. Eesti - NL-i vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine. Pakti sisu.
5. Punaarmee sissemarss Eestisse
6. Baltisakslaste lahkumine
7. Talvesõda
8. Eesti okupeerimine
9. Juuni 1940
10. Juuni pööre. Uue valitsuse moodustamine
11. Riigikogu ennetähtaegsed valimised
12. Eesti kuulutamine nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks
13. Eesti imkorporeerimine NL-i koosseisu
15. Majandusreformid 1940. aastal
16. 1. massiküüditamine
VASTUSED:
1. Molotovi-Ribbentropi pakt
1939. a. Saksamaa nõudis Poolalt Läänemerd ühendavat maariba. Tülitsesid lääneriigid-Nõukogude liit, Nõukogude liit-Saksamaa. Läänelt nõudis Stalin tasuks oma abi eest Punaarmee pääsu Baltiriikidesse, Poolasse ja Rumeeniasse. Korraga nii idas, kui läänes sõda pidada Saksamaa ei suutnud. Polnud sõdurite reserve ega laskemoona. Saksamaa võitis läänes, sest Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sõjaks veelgi vähem valmis. 23. aug. 1939. a. sõlmiti Moskvas Hitleri-Stalini ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, millega Nõukogude liit ja Saksamaa sõlmisid liidu, see oli mitte-kallaletungi pakt mitmeks aastaks.
3. Allveelaev "Orzeli" juhtum
1939. a. 1. septembril algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti valitsus kuulutas välja riigi erapooletuse. Septembris jõudis Poola allveelaev " Orzel " Tallinna reidile. "Orzeli" meeskond vangistas eesti valvurid ning allveelaev põgenes.
NSV Liidu juhtkond otsustas seda vahejuhtumit kasutada ettekäändena Eestile surve avaldamiseks. Allveelaeva jälitavad NSV Liidu mere- ja õhujõud jõudsid Soome lahte , rikkusid korduvalt Eesti territoriaalvete ja õhuruumi puutumatust. Eesti valitsus andis käsu neid mitte tulistada, vältimaks pinge süvendamist. Mõni päev hiljem tõusis "Orzel" veepinnale Gotlandi lähedal, Eesti mereväelastel lubati maale aerutada.
4. Eesti vabariigi ja NSV Liidu vastastiku abistamise paktile kirjutati alla 28. septembril. Vastavalt paktile kohustusid mõlemad pooled teineteist abistama mistahes Euroopa suurriigi kallaletungi või kallaletungi ähvarduse puhul. NSV Liit kohustus Eestile müüma relvi ja sõjavarustust soodustatud hindadega, Eesti pidi võimaldama NSV Liidu sõjaväebaaside ehitamise Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Pakti jõustumine ei lubanud sekkumist lepingumaade riiklikku korda ega majanduslikku süsteemi. Pakti kehtivusajaks määrati kümme aastat.
5. Punaarmee sissemarss Eestisse
18. oktoober - Punaarmee üksused saabuvad Eestisse. Maanteedel toimub sissemarss, raudteed pidi saabub vägesid 82 rongitäit. Kokku paigutati Eestisse 25 000 punaväelast, üle 350 tanki ja 240 sõjalennukit.Eesti riigi püsimine jäi nüüd täieliku sõltuvusse NSV Liidu juhtkonnast ja rahvusvahelisest olukorrast.
6. Baltisakslaste lahkumine
1939. a. oktoobris kutsuti baltisakslasi Saksamaale. Novembriks oli lahkunud üle 11 000 baltisakslase, väiksemaid gruppe läks kuni 1941. a. kevadeni. Hitler kutsus oma rahvuskaaslased koju.
7. Talvesõda
Nõukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nõukogude huvisfääri. 1939. aastal esitas NL Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 25 kilomeetrit läände.Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. Sõda peeti 105 päeva ja Soome kaotas vaid ainult vähesed alad. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas üle 10 % oma seaduslike aladest.
8. Eesti okupeerimine
16. juuni 1940. vtalla
9. Juuni, 1940
8. juuni – ilmus Seaduste Kogu IV köide.
15. juuni – Nõukogude Liidu Eestit blokeerivate vägede poolt tulistati alla Soome reisilennuk Kaleva teel Tallinnas Helsingisse.
16. juuni – Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi.
17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat ).
18. juuni – eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine.
21. juuni – toimus valitsuse vahetus ja riigipööre.
