Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused (0)

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja  ülesanded.  Seosed naaberteadustega, 
eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. 
 
Erivajaduste  psühholoogia  on  psühholoogia  haru,  mis  uurib  hälbinud  arenguga  laste, 
noorukite  ja  täiskasvanute  psüühikat.  Hälbima  –  kõrvale   kalduma   keskmisest  eakohasest 
arengust, võib ol a ka positi vne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. 
Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb ol a valmis praktikas ümber häälestuda. 
 
EV psühholoogia ülesanded: 
o  Õppida  orienteeruma  erinevate  arenguhälvete  olemuses  (lapse  peas  toimuv, 
peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); 
o  Õppida  jälgima  EV  laste  psüühika  arengut  töötamaks  välja  võtteid  sel e 
soodustamiseks , oluline on mõista mis arengu käigus muutub; 
o  Õppida  nägema  muutusi  hälbinud  arengus  seoses  vanuse  ja  (pedagoogilise) 
sekkumisega. 
NB!  Oluline  on  mõista  eakohast  tavaarengut,  si s  saab  otsustada,  mil ised  muutused 
erivajadustega lastel on ootuspärased! 
 
Naaberteadused 
Tunnetuspsühholoogia 
Arengupsühholoogia 
Pedagoogiline  psühholoogia – kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad 
Pedagoogika – õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi 
Normaalne ja  patoloogiline  anatoomia ja füsioloogia 
Neuroloogia ja neuropatoloogia 
Psühhopatoloogia 
Õigusteadus 
 
Arengupsühholoogia  on  erivajadustega  laste  psühholoogia  aluseks.  Arengupsühholoogia 
püüab  vastuseid  leida  küsimustele  mil e  poolest  erinevad  lapsed  täiskasvanutest  ning  mil 
moel  arenevad  laste  võimed  sel iseks,  nagu  täiskasvanul.  Kuidas,  mida  ja  mil al  lastele 
õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mil e poolest erinevad EV lapsed tavalastest 
ja mil ine on EV laste arengupotentsiaal ja mil istel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida 
ja mil al EV lastele õpetada? EV psühholoogia  toetub  arengupsühholoogiale. EV psühholoogia 
puhul tuleb küsida neid küsimusi iga hälbegrupi puhul eraldi, ei saa üldistada. Sama puudutab 
spetsialisti, kes peab iga lapse puhul eraldi küsima. 
 
Erivajaduse  defineerimine  –  hälbinud  areng  toob  kaasa  isiku   teistsugused   vajadused  e 
erivajadused , mil e rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada.  Aluseks: 
o  Meditsi nisüsteemis rahvusvaheline haiguste  klassifikatsioon  RHK-10; 
o  Sotsiaalsüsteemis  puude  raskusastmed  –  pakub  toetusi  sõltuvalt  puude 
raskusastmest; 
o  Haridussüsteemis  isiku  õpivõimelisus  konkreetses  keskkonnas  –  mida  keskkonnas 
tuleb  muuta,  et laps  saaks  õppimisega  hakkama.  Keskkond  kui  tegevus  on  oluline, 
mitte ainult füüsiline keskkond. 
Olulised mõisted 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad  2018 , lector   Kaili   Palts . .  Konspekt :Anne-Ly Gross- Mitt  
1 
Erivajadustega lapsed – lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulisi muudatusi, 
et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. 
Hälve  ja  häire  –  hälve  on  kõrvalekal e  keskmisest;  häire  on  meditsi nisüsteemi  termin, 
tavalisest erinev seisund või haigus. 
Puue  – inimene on puudega teatud keskkonnas, kus tema  erilisus  ei ole kompenseeritud, 
kasutatakse sotsiaalsüsteemis. 
Probleem ja raskus – kergemat sorti hädad, mil e puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei 
sega elu märkavalt. 
Vaegus –  meeleelundid  ei toimi 100% 
 
Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt,  juri  dilistes tekstides. 
 
Erivajaduste li gid 
Kogniti vse arengu hälbed 
o  Intel ektipuue 
o  Õpiraskused 
o  Üldandekus 
Meelepuuded 
o  Kuulmiskahjustus 
o  Nägemiskahjustus 
Kõnepuuded 
Kehapuuded 
o  Neuromotoorika  puuded  
o  Lihaste, luustiku ja li geste puuded 
Emotsionaalsed  ja/või käitumishäired 
o  Väljapoole suunatud 
o  Sissepoole suunatud 
Pervasi vsed arenguhäired 
Kroonilised tervisehäired 
Liitpuuded  
 
Erivajaduste  kujunemise  riskiga   seisundid :  kakseelsus,   mitmekultuurilisus ,  pikaajaline 
õppetööst eemal vi bimine. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad  2018 , lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
2 
2.  Psüühika  ja  psüühilised  protsessid.  Psüühika  määratlus  ja  jaotumine. 
Psüühika bioloogilised alused.  Tunnetusprotsessid  - tähelepanu, sel e liigid ja 
omadused; taju, selle li gid ja omadused; mälu, selle  struktuurid  ja protsessid; 
mõtlemine,  selle  ühikud,   operatsioonid   ja  li gid;  kõne;   metatunnetus . 
Emotsioonid   ja   motivatsioon ,  nende  määratlus  ja  rol   infotöötluprotsessis. 
Psüühiline tegevus kui tervik. 
 
Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline 
Kõigis neis valdkondades võib esineda  probleeme, need on erivajadused. 
 
Pedagoogikas  räägime  arengust  kui  uute  oskuste  omandamisest.  Kõigis  valdkondades  on 
uute  oskuste  omandamise  aluseks  psüühika,  välja  arvatud  füüsiline  kasvamine  ei  eelda 
psüühika osalust. 
Psüühika – võimaldab tunnetada ja peegeldada objekti vset tegelikkust, läbi psüühika saame 
suhestuda  ümbritseva  keskkonnaga.  Psüühika  on  närvisüsteemi  (eelkõige  aju)  tegevuse 
tulemus e sel e funktsioon. Psüühika ilmneb: 
o  Subjekti vselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; 
o  Objekti vselt isiku tegevuses, kõnes, mi mimaks jm. 
 
Psüühiline tegevus jaotub: 
o  Tunnetus  e  kogniti vsed  protsessid  –  vastutavad  otseselt  infotöötluse  eest. 
Tunnetusprotsessid  on  nägemine,  kuulmine ,  haistmine,   aistingud , taju,  mõtlemine, 
mälu, tähelepanu, kõne. 
o  Emotsioonid – loovad  tausta  infotöötluseks. 
o  Motiivid ja vajadused – määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. 
 
NB! Psüühika toimib si ski  tervikuna ! 
 
Tunnetusprotsessid 
1.  Taju  -  meelte  vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse  muundamine  
informatsiooniks  ehk  aktiivne   sensoorne   info  tõlgendamise  protsess.  Taju  paneb 
erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 
2.  Mälu – organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut. Protsess ajus on 
keeruline. 
3.  Mõtlemine  –  oma  kogemuse  ja  tegevuse   seesmine    organiseerimine . 
Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 
4.  Tähelepanu  –  vaimsete  pingutuste  kontsentreerumine  tajutavatele  ja  mõttelistele 
sündmustele  ehk  töödeldava  info  valimine.  Ei  ole  eraldi  tunnetusprotsess,  kuid 
käsitletakse eraldi seetõttu, et seda on võimalik eraldi suunata ja sel ega tegeleda. 
5.  Kõne  –  psüühiline  akti vsus  keele  kui  märgisüsteemi   kasutamisel   suhtlemiseks  ja 
tunnetustegevuseks.  Ilma kõneta on raske mõelda, tajuda on võimalik. 
 
Tunnetusprotsessid  on  meil  kõikidel  olemas,  kuid  nende  sees  eritatakse  veel   omaette  
protsesse, mil e osas on inimesed üksteisest erinevad. 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
3 
Taju li gid 
1.  Analüsaator e.  modaalsus  - Nägemistaju  Kuulmistaju  Kompimistaju Lõhnataju 
Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 
2.  Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju  Ajataju  
3.  Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju 
Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne 
 
Taju liike saab selektiivselt kahjustada. 
 
Taju omadused 
o  Kiirus – kui kiiresti saame aru mil ega on tegemist -  närvisüsteemis erutuse liikumise 
kiirus või õppimise ki rus. Arendamise jaoks oluline võimalus  kokkupuude  erinevate 
objektidega ning neid objekte mõtestada. 
o  Eristamisvõime  –  mil iseid  omadusi  märgatakse,  nt  värvuste   tajumine .  Oluline  et 
lapsed eristaksid kuju. Lugema ja kirjutama õppimisel oluline väldete eristamisel. 
o  Terviklikkus ja analüütilisus – võimaldavad mõistlikul viisil  tervikut  ja detaile töödelda. 
o  Mõtestatus – suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis teevad objektist just sel e 
objekti ja eristab teistest objektidest. Seotud ka funktsiooni tajumisega st mida asjaga 
teha saab. 
o  Maht ja  jaotuvus  – võimaldavad korraga tajuda rohkemat infot kui üks asi.  Taju maht 
võimaldab  tajuda  korraga  rohkemaid  objekte  kui  ühte.  Jaotuvus  võimaldab  tajuda 
erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. 
o  Võime tajuda suhteid ja  seoseid  
o  Tahtlikkus –  tahtmatu  ja  tahtlik  
o   Apertseptsioon   –  taju  sõltuvus  isiku  omadustest,  emotsioonide  ja  motivatsioonide 
iseärasustest. 
 
