Kehtestas seadusi Korraldas seaduste ellurakendamist Mõistis kohut Rahva osaks jäi vaid kuuletuda, sest valitseja oli saanud oma võimu otse Jumalalt. 19. Sajandi lõpul pidas suurem osa Euroopa riike ennast rahvusriigiks. Püsima on jäänud vaid kolm paljurahvuselist imeeriumi: Habsburgide Austria, mis muutus pärast ungarlastega saavutatud kompromissi 1867. a Austria- Ungari kaksikmonarhiaks, Romanovite isevalitsuse all olev Venamaa ja Osmanite riik Türgi. Rahvuslipp Kuni uusajani tunti lippe vaid valitsejate isikliku võimu sümbolitena. Rahvusriikide kujunedes said aga paljudest seesugustest lippudest kogu rahvast ühendavad riiklikud sümbolid. Riigiga rahvaste eeskujul võtsid ka mitmed riigita rahvused endale rahvuslipu. F. Sorrieu, 1848 Rahvusriik Alates Ameerika Ühendriikide sünnist ja Prantsuse revolutsioonist hakati aga riik hoopis teisiti mõistma. Tekkis arusaam rahvusriigist, kus kõrgeima võimu kandjaks on
) koosneb kahest kojast: Riigiduumast ( ) ja Föderatsiooninõukogust ( ). Täidesaatev võim kuulub Venemaa Föderatsiooni valitsusele. Valitsuse juhi määrab president koostöös Riigiduumaga. Venemaa riigikeel on vene keel. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa kuulub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO, UNESCO, Euroopa Nõukogu, SRÜ koosseisu. 4 Rahvuslipp ja sümbolid Esimese rahvuslipu autoriks peetakse tsaar Peeter l-t. Sel lipul oli kolm horisontaalset riba: valge, sinine ja punane. Sinisel ribal oli vapi kujutis. 1858. aastal kinnitas keiser Aleksander II uue riigilipu. Ka see koosnes kolmest erinevat värvi ribast: sedakorda mustast, kollasest (kuldsest) ja hõbedasest (valgest). Need värvid langesid kokku tollase riigivapi värvidega: must kotkas kollasel (kuldsel) väljal ja valge ratsanik Moskva vürstiriigi vapil
Eesti lipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp.
ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus. Brasilia. Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul ja moodustas valituse kavast ergutada inimesi rohkem elama sisemaale.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapa, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Plagu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" (kord ja progress).
"Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde moodustamiseks 14.17. aprill Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp 10.14. juuni nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest 16. juuni K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas 23. juuni seadustati rahvussümboolika 13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17
Araabia Tartu Kivilinna Kool Konstantin Tretiakov Tiit Vestrik 7.A klass Vapp ja lipp Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsember 1971. Lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor, rohe-valge-must. Kanga vardapoolsele küljele on lisatud vertikaalne punane laid. Riigikord Araabia Ühendemiraatides elab 4 975 593 inimest (2010. aasta seisuga). 2008. aasta seisuga elab 78% elanikkonnast linnades. Kultuur ja religioon Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam.2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15%
Romantism "Vabadus viib rahva barrikaadidele" ("La Liberté guidant le peuple") on Eugène Delacroix' maal aastast 1830. Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. Esmakordselt eksponeeriti maali Pariisi Salon'is (Salon de Paris) 1831. aasta mais. Riik ostis selle ka kohe ära. Selle pildi valisin sest me kõik tahaksime olla vaba rahvas ja võitlme selle nimel palju, kuigi sõda ei kao kuhugi meie ümbert. Lisaks sellele näeb pilt ka reaalne, inimeste varjud on ilusti tehtud.
