Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Ori ehk trääl Sõjavang , võlaorjusesse langenud isik
,,Kaksteistkümmend tütart" Tegelased: kehv vabadik 12 tütart vabadiku naine valges riides lahke neitsi kohtuvanemad ahne väimees Lühidalt: Elas kord kehv vabadik koos oma kaheteistkümne tütrega. Keegi ei mõistnud, kuidas vabadik neid toita suutis ja ilusad riided selga suutis osta. Mõned arvasid, et ta on nõid, mõned muid asju. Tegelikult oli see lugu nii, et vabadiku naisel oli sala- õnneandja, kes laste eest hoolitses. Kui naine noorena alles talus teenis, kutsus neitsi ta allika äärde ja andis talle kotikesega 12 lähkrikivi. Veel käskis neitsi tal igal korral, kui tal laps sünnib, ühe kivi allikasse visata. Nii siis naine tegi. Ilmus siis neitsi
20-30 ha - , palgaline tööjõud < 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel. · Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool. · Peremees talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest.
23. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 24. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? 1800-te keskel, peale selle, et loodi erinevaid manufaktuure, kuid peamine oli Tallinn Peterburi raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks 24. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? Vabadik (ka pops ja pobul) oli kesk- ja uusaegsel Liivimaa Eesti ja Läti aladel kehviktalupoegade sotsiaalne grupp hiljemalt 15. sajandist kuni 1930. aastani, kel oli maad vähe või üldse mitte, igal juhul ebapiisavalt.Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt makse vähe või üldsegi mitte. Jõukamad vabadikud sarnanesid üksjalgadega, vaesemad aga sulastega. Vabadik
Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Ori ehk trääl Sõjavang , võlaorjusesse langenud isik
ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale teenijatüdruk-tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest
Eemal lendas üks kaunis hing, kes otsis kohta, kus olla, kuid kellel ei lõppenud otsimise ind. Lennates võid üle maade ja merede tulla ja nõnda ei ole kallis ka hind, mida pead maksma, et maailm oleks valla. THOMAS MORE Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõmsalt vesiseid kalasid sööb. Ta nosib neid, silmitseb aknal siis mind vist mõistab mu tundeid see õnnelik putukas ta kitsas on kutse, ta pilgus on rõõm kui tahaks ta öelda: ,,Mis teeme uut siin?" Armas koerake truu ja ustav sõbrake on mulle kallis. Armastuse eest ei keegi pääseda saa mitte kunagi.
Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustused isandale truu olema Ori võlgades talupoeg v sõjavang Vabatalupoeg oli ennast koormistest vabaks ostnud Adratalupoeg talupoeg kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi Vabadik Vaene, maata või vähese maaga Sulane sõlmis töölepingu pikemaks ajaks ja oli peremehe eest koste all Üksjalg nooremad pojad kes rajasid oma talu külast välja, teeb üks päev töödN Talupoegade kohustused mida dokument kehtestas pidi andma igalt adralt kaks ja pool marka, noorlooma igalt adralt Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine Linnaõiguse eesmärk tagada linnakogukonnale autonoomia, eristada seda ümbritsevats keskonnast, kaitses linna kodanikke
loomingut, iseloomustab mõtisklev ellusuhtumine. Teosed ,,Kartulivõtmine" ,,Kardsepad" ,,Pakri eit" ,,Mälestused" ,,Puhkus rännakul" Kujundanud ja illustreerinud J.Liivi ,,Luuletused" ,,Kalmuneid" ,,Kalev kosjas" ,,Linnuse ehitamine" ,,Kalev kosjas" ,,Kalevipoja surm" ,,Ohver" ,,Pesu" ,,Pinkkond" ,,Linlane ja maamehed" ,,Sügavik" ,,Viru vanne" ,,Tuuslari sõdalased" ,,Väsimus" ,,Linda rööv" "Talutuba" "Hilja värav" "Vabadik" Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 6 1974a. lk 429 http:://digikogu.ekm.ee/authors/author_id484
· kartulikasvatus - tänu sellele kadus näljahäda. · talude välisilme muutus paremaks - aknad, katus jne. elamisolud seega paranesid. 11. Mõisted: · pärisorjus - inimene sünnib orjana(oma vanemate järgi). · teorent ja raharent - maks mida maksti mõisnikule. · pärisperemees - talu omanik, ei pea mõisale midagi maksma. · magasivili - valla vilja tagavara rasketeks päevadeks. · vabadik e. saunik e. pops - vaesed, kes elasid teises peresaunas.elasid teiste kulul.
talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuulusid maa juurde -> Kujunes sunnismaisus 6. Talupoegade liigid ja koormised Adratalupoeg- omasid oma talu, 0.5-5 ha adramaad, pidid maksma maaisandale makse Üksjalg- omasid väikest talu ääremaal, maksid väiksemaid koormisis kui adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale
*konvent - seadusandlik kogu mõnes riigis; ühishuviliste koosolek v organ; üliõpilasorganisatsioon v selle korter *aadel - eesõigustatud kõrgem seisus *rüütelkond - rüütlid seisusena; aadlikorporatsioon, seisusliku omavalitsuse organ *maapäev - rahva- v seisuste esindus *linnadepäev - *unioon - liit, ühendus *adramaa - maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal *üksjalg - talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. *vabadik - pops, maata v vähese maaga kehvtalupoeg *sulane – teener, feodaali võimu all olev isik *trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele *sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. *pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide
Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus- naturaalmaksed ja rahahinnus- raharent. Pärisorjus- talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda
ladina keeles, tekkisid ülikoolid ja linnakoolid. Pärast usupuhastust arenes eesti keelne kirjasõna, korraldati ümber linnakoolid, õpetamine katekismuse järgi. 10. mõned mõisted: adratalupoeg-talupoeg, kes maksis andameid ja tegi teotööd, aga omas oma maad. Üksjalg-väiksemate maksudega talupojad, kes alles alustasid põlluharimisega. Vabatalupoeg-ennast koormistest vabaks ostnud talupoeg. Maavaba- inimesed, kellel polnud talupoja kohustusi. Vabadik-maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg. Sulane, teenija- pikemaks ajaks palgatud inimesed, elasid peremehe talus. Linnaõigus-maaisanda antud õigus, mis andis linnakogukonnale autonoomia. Raad-linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest. Gild- kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild. tsunft - käsitööliste kogu, kuhu kuulusid üheala käsi töölised.
juurde nõudma teotöö, kuna vilja oli palju. Raske töötõttu hakkasid talupojad põgenema linnadesse, kus nad said aasta ja ühe päeva viibimisel seal linnakodanikuks. Linnadele oli talupoegade põgenemine linna kasulik, kuna oli vaja rohkem tööjõudu. Talupojad jagunesid kategooriateks: adratalupoeg, kes tegi teotööd; üksjalg, talupoegade nooremad pojad; vabatalupoeg, maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad; maavaba talupoeg, nad ei maksnud talupojakoormisi; vabadik, maata talupoeg ning trääl ehk ori. Täites katoliku kiriku kombeid, sidus rahvas neid pikka aega varasemate arusaamadega. Seda enam, et vanadele vaadetele oli küllalt lähedane pühakute ja reliikviate kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja
vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg Tõenöoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Vabadik Külaühistu alumine kihistus, maata või vähese maaga, elasid põhiliselt palgatööst. Trääl Orjad, võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiosstetud surmamõistetud. 17. Keskaegses eestis said 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt akuplemise tegevusega. Eriti soodne oli selles osas olukord Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveioks aga sool. 18. Raad linnavalitsusorgan
keskaja linnad tallinn, rakvere, narva, tartu, viljandi, uus pärnu, paide, vana pärnu, haapsalu, kauplemine väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati
kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. ▪ Üksjalg- adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. ▪ Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. ▪ Vabatalupojad- need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. ▪ Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad. ▪ Sunnismaisus- Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge. ▪ Pärisorjus- talupoeg oli mõisniku isiklik omand. ▪ Teoorjus- ehk teorent, kus talupoeg pidi oma vahenditega oma maa eest tasumiseks osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. ▪ Tsunft- käsitööliste vennaskond. ▪ Gild- suurgild ühendas linna kaupmehi ja väikegild linna käsitöölisi ühendav. ▪ Hansaliit- 13.saj- 17
