1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol 1871. aastast avaldas Hurt ajalehtedes 13 üleskutset vanavara kogumise kohta Kokku üle 1400 kaastöölise, kes kogusid vanavara ja rahvaluulet Kasutatud kirjandus • Laur, M; Pajur, A; Tannberg, T; (1997) Eesti Ajalugu II: Avita. Lk 10-12 • Tubin, E (2015) Uurimustöö: Isamaal sündinud asjust: rahavluulekogumine ja rahvuslik ärkamisaeg: Lk. 7-8, 13- 15, 17-18 • http://jakobhurt.ee/elulugu/ • Pildid, Liina Kähr TÄNAN TÄHELEPANU EEST! ^^
Näo elav ilmestus annab tunnistust vaieldamatust portretistivõimekusest, ent samal ajal kõnelevad üldlahenduse vormirangus, joonistuslik selgus ning värvikäsitluse iseärasused päris selget keelt akademistliku suuna domineerimisest.Laikmaa tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Austriasse ja Soome ning asutas 1903. a. ateljeekooli (Tallinnas esimene Eesti Kunstiõppeasutus) ja 1907. a. Eesti Kunstiseltsi.Samuti korraldas ta näitusi ja vanavara ainelist kogumist. 1907-09.a oli Laikmaa maapaos ja töötas peamiselt Soomes.Ta reisis 1909-13.a Lääne-Euroopa kunstilinnades ning elas 1910-12 .a Capril ja Tuneesias; avaldas muljeid ajakirjanduses ("reisikirjad "Teelt") ning lõi neil aastail palju maastikumaale. Aastatel 1913-32 töötas ta Tallinnas loovkunstnikuna ning pedagoogina, aastani 1920 oli ta ka Eesti Kunstiseltsis, Eesti rahva Muuseumis jm. Laikmaa maalis sel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maalid, tõi neis
Christian Bartheld Rotermann(1840-1912) oli Tallinnas ks mjukamaid kaupmehi. Soolaladu renoveeriti 1995-96 arhitekt lo Peili poolt, interjri disain-Taro Mhar. Eesti Rahva Muuseumid- Muuseum Viimistus(phja rannikul) Manitski. Prnu moodsa kunsti muuseu(Mark Soosaar). Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas. Viljandi linna musseum (Paul Kondas) Eesti Rahva Muuseum Tartus- ks vanemaid muuseume. Asutati 20saj. alguses. Sai omale ruumid Raadi misas. Muuseumisse kogutakse Eesti rahva ainelist vanavara. Eksliibise(raamatu viit) tegi kunstnik Kristjan Raud. Jakob Hurt kogus vanavara. 14.aprill.1909 korraldati esimene tegevliikmete kogu koosolek, mis sai muuseum asutamise pevaks. 1922 aastal Soome dr.Ilmari Manninen (etnograaf) oli Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919
rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896. Jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants laikmaa. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need vanavara
kujutas tundeid ja meeleolusid.Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema ekslibrisest ja sajandi alguskümne raamatukunstis. 1903. a. lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi Põllumeeste Seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist.Oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mais, 1924. a. 1920.a
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike n...
Rahvusliku liikumise juhid Hurt ja Jakobson Jakob Hurt 22.07.1839-31.12.1906 Sündis Põlvamaal 1860 Tartu Ülikool, usuteaduskond 1870. Helmes kõne: “Eestlased peavad vaimus suureks saama” 1872. Otepääl pastor Aleksandrikooli peakomitee juht EKmS president Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele Koostas kooliõpikuid “Vanemuise” seltsis 3 isamaalist kõnet
Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid Kristjan Raud Eesti rahvusliku kunsti rajaja õppis kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias, edasi suundus Düsseldorfi harrastas sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid 1904 avas Tartus oma kunstistuudio Kogus ainelist vanavara, uuris rahvakunsti ja joonistas muistendite ning eeposte ainetel Kunsti mõjutasid sümbolism ja juugendstiil Looming: tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, kasutas tempera
kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega)
ajaleheks, mida toimetas K. H. Hermann. 1881. aastal muutus see esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 16. "Uudised" 1903. aastal Tartus ilmumist alustanud ajaleht, mille üheks asutajateks ja toimetajateks oli Peeter Speek. 17. "Kiir" 1913. Aastal Narvas ilmuma hakanud eestikeelne enamlik töölisajaleht, mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. 18. Eesti Rahva Muuseum 1909 J. Hurda mälestuseks loodud muuseum, milles koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara: tarbeesemend, rahvarõivad, ehted, kunstiteosed.
õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana . Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 19231924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907. aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid.
luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M.Veske esines ka Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega kultuurilistest edusammudest eestlaste elus Looming Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. raamat "Laulud viisidega" (1874) kogu "Dr. Veske Laulud" (1899) laulud · Pühenduse-laul (1931) · Ilus oled, isamaa! (1931) ·
a palvekirjad tsaarile(talup poolt)(A. Peterson, J. Köler) 2)1869.a I üldlaulupidu(50.a möödumine pärisorjusest; peakorr. Jannsen; 20 000inimest) 3)Aleksandrikooli komiteed(J. Hurt; Aleksander I auks; 1888.a venekeelsena avati) 4)Eesti Kirjameeste Selts 1872.a(J. Hurt; vanavara, luuletuste, rahvalaulude, eesti kirjanduse väljaandmine); 5)Tülid(1- J. Hurt(usumees) C. R. Jakobson(kritiseeris usuõpetus));(2-Jannsen(saksameelne)-Jakobson (venemeelne));(3-Hurt Köler(Aleksandrik rahad)); · Venestamine- vene keele ja kultuuri pealesurumine; 1880ndatel Eestis.
2 Looming Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva kunstikogud ja kunstielu, ent tunnetati hingelist ja loomingulist lähedust ka Põhjamaade (Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust
kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Kuid nende vahel tekkisid tõsised lahkehelid ja 1880. aastal suundus Hurt elama Peterburgi. Seal ta organiseeris Peterburi eestlaste kooli- ja seltsitegevust, et tõsta rahva haridustaset ja arendada kokkukuuluvustunnet. Hurt töötas Peterburis 1901. aastani eesti Jaani koguduse pastorina. Neil aastatel pühendas ta oma elu teadusele. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Kuna ta oli ka andekas kirjamees propageeris ta uut kirjaviisi. Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas palju erinevaid uurimusi ning lisaks sellele ka hulgaliselt artikleid. Hurt oli tegev F. J. Wiedemanni "Eesti-Saksa Sõnaraamatu" koostamisel ning andis ka välja selle parandatud trüki. Tal oli suur mõju Eesti Üliõpilaste Seltsis ja ta pühitses
Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi on tal suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Kristjan Raud on üks Eesti Rahva Muuseumi asutajaist. 19091913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad. Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19
Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile pani alguse tegelikult selle suurmehe surm, sest tema soov arendada oma rahvuskultuuri jäi püsima ka peale tema seda. Nii asutasidki tema kaaslased ERM-i Hurda elutöö mälestamiseks ja säilitamiseks. Lisaks Hurdale on oluliseks inimeseks muuseumi asustamisel olnud Oskar Kallas, kes oli põhiline tegelane muusemi loomise käigus. Kuna algselt ei olnud Eesti Rahva Muuseumil
- hõõrumine vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel 10. Millised olid rahvusliku liikumise eesmärgid? - rahva kultuuriharrastuste toetamine - emakeelse hariduse edendamine - välja arendada oma eliitkultuur - eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine 11. Millised rahvusliku liikumise üritused toimusid Eestis, Helmes? 1869. aastal esimene üldlaulupidu. Eesmärk oli tuua eestlased üle maa kokku, kasvatada rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Hurt kogus kokku rahvaluulet ja vanavara. Pidas 1870. aastal Helmes kõne, kus tuli välja seisukohaga: eestlased peavad vaimult suureks saama. Jakobson rajas näidistalu Kurgjale. 12. Millised võimalused andis eestlastele 1863. aasta passikorralduse seadus? Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 2 kuuks kuni 2 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika.
Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870.ndate aastate alguses asutati esimesed eesti põllumeeste seltsid - 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks sai Hurt põhiül oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige õpikute väljaandmine ja vanavara kogumine. - 1878. hakkas Jakobson välja andma ajalehte Sakala, et oma mõtteid avaldada. Soodsalt mõjus ärkamisajale raudteeliikluse käivitamine. Eestis 1870. esimene raudteeliin oli Paldiski-Tallinn-Narva. 1870.ndate lõpul tekkis rahvuslikus liikumises nn suur lõhe tüli kahe suuna vahel: - alalhoidlikum vaja toetuda baltisakslastele kui kultuurikandjatele, rõhutasid religiooni pos. rolli, Hurt, Jannsen
· Jahuveski ei tööta · 1978. a lõpetati jahvatamine · Eravalduses · Rõhk 5,0 m · Ilus paisjärv · Muinsuskaitse all Hüüru vesiveski · Tõdva jõel, 26 km jõe · Eesmärgiks kalarestoran, suudmest mis avatigi 2003.a · 2-kordne kiviehitis · Kalatiigil sisse-ja väjavool · Aastast 1540-1550 · Pais hävinud · Praegun ehitati XIX saj · Veskiga seotud vanavara lõpul veskis üleval · Jahuveski kuni 1980.a · Kultuuriüritused · 1998.a ostis Arno Pavel, kes taastas
Hetkel kooli ruumides Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Eesti Kirjameeste Selts 1872-1894 Tartus tegutsenud Eesti rahvusliku liikumise kirjanduslik ja kultuuriline ühing Asutamise mõte Fr.R.Kreutzwaldilt,C.R.Jakobsonilt ja H.Wühnerilt Eeskujuks 1831. a asutaud Soome Kirjanduse Selts I üldkoosolek 8.märts 1873 Tartus 1873 .a 83 liiget, 1879 .a- 384, 1882-1139 ja 1888- 241 liiget Enamik liikmetest kooliõpetajad Tegevusalad: eesti kirjasõna väljaandmine, eesti rahvaluule ja vanavara kogumine,eesti keele uurimine,eriline tähelepanu eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisel Hurt viis seltsi kaudu läbi vana eesti rahvaluule suurejoonelise kogumise Lõpptulemus 170 köidet, üle 122 000 lk Seltsi otsusel mindi 1870-1872. a üle uue kirjaviisi kasutamisele, mida kasutatakse tänapäeval Selts kirjastas oma aastaraamatuid, milles avaldati seltsis peetud ettekandeid, ilukirjandusteoseid, rahvaluulet ja muud 1881. a valiti presidendiks Jakobson->Hurt lahkub seltsist
Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7
Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Erilist tähelepanu pöörati seltsis eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mingi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. 1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude
Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ning rahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes
Hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit. Kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903. aastal olid tema kunstiõpingud lõppenud ja ta asus uuesti elama Eestisse, Tartusse. Sinna jäi ta kümneks aastaks. Tartus ootasid kunstnikku paljud tähtsad tegemised. Seal lõi ta oma ateljeekooli, korraldas oma õpilaste kunstinäitusi, illustreeris raamatuid, kirjutas rahvahulki kultuuriliselt harivaid arikleid ja pidas kõnesid. Väga oluliseks ja lausa möödapääsmatuks pidas ta vanavara säilitamist, kutsudes inimesi üles seda kokku koguma. Kristjan Raud pidas meie vanavara suureks väärtuseks. Sest mille üle on meil siis veel uhkust tunda, kui mitte oma kunsti ja kultuuri üle. See tõstab väikese Eesti rahva eneseväärikust, paneb meid püsima läbi aegade. Sellest mõjutatuna kasutas Kristjan Raud palju rahvakunstimotiive ka oma loomingus. Pärast Tartut kolis Kristjan Raud Tallinnasse. Sealgi oli tal palju töid ja toimetusi.
Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega)
· Samal aastal tuli tlna · 1903 rajas oma ateljee juurde kooli,mi soli esimene kunstiasutus tlnas · 1907 rajas eesti kunstiseltsi · Tööd: talumaastik,autoportee,väike alma Kristjan raud · Algselt valdav realism hiljem sümbolism ja juugend stiiöl · Valdav eesti rahvuslik teema · Sünnikodu viru jaagupis · Õppis peterburi,düsseldorfi müncheni akadeemiates · 1904 tuli eestisse · Tegeles rahvakunsti ja vanavara kogunemisega "kalevipoja illustratsioonid · "puhkus rännakul" JAAN KOORT;MÄGI JA NIKOLAI TRIIK Kõik õppisid peterburis kunstitöötluskoolis ning hiljem pariisis Triik ja magi õppisid veel ka norras Magi-maastikumaailja Triik-portreemaalia Koort-skulptuur KUNSTIÜHING 1928 loodi kunstiühing dallas ( vb ka pallas) See loodi kunstnike ja kirjanike ühinguna Pallase asutajad:magi.aleksander tarra(vist) ja f tuglas Ühing jõudis korraldada 22 korralist näitust ja erakorralist
1849. aastal võeti vastu viimane suurem talurahvaseadus, mille kohaselt oli talupoegadel võimalik talusid endale päriseks osta. Talu ja mõisa edu sõltus aina rohkem oskuslikust majandamisest. Sajandi vältel kerkisid esile ka mõned eesti soost haritlased, nagu K. J. Peterson, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald. Loodi mitmeid haridusseltse, nagu suures osas Faehlmanni eestvedamisel 1838. aastal loodud Õpetatud Eesti Selts, mis oli estofiilne ja tegeles tol ajal peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Hakkas välja kujunema ka rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Hariduse levikus mängis olulist rolli aastal 1802 taasavatud Tartu ülikool. Samuti loodi sajandi alguses kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Korralik koolide võrgustik kujunes välja alles sajandi lõpupoolel. 19. sajandi esimene pool oli eestlastele muudatusterikas. Mõningad muudatused ei olnud esmalt talurahvale soodsad
kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla. Hurt jäi oma sõnas ja teos eestlaseks. Jakob Hurt astus Eesti avalikkuse ette 30aastaselt avakõnega esimesel eesti üldlaulupeol Tartus 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool, eestlaste vaimulik teenimine ning kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum. 3. Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob Hurt õppis nooruspõlves isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi.