Mälu li gid 
1.  Säilitamise  aeg  –  sensoorne  (mahutab  palju,  kestus  msek-tes), lühiajaline  (maht  7, 
kestus mõned kümned  sekundid ), töömälu, püsimälu 
2.  Info  tüüp  –   episoodiline   (isiklikud  kogemused),  semantiline  (üldised  teadmised 
maailmast,  verbaalselt  vahendatud),   protseduuriline   (oskused,  tegevused, 
harjumused) 
3.  Teadvustatuse tase –  eksplitsiitne  (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsi tne 
 
Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mäl u, edasi läheb info töömäl u, see 
on väike osa, mil ega tegeletakse edasi. Töömälu koosneb alakomponentidest – fonoloogiline 
silmus   ( hoidla ,  kordamine),  keskjuhtiv  süsteem  (tähelepanu)  ja   visuaal -ruumiline  hoidla. 
Töömälu  on  nagu  töölaud,  kus  kasutatakse  ka  püsimälust  saadavat  infot.  Teatud  info 
sisestatakse töömälust püsimäl u, kus säilitatakse infot kaua, võib ka elu lõpuni. Püsimälus on 
eraldi semantiline, protseduuriline ja episoodiline mälu eraldi (vt slaid). 
 
Mälu protsessid 
Oluline on aru saada, mis toimub mälu protsessides: 
o   Salvestamine  – sel eks kasutame erinevaid  strateegiaid  (kordamine ja sel e hajutatus, 
töötluse sügavus info seostamisega, materjali organiseerimine. 
o  Säilitamine – info muutumine ja selle unustamine, kuna peale tuleb uut infot. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
4 
o  Taastamine  –  info  kättesaamine:  äratundmine,  meenumine,   meenutamine . 
Meenutusajendid  –  infotükid  keskkonnast,  mis  aktiveerivad  mälu.  Meenutamine 
sõltub  sel est,  kuidas  meelde  jäeti,  õppimine  on  kontekstispetsi filine. 
Meenutusajendeid  muutes  saab  laste  puhul  muuta  meelde  tuletamist  (nt  pilte 
näidata,  helisid  tekitada jms, mis aktiveerib mälupilte).  
 
Mõtlemine 
o  Kogemuse  organiseerimine  –  on  objekti vse  reaalsuse  vahendatud   tunnetamine ; 
võimaldab  mõista  varjatud  seoseid,  sõltuvusi,  põhjusi  ja  tagajärgi,  üldisi  printsiipe; 
võimaldab  korrastada  ja  organiseerida  psüühikas  kajastatud  infot  maailma  kohta; 
võimaldab siduda mineviku,  oleviku  ja tuleviku (taju toimib ainult  olevikus ). 
o  Tegevuse 
organiseerimine  –  täidesaatvad  funktsioonid  on  tegevuse 
programmeerimine , 
reguleerimine 
ja 
kontrol imine. 
Lapsed 
tegelevad 
reguleerimisega. 
 
 
Mõtlemise ühikud 
- Kujutlused – sensoorselt vahendatud info (pildid peas). 
- Mõisted – verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist  teatakse , tähistatakse 
sõnaga). 
o  Tavamõisted   luuakse    kogemustele   toetudes,  ka  tajuväliseid  nähtusi  tõlgendatakse 
tajukogemuse  analoogia  alusel.  Mõistete  loomise  aluseid  ega  mõtlemise 
seaduspärasusi  ei  teadvustata.  Süsteem  puudub,  oluline  rol   autoriteetidel.  Õun  – 
kol akas-punane, ümmargune ja söödav. 
o  Teadusmõisted  luuakse  keelesiseselt,  sageli  kellegi   verbaalse    seletuse   alusel,  on 
hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab ol a 
kas õige või vale. Õun – teatud  puuvili . 
o  Süsteemmõisted  toetuvad  teadusmõistetele,  kuid  on  paindlikud  ja  arvestavad 
konteksti. 
 
Mõtlemise operatsioonid 
Akti vsus, mida ühikutega tehakse. 
o  Analüüs ja süntees (detailid ja tervik) 
o  Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga) 
o  Rühmitamine (mil iste tunnuste alusel, põhjendused) 
o  Järjestamine (objektid mingi tunnuse alusel, sündmuste ajaline järgnevus) 
o  Defineerimine (olulised tunnused ja funktsioon/käitumine) 
o  Järeldamine (loogilisus, teadmiste kasutamine) 
o  Seoste loomine 
o  Põhjus-tagajärg seoste leidmine 
o  Üldistamine ja konkretiseerimine (reeglid) 
 
Tähelepanu li gid 
1. Tahte osalus 
o  Tahtmatu  –  sõltub  sti mulite  eripärast  (uudsusintensiivsus,  organismi 
hetkevajadused). Korduv või kestev stimulatsioon nõrgendab tahtmatut tähelepanu. 
Keskkond. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
5 
o  Tahteline  –  on  akti vne,  pingutust  nõudev,  teadvustatud,  eesmärgistatud  ja 
verbaalselt vahendatud. Sisemine algatus. 
o  Tahtelisjärgne – nagu  eelmine  aga ei nõua pingutust 
2. Suunatus 
o  Sensoorne – suunatud väliskeskkonna ärritajatele 
o  Ideaalne – suunatud enda mõtetele 
o   Motoorne  – suunatud li gutustele 
 
Tähelepanu omadused 
Valivus  (tähelepanu  ülesanne  on  valida  keskkonnast  info),  püsivus  (ajaline  mõõde  kaua 
suudetakse  pühenduda  ühele  tegevusele),  ümberlülituvus  (kui  täielikult  õnnestub  ühelt 
tegevuselt teisele lülituda), maht 
 
Kõne 
Oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend 
o  Mõistmine ja produtseerimine 
o  Sõnavara 
o  Grammatika – sõnade omavaheline sidumine 
o   Suuline  ja kirjalik kõne 
o  Sisekõne –  dialoog   iseendaga  
 
Emotsioonid ja motivatsioon 
Emotsioon   on  subjekti vne  reageering  sise-  või  välisärritajale.  Emotsioonid  tekivad,  kui 
olukord on oluline. Toob kaasa muutused füsioloogias, subjekti vses kogemuses ja käitumises. 
Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 
 
3. Psüühika arengu tingimused. Geneetilised ja keskkondlikud tegurid, nende 
rol   aju   orgaanilises   küpsemises.  Psüühiliste  protsesside  ontogeneetiline 
formeerumine. Psüühiliste funktsioonide kvalitati vse ümberkujunemise idee. 
Bioloogilise  ja  kultuurilise  arenguliini  põimumine   tavalises   arengus  ja 
lahknemine ebatavalises arengus. 
 
Psüühika arengu tingimused 
- Bioloogilised (pärilikud) tegurid 
o  Meeleorganid, mil e kaudu keskkonnast tulevat vastu võtta 
o  Närvisüsteem – info töötluse aluseks 
o  Täidesaatvad  organid  – käed, jalad, kõneaparaat 
- Keskkondlikud tegurid (õpetamine kuulub si a al a) 
o  Füüsiline keskkond – asjad mis meid ümbritsevad 
o  Sotsiaalne keskkond –  inimsuhted  (sh kultuuriline so info mida  vahetatakse ) 
 
NB! Pärilike ja  keskkondlike  tegurite  interaktsioon  on oluline! 
 
Aju orgaaniline küpsemine 
Mis täpsemalt bioloogilisel tasandil ajuga arengu käigus juhtub. 
- Morfogeneesi määravad  geenid  
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
6 
- Fülogeneetiliselt vanemad ajuosad (aju seesmised osad) küpsevad varem, need määravad 
meie  füüsilised  funktsioonid,  nt  hingamine.  Psüühika  osas  puudutab  see  emotsioone  ja 
motivatsiooni. 
-  Fülogeneetilised   nooremad   osad  (ajukoor)  küpsevad  hiljem  ja  on  mõjutatud  keskkonna 
poolt. Sealsed  rakud  tekivad hiljem ja küpsevad kauem. 
- Sünnihetkeks on ajukoore närvirakud olemas.  Mil est massi tõus ajus kasvamisel?: 
o  Elu jooksul arenevad närvirakkude vahelised seosed, dendri did ja  aksonid . Kui 
aju keskkonnast infot ei saa, si s jätked ei arene välja. Kui ilmajäämine infost 
on lühiajaline, si s võivad jätked ka hiljem tekkida. Kui aga kri tilised perioodid 
on möödas, ei ole see enam võimalik. 
o  Hoogustub  müolisatsiooniprotsess  –  müoli nirakkude  teke,  hoogustub  peale 
sündi.  Närvijätked  pakitakse  sisse,  vajalik  sel eks,  et  ei  tekiks  seoseid 
närvirakkude vahel seal, kus neid vaja ei ole. 
o  Uute seoste kujunemine  ajukoores  
o  Seoste täpsustamine ja  diferentseerimine  
 
4. 
Psüühiliste 
protsesside 
arengu 
seaduspärasused. 
Muutused 
tunnetusprotsesside   omadustes,  ühikutes  ja  operatsioonides.  Põhilised 
arengulised tendentsid  tajus , mälus, mõtlemises ja tähelepanus. Kõne areng 
ja metatunnetuse kujunemine. Arenguga seotud muutused emotsionaalses ja 
motivatsioonisfääris. Juhtiva tunnetusprotsessi ja juhtiva tegevuse ideed. 
 