... 7 5.Kasutatud kirjandus....................................................................................................8 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi
Eesti Lipp Eesti lipp Eesti lipp on riigi- ja rahvuslipp. 4. juuni 1884. aasta Otepää kirikla. Lipu ajalugu Võeti kasutusele Tartu Ulikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4.juunil 1884. 24.veebruarul 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.novembril 1918. Lipuvärvide tähendus
uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning avaldati rahuolematust Eesti juhtkonna tegevuse üle. Pleenumit toetas lai avalikkus. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis toetas perestroikat. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aastal aprillis toimus muinsuskaitsepäeva, kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 3. Suveräänsusdeklaratsioon 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määrtuste suhtes. Liiduleping pidi saama suhete aluseks Nõukogude liidu keskvõimu ja liiduvabariigi vahel. Esimest korda oli nõukogu võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. Järjest olulisemaks muutus Molotovi-Ribbentropi pakti õigusliku hinnangu andmine
Poola keel Jüri Gümnaasium Indrek Taal 10R Üldiselt Poola keel kuulub indoeuroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka. Poola keelt kõneletakse enamasti Poolas kuid ka USAs, Leedus, Valgevenes ja mujal. Poolas on 38mln kõnelejat aga üle maa räägib poola keelt 50 mln inimest Poola keel Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinavad 14. sajandist Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil. Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Ww Yy Zz Keelesugulus Keelesuguluses on indoeuroopa-, baltislaavi-, lääneslaavi keeled Juba varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud Suurim usk on katoliiklus II maailmasõda Poola osales II maailmasõjas alates 1 sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat, kuni 1945 1939 sõlmisid NSVL ja Sak...
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24
Eesti lipu ajalugu. · Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega.
1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale, et Moskvas oleks vaja seista Eesti huvide eest. 1989. aastal moodustati NSV Liidu vastu katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. See kõik aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati rahvuslipp. Suveräänsusdeklaratsiooniga sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Üleminekuperiood kuulutati välja 30.03.1990, kus kinnitati Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaar. Üleminekuperioodiga pidi lõppema omariikluse taastamine. 1991. aasta augustis Moskva andis uue võimaluse väikerahvastele omariikluse taastamiseks.
rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värvide tähendus: S i n i n e väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Brasiilia Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Brasiilia riigi- ja rahvuslipp Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapá, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Praegu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga
Vabadusvõitleja Enn Tarto sõnul tekkis sini- must-valget lippu lehvimas nähes inimestes alati tunne, et „kõik ei ole veel kadunud”, et „Eesti elab...”. Nii tõusis sinimustvalge värvikombinatsioon esile üha rohkem, kui rahva lootuse hoidjana. Mõte vabadusest ei kadunud kuskile, kuid tuli oodata kannatlikult oma aega. Liberaliseerumisega Nõukogude Liidus muutus üha enam võimalikuks oma rahvusvärvide näitamine ilma kartuseta, et sellele järgneb karistus. Esimesena tõusis rahvuslipp 1987. aastal Võrus. 15. aprilli muinsuskaitsepäevadel toimus ajalooline rongkäik, kus osalejatel oli kaasas kolm kangast, mis moodustasid kokkupannes Eesti lipu. Nii läks kõik omasoodu, kuni varsti ei näinud ühtegi koosviibimist ilma rahvusvärvideta. Lipp näitas selget soovi omada enda riiki ja vabaneda võõrvõimu alt. 8. mail 1990. aastal kell 11.23 sai Eesti Vabariik tagasi oma riiklikud sümbolid ning siit oli vaid väike samm päris oma riigini. 1991. aasta 20
23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16. november 1988- Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algas NSV Liidu
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele - 1988 oli kujunenud Eestis kolm poliitilist jõudu o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased
Araabia Ühendemiraadid araabia Al-Imrt al-`Arabyah al-Muttahidah Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres. Pindala: 82 880 km2 Riigi ja rahvuslipp Araabia Ühendemiraatide lipp on Araabia Ühendemiraatide ametlik lipp. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsembril 1971. aastal. Punane pärineb emiraatide lippudelt ja sümboliseerib verd. Roheline on lootuse värv. Valge tähistab neutraalsust ja puhtust. Must aga viitab emiraatides leiduvale naftale ja sümboliseerib kättemaksu. Araabia Ühendemiraatide vapp Araabia Ühendemiraatide vapp on Araabia Ühendemiraatide ametlik vapp. Vapp on kasutusel alates 2008. aastast. Haldusjaotus
Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks.
