Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias.
*30.märts 1990-otsus Eesti riiklikust staatusest-sellega kuulutati välja üleminekuperiood,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Mais taastati Eesti Vabariigi nimetus,lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn,vapp,lipp) kasutamine ning sätestati,et kehtivad üksnes Eesti enda seadused.Eesti sisepoliitiline olukord jäi aga pingeliseks,kuna loodetud tegusat koostööd Eesti Komite,Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud. 1991.aasta jaanuarikriis: * 12.jaanuar 1991.a kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule-sellega tunnustasid mülemad pooled teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele.Ühtlasi tunnustati ka teineteist suveräänsete riikidena ja rahvusvahelise õiguse subjektidena. Omariiklues taastamine: *20.august-"Otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest"-selle otsuse võttis vastu Eesti Komiteega kokkuleppel Ülemnõukogu.Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus.Järgmisel
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõel...
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keelesead...
1989 märts - NSV Liidus toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgemaisse riigivõimuorganisse. 1989 23.august - Balti kett. 1990 - toimusid Eesti Kongressi valimised ning esimene istung 1990 18.märts - toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse 1991 17.märts - Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses 1990 30.märts - Üleminekuperioodi väljakuulutamine 1990 mai - Interliikumine Toompeal 1991 - jaanuarikriis 1991 - Üleliiduline rahvahääletus e referendum. 19.august 1991 - võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) 19 - 21 august 1991 - Augustiputs 1991 20.august - Eesti kuulutati iseseisvaks 1991 6.sept - Tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 1991 sept - Eesti Vabariik võeti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks. 8.dets 1991 - Vene Föderatsioon sõlmis Venemaa, Valgevene ja Ukraina Minskis
aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. POLIITILISTE SIHTIDE SELGINEMISED 1989.aasta teisel poolel toimusid Ida-Euroopas põhjalikud muudatused Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati semetrevulutsioonidega võimult senised reziimid ning algas üleminek demokraatlikule ühiskonnakorraldusele. 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, kus osales üle 52 000 registreerinud kodaniku ning üle 34 000 Eesti Vabariigi kodakonsuse taotleja. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.- 1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikommiteed, kes samuti 1991. aasta algul aktiviseerusid. Loodi töölistest võitlussalku. Moskvatoel aktiviseerusid veelgi kohalikud impeeriumimeelsed jõud. Läti streigikommitee ja nn ühiskondlik päästekommitee esitasid ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist
Kätlin Kukebal 12A Miks lagunes Nõukogude Liit? Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL) oli aastatel 1917 1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompart...
Kokkuvõte Omariikluse taastamine 1991. aastal 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Senise majandusmudeli lammutamine/muutmine tõi kaasa s masu, millega kaasnes inflatsioon ja hinnatõus. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged. Iseseisvuse taastamine Perestroikapoliitika oli 1991. Aastaks end ammendanud. See ei aidanud NSVL'i vaid viis täielikule laguenmisele. 20. Augustil 1991. Aastal võttis Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. 29a 1991. aasta jaanuarikriis 1990-1991 aastavahetusel läks Baltikumis olukord pingeliseks, tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe-ja julgeolekuüksused. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alusta Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetades Eestis. 13. Jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18
M.Laar Isamaa liider. esialgu iseseisvumishääletuse vastu, hiljem poolt. Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assemblee liige. S.Kallas IME idee autor,Reform.erk.asutaja 26sept87.esitasid S.Kallas, T.Made, E.Savisaar ja M.Tiitma ettepaneku viia Eesti üle täielikule, NSVL-i keskvõimust sõltumatule isemaj-sele H-park 23aug87Rahv-rinde loom apr.88Laul.rev 88.kevad-suvi SUV-DEK 16nov88 vene lahkub EVst 31aug94 B-kett 23.aug89 üleminekuperiood kevad.90-92 jaanuarikriis 1991R-hääl EV taastamises 3märts91 EV t-ises20.aug 1991 EV t-ises. NSVL oli nõrgestatud, Lääs hoidis NSVLil silma peal, USA ja EU ähv. NSVLi maj-abist ilmajätmisega. e-rakett ülitäp keskmaarak Perestroika- 85.sots üh täiustamine selle ümberkujundamise teel Glasnost- 86. avalikustamine. EMS Est.muinsuskaitse Selts ERSP Est.Rahvusliku Sõltumatuse Partei Pintsaklipslane- noored edukad m/n,kes istusid uutes kontorites,klõbistasid arvutiklahve ja saatsid korda finantsimesi.
Gorbatsovi vastu astus välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ning Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi Baltimaades teenivaid Nõukogude sõdureid üles mitte alluma kuritegelikele korraldustele. Tagasilöökidest kohkunud Gorbatsov ruttas kinnitama, et tema ei teadnud rünnakutest midagi ning et kohalikud sõjaväelased olid oma volitusi ületanud. 1991. aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni ning viis Balti küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks Nähes, et sõjalise jõu kasutamine ei anna soovitud tulemusi, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991. aasta märtsis korraldati NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliiduline referendum, millele 3/4 hääletanuist vastas jaatavalt.
AJALOO KT KORDAMINE EESTI TAASISESEISVUMINE Muutused NSVL's Mihhail Gorbatsovi valitsusajal 1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatsov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatsov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb. Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toim...