Psüühiline areng 
-  Psüühiliste  funktsioonide  kvalitati vne  ümberkujunemine  arengu  käigus,  alguses  on 
tahtmatud ,  hiljem  tahtlikud  ja  kontrol itavad.  Lihtsamad  funktsioonid  lagunevad  ja 
organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Nt sammurefleks laguneb, sel eks 
et tekkida hiljem kõrgemal tasandil (kõnd,  jooksmine ). 
- Erinevad psüühilised funktsioonid arenevad ebaühtlaselt. Taju areneb nt varem kui mälu ja 
mõtlemine. 
- Psüühiliste protsesside ontogeneetilise  formeerumise  mehhanismiks on  internaliseerimine  
st psüühilised  toimingud  korjatakse üles väliskeskkonnast, nad ei ole kaasa sündinud. Nt kõne 
areng  –  laps  ei  omanda  kõnet  kui  ta  ei  ole  kõne  keskkonnas.  Läbi  mal ide  lapse  arengu 
suunamine. 
 
Taju areng 
- Taju muutub kiiremaks vanusega koos, mõju õppimisel 
-  Diferentseeritus  kasvab,  märgatakse  erinevusi  objektide  vahel  oskuslikumalt,  mõju 
õppimisel 
- Maht suureneb – mida  vanemaks , seda enam suureneb jälgitavate objektide maht 
- Jaotuvus suureneb – erinevatest meeleorganitest tuleva info vastuvõtmine 
-  Mõtestatus  tõuseb  –  mil ele  tajumisel  tähelepanu  pöörata,  lastel  välisele  tähelepanu 
pööramine, edaspidi asjade sobivus, funktsioonid. Areneb läbi tegutsemise. 
- Taju põimub järjest enam kõnega, suhted ja seosed asjade vahel. 
 
NB! Sõltuvalt info tuttavusest  toimivad  taju omadused eri  tasemetel . Ei sõltu  vanusest . 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
7 
Tajutakse alguses tervikut, si s märgatakse terviku osi ja si s suudetakse tajuda tervikut koos 
osade vahelise suhtega. See sõltub objektidest. Tuttavate objektide puhul jõutakse seosteni 
kiiremalt. 
 
Tähelepanu areng 
- Mida väiksem laps, seda enam mõjutab tema tähelepanu keskkond. 
- Püsivus suureneb – järjest kauem suudab laps tegeleda ühe  infoga . 
- Valivus suureneb – lapsed hakkavad tegema rohkem  valikuid , olulisis valikuid. 
- Maht suureneb. 
- Lihtsustub tähelepanu jaotamine erinevate  kanalite  ja keskkonna vahel. 
- Lihtsustub ümberlülituvus – eelmisest olukorrast lihtsam välja tul a ja uue asjaga tegeleda. 
 
Laste tähelepanu on alguses tahtmatu, kuna keskkonnast sõltuvad. Vanemaks  saades  õpivad 
tähelepanu tahtlikult suunama ja kontrol ima. Hiljem saab rakendada tahtejärgset tähelepanu 
st protsess on  automaatne  ja pingutust ei ole. 
 
Mälu areng 
- Lühimälu maht 2  aastastel  2 ühikut, 5 aastastel 4 ühikut, 7 aastastel 5 ühikut ja 9 aastastel 6 
ühikut. Sõltub valdkonnast! Tuttav jääb paremini meelde. Lühimälus ei  tehta  infoga midagi, 
hoitakse. 
- Töömälu akti vsena hoitava info hulk arengu jooksul kasvab. Töömälus infoga opereeritakse.   
o  Umbes 5 esimest  eluaastat  on ülekaalus visuaal-ruumiline info töötlus 
o  fonoloogilise  hoidla  maht  kasvab,  sest  sõnade   kordamise   ki rus  kasvab  (umbes  15 
aastane on täiskasvanu tasemel),  koolieelses  eas kasvab meelde jäetavate ühikute arv, 
alates 7 eluaastast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt. 
o  Keskjuhtiv  süsteem  –  areneb  tänu  pidurdusprotsesside  tõhustumisele,  vanuse 
kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimäl u 
salvestatud teadmised aktiveeruvad ki remini. 
- Püsimälu 
o  Meelde jätmisel õpitakse kasutama strateegiaid aga kordamine iseseisvalt enamasti 
alles koolieas. Õppimine on kontekstispetsi filine e kui ühes kontekstis õpitakse, siis 
teises keskkonnas ei pruugi see info enam meenuda. 
o  Äratundmises on juba väikesed lapsed üsna tugevad 
o  Meenutamistõhusus tõuseb tänu salvestamistõhususe tõusule – mida väiksem laps, 
seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid). 
 
Algselt  on  mälu  vahendatud  praktilis-emotsionaalse  laengu  kaudu.  Mida  vanemaks,  seda 
enam omandatakse läbi verbaalse info. 
 
Mõtlemise areng 
- Ühikute areng: 
o  Kujutlused – kasutatakse arengu alguses, nägemissüsteemi kaudu saadud info 
o  Mõisted seoses kõne arenguga – kõne abil omandatakse mõisteid (tavamõisted alates 
3a  –  tajust  lähtuv  mõtlemine,  teadusmõisted  alates  7a  –  mõtlemine  must-valge  ja 
süsteemmõisted alates 12a – mõistetakse suhtelisust) 
- Operatsioonid: 
o  Analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal algselt, hiljem funktsiooni alusel 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
8 
o   Kategoriseerimine  keerulisematel ja abstraktsetel aluste 
o  Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine 
o  .... jm operatsioonid samadel alustel 
-  Probleemilahendus  katse-eksitus-meetodil  areneb  võimeks  ette  kujutada  tagajärgi,  mis 
edasi areneb planeerimisoskuseks.  
 
Arengu alguses on mõtlemise li k kaemuslik - praktiline st lapsed mõtlevad  tegutsedes  (taju 
baasil, esimesed 5 eluaastat).  Edasi arenedes on mõtlemise li k kaemuslik-kujundiline, see 
võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Si s edasi  on mõtlemise 
liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, mil est on raske taju baasil mõelda, nt  kosmos , 
molekulid jne. 
 
 
Kõne areng 
- Mõistab, si s produtseerib 
- Mõistab konventsionaalsust – õpitakse ära, et sõnal on tähendus.  Nihe  toimub 4  eluaasta  
kandis . 
- Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsi tselt. 
- Kujuneb sisekõne – iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. 
- Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, si s omadussõnad, asesõnad 
- Enne suuline, si s kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. 
 
NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne.  Esmalt  täiskasvanu kõne, si s lapsed ise  valjult  
rääkides (seletamine), si s ise läbi sisekõne. 
 
Metatunnetus ja sel e areng 
Metatunnetus on enda psüühilisest funktsioneerimisest teadlik olek, võime seda kirjeldada ja 
suunata.  Nt  metatähelepanu,  metataju,  metamälu,  metamõtlemine,  metamõistmine, 
metakeeleline  võimekus.  Seda  võimekust  läheb  vaja  formaalses  koolihariduses,  mis 
omakorda arendab metatunnetust. 
 
Metakognitiivne 
kompetentsus 
on 
oskus 
sobitada 
situatsiooni 
ja 
oma 
oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal vi sil. 
 
Metatunnetus  kujuneb  sisekõne  baasil  ja  sel e  areng  sõltub  vajadusest  oma  psüühilist 
tegevust teadvustada (formaalse  koolihariduse  rol ). 
 