Tsitaadileht ,,Tants aurukatla ümber" Mats Traat ,,Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste hulka." ,,Rehepeks on talus alati tähtis töö ja suur pidupäev. Kui siis olnuks olemas rahvuslipp, küllap ta oleks toa taga vardasse tõmmatud." ,,Vili on see jumal, mille pärast siin rühitakse, inimesi ja loomi piinatakse, kell kolm tööle tõustakse ja südaöösel voodisse heidetakse." ,,Niipea kui inimese kohta hakkab üht-teist selguma, tuleb uus sündmus, uus ajakeeris, mis näitab teda hoopis teises, eelmisega risti käivas valguses." ,,Nad on elanud selles talus nagu vabahärrad, nagu maa vangid, ja selles ongi nende mälestus."
Albaania Asend Rahvusvapp Rahvuslipp Asub Vahemere ääres "Hymni i Flamurit" Faktid ("Lipuhümn") on Albaania riigihümn. Riigikeel : albaania keel Riigikord: parlamentaarne vabariik President : Bamir Topi Keskmine sissetulek kuus Veidi üle 1500 Eesti krooni Rahvastiku tihedus 124,6 in/km2 Usk 70% islam, 20% kreeka õigeusk, 10% rooma katoliku.
Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada
avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud. Rahvuslik enesetadvus põhjustas impeeriumimeelsete jõudude koondumise. Nad pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nendel jõududel oli Moskva Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988 aastaks oli kujunenud poliitilisel maastikul kolm
12. Mida soodustas talupoegade üleminek raharendile? Taluinimesed vananesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda talu enda majanduse parandamisele 13. Mida kujutas endast tööstuslik pööre? Käsitööle rajanevat manufaktuuride asemele vabrikute ehitamist, kus tööd tehti juba masinatega 14. Mis kiirendas sajandivahetusel tööstuse arengut? Raudteede rajamine 15. Milline sündmus toimus juunis 1884 Otepää kirikus? Tunnustati eestlaste rahvuslipp 16. Rahvusliku liikumise 3 tähtsamat juhti 19. sajandi keskel? R.Faehlmann, F.R Kreutzwald ja J.V Jannsen 17. Kes olid eestlaste rahvustunde esimesteks äratajateks (2)? R.Faehlmann, F.R Kreutzwald 18. Millal (kuupäev, kuu, aasta) ja kus (koht) toimus I üldlaulupidu? 18-20. juuni 1869 ja Tartus 19. Miks tekkis rahvuslikus liikumises Suurlõhe? Lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu 20
Ääsmäe Põhikool RUMEENIA Anastasia Rogozinnikova 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 1. RIIGI PAIKNEMINE Rumeenia paikneb Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul. 2. LIPP Rumeenia lipp: Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladi...
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus......................................
Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne –RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON 4 Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega (150 000
Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms. Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? - siis meie kui lugejate ülesanne on see sõnum sõnade kujul vastu võtta ning enda jaoks lahti kodeerida. Ehk autor paneb oma mõtted märkidena raamatusse ning meie peame selle enda jaoks lahti mõtestama. Raamatu esimene osa räägib põhimõtteliselt Venemaast ajal, mil toimus üleminek kapitalismilt sotsialismile
sinine sümboliseerib kodumaa taevasina, must kodumaa mullapinda ning valge väljendab lootust ja isamaa helget tulevikku. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal , kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4.juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Tallinna koolipoisid heiskasid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni tornis 12.detsembril 1918.aastal. Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922. aastal. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Tänu Nõukogude Liidu okupeerimisele oli sini-must-valge lipuvärvide kasutamine keelatud tervelt 50 aastat. Nüüdseks on Eesti Lipp omal õigel kohal ja Eesti rahvas hoiab seda oma hingega. Eesti riigivapp.