36. Adratalupoeg-talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi 37. Üksjalg-talupoeg, kes rajas külast väljapoole uue talu ning kelle koormised olid adratalupoegadest väiksemad 38. Maavaba-talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel nin kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid olid kohustatud osalmea kergratsaväe teenistuses 39. Vabatalupoeg-talupoeg, kes oli end osadest või kõigist adratalupoja koormistest raha eest lahti ostnud 40. Vabadik-maata või vähe maaga, põhiliselt palgatöös elatuv talupoeg 41. Trääl-võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik ehk ori 42. Loonusrent-esialgu 1/10 saagist, hiljem protsentuaalne andam, mis võis olla igal aastal erinev 43. Teorent-feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg pidi oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. 44. Kümnis-spetsiaalne andam, millega peeti ülal kogudusevaimulikke, mille
kuid järk järgult aga rohkem ja rohkem.Inimesed jagunesid ka kolme seisusesse need olid vaimulikud,aadlikud ja lihtrahvas. Eestlased kuulusid peamiselt lihtrahvasse naad tegid kõige halvemat tööd ja said vähe raha , aadlikud ja vaimulikud olid peamiselt taanlased ja sakslased. Talupojadhakkasid jagunema kategooriateks: adratalupoeg-kes tegi teotööd, üksjalg-talupoegade nooremad pojad nad aitasid kaasa, vabatalupoeg- maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad, vabadik talupoeg- kes oli nagu ori. Talupoegadel oli raske elu nad pidid palju töötama, 1507 aastal hakkati ka talupoegadelt relvastust ära võtma ja sõja käigus nad ei osanud ennast relvadega kaitsta. Hakkasid tekkima üha rohkem linnu. Linnad ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlid. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid esmalt Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber
· pundenikud pidid feodaalile maksma kaks tündrit vilja, mis oli üks pund. · vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Nad jagunesid põhiliselt kolme gruppi: · maata, iseseisva majapidamiseta vabadikud · vabadikud, kes elasid mõnes adratalus ja said talult ajutiseks kasutamiseks tüki maad · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad maksid viljakümnist jt. makse. · sulased ja teenijatüdrukud üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sõltusid tööandjast taluperemehest. · träälid sõjavangid , võlaorjusesse langenud isikud. 1424.a. maapäeval otsustati, et ühtegi ristiinimest ei tohi orjuses hoida kauem kui 10 aastat. Träälid said õiguse end ka varem vabaks osta või kui abiellusid vanatüdrukuga. Käsitöö, kaubandus ja linnad 14. 15. sajandil · Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks.
- üksjalg- adratalupoja noorem poeg kes ei mahtunud isakoju enam ära ja ta sai maad kuhugi ääremaale, ja rajas sinna oma talu.Nimi tuli sellest et nad pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas, aga ajapikku kui talu suurenes, suurenesid ka koormised. - vabatalupoeg-talupoeg, kes oma koormisi maksis rahas seega oli teotööst vaba. - maavaba talupoeg- tapupoeg kes omas maad läänikirja alusel, ei kandnud koormisi, kuid sõja korral pidi teenima feodaali ratsaväes. - vabadik- (e. Papid e. Saunikud)- väikese maaga talupoeg kes pidi käima mõisa põllul tööl - raad- linna võimuorgan - bürgermeister-rae koosseisu kuulunud 4 inimest kes moodustasid selle juhatuse. - tsunft- käsitööliste ühing - skraa-tsunfti siseelu kirjeldav põhikiri - kabel- väikesed kirikud, mis asusid kihelkonna kaugemates punktides. Ajaloolised isikud - Lembitu- Sakala maavanem, kes juhtis eestlasi Vabadusvõitluses.