Emotsioonid ja motivatsioon 
- Emotsioonide  diferentseerumine  
- Emotsioonide väljendamise kontrollimine 
- Teiste emotsioonidest aru saamine 
 
Orienteerumisrefleks → uudishimu 
Väline → sisemine motivatsioon 
Impulsi vsus → reflekti vsus 
 
NB! Eneseregulatsioon  koostöös kõne ja metatunnetusega. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
9 
 
Juhtiv tunnetusprotsess 
on protsess, mil ele toetub psüühiline akti vsus antud ea perioodil ning mil e baasil arenevad 
teised  tunnetusprotsessid,  eelkõige  järgmine  juhtiv  protsess.  Tunnetusprotsessid  ei  arene 
ühtlaselt. Igas vanuseperioodis on oluline mingi tunnetusprotsessi rol . Seda on oluline ka 
teada õpetamisel ja toetuda juhtivale tunnetusprotsessile. 
o  Taju (0-5 ea) – juhtiv protsess, teised tunnetusprotsessid toetuvad tajule 
o  Mälu (5-12/14 ea) – saab mälule hästi toetuda, jäetakse hästi meelde, kui ka kõigest 
aru ei saa, tegutsemisel saab kasutada infot, mis mällu on juba salvestunud  ka taju 
juhtivprotsessi ajal. 
o  Mõtlemine (12/14 -...) – suudetakse mõelda ka asjadest, mil ega endal kokkupuudet 
ei ole. 
 
Juhtiv tegevus 
on tegevus, mis on antud ea perioodil valdav ja areneb intensi vselt ning mis omab mõju 
kõigile arengu aspektidele. Sellega tuleb õpetamise käigus arvestada. 
o  Emotsionaalne  suhtlemine  täiskasvanuga (0-1 a) 
o   Esemeline  tegevus (1-3 a) 
o  Rol imäng (3 – 7 a) 
o  Õppimine (7 – 11 a) 
o  Suhtlemine eakaaslastega (11 – 18 a) 
 
 
5.  Arenguhälvete  põhjused.  Geneetilised  tegurid.  Monogeensed  haigused. 
Polügeensed haigused ja keskkonna rol  nende avaldumises. Kromosomaalsed 
häired  –  autosoomsündroomid  ja  gonosoomsündroomid,  nende  mõju 
vaimsetele  võimetele,  isiksuseomadustele  ja  käitumisele.  Keskkondlikud 
tegurid. Looduslikud ja kunstlikud  teratogeenid , nende võime mõjutada loote 
arengut.  Raseduse  ja  sünnitusega  seotud   riskid   lapse  arengule.  Füüsilise 
keskkonnaga  seotud  riskid  lapse  arengule.  Sotsiaalse  keskkonnaga  seotud 
riskid lapse arengule. 
 
Arenguhälvete varieeruvus 
Arenguhälbed on väga  mitmekesised . 
o  Avaldumine – sama probleem võib ilmneda erinevalt, lapsel võib ol a rohkem kui üks 
probleem. 
o  Raskusaste – üks ja sama probleem võib esineda  erinevas  raskusastmes, mida raskem 
probleem seda harvem. 
o  Põhjused  –  väga  erinevat   laadi   (ka  ühe  puudeli gi  piires),  konkreetse  lapse  puude 
põhjust ei pruugita teada. 
o   Esinemissagedus  – võib ol a erinevate probleemide puhul väga erinev. 
o  Sekkumine – erinevad võimalused vastavalt erivajaduse li gile. 
 
Arenguhälvete põhjused 
1. Prenataalsed – tekivad enne sündi ja mõjutavad arengut juba enne sündi, ka peale sündi. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
10 
o  Geneetilised: Pärilikud (probleem olemas vanemorganismis) ja geneetilised (vanemad 
ei  kanna  aga  järglasorganismi  alguses  võivad  tekkida).  Võivad  ol a  monogeensed, 
polügeensed või kromosomaalsed (kahjustatud  kromosoom  tervikuna, kas neid liiga 
palju või kromosoomi osa kadunud) 
o  Keskkondlikud:   traumad   (raseduse  käigus  saadud  traumad  emale)  ja  teratogeenid 
(ained,  mis  läbivad  platsenta  barjääri,  jõuavad  loote  organismi  ja  mõjuvad  lootele 
ebasoodsalt) 
2. Perinataalsed – tekivad sünnituse ajal. 
o  Keskkondlikud – traumad ja  nakkused  
3. Postnataalsed – tekivad ja avaldavad mõju peale sündi. 
o  Keskkondlikud: füüsilised ja sotsiaalsed. Sotsiaalsete al  on suhted ja õpetamine. 
 
 
 
Geneetilised tegurid 
-  Pärilikud  –  vanemate   sugurakkudes   sisalduv  geneetiline  info   defektne ,  pärandatakse 
järglasele,  järglasorgamismi  geeniproduktid  on  düsfunktsionaalsed,  rakkude  areng  on 
häiritud. 
-  Geneetilised  –  kromosoomide  lahknemise  häired  meioosis  või   geenmutatsioonid   sel e 
järgselt, geeniproduktid sel e tagajärjel düsfunktsionaalsed ja rakkude areng on häiritud. 
 
Autosoomid e kehakromosoomid - 1.-22. kromosoom 
Gonosoomid e sugukromosoomid - X ja Y  kromosoomid  
 
Geneetilised hälbed 
Haigused või seisundid, mis on põhjustatud ebanormaalsustest isiku geneetilises  materjalis . 
o  Monogeensed 
Põhjuseks DNA muutused ühe geeni pi re (nt ainevahetushäired, fra-X,  progeeria  e li gki re 
füüsiline  vananemine ) 
o  Polügeensed 
Põhjuseks DNA muutused mitmes geenis, oluline on ka keskkondlikud  faktorid  (nt  diabeet , 
õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumishäired, lühinägelikkus, kõrgvererõhutõbi) 
o  Kromosomaalsed 
Põhjuseks kromosoomide arvu või struktuuri muutused. 
o  Autosoomsündroomid – kahjustused kehakromosoomides, probleemi raskus 
sõltub sel est mil ises paaris hälve on, mida väiksem kromosoom, seda väiksem 
häire  (trisoomiasündroom  –  nt  Downi  sündroomis  21-s  paaris  on  kolm 
kromosoomi;  deletsioonisündroom  –  ühest  kromosoomist  mingi  piirkond 
puudu, kromosoom on väiksem kui peaks, enamasti vaimse arengu, käitumise, 
füüsilise arengu probleemid, nt Wil iamsi sündroom kus on kustutatud osa 7st 
kromosoomist, 
lastele  iseloomulikud 
vaimsed 
kõrvalekalded 
ja 
isiksuseprobleemid, ülisotsiaalsus, pabistamine, ülisõbralikkus) 
o  Gonosoomsündroomid  –  sugukromosoomide  probleemid  (X0,  polü-X,  XXY, 
polü-Y),  seotud  sugulise küpsemisega.  Esineb  ka  vaimse  arengu  probleeme, 
mitte tõsiseid. Erinevad käitumisprobleemid, mitte ainult soolise käitumisega. 
o  Mitokondriaalsed 
Põhjuseks mitokondriaalse DNA muutused. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
11 
 
Keskkondlikud tegurid 
o  Teratogeenid  –  välised  toimeained  ( kemikaalid ),  mis  läbivad  platsentabarjääri  ja 
põhjustavad loote arengu häireid. Oluline on teratogeenidega kokku puutumise aeg – 
mida varasemas loote arengus, seda  raskemad  tagajärjed, kuna si s formeeruvad kõik 
olulisemad organkonnad.  
o  Looduslikud,  nt   tubakas ,  lapsed  sünnivad  vaesema  stardipagasiga,  kaalus 
väiksemad, raskem kasvada ja areneda. Enneaegsus. 
o  Kunstlikud,  nt   ravimid   (talidomi d  e  nõrk   rahusti  –  varases  rasedusperioodis 
võtmisel  tekitas  luude  arenguhäireid),  pestitsi did  (Minamata  sündroom  – 
Jaapanis  elavhõbedaga reostatud vees elanud kalade söömine, kaela nõrkus, 
krambid , närvihäired,  kasvupeetus , vaimne  alaareng ),  alkohol  (loote alkoholi 
sündroom,  väiksem  pea,  madal  ninasild,   kitsas   ülahuul,  intel ektuaalne 
võimekus madalam, käitumisprobleemid) 
 
o   Viirused : rubel a ( punetised ); cytomegalovirus,  herpes  simplex 
o   Bakterid : toksoplasmoos ja süüfilis 
o  Radioakti vne ki  rgus  
o  Kõrge palaviku poolt tekitatud kuumus 
o  Ema  stress  
 
Raseduse kestus ja sünd 
o  Enneaegsus  - sagedased on kuulmis- ja nägemisprobleemid 
o  Ülekandlus – sünnitrauma ohud, kui laps li ga suur;  ainevahetus  ei ole enam väga õige 
o  Sünnitraumad  –  hapnikupuudus  (toob  kaasa  aju  arengu  probleeme);  füüsilised 
traumad 
o   Mitmikrasedus  
 
Keskkondlikud tegurid, füüsilised 
o  Elu käigus manustatavad ained – toit,  joogivesi , ravimid, mõnuained (psüühika areng, 
kasvupeetus) 
o  Õhusaaste – tähelepanu ja käitumise probleemid 
o  Radioakti vne ki rgus 
o  Elektromagnetväli ? – teadlased uurivad 
o  Müra  –  liigne  vali  heli  võib  põhjustada  tõsiseid  kuulmisprobleeme;  infomüra  – 
seostatud  ATHga 
 
Keskkondlikud tegurid, sotsiaalsed 
o  Deprivatsioon  varases   lapseeas   –  keskkondlik  ja  emotsionaalne,  lastekodulastel 
uuritud ja riskikoha dolemas 
o  Sotsiaalsed normid ja kasvatus – erinevates kultuurides eri  aegadel  erinevad 
o  Düspedagoogika  –  valesti  õpetamine,  lapsele  vajadustele  mitte  vastav  õpetus,  NB! 
Erivajadustega laste õpetamine 
Koosmõjus geneetiliselt mittetäisväärtusliku taustaga põhjustavad hariduslikke erivajadusi. 
 