Eestimaa laul massiüritus, millel kõlas üleskutse omariiklikuse taastamiseks. 9. Nimeta Eesti Taasiseseisvuse ajaloost 2 tähtsamt organisatsiooni, ühendust või liikumist. Milliste ürituste läbiviimisega on nad erilist tähelepanu saavutanud? Rahvarinne korraldas ,,Eestimaa laulu" Eesti Muinsuskaitse Selts 1988. Aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. MRP-AEG tõi päevavalgele MRP pakti ja selle tõelise sisu ning tagajärjed Baltikumile ERSP - 10. Millal toimusid a) IME programmi avaldamine 1987 november b) Berliini müüri langemine -1989. A 9 november c) Eesti kongress 1990. A veebruar d) Eesti taasisesesivumine - 20 august 1991 e) NSV Liidu lagunemine 25 detsember 1991 f) Vene vägede lahkumine Eestist 31 august 1994 11. Millised muudatused toimusid NSVL
portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule, mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. "Vabadus viib rahva barrikaadidele" -On Eugène Delacroix' maal -Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. -Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. "Napoleoni kroonimine" -Autor on Jacques-Louis David. -Valmis aastatel 1805-1807. -Maalil on kujutatud keiser Napoleon on koos Josephine’ga keskpunktis imetlusväärsetena, selgelt väljendub keisri võim ja osatähtsus antud riigis.Tabatud on hetk, mil Napoleon on paavsti Pius VII käest keisrikrooni haaranud ja hakkab seda oma naise Josephine’le pähe panema. “Chíose veresaun” -On prantsuse kunstniku Eugène Delacroix' teos.
ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule, ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 5. Laulev revolutsioon, mida nõuti. 1988. aasta aprillis toodi Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. November 1988 laulva revolutsiooni üks tipphetkesid Karl Vaino maha võetud ja asemele Vaino Väljas, kes kuulutas Eesti seadused kõrgemaks Moskva omadest. 1988 sügis Eestimaa laul. Suurim rahvakogunemine Eestis, osales u 300000 inimest. Nõuti Eesti vabastamist Nõukogude liidu koosseisust. 6. ERSP kirjelda ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, juhiks teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine
Pronksajast aga pärineb palju erinevaid taimeornamentidega hõbeehteid. (Nõmmevalitsus, 2015) Ka oldi väga heal ja kõrgel tasemel puitarhitektuuris, mida kinnitab 1714. aastal ehitatud 22 kupliga Kiži Preobraženski (Issanda Muutmise) kirik. (vaata joonist 1) Neil oli olemas ka oma rahvuslipp, mida austati ja peeti väga oluliseks osaks nende kultuurist. (vaata joonist 2) (Nõmmevalitsus, 2015) Joonis 1. Kiži Preobraženski kirik Joonis 2. Karjala rahvuslipp 3.2 Muusikakultuur Karjala rahvusmuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on ka tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga laul ( nn piirileikkilaulu). Rahvatantsudest on aga enimlevinud ristikontra ja ristipäre, mida tihti saadetakse kandlemänguga. Pillidest on veel tuntumad ja tihedamini kasutatavad jouhikko ning kasetohust karjasarv. (Nõmmevalitsus, 2015) 6 3.3 Rahvakultuur
Pleenu mi nõud misi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse m o odustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne k õige suure maks rahvaliiku miseks. 1988. aasta aprillis toi munud muinsuskaitsepäevadel toodi esi me st korda avalikkuse ette sini mustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON Rahulole matus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka ko m munistlikus parteis. Nii kujunes Eestis v älja või mukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase ni metamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massi m e eleavaldusega (150 000 ini mest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: se
SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Sümbolite alaliigid: allegooria, märk, kaubamärk, deviis, embleem, Teosed- Keeleteaduse alused, Üldkeeleteaduse põhimõtted, Kään eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida ametitunnused, tähis. Glossemaatika on matemaatilist tüüpi seadus- käände aluseks on vahendavad ja hoiavad püsti märgid