Sai tuntuks kuna valiti EÕS auvilistlaseks Villem Reimann – oli Eesti kirikuõpetaja ja rahvuliku liikumise üks olulisemaid juhte. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Hugo Treffner – oli Eesti kultuuritegelane. Asutas gümnaasiumi ja oli EÜS liige. 14. Milline tähtsus venestusajal oli Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)? Neist kujunes haritud Eesti seltskond 15. Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas,kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon,EÜS. Priinimi – Pärisorjusest loobumise tagajärjel talupojale pandud perekonnanimi. Magasiait – Ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. Rahvuslik liikumine – Eestlaste rahvusliku ärkamise tõusu periood Pops – Talude äärealal elav maata talupoeg, kes vastutasuks maalapi eest aitas taluperemehi hooajatöödel.
a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud - Vabadik külaelanike alumine kiht, vähese maaga, palgatööst elatuvad, elasid saunas - Trääl ori, peremehe eestkostja, sõjavang, põgenik, surmamõistetu, kes oli karistusest lahti ostetud, õigusi polnud Kestaegsete linnade nimetused: Keskaegsed hansalinnad: 1. Dorpat - Tartu Tallinn 2. Fellin - Viljandi Tartu 3. Reval - Tallinn Pärnu 4
Eesti rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu Elas kord üks kehv vabadik, kelle kõik pojad ja tütred olid juba kodust ära läinud, aga üks poeg oli ikka kodus. Ta oli laisk ega viitsinud midagi teha, tahtis vaid rikkaks saada. Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks
Jõudude tasakaal hävis. Damerow- tartu piiskop. Plettenber- Liivimaa meister. Ühiskond oli agraarühisk. Rahvaarv kasvas ja asutsus tihenes. Adratalupoeg- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalg- adratalunike poijad, kellele ei jätkunud isatalus teenistust. Vabatalupoeg- need kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg- Neile kuulus talu lääniõiguse alusel, mis muutus nad isiklikult vabaks. Vabadik- moodustasid alumise kihistuse, maata või vähese maaga põhii. Palgatööst elavad talupojad. Trääl- orjad. Uus koormiste liik teokohustus.kujunes välja sunnismaisus talupoegade õigusliku seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus. Keksaegses eestis sai 9 asualat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubanduse tegevusega, eriti soodne oli osas olukord hansalinnadel. Tähtsamaks sisseveokaubaks oli sool
8. Talupoegade kihistumine. mõiste seletus Trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. Adratalupoeg Talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis koormisi. Nende talude suurus oli väga erinev, nad moodustasid kõige arvukama talupoegade hulga. Vabadik Maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad. Sulane/teenija Inimene, kes sõlmis töölepingu pikaks ajaks ning oli selle aja jooksul peremehe eestkoste all. Maavaba Talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel ning kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid oli kohustatud osalema kergratsaväe teenistuses.
1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel algasid Leedu ja V-L vahel head suhted. 15. saj kujunes pikk võitlusperiood Moskva suurvürstiriigiga. Adratalupoeg maksid andameid ja kandsid teokoormist. Üksjalg pidi käima mõisa tööl kauge maa tagant, üks jalg oli mõisa oma. Vabatalupoeg olid endiselt ülikud ja maksid maa eest renti. Maavaba talupoeg muistsete ülikute järeltulijad. Vabadik maata või vähese maaga talupoeg, palgatööst elatub. Trääl orjad, sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud.