Keskkonna olulisus 
o  Keskkond võib ol a olulisim lapse probleeme põhjustav faktor (nt väärkohtlemine). 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
12 
o  Keskkonda  on  võimalik  muuta  vi sil,  mis  toetaks  maksimaalselt  lapse  potentsiaali 
realiseerumist. Geene me veel ei suuda muuta. Õpetamine ja  sekkumisstrateegiad . 
o   Sekundaarsete   puuete  tekkimise  oht  –  kui keskkond  ei  vasta lapse vajadustele, si s 
võime tekitada juurde lisaprobleeme.  
 
Esmane ja teisene puue 
o  Esmased e primaarsed puuded on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. 
o  Teisesed  e  sekundaarsed  puuded  tekivad  si s  kui  lapsed  ei  saa  esmasele  puudele 
vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. 
 
Arenguliinid 
Bioloogiline (sisse programmeeritud) ja kultuuriline (teostub läbi teiste inimeste meie ümber) 
arenguli n.  Bioloogiline  arenguli n  annab  ette  punktid,  kus  laps  on  valmis  omandama  uusi 
oskusi. Kultuuriline arenguli n pakub tuge bioloogilisele arenguli nile hetkel kui see on vajalik. 
Tavalises  arengus  need   liinid   kattuvad.  Ebatavalises  arengus  bioloogiline  ja  kultuuriline 
arenguli n lahknevad, enamasti on bioloogiline areng maha jäänud.  Andekuse  puhul on ette 
jõudnud. 
 
Tasandid  probleemist rääkimiseks 
Käitumine – esmalt paistab probleem välja käitumises 
Psüühika  –  käitumine  kujuneb  tänu  psüühikale,  si n  tasandil  on  probleemid 
tunnetusprotsessides 
Anatoomia, füsioloogia – psüühika alus, mil e järgi toimib, räägime närvidest, rakkudest jms 
Geenid  ja  keskkond  –  kas  geneetilises  materjalis  on  midagi  teisiti,  kas  keskkond  pakub 
piisavalt stimulatsiooni 
 
Need tasandid on omavahel sõltuvuses aga rääkides tuleks neid lahus hoida. 
 
Hälbiva arengu iseärasused 
Psüühika  tasandilt  lähtuvalt 
Ühe valdkonna häiritus toob enamasti kaasa ka teiste valdkondade mõningase häirumise. 
 
Meeleorganite kaudu tuleb  sisend  psüühikasse, kus toimub info töötlus, mis on mõjutatud 
tunnetusprotsessidest  mida  ümbritsevad  emotsioonid  ja  motivatsioon.  Väljundiks  on 
tegevus.  Probleemid  võivad  ol a  seotud  ni   sisendi,  väljundi  kui  töötluse  osaga,  samuti 
emotsioonides ja motivatsioonis (vt slaid). Lisaks mõjutab keskkond. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
13 
6. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed. Vaimsed võimed populatsioonis, piir 
normaalse  ja  alanormise  intel igentsuse  vahel.  Vaimse  arengu  hälvete 
määratlus,  alajaotused  meditsi nilises  ja  pedagoogilises  lähenemises. 
Intel ektipuue – määratlus ja raskusastmed. Puudujäägid tunnetusprotsesside 
arengus;  emotsionaalse  ja  sotsiaalse  arengu  probleemid.  Ameerika 
vaimupuudeassotsiatsiooni  (AAIDD)  käsitlus  toimetulekuoskustest  – 
kontseptuaalsed ,  sotsiaalsed  ja  praktilised  oskused.   Vaimupuue   kui  isiku 
võimete ja keskkonna nõudmiste interaktsioon. Õpiraskused – määratlus ja 
alajaotused (üldised ja  spetsiifilised ). Õpiraskuste  väljendumine  eri  vanuses 
lastel. Psüühika (eelkõige tunnetustegevuse)  erisused  ÕR lastel. Õpiraskuste 
eristamine  teistest arengu  probleemidest.  Andekus  –  määratlus ja  erinevad 
käsitlused.  Intel ektuaalsete  võimete  erisused,  loovus,  motivatsioon. 
Andekusele vi tavad tunnused lapseeas. Andekus kui  erivajadus . 
 
Kogniti vse arengu hälvetega lapsed - lapsed, kellel on probleemid tunnetustegevuses. 
 
Intel igentsus 
On  üldine  vaimne  võimekus.  Haarab  võimet  arutleda,   planeerida ,  lahendada  probleeme, 
mõelda  abstraktselt , mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest. Oluline on ka nende võimete 
kiirus. 
Neid  võimeid  peaks  sama  eraldi  mõõta  ja  need  on  taandatavad  aju  tegevusele 
(tunnetusprotsessid). Eristada saab üldvõimeid (g-faktor) ja erivõimeid (sõnalised, loogilised, 
matemaatilised ,  ruumilised  jt). Ühesuguse üldvõimekusega inimestel on erinev erivõimekus. 
Lisaks veel erivõimeid – kehaline, muusikaline, kunstiline. 
 
Õppimine 
On protsess, kus kogemuse vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused käitumises/ 
tegevusvõimes. Õppimine võimaldab meil midagi uudselt või paremini teha. Õppimine on: 
o  Tahtlik ja tahtmatu – tahtmatu väiksematel lastel, omandavad kogemustest. Tahtlik 
koolis ja mitte esimestes klassides. 
Õppimise  käigus  leiab  aset  infotöötlus,  mil eks  kasutame  tunnetusprotsesse.  Toimub  uue 
integreerimine   varem  teadaolevasse  ja  olemasolevate  teadmiste  või  nende  struktuuri 
muutmine. 
 
Normaaljaotus  ja vaimne võimekus 
Inimesed  erinevad  oma  vaimse  võimekuse  poilest,  inimesed  saab  jaotada 
normaaljaotusskaala  al a  (vt  slaid).  IQ  testis  100  on  keskmine.  Ligikaudu  70%  inimesi  on 
keskmise intel igentsi tasemega. 70 punktist al apoole on intel ekt mitte normi pi res. See on 
kokkulepe. Sel iseid inimesi on 2,3%. Kõrge intel ekt algab 130st – andekus. 
 
Kognitiivse arengu hälbed 
o  Intel ektipuue (vaimupuue e vaimne alaareng) 
o  Õpiraskused – lapsed, kellel ei ole intellektipuuet 
o  Andekus (üldandekus e intel ektuaalne andekus) 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
14 
Tuumaks  on  uudse  info  mõistmise  ja  omandamise  iseärasused,  mis  tulenevad  eelkõige 
tunnetusprotsesside  funktsioneerimise  kõrvalekalded.  Lisanduda  võivad  emotsionaalse  ja 
sotsiaalse arengu probleemid. 
 
Intel ektipuue 
Läbivaks  jooneks  on olulised pi rangud uute oskuste  omandamises  ehk õppimises. Probleemid 
ilmnevad juba varases eas ja on jälgitavad kõigis arenguvaldkondades. 
1.  Vaimne 
o  Vähene huvi ümbritseva vastu – ei ole ni   uudishimulikud  kui teised lapsed 
o  Kõne  arengu  puudujäägid  –  esimese  eluaasta  lõpus  esimesed  sõnad,  kõige 
hilisem teise eluaasta lõpus peaks olema kõne. Ainult kõne arengu probleem 
ei näita intel ektipuuet. 
o  Mõtlemise konkreetsus – peegeldab selgelt intel ektiprobleemi 
o  Metavõimed  välja  ei  kujune  –  laps  ei  hakka  kunagi  oskama  oma  psüühilist 
tegevust  ise  suunata,  õppimise  protsessis  on  oluline  täiskasvanute  poolne 
suunamine. 
2.  Sotsiaalne 
o  Mitteverbaalne suhtlemine hilineb – lapsel emotsionaalne side täiskasvanuga 
hilineb 
o  Sotsiaalselt raskesti  loetav  – sotsiaalne suhtlemine on  ebatavaline , teistel on 
raske neid mõista, suhe ei ole vastastikune 
o  Ei oska arvestada kontekstiga – nt mis vanuses inimestega kuidas suhelda 
3.  Füüsiline 
o  Motoorne  areng  hilineb  –  pea  hoidmine   beebil   hilineb  jms,  sõltuvalt  puude 
sügavusest võib ol a et ei hakkagi iseseisvalt nt seisma või istuma 
o  Eneseteenindusoskused vähesed 
 
See  kõik  raskendab  märgatavalt  või  teeb  võimatuks  isiku  iseseisva  elu.  Vajavad  tuge 
raskematel juhtudel ka läbi elu. 
 