IME- Isemajandav Eesti, mis tähendas, et majanduse pidi enda käsutusse võtma kohalik juhtimine, üleminek omaette eelarvele. Peale Ülemnõukogu valimisi kehtestati uus majandusprogramm, mis oli IME edasiarendus: liberaliseeriti hinnad, liiduvabariigi eelarve lahutati NSV Liidust ning muudeti olemasolevat majandussüsteemi. Eesmärk oli lammutada käsumajandus, millega kaasnes majanduse langus. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna
jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. · 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. · Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. · 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. II Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus. · Gorbatsov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest
Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL- le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus. Gorbatsov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatsovi majandussanktsiooni ähvardusest.
ükskõikselt tagasi. 13. jaanuari koidikul vallutasid KGB erigrupp Alfa rahvapiirdega Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Aktsiooni käigus sai surma 14 inimest ning mitusada sai haavata ja vigastada.Kuigi maailm Vilniuse sündmused hukka mõistis, siis sellega veel verevalamine ei piirdunud. 20. jaanuaril leidis aset uus aktsioon, seekord Riias, kus hukkus 5 inimest. Eestis õnneks asi nii kaugele ei läinud. Olulist rolli etendas jaanuarikriis Vene NFSV toetus Balti riikidele."12. jaanuaril 1991. aastal kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvumisele. Ühtlasi tunnustati teineteist süveräänsete riikidena ja rahvusvaheliste õiguse subjektina."6 13. jaanuari õhtul saabus lennukiga Boriss Jeltsin. Neli osalist kirjutasid alla
suutsid seda vältida). 10. jaan saatis Gorbatsov läkituse Leedu Ülemnõukogule, nõudes NL ja Leedu NSV põhiseaduse taastamist. Nõuti hindade alandamist. 15 jaan korraldati kõigis 3 riigis meeleavaldusi. 13 jaan ommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa rahvast ümbritsetud Vilniuse tuletorni ning raadio-ja televisioonihoone. Selle käigus hukkus 14 in. 18 jaan üritasid interrinde toetajad streike korraldada. Riias tapeti 5 in. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12 jaan 1991 kirj Moskvas alla E ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. V NFSV esimees oli Boris Jeltsin. Kirjutasid alla lepingule, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust.(iseseisvusreferendum) Ennetava referendumi vastu oli E Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 a
Leedu Rahvusliku Julgeoleku Komitee(kommukad), teatas, et on võtnud Leedus üle võimu. 13. jaanuar 1991 ründasid NSV üksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. 20. jaanuar 1991 ründas Lätis miilitsa eriüksus(pahad poisid) Riias siseministeeriumi hoonet. EL ja USA ähvardasid sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSV Liidule. Jeltsin kirjutas alla Tallinnas sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. 1991. aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni ning viis Balti küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile. Gorbatsov võttis kasutusele poliitilise surve. Üritas tagandada Boriss Jeltsinit Vene Föderatsiooni ülemnõukogu esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Gorbatsovi populaarsus langes, Jeltsini oma tõusis. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Gorbatsov püüdis NSVL koos hoida liidulepingu abil.
Liikumine ( IL- Interliikumine) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu ( TKÜN). Interliikumise juhiks Eestis oli Jevgeni Kogan ja TKÜN juhiks oli Vladimir Jarovoi Rahvarinne ja rahvuskommunistid- 18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest Millist ohtu kujutas 1991.aasta jaanuarikriis Baltikumi rahvastele? Üritati takistada NSV liidu lagunemist Milles seisnes iseseisvusreferendumi korraldamise tähtsus? iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust millal ja millise dokumendiga taastati Eesti riiklik iseseisvus? 20. august 1991, “Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Peatükk 30 Millised olulised muutused toimusid Euroopas 1990
Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus. Gorbatsov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatsovi majandussanktsiooni ähvardusest.
20. jaan 1991 rünnati Riia siseministeeriumi hoonet, hukkus 5 in, kuid miilitsaüksus pidi taanduma EL ja USA ähvardasid lõpetada majabi andmise NSVL-le rahuolematused vägivalla suhtes ka Vm-l, Gorbatšovi vastu astus ka Vene Föderatsiooni esimees Jeltisn, kes kirjutas Tln-s alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Baltiriikide vahel, Gorbatšov kinnitas, et tema ei teadnud rünnakutest midagi 1991. jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: Gorbatšov võttis kasutusele pol surve, korraldati üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses, ¾ vastas jaatavalt → puudus moraalne jõud, kuna kõik iseseisvumismeelsed alad boikoteerisid referendumit Gorbatšov üritas tagandada Jeltsinit, kuid ebaõnnestus, Jeltsini populaarsus tõusis
Valimisseadusega kehtestatud valimissüsteem määrab kindlaks selle, kuidas teisendatakse hääled saadikukohtadeks ehk mandaatideks. Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes. 2) Omariikluse taastamine (jaanuarikriis, iseseisvusreferendum, augustiputš, omandireform). 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias.
korraldati Leedu kaitseks meeleavaldusi. Gorbatsovi vastu astus välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ning Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi Baltimaades teenivaid Nõukogude sõdureid üles mitte alluma kuritegelikele korraldustele. Tagasilöökidest kohkunud Gorbatsov ruttas kinnitama, et tema ei teadnud rünnakutest midagi ning et kohalikud sõjaväelased olid oma volitusi ületanud. 1991. aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni ning viis Balti küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile. Ettevalmistused uue liidulepnigu sõlmimiseks Nähes, et sõjalise jõu kasutamine ei anna soovitud tulemusi, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991. aasta märtsis korraldati NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliiduline referendum, millele ¾ hääletanuist vastas jaatavalt. Kuid sellel tulemusel puudus moraalne jõud, sest
Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias
Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