22. juuni - Johann Laidoner vabastatati ametist
10. Juuni pööre. Uue valitsuse moodustamine
21. juunil kogunes Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat demonstranti, nõudes uue valitsuse moodustamist.
Meeleavaldusel osales idapiirkonnast kohale toodud venelasi ja võõrvägede baasist töölisi, Tallinna ettevõtetest kutsusid pahempoolsed ametiühingutegelased välja töölisi.
Rongkäik liikus Toompeale ja sealt Kadriorgu, kus nõuti K. Pätsilt rahvavalitsuse moodustamist, poliitvangide vabastamist jms.
Rongkäiku saatsid Nõukogude soomusmasinad. Kaasa liikus ka palju pealtvaatajaid, kes laulsid Internatsionaali vastu rahvushümni.
Peale rongkäiku tegi Ždanov kiirvisiidi Kadriorgu ja dikteeris Pätsile uue valitsuse peaministri, Päts andis surve all nõusoleku.
Tallinnas vabastati poliitvangid, võeti üle politseiasutused, ringhääling ja valitsuse häälekandja toimetus . Õhtupoolikul heisati Toompeale punalipp.
21. juuni hilisõhtul nimetas Päts ametisse uue valitsuse, kus tähtsamatel kohtadel olid: peaministel Johannes Vares Barbarus , peaministi asetäitja ajalooprofessor Hans Kruus, välisminister Nigol Andersen, sideminister Maksim Unt, haridusminister Johannes Semper . Esialgu polnud ühtegi kommuniti. Vares sai Ždanovilt korralduse lõpetada revolutsioonilised aktsioonid ja ära korjata demonstrantide kätte sattunud relvad, ei tahetud suurejoonelist ja välise käraga riigipööret.
22. juuni hommikuks lehvis jälle riigilipp , pealelõunaks oli uus valitsus võtnud asjaajamise üle. Ždanov andis Varesele uue valitsuse deklaratsiooni, mida serveeriti kui "rahvavalituse" esimest pöördumist, selles lubati omariikluse jätkumist ja rahva healolu tõstmist majandusliku elu edenemise teel.
11. Riigikogu ennetähtaegsed valimised
5.juulil otsustas Ždanov laiali saata Riigikoja ning korraldada valimises uue Riigivolikogu moodustamiseks Töölisorganisatsioonid koondusid formaalseks valmisblokiks --- Eesti Töötava Rahva Liiduks, mis seadis oma kõigis 80-s valimisringkonnas üles oma kandidaadid. Valimisplatformis nõuti tugevat liitu kahe riigi vahel, majandusliku olukorra paranemist. Rahvuslikud ringkonnad esitasid 66 vastaskandidaati, enamasti nende valmisplatformid tühistati või sunniti neid oma kandidatuur tagasi võtma, alles jäi vaid üks vastaskandidaat ühes valimisringkonnas.
Valimised toimusid 14.-15. juulil. Teatati, et Eesti Töötava Rahva Liit 92,8% hääletamisel osalenuud arvust. Et seda saavutada oli kõikide vastaskandidaatide kandideerimine tühistatud, jaoskondades võltsiti valimistulemusi, hirmutati inimesi tulema valimistele, hääli käidi otsimas Punaarmee autodega, valimiste juures kasutati ka santaaži.
12. Eesti kuulutamine nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks
Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja ennetähtaegsed “valimised”. Põhiseaduse järgi pidi Eestis olema 2-kojaline parlament , kuid venelased kavatsesid moodustada vaid Riigivolikogu.
Ebaausate võtetega moodustatud Riigivolikogu kuulutas 21. juulil Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Lisaks sellele esitati palve Moskvale võtta ENSV vastu NSV Liidu koosseisu. 6.aug. 1940 Eesti “palve rahuldati”. Sellega oli Eesti annekteeritud.
13. Eesti inkorporeerimine NL-i koosseisu
Pärast okupeerimist Nõukogude Liidu vägede poolt 16.–17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV. Formaalne inkorporeerimine N Liidu koosseisu toimus 6. augustil 1940. Tegemist oli n-ö nukuvabariigiga, millel oli oma nukuparlament (ENSV Ülemnõukogu) ja Moskva korraldusi täitev nukuvalitsus (ENSV Ministrite Nõukogu). Sisuliselt ei olnud ENSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega ammugi mitte demokraatliku vabariigiga, vaid okupantide relvajõu toel püsiva totalitaarse diktatuuriga, mida juhtis NLKP ja selle kohalik organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei.