Intel ektipuude raskusastmed 
Esmase hinnangu aluseks on IQ väärtus, lisandub hinnang iseseisvale toimetulekule. 
o  Meditsi nisüsteemis (RHK-10): vaimne alaareng kui IQ on al a 70, kerge VAA IQ 50-69, 
mõõdukas VAA IQ 35-49, raske VAA IQ 20-34, sügav VAA IQ al a 20. Kerget VAA on 
kerge  mõõta,  kasutatakse  IQ  testi.  Oluliselt  rohkem  on  kerge  vaimse  alaarenguga 
inimesi. 
o  Haridussüsteemis:  aluseks  isiku  potentsiaal  omandada  akadeemilist  haridust  ja 
iseseisva toimetuleku oskusi. Tavakooli haridusega intel ektipuudega lapsed hakkama 
ei saa, õpivad eri õppekavade alusel. 
 
Mis on toimetulekuoskused? 
Adaptive  behavior  
 
Toimetulekuoskused  on  kogum  kontseptuaalseid,  sotsiaalseid  ja  praktilisi  oskusi,  mil e 
inimesed  omandavad  ning  mis  võimaldavad  neil  igapäevaelus  funktsioneerida.  Piirangud 
sel es val as  kitsendavad  isiku võimet erinevates  situatsioonides  või keskkonnas adekvaatselt 
reageerida (Ameerika Vaimupuude Assosatsioon, AAID, 2010) 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
15 
 
1.  Kontseptuaalsed oskused (conceptual skil s) 
o  Kõne mõistmine ja produtseerimine 
o  Lugemine ja kirjutamine 
o  Arusaam raha tähendusest – kust tuleb, mil est sõltub hulk 
o   Enesejuhtimine  : initsiati v, eesmärgikindlus või püsivus oma tegevustes, vaba 
aja  sisustamine  
2.  Sotsiaalsed oskused ( social   skills ) 
o  Interpersonaalsed oskused – teiste inimestega suhtlemine 
o  Vastutusvõime – oma  tegude  eest  vastutamine  ühiskonnas 
o   Enesehinnang   –  mil ega  saan  hakkama,  mil ega mitte,  oskus  hinnata,  kuidas 
näen end võrreldes  teistega , peaks olema adekvaatne. 
o  Manipuleeritavus  teiste  poolt  –  intellektipuudega  inimesed  ei  oma 
mõtlemisvõimet  ja  kri tilisust  et  tul a  toime  ilma  ära  kasutamata,  ei  oska 
hinnata tegude tagajärgi. 
o  Reeglite  järgimine  –  seotud  vastutusvõimega,  oluline  on  see  kas  reegleid 
mõistetakse ning si t tuleb probleem, kuna intel ektipuudega inimene ei suuda 
infot töödelda ja ei suuda reegleid järgida. 
o  Seadustele allumine 
3.  Praktilised oskused (practical skil s) 
o  Söömine ja ri etumine 
o  Toidu valmistamine 
o  Tualeti kasutamine 
o  Ravimite võtmine 
o  Telefoni kasutamine 
o  Rahatähtedega opereerimine 
o  (ühis)transpordi kasutamine – iseseisvalt nt jalgratas 
o  Tööalased  oskused  –  piiratud  võimalused,  käsitöö  objektide  oskused  on 
jõukohased  paljudele  
o   Turvalise   keskkonna  säilitamine  –  asjade  paljususes  turvalisuse  säilitamine 
( elekter , tuli, roiskunud toit) 
 
AAIDD süsteem 
Olulised on kolm aspekti – inimene ise ja tema võimed (IQ ja toimetulekuoskused); keskkonna 
nõuded (kodu, kool/töö, ühiskond);  funktsioneerimine  (toetused). Kuidas inimene hakkama 
saab sel es keskkonnas (keskkond) ja mil ist abi ta vajab (funktsioneerimine). 
 
Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid 
Laste vahel on sel es osas erinevusi rohkem kui   sarnasusi  (Lovaas, 1998). ei ole ühetaolisi 
käitumismustreid, mis on  omased  kõikidele lastele. 
o  Agressi vsus ja tujukus, jonnihood, si n  kajastub  lapse  oskamatus  teisel viisil toime tul a 
o  Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne, nt rakse mõista miks teine kurb või 
vihastab 
o  Suhete loomise ja hoidmise raskused, eeldavad intel ektuaalseid omadusi 
o  Stereotüüpne  käitumine,  ühe  lapse  kontekstis,  laps  ei  omanda  palju  erinevaid 
käitumisvi se 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
16 
o  Vähene  motivatsioon,  initsiati vi  puudumine  –  juhitavad  keskkonna  poolt, 
ümbritsevad inimesed on need kes tegevusi algatavad ja juhendavad 
Käitumine on raskesti prognoositav, samas üsna ühekülgne. 
 
Arengu dünaamika lapseeas (vt slaid) 
o   Lasteaed :  kerge  intel ektipuue  -  tasandusrühmas,  mõõdukas  intel ektipuue  - 
arendusrühmas, raske ja sügav intel ektipuue - arendusrühmas või li tpuudega laste 
rühmas. 
o  Kool:  Kerge  intel ektipuude  -  lihtsustatud  õpe  (I  kooliaste  juhtiv  on  taju,  valdav  on 
praktiline mõtlemine; II kooliaste juhtiv on mälu, arenemas on kujundiline mõtlemine; 
III  kooliaste  juhtiv  on  mälu,  valdav  on  kujundiline  mõtlemine),  mõõdukas 
intellektipuude - toimetulekuõpe (I kooliaste juhtiv on taju, arenemas on praktiline 
mõtlemine; II kooliaste juhtiv on taju, valdav on praktiline mõtlemine, III kooliaste 
juhtiv on taju, arenemas on kujundiline mõtlemine), raske ja sügav intel ektipuude – 
hooldusõpe (I kooliaste  orienteerumine   iseendas  ja ümbritsevas aistingute tasandil; I  
kooliaste  tervikutajule  toetudes  ümbritsevaga   kohanemine ,  III  kooliaste  juhtiv  on 
analüütiline taju, praktiline mõtlemine). 
 
Intel ektipuudega lapsed ei arene teisiti, etapid on samad, kuid nad on arengus  maas . Mida 
sügavam puue, seda väiksema lapse  tasemele  areng vastab. Soovitus vaadata õppekavasid, 
seal on oskused lahti kirjutatud. 
 
Täiskasvanuiga 
o  Kerge  intel ektipuue  –  verbaalse  mõtlemise  elemendid.  Võimaldab  omandada 
kutseõpet. 
o  Mõõdukas intel ektipuue – juhtiv on mälu. Võimetekohane praktiline töö (toetatud ja 
juhendatud töö). Oskavad tegevusi aga saa aru mil eks ning kui midagi läheb teisiti, ei 
tea, mis teha. 
o  Raske ja sügav intel ektipuue – potentsiaalile vastav iseseisev elu ja  hooldus . Kaitstud 
töö – töö väljaspool tööturgu. 
 
Intel ektipuude põhjused 
o  Anatoomia/ füsioloogia tasandil 
o   Difuusne   (laiaulatuslik,  üle  kogu  aju)   ajukahjustus ,  mistõttu  on  psüühika  kui 
terviku toimimine häiritud. Sümptomid  haaravad  kõiki oskusi. 
o  Geenid/keskkond tasandil 
o  Prenataalsed: 
geneetilised 
(nt 
Downi 
sündroom, 
fragi lne 
X, 
ainevahetushäired); keskkondlikud (nakkused, traumad, teratogeenid) 
o  Perinataalsed: traumad (hapnikuvaegus); nakkused 
o  Postnataalsed: nakkused, traumad (raputatud lapse sündroom); mürgistused 
( narkootiliste  ainete varane tarbimine); äärmiselt vaene  kasvukeskkond  (ei ole 
tüüpiline põhjus) 
 
 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
17 
Õpiraskused 
Probleemid on omavahel sarnased intel ektipuudega, aga  leebemad . 
Õpiraskuste üldised tunnused 
Esmane  hinnang  IQ  väärtuste  alusel:  al a  70  intel ektipuue.  Pi rid  on  ebaselged,  sõltub 
eelkõige  potentsiaalist  omandada  akadeemilist  haridust.  Õpiraskused  väljenduvad 
akadeemilise hariduse omandamisel. 
o  Tuumaks on tunnetusprotsesside arengu probleemid ning oskamatus kasutada oma 
tunnetusprotsesse õppimisel. 
o  Raskustega seotud valdkondades tekib  motivatsioonipuudus .  
o  Lisanduda  võivad  emotsionaalse  ja  sotsiaalse  sfääri  probleemid,  kuid  need  ei  ole 
esmased. Samas paistavad need väga  eredalt  välja. Tekivad si s kui laps ei saa hakkama 
ja ei oska toime tul a. 
o  Iseloomulik on heterogeensus ehk eri laste probleemid võivad olla erinevad, kuid nad 
peavad olema seotud akadeemilise hariduse omandamisega. 
 