palju aega loominguks, eriti aeganõudva maalikunsti viljendamiseks. Mõlema loomingus jäi osalt seetõttu esikohale joonistus. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919- 1923). Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid.
Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet. Jakob Hurt- Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Otepää kirikuõpetaja1872, Peterburis Jaanikiriku õpetaja, 1872 Eesti kirjameeste seltsi president. Oli Luterlane. Rõhutas Eestlust, Saksalaste vastu. Kogus Eesti luule ja vanavara. Villem Reiman- Kolkajaani kirikuõpetaja, karskus seltsi eestvedaja, helilooja A. Grenztein- Pooldas tugevalt venestamist 1857- Kalevipoeg ning ,,Perno Postimees" 1869- 1. Laulupidu Tartus 1870- Esimene raudtee Paldiski- Tallinn- Peterburi 1884- Sini- Must- Valge kasutuselevõtt EÜSi lipuks
Kristjan Raud Kristjan Raud oli Eesti kunstnik. Ta sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paul Raud, kes oli samuti kunstnik. Vendade kooliaeg algas 1874. aastal Koervere külakoolis, kus nad õppisid vaid ühe aasta. Edasi õppisid nad 1875.-1878. aastal Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878.-1881. Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. 1883. aastal jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle Tartu Õpetajate Seminari. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut, vaid hoopis kultuuri kustum...
sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872. a teine üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega. 1865. a asutas J. V. Jannsen Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine", samal aastal asutati Tallinnas "Estonia" selts. Tallinnas esimene suurem eesti äriselts ,,Linda". Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega.
1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail 1924. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused
Eesti iseseisvumise eeldused 1) Kultuurilised eeldused: · Kirjakeele ühtlustumine. Eesti oli seni jagatud kahe kubermangu vahel Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang, mis nüüd ühtseks ühendati. Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hu...
I üldlaulupidu Aleksandikooli liikumine EKmS 1869 1860 algusaastatel 1872 Jannsen, L.Koidula Jaan Adamson Hurt, Jakobson, Koidula, Jannsen Eesmärk kasvatada 1. emakeelne kool Eestikeelse kirjasõna eestlastes rahvuslikku väljaandmine, vanavara ühtekuuluvustunnet kogumine Tulemus ühtekuuluvustunde Kujunes rahvuslik parlament Kasutusele võeti uus saavutamine, andis jõudu ja kirjaviis, rahvaluule julgust tulevikuks, kogumine, Eesti laulupidude traditsiooni algus Rahvamuuseum Pärisorjuse piiramine
nime. 2001.a. ostis A.Part keskalevis Alar Kotli lapse-põlvekodu ja tõstis kraanadega ühes tükis teest eemale. Renoveerimise käigus sai hoone arhai-lise kõrtsitoa vana kamina mantelkorstnaga ning savikrohvi vaheldumisi palkseinaga. Omanik A.Part, kasutades oskuslikult oma ehitusinsenerioskusi, andis majale nii vormi kui sisu, abiks paar omakülameest. "Georgi Söögitoa" I korrus mahutab kuni 100 istekohta ja tohutu vanavara kollektsiooni. Tubakasõpradele suitsuruum, suvel mõnule-miseks terrass. Privaatselt saab peolauda tellida II korrusele, kuhu mahutame kuni 50 inimest. Samas piljardi-huvilistele ameerika pool`i laud. Reisist või peost väsinuile koiku kõrvalruumis. Majavein on kääritatud Prantsusmaal, Burgundias A.Bichot veinikeldris.Päeva roogadeks on kodused toidud soodsate hindadega. Võimalik tellida peie- ja peolaudu. Vajadusel korraldame teeninduse Teie soovitud kohas. Gruppidele
Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Kultuur on alati inimesi ühendanud. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevused. Loodi palju erinevaid organisatsioone ja seltse, korraldati üritusi. Loodud organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning lõpuks hakkasid eestlased üheskoos tegutsema. Minu jaoks see on tähtis selle pärast, et tänu seltsidele tegevusele hakati uurima ja koguma rahvaluulet ja vanavara ning tänu sellele säilis kaduma hakanud eesti kultuur ja keel. Ilma selleta ei teaks me arvatavasti eesti huvitavast ja väga mitmekesist kultuurist ja ajaloost nii palju. Samuti oleks meie keel palju vaesem. Või siis hullem variant Eestis räägitaks praegu võib-olla üldse saksa ja vene keelt või isegi mingit ebamäärast segu... Esmakordseks suurürituseks kujunes esimene üldlaulupidu. Laulupeo tähtsus oli suur see kasvatas tohutult eestlaste ühtsustunnet
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
eest käeraha maksta. Ja ühtlasi ka vallaslapsena sündinud pisitüdruk oma lastetusse peresse kasulapseks võtta. Sellise lepinguga osteti 1879.aastal tollasesse maaregistrisse kantud Aaviko talu 1881.aasta 22.juunikuu päeval siis päriseks. E.Piibeleht (2008) Selle talu lugu I. Isiklik blogi Pilte Aaviku talust Joonis 2. Väljakaevamised aaviku kartulikeldri ees 1940.a Joonis 3. Aaviku talust korjatud vanavara Eesti Rahvus Muusiomile.(1940) Joonis 4. Kartulikelder (1935) Joonis 5. Kartulikelder (2008) Joonis 6. Aaviku talu (2015) 1.2.1 Aaviku talu ostmine Gottlieb Baron Meyendorff herra kui müüja ja talumehe Jüri Lemming, kui ostja vahel, on alamal ülespandud ostmise leping tehtud. (joonis 2) Joonis 7. Aaviku talu leping G.B.Meyendorff tegi J.Lemminule sellised ostu tingimused: 1.Ostja on käeraha maksnud 200 hõbe rubla 2
õpetajana ka Tallinna Reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gõümnaasiums, Riigi Kunsttööstuskoolis ja Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitsusseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.a Jakod hurda surma järel, oli Raud nõudnud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid.
kõrgajal ei suutnud või ei taibanud keksvalitsus ära keelata eestikeelset ajakirjandust, mistõttu hakkas tasapisi jõudu koguma Karl August Hermanni toimetatud ,,Postimees". Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist ja tugevnemist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884.a pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lippu sinimustvalge . see ajalooline lipp on tänini EÜS'i valduses. 1888.a algas peterbutis elav Jakob Hurt suure rahvaluule ehk vanavara kogumise. Rahvaluulet oli kogutud juba mõnda aega, aga Hurda üleskutse muutis selle massiliseks. Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis. Tulemuseks on meie hindamatud rahvaluulekogud ja kõrgelt arenenud rahvusteadused. Tugevnes ja tihenes ka seltsiiikumine. Karkusseltsid tegelesid nii lauahaardelise rahvaharidustöö kui meelelahutusega, teenides sellega kaudselt ikkagi rahvuslikke eesmärke.