ühtse rahvana. Kui lõpuks meilt siiski vabadus uuesti ära võeti, ei kaotatud siiski pead, ning hoiti kokku. Nõukogude Liidu ajal hakati palju rohkem läbi käima oma sugulastega ning tuttavatega. Suudeti alles hoida rahvuskultuur, kirjandus, laulupeod, teater jpm. 1988. aasta aprill oli tähelepanuväärne selletõttu, et Tartus toodi esimest korda Nõukogude Eestisse avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. 23. augustil toimus Balti kett, mis korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel,
sõjavägi Rumeenia Rahvavabariigi pinnalt. Nicolae Ceauþescu valitsusaeg saabus 1967 aastal ning kestis kuni 1989. aasta revolutsioonini, 25. detsembril 1989 hukati armee poolt Ceausescu ja tema naine. 1991. aastal võeti vastu demokraatilk põhiseadus ning taassõlmiti suhted Eestiga (eelnevalt 1921. aastal). Nimi, kool,klass 7 KULTUUR Rahvussümboolika Rahvuslill on koerkibuvits. Rumeenia riigi- ja rahvuslipp on trikoloor, mis koosneb kolmest võrdsest vertikaalsest laiust, varda poolt loetuna sinine, kollane ja punane. Lipu eeskujuks on prantsuse lipp, kuid sellel on Moldova ja Valahhia sümboolsed värvid. Sinine tähistab taevast, kollane viljapõlde ning maavarasid ja punane rahva vaprust ja valatud verd. Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989
6. Johann Voldemar Jannsen- ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees"; Jakob Hurt- ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja; Carl Robert Jakobson- ,,Sakala" 7. Tartu nimi muudeti Jurjeviks; Venestamisajaga langes kirjaoskus; Suleti Eesti Kirjameeste Selts; 1869. Aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu. 8. 9. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest sai hiljem Eesti rahvuslipp. 10.Balti raudtee valmis 1870; ühendas Paldiski Peterburiga; oli soodne kaubavahetuseks. 1. Rahvastik Haridus Vaimuelu 17.saj I poolel u Tähtis tegelane oli J. Levitati luteriusku, 100 000 inimest, liiguti Skytte, 1630- Tartu kirikutes hakati saartelt mandrile, 17.saj Akadeemiline jumalateenistusi pidama lõpuks u 350 000 Gümnaasium, 1632- eesti keeles, hakati
haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega (150 000 inimest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest
uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massimeeleavaldusega (150 000 inimest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV
Eesti taasiseseisvumine Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroi...
kõrvale tõrjutud või keelatud c)kodanikeõigused on piiratud (pole sõna,- trüki,- usu- jne vabadust) d)valitseb juhikultus (riigijuhti tänatakse, kiidetakse, ülistatakse, tema jaoks püstitatakse ausambaid, ebajumala võrdkuju ) e)demokraatia vastand: inimene on riigi jaoks Totalitaarsed riigid olid 20.sajandil näiteks Hitleri-aegne Saksamaa ja Stalini-aegne Nõukogude Liit. Tänapäeval Põhja-Korea, Vietnam. 8) Kust pärineb Eesti rahvuslipp? See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.veebruaril 1918 a.kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. 9)Kes on Eesti hümni sõnade ja viisi autor?
uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. • 1988. aprilli keskel-esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinna Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. • 1998.a aprill-muinsuskatisepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinumustvalge rahvuslipp. • Laulev revolutsioon-poeetiline ühisnimestus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. • 1988a kevad-rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus üldiseks. • 1988.a juuni-nimetati Vaino Väljaste uueks parteijuhiks • 17. juuni 1988-tähistas rahvas vüitu Tallinna lauluväljakul Rahvarinde korraldatud hiigelmeeleavaldusel, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale:seista Moskvas