Õpiraskuste jagunemine 
o  Üldised – probleemid probleemid õppimisprotsessis kui tervikus, raskused  enamuses  
ainetes 
o  Kerge astme ÕR – tavaõppimise tingimustes õpetaja abi vajavad lapsed 
o  Keskmise  astme  ÕR  –  ei  saa  ainult  tunnis  hakkama,  vajavad  tunnivälist  abi, 
tavaline õppekava mida võidakse individualiseerida 
o  Väljakujunenud  astme  ÕR  –   intellekt   alla  normi,  probleemid  õppimisel, 
tavaelus  ni   väga  ei  ole.  NB!  Kasutatakse  kerge  vaimse  alaarengu  puhul  ka 
terminit  õpiraskus. 
o  Spetsi filised  –  raskused  vaid  teatud  õpivilumuste  (lugemise,  kirjutamise  või 
arvutamise) omandamises. 
Sel ine eristus ei ole päris ühene. Praktikas võivad spetsi filised õpiraskused välja näha nagu 
üldised õpiraskused, nt lugemisoskus kuna seda on vaja kõikides ainetes. Kui laps on hädas 
lugemisega, jääb hätta ka teistes ainetes kus vaja lugeda. 
 
Üldised õpiraskused 
Probleemsed on: 
o  Tunnetusprotsessid,  eriti  metavõimed  (taju,  mälu,  mõtlemine,  tähelepanu).  Jääb 
hätta infotöötluses ja sel ele baseerub  akadeemiline   haridus . 
o  Motivatsioon – sõltub keskkonnast ja õpetamisest. Jõukohasel tegevusel motivatsioon 
ei kao. Kaob kui lapselt oodatakse  enamat , mil eks ta võimeline on. 
o  Emotsioonid – kui õppimine käib üle jõu tekivad emotsioonide probleemid 
 
Häiritud on õppimisprotsess tervikuna. Probleemid ilmnevad eelkõige kokkupuutes uuega. 
Lapsed saavad hakkama õppides eritingimustes. 
 
Kognitiivsed probleemid 
Puudutavad ka intel ektipuudega lapsi, väljenduvad seal raskemalt. Raskema intel ektipuude 
korral peab arendama taju. Kergema intel ektipuudega avalduvad raskused reeglina koolis. 
o  Tähelepanu:  lapsed  ei  suuda  keskenduda  olulisele,  uued  sti mulid  tõmbavad 
tähelepanu;  vähene  püsivus  eelkõige  pingutust  nõudvates   olukordades ,  ei  saa 
planeerida sama pikkasid õppimistegevusi kui teiste laste jaoks 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
18 
o  Taju: vähene maht ja ki rus, töötlevad vähem infot kui teised lapsed ühes ajaühikus, 
neile  tuleb  anda  oluliselt  rohkem  aega  ja  vähendada   tajutavat   infot;  taju  vähene 
diferentseeritus  st  ei  tajuta  asju  erinevatena,  objektid  ei  eristu,  nt   geomeetrilised  
kujundid; vähene mõtestatus  viitab  sel ele, et lapsed ei orienteeru tajumisel asjade 
olulisusele 
o  Mälu – vähe strateegiaid; ki rem unustamine ja info moondumine, kui salvestamises 
on  probleemid  on  probleemid  ka  meelde  tuletamises;  meenutamine  on  juhuslik, 
lapsed ei teosta infootsingut, otsustavad seetõttu kiiresti et nad ei mäleta 
o  Mõtlemine  –  ühikuteks  on  põhiliselt  kujutlused,  need  toetuvad  tajule,  mõisted  on 
ebatäpsed, lapsed on sõltuvad isiklikust kogemusest; operatsioonid on ebapiisavad, 
eriti  keerulisemad  operatsioonid nt järeldamine ja üldistamine 
o  Kõne – arengus on olulised puudujäägid, mis ei paista silmas igapäevases suhtlemises, 
laused  on primitiivsemad. 
 
Õppimise protsess ja ÜÕR (üldised õpiraskused) 
1.  Etapp. Uut teadmist ei mõisteta ega seostata olemasolevaga. Teadmine omandatakse 
sageli verbalismi kujul. Infot töödeldud ei ole ja aru ei saada. 
2.  Etapp. Uued teadmised integreeritakse olemasolevasse süsteemi, mida vajadusel ka 
muudetakse. Teadmisi kasutatakse probleemide lahendamise. 
 
Õpiraskustega lapsed jäävad sageli  pidama  esimesse  etappi , omandavad justkui juhuslikult. 
 
Õpitegevuste käigus esinevad probleemid: 
o  Ülesandele häälestumine – raskused, vajavad abi 
o  Orienteerumine ülesandes – raskused, vajavad abi 
o   Planeerimine  – kuidas ülesannet täita, õpiraskustega lapsed kipuvad kasutama mal e, 
mis ei pruugi sobida 
o   Sooritamine  – seda tehakse 
o  Enesekontrol  – vaata üle tehtu ja mõtle, kas eesmärk on saavutatud, vajavad abi 
 
ÜÕR  arenguline  dünaamika 
o   Eelkoolieas  
o  Ei tunne eriti huvi uute asjade õppimise vastu 
o  Infanti lne käitumine, st käituvad noorematele sarnaselt 
o  Kõne arengu probleemid - ei pruugi väljenduda igapäevases suhtlemises 
o   Motoorika  arengu probleemid 
o  Lugemise,  kirjutamise  või  arvutamise  eeloskuste  omandamatus  –  väga 
iseloomulik  üldiste  õpiraskustega  lastele,  ei  tunne  huvi,  vajavad  rohkem 
selgitamist, näitlikustamist 
RHK-10 järgi võivad lapsed saada enne kooli segatüüpi  spetsiifiliste  arenguhäirete diagnoosi 
(F83). 
 
o  Nooremas koolieas 
o  Probleemid õppimises (lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid) 
o  Keskmises koolieas 
o  Madal õpiedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid, kuna laps ei ole 
abi saanud 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
19 
Spetsi filised õpiraskused 
Lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Teatud valdkondades probleemid. 
 
o  Spetsi filine lugemishäire e düsleksia 
o  Spetsi filine õigekirjahäire e düsgraafia 
o  Spetsi filine arvutamisvilumusehäire e düskalkuulia 
Need on ka kõik diagnoosid. 
 
o  IQ on keskmine või kõrgem. Ei ole vaimselt mahajäämust.  
o  Probleemid peavad  tekkima  lugema, kirjutama või  arvutama  õppimise alguses. 
o  Kogniti vsete protsesside (ni  taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise 
probleemid  ilmnevad  eelkõige  seoses  kirjaliku,  kõne  või  arvutamise  ja  muu 
matemaatikaga. 
 
Spetsi filiste õpiraskuste dünaamika 
o  Eelkoolieas 
o  Kõne arengu probleemid düsleksia ja düsgraafia  korral, suulise kõne arengu 
probleemid ei ole väga tõsised, ei pruugi välja paista, jäävad sageli märkamata 
o  Ei tunne huvi tähtede, jutukeste kuulamise või arvude ja hulkade vastu 
o  Lugemise, kirjutamise või arvutamise eeloskuste omandamatus 
Enne kooli reeglina düsleksia, düsgraafia ega düskalkuulia diagnoose välja ei panda. 
 
o  Nooremas koolieas 
o  Probleemid õppimises (lisanduvad emotsionaalsed probleemid) 
 
o  Keskmises koolieas 
o  Madal õppeedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid. Eriti paistavad 
välja käitumisprobleemid, põhjused õpiraskustes. Kui laps ei ole eelnevalt abi 
saanud ja ei saa abi, tekivad emotsionaalsed ja käitumisprobleemid. 
 
Erinevuses õpiraskuste puhul 
o  Erinevus kvantitati vne – lapsed arenevad aeglasemalt (vaimse arengu peetus VAP), 
neuroloogilises mõttes ajus vähem seoseid 
o  Erinevus kvalitati vne – lapsed töötlevad infot teisiti, neuroloogilises mõttes seoseid 
ajus  vähem  ning  need  on  teistsugused,  teiste  rakkude  vahel,  infot  töödeldakse 
teistmoodi, kuna igal rakul oma ülesanne. 
Tänapäeval  nähakse,  et  erinevus  on  kvalitati vne.  Siit  ka  väljund  õpiraskustega  laste 
õpetamismeetodites, neid õpetatakse teisiti. 
 