Nähes selles esivanemate elujõu olulist allikat, soovis ta kaasajalgi õpetada eestlasi mõistma kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid. Sellele pühendudes on Kristjan öelnud: "Mina elasin väga tagasihoidlikku väikest elu igapäevase leiva teenimiseks ja olin peaaegu erak, et vabal ajal mahti leida nendeks ülesanneteks, mis mu vaimu- ja südameasjaks olid." Tartu periood Kristjan Raua elus Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti Rahva muuseum, millele Kristjan pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi
J Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus – soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, populaarne alates 1990. aastatest, vt nt lastepärimust, kohapärimust; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand – ingl. Intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Rahvaluule mõiste määratlemine: 1. Aineloendi kaudu Jakob Hurt 1896: vanavara e rahvamälestused on „vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk, ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud“ (Hurt 1989; Jaago 1999). NB! Täielikku aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt. 2. Olemuslike tunnuste kaudu NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on: Kollektiivne,
Pariisist tehti haake Norrasse, mille maastikud olid veel lummavamad kui Ahvenamaa omad. Pariisi uuemad kunstisuunad jäid Triigile võõraks ja nii lahkus ta sealt 1908. aastal. Järgnevad aastad veetis ta vaheldumisi Eestis ja Peterburis. Talle istus pigem vene sümbolisti Nikolai Roerichi laad kui Pariisi maalilisus. Triiki inspireeris ka Norra kunstnik Gerhard Munthe. Triigis süvenes huvi rahvakunsti vastu, ta käis koos teiste kunstnikega Kristjan Raua organiseeritud vanavara korjamisel. Sünnivad maalid "Lennuk", "Sõjasarv kutsub" jt. Valmib ka palju portreid, millest märkimisväärsem on Ants Laikmaa oma 1913. aastast. Siin näeme otsustava pilguga meest, kes on oma jalutuskepi tugevalt käte vahele surunud. Nägu, millele langeb valgus, on modelleeritud värviga. Kindlasti on see üks eesti kunsti ajaloo paremaid portreid. Kujunes välja suur kolmik: Triik, Mägi ja Raud. 1919. aastal toimus III eesti kunsti ülevaatenäitus
korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts.Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt.Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani.Carl Robert Jakobson-Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna eesotsas.1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes'',kus ta nõudis kooliolude parandamist,sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu,propageeris karskusideid.Valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks
Jakob Hurta tunti kui kõnemehena. Ta pidas palju kõnesid Vanemuises Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Tema üks kuulsamaid kõnesid oli "Helmes", millega ta püstitas ülesande saada suureks vaimult, sealt ka tema ütlus: "eestlased ei saa suureks arvult vaid vaimult". Lisaks töötas ta Eesti Postimehes toimetajana ning oli ka aastatel 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt toetas eestimeelset suunda rahvuslikus liikumises. Tema tegi üleskutse Eesti rahva vanavara korjamiseks. Ta pidas kõike minevikus toimuvat tähtsaks. Minu meelest on väga tark küsida inimestelt, et need kirjutaksid talle paberile laulusõnu, vanasõnu ja rahvamõistatusi, mida kokku korjata ja kogumikku salvestada. Ta suutis koguda raha ka kooli rajamiseks rahva enese rahaga. Veel väärtustan seda, et ta sai hakkama läbi Eesti Kirjameeste Seltsi 1872 aastal uuele kirjaviisile üleminekuga, mida kasutame ka tänapäevani meie. Carl Robert Jakobson oli radikaalsema suuna juht
organiseerimistööle võlgneb Aleksandrikooli üritus tänu väljakujunemise eest ärkamisaja juhtivaks liikumiseks. J. Hurda kirglikud üleskutsed aitasid kaasa emakeelse kooli idee kandumine laiematesse rahvahulkadesse. Ta jäi üritusele ustavaks ka rasketel aegadel, kaitstes 1877. aastal teda ägedas poleemikas saksa kirkikuõpetajate ja aadlike rünnakute eest. Väga tähtis oli ka J. Hurda tegevus EKmS-i organiseerimisel. Viimase üheks põhiülesandeks luges J. Hurt eesti vanavara päästmist ja kogumist. Tema innustusel ja juhtimisel kujunes välja korrespondentidevõrk, kokku 114 meest-naist. Rahvaluulet koguti 58 kihelkonnast (kaasaarvatud Setumaa) kokku 12493 üksikpala. 1875. aastal andis J. Hurt välja esimese, 1876. aastal teise vihiku oma "Vana Kandlest" 1878. aastal toimus rahvuslikus liikumises lõhenemine. J. Hurt oli algselt kuulunud "Sakala" pooldajate hulka. Kui aga selgus, et saksa kirikuõpetajate kritiseerimise alusel asus C.R
Nt. Ado Grenzstein, "Olevik" ajalehe autor. RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA: · K. A. Hermann -> Ajaleht "Postimees" (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks). · 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda. ( Võimalik oli saada stipendiumi). · Karskusliikumine -> Eestvedajaks V. Reimann, Kolga- Jaani kirikuõpetaja, kes pani aluse ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele. · Jakob Hurda üleskutse koguda vanavara ja rahvaluulet. · 1870.a. EÜS (Esimene eesti tudengorganisatsioon). >1870."Kalevipoja õhtud" >1881 Sini-must-valge > 4.juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei suutnud seda hävitada. POLIITILNE ARENG SAJANDIVAHETUSEL · Venemaal viimane tsaar Nikolai II (1894-1917).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
