Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilm...
-"Reinuvader Rebane"; -"Kalevipoeg"; · Organisatsioonid: -"Vanemuine" 1865.a; -"Estonia" 1865.a - ,,Endla" 1865.a -Eesti Põllumeeste Selts 1870.a -Eesti Kirjameeste Selts 1872.a · Sündmused: -1)1863.a palvekirjad tsaarile(talup poolt)(A. Peterson, J. Köler) 2)1869.a I üldlaulupidu(50.a möödumine pärisorjusest; peakorr. Jannsen; 20 000inimest) 3)Aleksandrikooli komiteed(J. Hurt; Aleksander I auks; 1888.a venekeelsena avati) 4)Eesti Kirjameeste Selts 1872.a(J. Hurt; vanavara,
Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne
1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine Haritlaste liikumine tudengid, haritlased, Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, kooliõpetajad palvekirjad, EÜS Seltsiliikumine, põhisuunitlus kultuuriline, Laulu- ja mänguseltsid, esimene laulupidu, haaras masse nii elukutse kui tegevusalade põllumeeste seltsid, karskusseltsid järgi Rahvuslik poliitiline liikumine erakondade Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse
· Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja ,,Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d)16. oktoorbri veretöö · Ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16. Oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · Sõjavägi avas tule demonstrantide pihta- 94 surnut, üle 200 haavatu e)17. oktoobri manifest
5. Nimeta 1 konfliktipaar Euroopas ja 1 väljaspool Euroopat ning lisa igale paarile põhjus. 1) Saksamaa & Jaapan Jaapan tahtis Saksaamaa koloniaalvaldusi Aasias 2)Saksamaa & Suurbritannia Saksamaa tahtis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Suurbritanniaga 7. Eesti osa 1905.a revolutsioon andis rahvale tohutult poliitilise kogemuse. Tõesta väidet 2 konkreetse näitega *õpiti protestivorme, nagu streigid, palvekirjad, üleskutsed Postimehes ja Teatajas *toimusid miitingud, kokkupõrked politseiga, streigid Kirjelda 2 näitega Pätsi olulisust 20.saj alguse rahvuslikus liikumises *ajalehe ,,Teataja" toimetaja, asutaja *Tema eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine nii majandusest kui poliitikast -Tselluloositehas Pärnus Waldhof -sündmus ja koht millega algas revolutsioon Verine pühapäev, Peterburis -tõusiklik eestlane, püüdis elulaadiga matkida baltisakslasi kadakasakslane
Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. Ivan Julm oli pikka kasvu, hea kehaehitusega, laiade õlgade ja rinnaga. Välismaiste allikate andmeil oli ta paks, vene allikate järgi aga kõhnavõitu. Silmad olid tal väikesed ja elavad, nina kumer ja vurrud pikad. Elu teisel poolel oli ta näol alati sünge ilme, kuigi ta peaaegu vahet pidamata kihistas naerda. Tal oli väga hea mälu ja oma iseloomult oli ta väga energiline. Kõik palvekirjad vaatas ta ise läbi ja igaüks võis tema poole pöörduda kaebusega kohalike ülemuste peale. Ta tegeles vähe küttimisega ja pühendas peaaegu kogu aja riigiasjadele. Kõige rohkem meeldisid talle head hobused, raudkiivrid ja kerged ning head musketid. 1547 kroonit Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks
ÄRKAMISAEG(1860.-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. ...
Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler. Eelnevaga loodeti keisri toetusele talurahva probleemidele. Varsti saadeti grupp, eesotsas Petersoniga Peterburgi. Talupojad soovisid teoorjuse lõppemist, ihunuhtluse kaotamist, kindlaid maa- ja rendihindasid, samu õigusi teiste seisustega ja muidugi eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes. Sügise lõpupoole õnnestus kohtuda tsaariga, kes saatis delegatsiooni edasi Siseministeeriumisse, kus öeldi, et palvekirjad sisaldavad valeandmeid ja on suunatud maksva korra vastu. Selle eest läks Peterson aastaks vanglasse. 1886. aastal kehtestati uus vallaseadus, millega vabanesid vallavalitsus ja vallakohus mõisniku kontrilli ja eestkoste alt. Vallavolikogust sai valla kõrgeim võim. Pooled vallavolikogu liikmetest olid peremehed ja pool maatamehed. Vald korraldas ise oma rahalisi olukordi. Maksud ja koordmised jagati taludele laiali. Samuti määrati kulutused, mille alla kuulusid ühiskasutatavate
isevalitseja puudusid kodanikuõigused teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukamate ja vaeste vahel 19041905 ebaõnnestunud sõda Jaapaniga http://2.bp.blogspot.com/_YYMeAu4i7gA/TDgUgZdqG9I/AAAAAAAAIAQ/dbxF1AUjkJ4/s1600/russojapanesewar1904rarepicturesimagesphotoshistory016.jpg Verine pühapäev 9. jaanuaril 1905 Peterburis http://site.www.umb.edu/faculty/frey_d/Bloody_Sunday__Russia__1905.jpg 1905 aasta revolutsioon. ka Eestis streigid palvekirjad võimudele esines mõisa vara hävitamist 16. oktoobril tulistab sõjavägi Tallinnas Uuel turul miitingule kogunenud rahvast 94 surnut, üle 200 vigastatu Uus turg Tallinnas http://www.tempt.ee/uploads/1466_Turg.jpg 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile lubati kokku kutsuda Riigiduuma kehtestada
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka
) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (1904-1905), kuhu oli mobiliseeritud ka tuhandeid eestlasi b) Ajend: Verine pühapäev Peterburis 9. jaanuaril c) Revolutsiooni algus: · rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · enamlevinuks palvekirjad võimudele "Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja "Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · sõjavägi avas tule demonstrantide pihta 94 surnut, üle 200 haavatu e) 17. oktoobri manifest:
Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus. fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ka õigus kaevata rentniku peale. Eelnev käib üksnes kroonumõisate kohta. Eramõisad jäid samaks. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon. Talurahva peamised protestivormid olid ülestõusud, väljarändamine, usuvahetus, palvekirjad ja hernhuutlus. Pärisorjus kaotati Eestis 1816 ja Liivimaal 1819. Enam polnud talupoeg mõisniku ori, vaid tsaari alam. Maa kuulutati täielikult mõisa omandiks. Talupoeg sai maad kasutada üksnes rendi eest. 1849/56 uued talurahvaseadused- andis talupojale võimaluse endale talu osta, raharent. Mõisnikud ei tohtinud seda mõisamaaks muuta. Talupoegade koormised- mõisa ees: endiselt peamiseks teotöö (teorent) + naturaalandamid ja rahamaksud (nt. vakuraha). Riigi ees: pearaha ja nekrutimaks
Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja ja töölise olukord väga halb · Valitsusvorm keskaegne Vene-Jaapani sõda · 1904-1905 · Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manzuurias) · Venemaa saab haledalt lüüa 1905 aasta revolutsioon · 9. Jaanuar ,,Verine pühapäev'' · Streigid, miitingud, palvekirjad (mässulained) · Oktoobris ülevenemaaline streik 16. Oktoober lõpeb Eestis halvasti (94 surnut, 200 haavatut) · 17. Oktoober Nikolai II manifest (teadaanne) algab poliitiline aktiviseerumine *Sõnavabadus *Koosolekuvabadus *Ühinemisvabadus *Riigiduuma valimised (esimest korda valitakse tsaari kõrvale mingi muu organ ka, mis on rahva esindaja) Riigi reaktsioon mässule · 10. Detsember 1905 Harjumaal sõjaseisukord
· Haridustaseme suurenemine (kirjaoskajad) · Esimeste eestlastest haritlaste ilmumine (Faehlmann, Kreutzwald, Hurt, Jannsen) · Talude päriseksostmine (laste kooltamine ja oma vara) 1849/1856 · Eeskujuks rahvuslik liikumine Saksamaal (30ndad aastad) · 1866 vallaseaduse rakendamine eestlased said iseseisvamaks RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID: I Elitaarne estofiilide tegevus + Faehlmann, Kreutzwald II Haritlaste liikumine Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula palvekirjad III Seltsiliikumine laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", põllumeesteseltsid, laulupeo traditsioon 1869 IV Rahvuslik poliitiline liikumine Päts, Tõnisson (Poska) V Rahvusriigi loomine 1917 RAHVUSLIKU LIIKUMISE OLULISEMAD SÜNDMUSED: 1. 1857 ,,Perno Postimees" ja 1862 ,,Kalevipoja" ilmumine olulised kirjakeele arengust ning maarahvast sai tänu Jannsenile Eesti rahvas 2. 1869 esimene üldlaulupidu Tartus ühtekuuluvustunne rahva seas 3
3. Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku õpetuse ja eeskirjade kohta (Abhidharmapitaka). · Kolmeosalised pühatekstid - Tekstid, mis annavad mõõdu, mille järgi elada. · Meditatsioon - Viis, kuidas Nirvaanani jõuda. · Levik: Sri Lanka, Myanmar, Tai, Laos, Kambodza Mahajaana ehk 'suur vanker' ehk Põhjabudism · Mahajaana budism ei eita Jumalaid nagu Hinajaana. · Nirvaanasse võivad jõuda kõik inimesed - Isikliku pingutuse tulemus, aga on väike abi. · Suutrad Palvekirjad · Bodishattva ('virgumisele püüdlev olend') - Inimene, kes on jõudnud ise Nirvaana seisundisse, aga kaastundest teiste vastu lükkab enda Nirvaanasse minemist edasi ja tõotab, et aitab läbi oma uute elude teisi, kes ekslevad Sansaaras. · Buddhasid on miljoneid ja miljardeid, neid on varem olnud, on tulevikus ja on praegu. · Maitreja - Tulevikust tulnud Bodishattva. · Tühjuse sümbol - O - Tähitab ka isetust
administratiivne jurist Francis L. Young, et marihuaana oma naturaalsel kujul täitis legaalsed nõudmised parasjagu aktsepteeritavates meditsiinilistes kasutusvaldkondades haiguste ravimiseks Ameerika Ühendriikides. Ta lisas, et see on 'üks ohutumaist terapeutiliselt aktiivsetest ainetest, mida inimkond on kunagi tundnud. Tema määrust marihuaana taime viimisest tabelisse II ei vaidlustanud ükski meditsiiniline autoriteet vaid DEA ise 1992 aasta märtsis lükates tagasi kõik palvekirjad, mis taotlesid ümberklassifitseerimist. Üks marihuaana suurimatest eelistest ravimina on selle märkimisväärne ohutus. Tema toime tähtsamaisse füsioloogilistesse funktsioonidesse on väike. Pole teada ühtki letaalse üleannustamise juhtumit; hiire tapab 40 000 kordne inimesele mõeldud doos. Lihasrelaksandi, uinuti ja analgeetiku kohta on marihuaana tunduvalt vähem sõltuvust tekitav ja väärkasutust leidev kui praegu kasutusel olevad ravimid