58. Üksjalg talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. 59. Maavaba muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. 60. Vabatalupoeg talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. 61. Vabadik Maata, või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 62. Sulane/teenija isikud, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 63. Träälid e orjad.Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 64. Mõis Maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. 65
36. adratalupoeg talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt. Talude suurus erinev. 37. üksjalg uute talude rajajad. nende koormised olid adratalupoegade omast tunduvalt väiksemad. 38. maavaba Talupoeg, kel oli maa lääniõiguse alusel, polnud talupoeglikke koormisi. Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses. 39. vabatalupoeg Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad. 40. vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg. 41. trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. 42. teotöö - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema 43. rakmetegu talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema 44
tingitud muutused talupoegade õiguslikus seisundis? adratalupoeg- nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus. üksjalg- oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale. vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad. maavaba- neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid. Trääl- orjad. Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg. teenijatüdruk- tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest. sulane- tegi raskemaid ja räpasemaid töid talus raha eest. Eestis hakati rajama mõisaid, et vilja kasvatada, mida müüa Lääne-Euroopasse, sp hakati kasutama talupoegi, enda kasuks. Seda nim teokohustuseks. Algselt sarnanes see talgudega,
- 1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt) nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid
adramaades, kust tulebki nimetus. Üksjalg- rahvaarvu kasvades asutasid adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline, olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest. Sellliseid talude peremehi nimetati üksjalgadeks. Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad Vabatalupoeg- need kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud Vabadik- külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud- maata vi vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupjad, olid peremehe eestkoste all. Trääl- orjad, kelleks võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärisorjus-talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks Raad linnavalitsus.. valitses linna, suurus sõltus linnasuurusest. Juhtis raehärra Bürgermeister- linnapea
1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale. · Vabatalupoeg teotööst vaba, tasusid oma koormised rahaga. · Maavaba talupoeg enamasti ülik või muinasaja vanema järeltulija, kes sai talu läänikirja alusel.Tavalise talupoja kohustusi ei täitnud. · Vabadik ilma maata talupoeg. · Trääl sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad. Lõpuks kujunes välja pärisorjus. 4. Linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Eestis tol ajal oli linnaõigus 9 asulal. Oma sissetulek saadi peamiselt kaubandusliku
Linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Maaisand maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus naturaalmaksed ja rahahinnus raharent. Pärisorjus talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda
nimetus. · Vabatalupoeg talupojad, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes. · Maavaba talupoeg tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustuslik oli vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena. · Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all. · Trääl sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 1424.a võttis maapäev vastu otsuse, et ühtki kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus. Mõisted: Pärisorjus omanikul oli õigus talupoja müümise üle.
Jõukamad omasid kuni viite teenijat või sulast. 2) üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid oma talud ääremaadele. Nende koormised olid 1 päev nädalas teotööd teha. 3) vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja teotööd ei pidanud tegema. 4) maavabad kõige kõrgem kiht. Muinasülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel. Koormisi ei olnud, maad pidid ise harima. Oli kohustus teenida sõjaväes. 5) vabadik maata või vähese maaga talupojad, kes elatusid palgatööst. · rootslased rändasid Eesti rannikualadele ja said maa enda vabaks mandiks osta. · püsiv vene asustus tekkis Peipsi põhjarannikule. · saksalsed elasid linnades. · mingil määral oli ka orje ehk trääle (võlgnikud ja sõjavangid). 16. sajandil oli Eestis elanike arv tõusnud 300 000. Oli agraarühiskond (ligikaudu 94% rahvastikust olid talupojad). Eestlaste vaimuelu
peremehe eestkoste all.selleks peremeheks võib olla nii adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg kui ka maavaba. Enamasti olid nad vallalised. Sõlmisid enamasti aastaks lepingu. · Vabadikud talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Hiljem kasutatakse nimetust saunik või pops. Kui sulane võttis naise, siis võis temast saada vabadik. Mõnel pool elati rehetubades. Kui läks soojemaks, siis mindi aita või lakka. Mõningad talupojad üritasid pääsed ka linna. Kaks võimalust: a) Kui jõudsid linnas edasi ja said ühiskondlikul positsioonil kõrgemale, siis saksastusid b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli
3) Rahvuslik liikumine Eestis: rahvusliku liikumise olemus, eeldused, keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