15. Majandusreformid 1940. aastal, mida Nõukogude okupatsioonivalitsus läbi viis, olid Nõukogude raha kehtestamine ja tööstuse, kaubanduse ja suuremate elumajade natsionaliseerimine. Kõik vabrikud, kus töötas üle 20 töölise ja kõik mehhaanikatöökojad, kus töötas üle 10 töölise, natsionaliseeriti 1940. aasta sügiseks. Riigistati ka poed , restoranid ja hotellid, ning kogu protsess viidi lõpule 1941. aasta juuniks . Töökohtadel rakendati rangeid distsiplinaarkaristusi. Ametiühingud muudeti valitsuse käepikenduseks.
16. 1941. a. (14)juuniküüditamine oli administratiivse omavoli akt, sest ohvritele ei antud võimalust endi kaitseks sõnagi öelda. Öösel piirati majad ja korterid sisse, inimesed aeti üles ja ette loeti väljasaatmise otsus. Siis anti aega (20 min. - 1h) lubatud asjad kokku panna ning valve all toimetati pered raudteejaamadesse, kus mehed eraldati ülejäänud pereliikmetest , sest mehi loeti arreteerituks, teisi aga väljasaadetuteks. Mehed viidi vangilaagritesse, teised aga asustati Venemaa küladesse laiali.
Olemasolevatel andmetel küüditati Eestist 1941. a. juunis 10157 inimest.
KORDAMISKÜSIMUSED(lk328)
1. Sakslaste sissetung Eestisse.
2. Hävituspataljonide tegevus Eestis.
3. Metsavendade tegevus.
4. Tallinna vallutamine Sakslaste poolt.
5. Saksa okupatsioon Eestis.
6. Eestlased Saksa sõjaväes.
7. Eestlased NSV Liidus.
8. Eesti laskurkorpuse loomine ja selle lahingutegevus.
9. Sõda Eestis 1944. a.
10. Õhurünnakud Eesti linnadele.
11. Lahingud Sinimägedes.
12. Taasiseseisvumiskatse.
13. Eesti sõjakaotused.
1. 1941. a. suvel 22. juunil puhkenud Nõukogude-Saksa sõja algperioodil taandus Punaarmee kiiresti, kahe päevaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti ning ületasid 7.juulil Iklas Eesti piiri, 10. juba Tartu, siis rinne peatus . Sakslaste eesmärgik oli Leningradi vallutada, Eesti jaoks eraldati vaid väikesed jõud.
2. Nõukogude väed moodustasid “põletatud maa taktika” elluviimiseks hävituspataljone, mis purustasid taandumisel tööstushooneid, talusid, raudteid. Nende käigus hukkus ligi 2000 tsiviilisikut.
3. Metsavennad olid hävituspataljonide vastased. 1940. a. sügisel hakkasid inimesed arreteerimise kartuses metsa varjama, massiline peitmine hakkas peale juuniküüditamist. Otsiti võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks – kodumaa vabastamiseks.
4. Tallinn oli kujunenud NL Läänemere sõjalaevastiku peabaasiks. 1940.a. 20-28 august toimunud lahingute tulemusena jättis Punaarmee Tallinna maha.
5. Saksa okupatsioon Eestis. 1941 aasta suvel lootis eestlaste enamik sakslaste abil omariikluse taastamisele. Ometi selgus peatselt, et maa on vaid peremeest vahetanud ning poliitilisest enesemääramisest ei tule juttugi. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann, kellega koos saabus hulk umbkeelseid ja arogantseid saksa tagalaametnikke.
6. Eestlased läksid Saksa sõjaväkke, et Punaarmee vastu sõdida, 1941.a. olid metsavennad seal, peale Eesti vabastamist liitus rohkem kui 40 000 meest. See, et nüüd Saksa sõjavägi eestlasi käsutas ning mobiliseeris, ei meeldinud neile, põgenesid Soome, et seal Punaarmee vastu sõdida, või varjasid ennast.
7. 1941. a. suvel veeti Eestist itta igasugust toodangut ning ka inimesi. NSV Liitu evakueeriti umbes 25 000 eestlast, need hajutati üle kogu NL. Pandi tööle ehituspataljonidesse, kus neid tööle sunniti.