Young, et marihuaana oma naturaalsel kujul täitis legaalsed nõudmised parasjagu aktsepteeritavates meditsiinilistes kasutusvaldkondades haiguste ravimiseks Ameerika Ühendriikides. Ta lisas, et see on üks ohutumaist terapeutiliselt aktiivsetest ainetest, mida inimkond on kunagi tundnud. Tema määrust marihuaana taime viimisest tabelisse II ei vaidlustanud ükski meditsiiniline autoriteet vaid DEA ise 1992 aasta märtsis lükates tagasi kõik palvekirjad, mis taotlesid ümberklassifitseerimist (3). Üks marihuaana suurimatest eelistest ravimina on selle märkimisväärne ohutus. Tema toime tähtsamaisse füsioloogilistesse funktsioonidesse on väike. Pole teada ühtki letaalse üleannustamise juhtumit; hiire tapab 40 000 kordne inimesele mõeldud doos. Lihasrelaksandi, uinuti ja analgeetiku kohta on marihuaana tunduvalt vähem sõltuvust tekitav ja väärkasutust leidev kui praegu kasutusel olevad ravimid. On tõestatud, et
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa" *Estofiilid- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa Lk. 7-14 (rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused, palvekirjad 1864, uus vallaseadus 1866, vallavolikogu, vallavanem, Adam Peterson, Johann Köler, Aleksander II (1856-1881), Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890), "Perno Postimees" 1857, ,,Eesti Postimees" 1864, Lydia Koidula, "Vanemuine", I üldlaulupidu 1869,"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", Eesti Aleksandrikooli komiteed, Eesti Kirjameeste Selts, Jakob Hurt (1839-1907), Carl Robert Jakobson (1841-1882) (vaated,
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 1905. a revolutsioon · Põhjused: majanduskriis Venemaal Vene-Jaapani sõda (1904-1905) Eesti alal: mõisnike surve, venestusaegsed seadused · Sündmused: 9. jaan 1905 Verine Pühapäev Peterburis streigid, miitingud, palvekirjad 15. okt tööliste streik, nõudmised: Asutav Kogu, isikuvabadused 16. okt veretöö Uuel turul Tallinnas (surma 94, haavatuid u 200) 17. okt tsaari manifest - nn vabadusemanifest (demokraatlikud vabadused, Riigiduuma kokkukutsumine) · Parteide teke: ERE (Tõnisson) ESDTÜ (P. Speek) VSDTP Eestis (K. Ast, A. Rei) · 27.-29. nov. rahvaasemike koosolek (vt. õpikust lk. 11)
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
1)eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816,1819); 2)sunnismaisuse tühistamine; 3)talupoegade majandusliku olukorra paranemine; 4)talude päriseksostmine; 5)koolivõrgu laienemine, eestlaste haridustaseme kasv; 6)talurahva omavalitsuste kujunemine (1866), kus saadi poliitilise töö kogemusi;7)esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. RL peamised keskused: Peterburg, Tartu, Viljandimaa. Palvekirjad 1864 - Adam Peterson (taluperemees) ja Johann Köler( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Algul oldi viisakad kuni Siseministeeriumini, kus talupoegade ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Peterson sai 1 a. Vanglat
isikutele ja selle toon on ärikirjaga võrreldes isiklikum. Koosneb: pealdisest ja teatest. Memod on dateeritud ja saatja on identifitseerit.; · Ärikiri levinud org.välises suhtlem., tingib vajad. kasut. üldtunnust. keelt ja kujundust. Koosneb: kirjapeast, saaja aadressist, pealkirjast, pöördumisest, tekstist, lõppsõnast, allkirjast, lisa- dest, koopiate saajate andmetest ning kuupäevast; Sisu alusel liigit.: informatiivsed ja veenmiskirjad. Org. vajadusi silmas pidades liigit.: palvekirjad ja pakkumiskirjad. · Ettekanne e. aruanne kirjal. suhtlem. viis, milles ant. ülevaade sündmustest, tegevustest ja nende tulemustest. Sisu mõistm. on vaja isel. tausta, milles nähtusi käsitl. Faktid ja sündmused näit probl. toimum. üksikasju täpselt ja konkr. Lõpptulemuses konstat. tekkinud seisundit ja selles või- vad sisald. ka ettepanekud edasise teg. kohta. Sisu järgi erist.: ettekanne sündmusest, lähetuse aruanne, inspekteerimisaruanne, tööaruanne. 3. Koosolek ja nõupid