3) Rahvuslik liikumine Eestis: rahvusliku liikumise olemus, eeldused, keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
põhja. Üks Karvikutest tahtis saada preestriks, aga see ei lähe tal korda. Üks Karvikutest langeb katku küüsi ja sureb ,sest Eesti mandrile oli saabunud katkulaine. Üks Karvikutest segab end isanda asjadesse ja karistuseks võtab isand ta sõtta kaasa. Karvikute suguvõsa kronoloogia Ool - 1222 puusepp Talis 1188 - 1208 meremees Unno 1208 - 1242 kalamees Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane Laar 1466 - 1502 jääger Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane Ant 1515 - 1570 külakarjane Mikk 1542 - 1585 puusepp Karvikute suguvõsa pole suursugust päritolu, samuti hoiavad nad kõrvale suurtest sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa, tema hilisem järeltulija aga otsustab kõrvale jääda Jüriöö ülestõusust (1343 1345). Alles
saavutustele, mille tõttu me võime tänapäeval üldse Eesti Vabariigist rääkidagi. Kuidagi müstiline näib see kõik üldpildis, kuidas siiski suudab üks inimene veenda kaskümmend korda suuremat riiki millekski nii ebatavaliseks? 1 "Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" lk 1819 3 Sünd ja varajane elulugu Jaan Poska nagu absoluutne enamik tema põlvkonna avaliku elu tegelastest oli pärit talurahva seast. Vanaisa Jaak Poska oli vabadik Tuhalaane lähedal Muksi talus. Oma maatükist, toast ja oma loast unistades läks ta paljudega nn. "keisri usku", kuid asjata. Jaagul avanes tänu õigeusku astumisele võimalus saata oma poeg Jaan õppima Riiga vaimulikku seminari. Jaanil polnud küll võimalik seminari lõpetada, kuid köstriametisse, esialgu Toris ja hiljem Laiusel, sobis ta hästi. Laiusel sündiski Laiuseväljal Laiuse vallas kaheteistlapselise perekonna viienda lapsena 12. jaanuaril 1866. aastal üks poiss, kelle nimeks
Vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Vabadikke võib jagada kolme rühma: · maata, iseseisva majapidamiseta ja püsiva elukohata vabadikud; · vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, saades sealt ajutiseks kasutamiseks ka tüki maad; · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad, kes maksid viljakümnist ja kandsid muid maa kasutamisest tulenevaid kohustusi. Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sulased ja teenijatüdrukud sõltusid tööandjatest- taluperemeestest. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. 5. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus (s.h. nn. sõbrakaubandus) linnades. Enne Jüriöö ülestõusu oli Eestis 8 linna
Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased, venelased, rootslased Talurahva kihistumine jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse Adratalupoeg kõige arvukam, pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise ääremaale, pisike talu, halb maa Vabatalupoeg olid end koormistest raha eest lahti ostnud Maavaba talupoeg ülik, kes sai talu läänikirja alusel, talupoja kohustusi ei täitnud Vabadik maata talupoeg, et ära elada pidi end palkama sulaseks või toatüdrukuks Trääl sõjavang või põgenik 1343. 23.aprill Jüriöö ülestõus. Põletati mõisaid ja kirikuid. Eestlased tundsid, et neid jäeti kõrvale oma maa saatuse otsustamisest, ei oldud kunagi unustatud muistset vabadust, soov see taastada. Algas Padise kloostri vallutamisega. Toimus Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased
Hägustumine ja lahjenemine tuleneb ilmselt suurenevast ambitsioonikusest, aga tuleb nn sein ette. Teada on, et Raudsepp valdab komöödiažanrit, kuid teiste žanrite puhul pole teada, kas ikka tuleb välja. Andekus siiski ei kao, vaid loomingu viimases ja segases järgus jääb ajakeeristesse – romaan „Viimne eurooplane“ (1941) räägib poliitilisest muutusest. Draamatekstidest olulisim ja kummalisim on „Vaheliku vapustused“ (1942) – allegooriline näidend, kus vaene vabadik on jagamas maad 2 peremehega. Allegooria oli poliitiline, kus näeme Eestit kahe võõrvõimu vahel. Komöödia „Rotid“ (1946) kajastab Saksa okupatsiooni. Raudsepp ei saa õiget sotsialistliku realismi nõksu kätte – komöödia tegemine situatsioonis, kus kellelgi pole põhjust naerda, on niigi raske. Raudsepp satub repressioonilainesse, mis paljude jaoks tähendas kirjanike liidust väljaheitmist ja avaldamisõiguse
Vabadikke võib jagada kolme rühma: · maata, iseseisva majapidamiseta ja püsiva elukohata vabadikud; · vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, saades sealt ajutiseks kasutamiseks ka tüki maad; · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad, kes maksid viljakümnist ja kandsid muid maa kasutamisest tulenevaid kohustusi. Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Nendega tehti leping, kauaks jäävad. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. Võlaorjuse kaudu sattus träälide hulka ka eestlasi. 1424. aasta maapäev otsustas, et ristiinimest ei tohi üle 10 aasta orjuses hoida., pärast seda tuli nad vabaks lasta
koomikavõtete arsenalis on keelel suurem roll võrreldes Mikumärdiga. Üldraamistik tuttav külakomöödia, taluõu. ) · 1933 Salongis ja kongis (Pole taluõuekomöödia, tegelasteks riigiametnikud. Rohkem inglisetüüpi salongikomöödia jooni. ) · 1934 Roosad prillid (farsitüüpi situatsioonikomöödia) o 1941 Viimane eurooplane (ilmus Nõukogude ajal) · 1942 Vaheliku vapustused (Tegemist on allegoorilise näidengiga, kus vaena vabadik on jagamas maad kahe peremehega. Allegooria töötas Raudsepa jaoks poliitilise alloegooriana. Võime näha Eestit kahe võõrvõimu vahel. Poliitilise võimu silmis muutub see tekst kahtlaseks. Retseptsioon on poliitilisest poolest väga tugevalt mõjutatud. Hästi läbi kirjutatud tekst. ) Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Rausepp-Tulk) ilmunud väljaspool Eestist.