8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpusesse kuulus u. 27 000 inimest, neist 85-90% eestlased. Viimaste seas oli küllalt palju Venemaa eestlasi. Lahinguristsed sai Eesti korpus 1942. a. detsembris – 1943. a. jaanuaris Velikije Luki all, kus osalesid sissepiiratud Saksa garnisoni likvideerimisel.
9. 1944. a. jaanuaris alanud Punaarmee pealetungi tulemusena taganesid Saksa väed Peipsi järve läänekaldale. Sakslased paiskasid Eestisse abivägesid. Jaanuari lõpus kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, kus Saksa väes teeninud 20000 eestlasele lisandus veel 38000 meest, kuna ähvardas tulla uus Nõukogude okupatsioon. Järgnevates heitlustes etendasid väljapaistvat osa eestlastest sõdurid.
10. Vastuseks eestlaste osalemisele lahingutes Punaarmee vastu, teostas viimane rea õhurünnakuid Eesti linnadele. 6. märtsil hävitati Narva, 7. kannatas Tapa ning 9. märtsil pommitas üle 250 lennuki terve öö Tallinnat. Hukkus rohkem kui 600 inimest. Peavarjuta jäid 25000 tallinlast. Hävisid ka Niguliste kirik ning “Estonia” teater. 25. märtsil sai Tartu kannatada.
11. 26. juulil vallutas Punaarmee Narva., kuid pealetung peatati Vaivara Sinimägedes, kus Nõukogude väekoondised jooksid edu saavutamata verest tühjaks.
12. Taasiseseisvumiskatse. Neil päevil polnud kindlat rindejoont, üksikud väikesed grupid üritasid omaalgatuslikult pidurdada Punaarmee pealetungihoogu. 1944.a. suvel koondusid rühmitused Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber. Loodeti 1918.a.24. veebruari kordumisele, et sakslaste lahkumise ja Punaarmee saabumise vaheajal kuulutada välja Eesti taasiseseisvumine ja moodustada ajutine valitsus. Püüti organiseerida pealinna kaitset, kasutades soomepoisse ja relvaüksust. 22. septembril sisenesid Punaarmee tankid Tallinna ning Eesti pealinn läks punaväelaste kätte. Seejärel ka kogu Eesti (24.11).
13. Eesti sõjakaotused. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Täielikult hävines Narva ning suuri vigastusi said Tallinn ja Tartu. Hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast. Tööstuses hävines 45%, raudteid 40%, sadamad hävitati. Põllumajanduses langes saagikus. Rahvastik vähenes ligi 200000 inimese võrra, kuid ei suudetud taastada Eesti Vabariigi iseseisvust.
UUSÄRKAMISAEG
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
1) Mihhail Gorvabtšovi võimule tulek.
2) Perestroika poliitika olemus, sisu.
3) Uue ärkamisaja algus.
4) Fosforiidikampaania .
5) Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine ja selle tegevus.
6) Eesti Muinsuskaitse seltsi loomine. Ajalooliste tähtpäevade teadvustamine.
7) Loominguliste liitude ühispleen, selle nõudmised.
8) Eestimaa Rahvarinde loomine.
9) Laulev revolutsioon.
10) Suur üritus "Eestimaa Laul".
11) Impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine.
12) Suveräänsusdeklaratsooni vastuvõtmine. Selle sisu.
13) Keeleseaduse vastuvõtmine.
14) Kodanike komiteede liikumine, selle eesmärgid.
15) Balti kett. Üleminekuperioodi väljakuulutamine.
16) Verised sündmised Vilniuses ja Riias.
17) Isemajandava Eesti konseptsooni väljatöötamine. (IME)
18) Riigipöörde katse Moskvas. (Augusti Putš)
19) Eesti omariikluse taastamine.
1) Hiiglaslik rook vajas reformaatorit, kes viiks impeeriumi kriisist välja ja säilitaks samal ajal olemasoleva poliitilise reshiim alustalad. Selleks reformaatoriks sai 1985. a. märtsis pärast omapärast gerontokraatia valitsemisaja lõppu võmule tulnud Mihhail Gorbatšov.
2) M.Gorbatšov alustas NSV Liidus senisest põhjalikumaid ümberkorraldust –perestroikapoliitikat- mille nurgakiviks oli põhimõte, et kõk reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames. Eesmärgiks oli valitseva reshiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tähendas seega lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud üksnes Nõukogude impeerium, vaid varises ka kokku nn. sotsalismimaailm tervikuna .
3) Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas Karl Vainoga oli veendunud, et Moskvas alanud "uutmine" peagi vaibub ning kõk kulgeb suures plaanis vanaviisi. Need lootused osutusid siiski ekslikeks.
4) Moskva keskametkondade (ja nende tegevust toetava tollase liiduvabariigi tippjuhtkonna) kavad uute forsforiidikaevanduste (Kabala- Toolse ) rajamiseks Eestisse. See tekitas ühisonnas protesti , mis 1987. a. kevadel vallandus ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esmakordselt tunnetas ühtekuuluvuse jõudu: asjaosalised olid sunnitud kõk eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama.
5) 1987. a. augusti keskel pandi grupi siinsete teisitimõtlejate poolt alus puht-poliitiliste ettevõtmisele -- loodi Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MPR-AEG). Viimaste eestvedamisel korraldati 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus , kus räägiti avalikult Hitleri.Stalini 1939. aasta salasobingust, ning selle traagilistest tagajärgedest Baltikumi rahvastele. Kuigi ametlik propaganda püüdis üritust kõgiti halvustada, oli miiting Hirvepargis oluliseks tähiseks ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. See protsess arenes omakorda mitmes suunas.
6) EMS loodi 1987. a. lõpus Järgmise aasta alguses tehti üleskutse esimese poliitilise erakonna- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- loomiseks. EMS ja ERSP pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning organiseerisid 1988. aasta veebruaris Tartu rahu (02.02) ja vabariigi aastapäeva (24.02) laialiulatusliku tähistamise. Kuupäeva möödudes meenutati 1949. aasta märtsiküüditamise traagilisi sündmusi.
7) 1988. aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks paljuski murranguliseks. Nimelt toimus aprilli algul loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintellingets lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi.
8) Aprilli keskel esitati populaarses telesaates "Mõtleme veel..." üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks . See idee leidis koheselt rahva toetuse ning RR kujunes lühikese ajaga Eesti kõge massilisemaks rahvaliikumiseks.
9) Kriitika võmuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu muutus järjest avalikumaks. K. Vaino, kelle vastu tekkis opositsoon ka EKP kõrgemas juhtkonnas, aga ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu 1988. aasta juunis muutus võmukriis ilmseks. Rahvarinde poolt 17. juuniks Tallinna Lauluväljakule kokku kutsutud meeleavaldus muutus surveavaldusest võdurõõmu tähistavaks ürituseks sinimustvalgete lippude all, kus osales kuni 150 000 inimest.
10) Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. aasta septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega "Eestimaa Laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus, millest võttis osa umbes 300 000 inimest.
11) Rahvuslikule tõusule vastukaaluks organiseerusid 1988. aastal samuti impeeriumimeelsed jõud. Suvel moodustati eelkõge suurte üleliiduliste tehaste (nn. liidutehaste) juhtide eestvedamisel Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine.
12) Suveräänsusdeklaratsioon võeti vastu Eesti NSV ülemnõukogu erakorralisel istunjärgul 16. novembril 1988. a. See sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. Oli tõestatud Eesti riikluse küsimus.
13) Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, eesti keel sai riigikeele staatse.
14) Kodanike komiteede liikumine, selle eesmärgid. 1989. aastal tulid poliitilised erimeelsused veelgi selgemalt esile. Eesti NSV sisepoliitiline elu arenes läbi vastasseisude ning kohati ka tõsiste kriisidega. Sisepoliitilist arengut ilmestasid rahvusliku suuna tugevnemine, EKP võimupartatsoonide nõrgenemine konkurentsis Rahvarindega ning impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Kõigepealt aga tuli selle eesmärgi elluviimiseks registreerida Eesti Vabariigi kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel. Registreeritud kodanikud pidid omakorda valima endale esindusorgani – Eesti Kongressi.
15) Balti kett moodustati MRP aastapäeval, 23. augustil 1989. See oli protestiaktsioon: 600km inimketti, milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Üleminekuperiood kuulutati välja 1990. a. 30. märtsil, see pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais hakkasid Eestis kehtima Eesti seadused.
16) Eelmise peale aktiveerisid impeeriumimeelsed jõud oma tegevust. Eestit ähvardati majandusblokaadiga, kuid kohalikud “internatsionalistid” algatasid 1990. aasta mais streike selle vastu. 1991. aasta jaanuaris impeeriumimeelsed jõud “taltsutasid” Vilniuses ja Riias inimesi otsese sõjalise jõuga.