kontakt erinevate gruppide vahel. Aleksandrikooli lainel tuleb 1864. aasta palvekirjade aktsioon. Siin võib paljuski taga näha seda, et talupojad olid juba õppinud selgeks võimaluse, et Peterburis asju ajades võib mõnikord ka edu saavutada. Oli kantud usust, et keiser on hea, aga ei tea kohalikest oludest midagi. Kogu aeg on tegutsetud stiihiliselt, üksida, kooskõlastamatult. Nüüd tuleb oma 56 palvekirjad ühendada ja läbi talupoegade delegatsiooni pöörduda valitseja poole. Siin on ka omad juhtoinad, kes on talupoegliku taustaga, aga lokaalseteks rahvusliku liikumise tegelasteks kujunenud. Need on Holstrest pärit vennad Adam ja Peeter Peterson. Selle mõttega, et peaks oma jõud ühendama ja organiseeritumalt tegutsema, pöördutakse Köleri poole. Köler igatepidi toetab seda ideed, et tuleb koostada üks suur ühine palvekiri ja isiklikult tsaarile üle anda
vabaks. - Lugu näitab, et eestlased tegelesid mereröövimisega. Probleemiks on eestlaste nimed loos - Rekon, Rekonii, Reko. Nimed võivad olla fiktiivsed. Lääne-Euroopa allikad- Paavsti kirjad, mis sageli sisaldavad käske, korraldusi. Paavst otsustas kuidas jagada Liivimaad. 1970ndatel aastatel saksa ajaloolane Ernst Pitz oma uurimises pööras sellise uurimuse peapeale. E. Pitz näitas, et paavsti kantselei töötas sellisel viisil, et saabunud palvekirjad, ettepanekud vormistati paavstlikeks otsusteks. Vormistatud on kohapealsed huvirühma soovid. Paavstikuurias võivad tulla vastuolulise informatsiooniga, sest Rooma saabus järgmine saatkond ja esitas oma soovid. Valdavalt me teame nende olemasolust tänu paavsti kantselei registrile, kus on kirjeldatud oluline sisu (ära jäetud on pidulikud algus ja lõpu osad), eesmärgiks oli tõendus. Lisa tasu eest saaja võis paluda, et tema saadud dokument kantakse registrisse.
looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700aastasest orjaööst. Ärkamisaja põhilised sündmused Palvekirjad kirjutati kirju tsaarile. See lõppes Siberisse saatmisega. 1865a. Asutas Jannsen Tartu Vanemuise Seltsi, kus peeti kõnekoosolekuid, tegutses pasunakoor ja koorilaul. Sinna kuulisid Eesti soost linnakodanikud (lihtsate tööde tegijad ja natuke haritlasi) 1869a. Toimus I Üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise Selts, eesotsas Jannseniga. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid (800 lauljat oli) Esitati jumalikke laule ja 2 Koidula laulu
«Ja muidugi, sakslased on nii suured ja tugevad, et see on peaaegu uskumatu ... Kuid me ei unusta vanasõna: «Kõige ilusam krahvkond on Flandria; kõige ilusam hertsogiriik Milaano; kõige ilusam kuningriik Prantsusmaa.» Kas pole tõsi, härrad flaamlased?» Seekord kummardasid mõlemad flaamlased. Suka-kuduja patriotismi oli meeldivalt puudutatud. 2 5 2 Viimane kiirsõnumik pani Louis XI kulme kortsutama. «Mis see tähendab?» hüüdis ta. «Kaebused ja palvekirjad meie Pikardias asuvate sõjavägede kohta? Oli-vier, kirjutage jalamaid härra marssal Rouaulfle. Et distsipliin sõjaväes on nõrgenenud. Et käskjalad, aadlikest sõjaväelased, vaba/kütid ja sveitsi ased kohtlevad elanikke äärmiselt halvasti. Et sõjamehed ei lepi sellega, mis nad talupoegade majadest eest leiavad, vaid sunnivad neid kepi- ja odahoopidega linna minema ja sealt hankima viina, kalu, maiustusi ja muud ülearust kraami. Kirjutage, et ikuningahärra teab seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