Vabariigi kodanike komiteesid, millest kujunes keskne Eesti täielikku iseseisvust taotlev liikumine. Kodanike komiteede (Peakomitee esimees Tunne Kelam) liikumine tugines Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse, riigi kodanikkonna ja omandi järjepidevuse ideele. (Iseseisvuse taastamine [http://www.estonica.org]) 4 24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge rahvuslipp. See tekitas paljudele Eestlaste südameis esmakordselt äratundmise, et iseseisvuse taastamine mitte ainult Eesti autonoomia impeeriumi koosseisus on tõepoolest võimalik. Enne vaid loodeti, nüüd usuti. Samas ründasid lipuheiskamist ägedalt ühelt poolt interliikujad, kelle jaoks oli see "fasistide" plagu, ja teiselt poolt eesti rahvusradikaalid, kelle meelest püha rahvuslipu heiskamine jätkuva anneksiooni oludes oli selle rüvetamine, võõrvõimu
1987 kevad – fosforiidikampaania aug – MRP-AEG ◦ L. Parek 23. aug – Hirvepargi miiting 26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma dets – EMS ◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne ◦ E. Savisaar - rahvuslipp 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni – meeleavaldus lauluväljakul sept – Eestimaa laul ◦ “Ükskord me võidame niikuinii!” 16. nov - suveräänsusdeklaratsioon 23.08.1989 Balti kett 1990 Eesti Kongress 30.03.1990 üleminekuperiood 19-21.08.1991 augustiputš 20.08.1991 otsus riiklikust iseseisvusest 1991 Eesti ÜRO liikmeks 1992 uus põhiseadus, parlamendi ja presidendi
tunnustama ja lubama vastu võtta ristiusu. Katk- kergesti leviv nakkushaigus, mida tekitavad bakterid. Mitmed katkuepideemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku nimettatakse ka Mustaks Surmaks. Tavaliselt puhkes katk sõja tagajärjel, kui sõjakahjustused olid suured. Danebrog "Taani kangas"- ehk Taani rahvuslipp. Lembitu (Lemmitu, Lambite, Lembitus, Lembito) Sakala põhjaosa vanem, kellele kuulus Leole (arvatavasti Lõhavere) linnus. Sai tuntuks eestlaste tähtsaima juhina muistse vabadusvõitluse perioodil. Vjatsko Koknese vürst, kes oli sunnitud ristisõdijate tegevuse tõttu 1208. a. oma vürstkonnast loobuma. Wolquin (Folkvin, Volkewin) Mõõgavendade ordu ordumeister (1209-1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
ühtekuuluvustunnet. Rootslased irvitavad avalike patriootlike manifestide üle mingi riidetüki ümber. Nad lihtselt unustavad, et tegelikult on nemad maailma kõige enam lipuga vehkiv rahvus. Kuna Rootsi sini- kollast lippu võib näha kõikjal aedade lipuvardas, postkaartidel, sünnipäevatortidel, jõulupuude okstel. Lipuvärve jäljendatakse küünaldel ja salvrätikutel, pudelisiltidel ja küpsistekarpidel isegi Rootsi firmade logodel. Rootslaste jaoks on rahvuslipp eelkõige silmarõõmustav taust, mis ei õhuta inimesi sõtta minema, vaid hoopis niitudele piknikule. Käitumine Rootsi naise stereotüüp: ilus, omab oma arvamust ja räägib kolme keelt. Ta on esteetilises mõttes väga tundlik ning seksis vastutulelik. Olles üksik, reisib ta maailmas ringi ja proovib paikkonna kliimat ning sellega kaasnevaid naudunguid. Olles abielus, teeb ta igal juhul karjääri ja hoiab oma teenitud raha endale.
Rumeenia keel on riigi rahvuskeel ja seda räägivad peaaegu kõik. See on välja kujunenud ladina keelest ning on ainus Ida-Euroopa keel, mis tuleb ladinakeelest. Selle tulemusena Rumeenia keel erineb suuresti teistes selles regioonis räägitavatest keeltest. Kõige enam sarnaneb see Prantsuse, Itaalia, Portugali ja Hispaania keelega. Need Lääne-Euroopa keeled on ka ladina keelest tulnud. Nagu enamustel riikidest on ka Rumeenial riigi lipp tähtsaim riigi sümbol. Nende rahvuslipp on verdikaalne trikoloor sinisest, kollasest ja punasest. Esimene lipp pärineb 1834.a aga aja jooksul on lipp muutunud. Praegune lipp on kasutusel 1989. aastast aga ametlikult võeti see vasti 1994. aastal. Värvid esindavad kolme alaloolist provintsi. Rumeenia rahaühikuks on leu, mida nimetatakse uueks Rumeenia rahaks, kuna mõned aastad tagasi oli kasutusel vana raha lei. Rumeenlased pärinevad Daakialastest, Roomlastest ja Gooti, Hunni ning Slaavi hõimudest. Rumeenias on u
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