17) Isemajandava Eesti konseptsooni(IME) aluseks oli 26. septembril 1987. a. ajalehes “Edasi” avaldatud ettepanek: “kogu Eesti NSV täielikule isemajandusele”. Siis oleks pidanud Eestile tegema oma juhtkond, eelarve ning ka raha. Eesti NSV juhtkond ei pidanud seda õigeks, kuid rahvas pidas. 1989. aastaks valmis ulatuslik majandusreformide kava, mille alusel võeti ka vastu seaduse “Eesti isemajandamise alused”.
18) Augustiputš oli 18. – 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Riigipööre ei õnnestunud kuid NSV liit lagunes koost .
19) Eesti omariikluse taastamine. Nõukogude liidus oli sisekriis, kogu NL territooriumil kuulutati välja erakorraline olukord, riigijuhtimise võttis üle Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK), eesmärk oli säilitada NL terviklikkus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas RESK-I korraldused ebaseaduslikuks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikuks iseseisvumiseks. Nii oli ka teiste Balti riikidega. 6. septembril 1991. a. tunnistas Balti riikide täielikku iseseisvust NL Riiginõukogu ja moodustas delegatsiooni läbirääkimiseks Eesti Vabariigiga. 1991.a. 17. septembril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni(ÜRO). Eesti vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev riik.
MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA.
Teise maailmasõja aegne tihe koostöö lääne demokraatlike riikide ja nõukogude liidu vahel äratas lootusi, et on võimalik luua stabiilne ja õiglane sõjajärgne maailm. Paljud arvasid, et pärast natsismi hävitamist ei hakka enam miski segama püsiva rahu kehtestamist maakeral. Tegelikuses osutus kõik teistsuguseks peaaegu kohe pärast teise maailmasõja lõppu puhkes uus maailmasõda. See ei olnud selline, kus lõhkevad mürsud ja pommid , tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: Demokraatlik ja totalitaarne, mida juhtis nõukogude liit. Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lääneriikide ja nõukogude vahel ei toimunud oli mõlema poole lõppeesmärk vastas leeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalike vahendeid. Seda, peaaegu pool sajandit kestnud sõda nimetati külmaks sõjaks. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku ida-ploki ja lääneriikde vahel aastail 1945-1990. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine .
Külmasõja põhivormid:
a) Võidurelvastamine – see puudtas nii tuuma, kui tavarelvastust. USA-l oli ülekaal tuumarelvades NSV liidul aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite ( NATO , Varssavi Lepingu Organisatsoon jne).
b) Ideoloogiline võitlus – NSV Liidu propaganda püüdis tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturu ühiskonna väärtusid. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: teadust, kirjandust, massiteabevahendeid jne. Siia võib arvata ka kontrolli elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides. Võitlust mõjusfääride laiendamise pärast, see võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka ning toimus kõikidel mandritel. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata nõukogude liitu ja selle liitlasi. Selleks kasutati võidurelvastamist ja majanduslikke sanktsoone jne.
c) Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast: See võitlus puudutas riike, mis ei kuulunud otseselt kummagi mõjusfääri. See toimus kogu maailmas.
d) Majanduslik võitlus: Kõrgeelatus tase oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga samas lootis Lääs majanduslikult kurnata NSV ja selle liitlase ,selleks kasutati võidurelvastust, majanduslike santsoone jne.
e) Diplomaatiline võitlus – selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsoone.
f) Salateenistuste tegevus – nõukogude liidu võimsamaks salateenistuseks oli Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s oli suurimaks välisluure organiks Luure Keskagentuur (CIA). 1945- loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsoon.
TRUMANI DOKTRIIN JA MARSHALLI PLAAN.
1947. a. märtsis astus president Truman USA kongressi ette ja palus eraldada 400 000 000 dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Ta ütles oma kõnes: “Et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele, mida üritatakse teostada külmrelvastatud vähemuse kätega, küll välissurve avaldamise teel”. Ta ei mainunud kordagi nõukogude liitu, kuid kõigil oli selge, et sellest on jutt. Seda kõnet loetakse Trumani doktriini ehk kommunismi pidurdamise käivitamise hetkeks. Umbes aasta ennem Trumani kõnet esines Fultonis USA tipp poliitikute ees Winston Georgie, kes kutsus üles koondama jõude võitluseks kommunismi ohu vastu. Selles kõnes kolas esmakordselt mõiste “Raudne Eesriie ”. Sellega hakati iseloomustama nõukogude liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenuliukust lääneriikide suhtes. See tähendas uue suuna algust välispoliitikast. Sellest sai kommunismi pidurdamine kogu maailmas.