võimatut on meie saatus..." - ,,Vabaduse deemon"). Alver on maksimaalselt kasutanud eesti luulekeele võimalusi. 1930.-40. aastate vahetusel muutusid Alveri luule keelekasutus, kujundlikkus ja temaatika, ta hakkas rohkem tähelepanu pöörama eesti folkloorile, kirjandustraditsioonidele ja rahvakeelele. 1940. aastate algul kasutas eesti külaelu elemente, seega hakkas looming muutuma realistlikumaks "(Vabadik", "Karjane", "Puust palitu", lühipoeem "Leib"). Stiil meenutab uuemat rahvalaulu. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid jäi segaste aegade tõttu ilmumata. Luuletajana alustas Betti Alver taas 1960. aastatel. Tema looming mõtiskleb enda ja rahva saatuse üle. 1966 ilmus kogu "Tähetund". Mõtteluuletused nagu "Tähetund" ja "Tuulde räägitud" kutsuvad inimest aususele ja eneseväärikusele ning rõhutavad luuletaja suurt missiooni
Sepad võib jagada 3 rühma: külasepad, mõisasepad ja mittekohaliku päritoluga vabad sepad. 18. saj. oli vabu seppi rohkem Tallinna ümbruses ja Virumaa suurtes mõisates. Vabadel seppadel oli eriline osa uute tööriistade (puur jm.) levikul ja ehete valmistajatena (Lääne-Eestis valmistati ilmselt ka talurahvale ehteid). Viimastel sajanditel tegid talule tööd külasepad, saades külalt vastu maad, elamise, sepikoja ja loomade karjatamise õiguse. Külasepp oli tavaliselt vabadik (maata või vähese maaga talupoeg). Külasepa töövahekord algas jüripäeval. Külasepp töötas tavaliselt üksinda (töötooja ehk sepiline tõmbas lõõtsa, lõi haamriga peale, tõi ka raua, söed, vahel sööki kaasa). Töödest tuli teha: hobuserautamine, põllutööriistade parandamine, rauast töö- ja tarberiistade tegemine. Eestimaa kubermangus oli tasuks tavaliselt vakk rukist ja vakk otra, Liivimaal vakk rukist. Ühe talu töödele kulus paar päeva aastas
Algul kasutab nö rahvusvahelist sõnakasutust , hiljem aga pööras tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele. ("Suvi"). Luulesse tuli ka realismi ("Udus", "Umbtänav" , "Öölaul".) Eesti keele ja rahvaluule uudne kasutus ning realismi ja sümbolismi omapärane kooslus tulevad eriti edasi 40ndate algul.Aine on võetus eesti küla-ja maaelust. Sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega("Vabadik", lühipoeem "LEib") - vaoshoitud tundetooniga, sisemiselt pingestatud , rahvalikult lihtsad , sõnauuenduslikud.Betti Alver oli uusaegne rahvalaulik ja lauluema sõja-aastatel. Mõjutused ja eesti(kunst)luulest - M.Under, eriti J.Liiv, Suits. Hilisem luule - 60ndatel pärast pikka eemalolekut , jätkas väga tõsises toonis arupidamist omaenda ja rahva saatuse üle.Silma paistavad eriti mõtteluuletused ("Tähetund","Tuulde räägitud") -kutsuvad olema inimst aus
annaabi.ee 