Marssali plaani nime all tuntakse Trumani doktriini jätkuks olnud Euroopa taastamise programmi. USA-s riigisegretäri järgi nimetatud kava nägi ette majandusabi osutamist euroopariikidele, mille eesmärgiks oli võitlus kommunismi leviku vastu. Aastail 1948-52 andis USA 17.-le euroopa riigile praeguses fääringus üles 100 000 000 000 dollari eest majandusliku ja tehnilist abi.
Võidurelvastumise algus
Kartis sõjalises mõttes võidurelvastumises alla jääda, täiustasid nii lääneriigid, kui sotsalismileer pidevalt oma sõjatehnikat. USA-l õnnestus olla tuumabommi ainuomanik vaid 4. Aastat. Juba 1949 toimus esimene nõukogude aatomipommi katseplahvatus.
Aastail 1953-94 katsetasid USA ja nõukogude liit ka esimesi vesiniku pomme, täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne. Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ja sõjalispoliitiliste liitude loomine. 1949 aastal loodi NATO- Põhja Atlandi Lepingu Organistatsoon, kuhu kuulusid mitmed euroopa riigid ning USA ja Kanada. Moskva juhtimisel loodi sotsalistlike riikide militaarne plokk – Varssavi Lepingu Organistatsoon. Seega oli Ida-Lääne sõjaline ja poliitiline vastasseis lõplikult vormistatud .
Lähisida on kogu teisemaailmasõja aegse aja. Pärast sõda ei saanud enam ignoreerida juutide soovi. ÜRO peaassamblee oli otsustanud, et Palestiina tuleb jagada araabia ja juudiriigi vahel.
Kolme suure religiooni – judaismi, kristluse ja islami – püha linn Jerusalemm, tuli samuti kaotada.
Sajandeid selle koha peal elanud Araabia-Balestiinlaste meelest oli nende maa andmine hiljaaegu mere tagant saabunud juutidele karjuv ülekohus. Juudid omakorda pidasid Palestiinat oma ajalooliseks kodumaaks, kust nad polnud lahkunud vabatahtlikult, ja Jeruusalemma selle ainuvõimalikuks pealinnaks, Palestiinlasi aga sissetungiaiks. Araabiamaad toetasid loomulikult Palestiinlasi. Tekkis sügav aastakümneid kestev konflikt, mis jätkub siiani.
Aastail 1948-1949 tuli vastuolul loodid iisraeli riigil tõrjuda viie naaberriigi agressiooni. Selle sõja käigus hõivas iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina-Araabia riigi teritooriumist.
700 000 palestiinlast põgenesid maalt, tekkisid tohutud põgenike laagrid , kuhu järgnenud sõjad lisasid aina uusi asukaid. Ja kus noored kasvasid üles Iisraeli ja juutide vihkamise vaimus.
Araabia maad ei tahtnud kaotusega lepida ja jätkasid ka edaspidi palestiinlaste
Partisani –ja terrori tegemise toetamist. Ennast ümberpiiratuna tundev iisrael aga pidas end õigustatuks andma vajadusel naabritele prementiivseid lööke.
Araabia maadest palju väiksem ja vähema rahva arvuga Iisrael muutus üheks enim militariseeritud riigiks maailmas, kus nt. sõjaväe kohustus laieneb ka neidudele. Kogu maailmas asus aina enam juute ümber Iisraeli. Juudi riiki toetavad rahvuskaaslased kogu maailmas.
Kõige rahvarohkemas Araabia riigis Egiptuses oli rühm natsonalistlikult meelel registreeritud noori ohvitsere kukutanud 1952. a monarhia. Võim koondus Gamal Abdel Nasser . Oma plaanide teostamise nimel hakkas Nasser tegema koostööd nõukogude liiduga. Briti väed lahkusid varem Briti impeeriumi alla kuulunud egiptusest. 1956. a natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Et läbirääkimised lahendust ei toonud otsustati Londonis ja Pariisis sõjalise avantüüri kasuks. Selle käigus okupeeriti Suessi tsoon Iisraeli väed aga vallutasid kiiresti Siinai poolsaare.
Suessi kriisina ajalukku läinud konflikt lõppes pranslaste ja inglaste jaoks täieliku fiaskoga. USA ja nõukogude liidu survel tuli agressoreil järele anda ja oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus nüüd võitjaks ja tegi Araablaste silmis kangelaseks. Egiptus asus veelgi tihedamale koostööle nõukogude liiduga. Valmistati ette uut sõda Iisraeli hävitamiseks.
Palestiina põgenike organisatsoonid koondusid 1964. aastal Palestiina Vabastus Organisatsoonis, mille juhiks tõusis Yassir Arafat. PVO võitlusmeetod.
Suurem osa maailma naftavarudest asub lähis-idas, peamiselt sealsete Araabia riikide Saudi-Araabia, Iraagi, Kuvedi Araabia Ühenddemiraatide jt maa põues. Algul kontrollisid nafta kontrollimist suured nafta kompaniid. 1061. aastal moodustati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsoon- OPEC , milles juhvtiv roll oli Araablastel. Aina enam maid riigistas oma nafta leiukohad, tõstis hindu, püüdis saada aina suuremat osa naftatuludest endale. Nafta dollarid võimaldasid arendada majandust, hankida relvi ja kõike muud. Nafta võimaldas Läänt santžeerida, suruda maailmas läbi oma tahtmist.
1967. aastal ennetas Iisrael.
Ning purustas nad oma kuuepäevases sõjas. Selle käigus okupeeriti taas seanail, aga ka londoni jõe läänekallas ja süüriale kuulinud golani kõrgendikud.
Kui see lõppes selgete tulemusteta. See sõda vallandas nafta kriisi. Araabia riigid tõstsid järsult hindu. Oli jõutud tupikusse, kus tuli hakata kõikidele pooltele vastuvõetavat väljapääsu otsima. Konflikti reguleermis katsete vahendajaks sai USA. Rahu protsess kulges korduvate tagasilöökidega. 1990date aastate alul jõudis siiski kompromissini, mis on viinud autonoomse tulevikus iseseisva Palestiina riigi tekkeni Iisraelis. Konflikt lähis-idas jätkub ja kiiret lahendust pole näha.
Kriisid sotsalismi Venemaas
Pärast Stalini surma puhkes terve rida kriise nõukogude mõjusfääri kuuluvais euroopa riikides.
1953—puhkesid rahutused Tšehhoslovakkias ja Ida-Saksamaal
1956 juuni – poolas toimus 25 000 Pozmani töölise demostratosoon, kus nõuti leiba, vabu valmisi ja nõukogude vägede väljaviimist poolast. Tänava lahingud Poznamis kestis kaks päeva. Ülestõus suruti maha.
1956 okt.—puhkes rahva ülestõus Ungaris, Kremli juhtkond otsustas sõjaliselt okupeerida. Nõukogude väed hõivasid Buthapesti ja kogu maa. Relva kokkupõrked kestsid kaks kuud. Hukkus tuhandeid inimesi. Järgnesid massi represoonid. Umbes 200 000 inimest põgenesid kodumaalt .
1968 august—VLO väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, kus sama aasta kevadel oli alanud demokatriseerimis protsese, mida nimetati Praha Kevadeks . Sooviti luua stalinliku mudelismi asemele inimnäoline sotsalism . Nõuti poliitilisi vabadusi mitme parteilisi süsteemi sisseseadmist jne. Nõukogude liidu juhtkond nägi Praha Kevades enda jaoks suurt ohtu. Tšehhoslovakkiasse saadeti võimas sõjaline suur jõud, mis koosnes enam kui 600 000 mehest. Demokratiseerimiskatsed suruti tankidega julmalt maha. Ning riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased. Brežnevi sõnastatud suveräänsus doktriin: Kui kusagil on ohus sotsalismi alused (nõukogude sotsalismi mudel) siis on teistel sotsalistlikel riikidel õigus ja kohustus sekkuda.
Aastail 1988-1989 toimus Ida-Euroopas nõukogude vastane rahvarevulotsoon, millese NSV liit enam jõuga ei sekkunud . Nendes riikides taastati kodaniku ühiskond demokraatia.
1990 aastal sai teoks saksamaa taasühinemine. 91. a lõpul sai nõukogude liidu lagunemine .(lõplik ) 25.dets. 1991 pani Korbatsof maja nõukogude liidu presidendi ja relvajõudude ülemjõudude ameti. Samal õhtul langetati NSV liidu riigilipp Kremi suure palee katusel ja asendati Venemaa ajaloolise trikolooriga.
- 32 -