Õpiraskuste identifitseerimine 
o  Eristada tuleb 
o  Puudulik koolivalmidus – „Laps on peagi  koolilaps “, sisaldab eri valdkondade 
oskusi, mis on vajalikud kooli  minekuks  
o  Madal õpimotivatsioon – ei ole üldiselt omane väikestele lastele, algklassides, 
võib ol a si s kui peres ei väärtustada haridust ja kooli. Võib tekkida hilisemas 
vanuses. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
20 
o  Sotsiaal-majanduslikud  probleemid  –  kooli  jõuavad  lapsed,  kel el  puuduvad 
sotsiaal-majanduslikud  olud,  et  saaks  õppimisele  keskenduda,  kõrvalised 
mured segavad 
o  Emotsionaalsed ja/või käitumishälbed – need on põhjus, mitte tagajärg 
o  Vaimupuue  –  üleminek  segane,  piir  hägune.  Õpiraskustega  lapsed  tulevad 
toime tavaõppekava alusel.  Vaimupuudega  ei tule. 
o  Meelepuuded  –  kergemad  meelepuuded  nt  pril ide  puudumine,  kergem 
kuulmislangus  võib jääda tähelepanuta 
 
NB!  Terminit õpiraskused kasutatakse sageli ka laiemas tähenduses – lapsel on õppimises 
probleemid ükskõik mis põhjusel. Tuleb vahet teha, mil est räägitakse, kuna sekkumine ja 
õpetamine on erinev, tuleb põhjus välja selgitada. 
 
Õpiraskuste põhjused 
 
 
Üldised õpiraskused 
Spetsi filised õpiraskused 
AJU 
Mõlemale  iseloomulik,  et  kahjustus  ei  ole  väga  tõsine  ja  võib  ol a 
ajukuvamismeetoditega raskesti tuvastatav. 
Difuusne, üle kogu aju 
Koldeline,  ni    morfoloogia  
kui  füsioloogia  tasandil 
(rakkude  kogus  ja  seosed). 
Teatud  piirkonnad  töötavad 
teisiti. 
GEENID 
Geenid  määravad  vaimse  võimekuse  lae.  SÕR 
esinevad 
sageli 
ÜÕR  laste  vanemad  sageli  keskmisest  perekonniti. 
Tuvastatud 
madalama IQ-ga. 
mitmed 
geenid, 
mil e 
kahjustust 
seostatakse  
düsleksiaga. 
KESKKOND 
Kehvast keskkonnast üksinda need probleemid reeglina ei teki. Samas on 
õpetamise mõju olulisem kui tavaarenguga laste puhul. 
Sünnieelsed  mõjud  seoses  teratogeenide,  Häire  avaldumine  ja  raskus 
ema haiguste või traumadega. Sünniaegsed  sõltub 
kogemustest 
ja 
traumad  või   infektsioonid .   Varase    lapseea   õpetamisest. 
Varaste  
traumad või haigused. 
märkide 
märkamine 
ja 
nendega tegelemine oluline. 
 
Intel ektuaalne andekus 
Andekus kui erivajadus 
Andekuse  puhul  on  tegemist  arengut   soodustava   kombinatsiooniga:  soodsad  pärilikud 
eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga (Kõrgesaar, 2002). Ka 
andekas laps vajab oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist. 
Andekate  laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. 
Seetõttu on vajalik individuaalne lähenemine ( Sepp , 2010). 
 
Andekus ja erivõimed 
Andekas  on  laps,  kes  oma  väljapaistvate  võimete  tõttu  suudab  saavutada  silmapaistvaid 
tulemusi ( Lindgren  ja Sluter, 1994). 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
21 
o  Intel ektuaalne e üldandekus eeldab IQ väärtust 120-130 ja enam. 
o  Eriandekus  e  spetsi filine  andekus  saab  avalduda   sobivate   keskkonnategurite 
kokkupuutel ( muusika ,  kunst , kehaline jm). 
o  Emotsionaalne  intel igentsus  kui  sotsiaalne  andekus.  NB!  See  kirjeldub 
isiksusejoontega ja pole sisuliselt  intelligentsus  (Allik 2009). 
 
Üldandekuse tunnused 
Eakaaslaste  keskmise tasemega võrreldes: 
o  Vaimne  võimekus  kõrgem,  info  töötlemise  ki rus  kõrgem,  varem  kujunevad 
metavõimed. Teadmisi on rohkem ja need on hästi struktureeritud; 
o  Loovus on kõrgem, ilmneb suur  paindlikkus  probleemide lahendamisel, iseloomulik on 
uudsete ja efekti vsete lahenduste leidmine; 
o  Sisemine  kõrge  motiveeritus,  iseloomulik  on  tugev  vajadus  maailmast  aru  saada, 
ennast kokku võtta ja oma oskusi ja andeid mõistlikult ära kasutada; 
o  Eneseregulatsiooni oskused kujunevad varem. Õppides taluvad nad hästi ebaselgust, 
kulutavad enim aega planeerimise etapile. 
o  Kaasneda  võivad  emotsionaalsed  ja  sotsiaalsed  probleemid.  Lapsed  tajuvad  väga 
teravalt enda erinevusi teistest inimestest, kalduval introvertsusele. Võivad ol a oma 
soorituse suhtes ülinõudlikud, protestida teiste „rumaluste“ vastu. Sel est tulenevalt 
võivad tekkida ka käitumisprobleemid. 
 
Arengudünaamika 
Andekuse ealine avaldumine on väga individuaalne. 
Koolieelne  iga: 
o  Imikuna vajavad vähem uneaega, hakkavad varem kõnelema.  
o  Otsivad  pidevalt  uusi  kogemusi,  ilmneb  hea  kujutlusvõime  ja   loogika .  Eelistavad 
endast vanemate laste seltskonda. 
o  Huvipakkuvas olukorras on väga püsivad. 
o  Varakult  tunnevad  huvi sümbolite, tähtede,  numbrite  ja abstraktsete mõistete vastu. 
Kooli ga: 
o  Akadeemiline edukus on reeglina väga hea, kui õpitegevus pakub  sobivat  väljakutset. 
Õpiedukus hakkab  langema , kui neil on igav. 
o  Õpivad valdavalt kuulmistajule toetudes. Infotöötlus on järjestikune, see eeldab suurt 
tööd  vaimsel  tasandil,   eelmiste   sõnade  meeles  pidamine.  Pildiline  materjal  ei  ole 
oluline. 
o  Oskused teistega arvestada ja koos tegutseda võivad ol a nõrgad, kuna teised lapsed 
on  igavad . 
o  Kohati jääb mulje et tegemist on tähelepanu probleemidega, sest laps õpib ki remini 
ning  kipub  jääma tundides „ unistama “. 
o  Oht,  et  laps  ei  õpi  oma  võimetele  kohaselt,  sest  õpetajale  ja   lapsevanemale   pi sab 
headest hinnetest. 
 
 
 
 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
22 
Andekus või ATH? 
 
Akti vsus- ja tähelepanuhäire 
Intel ektuaalne andekus 
Halb tähelepanu enamikus situatsioonides 
Halb tähelepanu, igavlemine või unistamine 
spetsi filistes  situatsioonides,  mis  huvi  ei 
paku 
Püsimatu 
igasugustes 
ülesannetes.  Püsimatu temale sobimatutes ülesannetes, 
Tegevuse  katkestamisel  ei  suuda  ülesande  suudab ise ülesande juurde naasta 
juurde naasta. 
Impulsi vsus, 
võimetus 
tasu  Otsused  tehakse   arukalt .  Planeerimise 
edasilükkamiseks. Soorituse etapp 
etapp 
Suutmatus   korraldusi  lõpuni  kuulata,  „Lahing“  autoriteetidega  mõttetute  asjade 
järgida, täita 
tegemisel 
Liigne  akti vsus  ja  impulsi vsus,  mis  uues  Kõrge  akti vsus  kokkupuutel  uuega,  hea 
olukorras ei pruugi ilmneda 
keskendumine  huvipakkuva tegevuse juures 
Raskused reeglite täitmisega 
Reeglite vaidlustamine, kuna reeglid ei sobi 
 
Andekus või õpiraskused? 
o  Mõlemal  juhul  on  keskseks  iseärasused  tunnetustegevuses  ja  õpioskustes,  esineb 
perekonniti. 
o  Mulje, et laps on õpisituatsioonis tähelepanematu 
o  Lahknevus võimete ja tulemuste vahel 
o  Lisanduda võivad emotsionaalsed ja käitumisprobleemid, juhul kui õpetamine ei vasta 
lapse vajadusele 
o  Lahendus  on  sarnane:  individuaalse  eripära  alusel  õppetegevuse  jõukohaseks 
muutmine. 
o   
Andekuse põhjused 
Aju tasandil 
o  Aju  ainevahetus  on  väga  vilgas,  korraga  on  akti vsed  rohkemad  pi rkonnad.  Samas 
paistab, et enam pidurdatakse ebavajalikke radasid. 
Geenid/keskkond tasandil 
o  Geneetiline taust 
o  Rikas kasvukeskkond 
 
Vaimne võimekus ja hälbed (vt slaid) 
Meditsi nisüsteemis: VAA (vaimne alaareng) 70 ja al a, psüühilise arengu spetsi filised häired 
alates 70. 
Haridussüsteemis: Intel ektipuue 70 ja al a, ÜÕR 70-85, SÕR 85 ja edasi, andekus alates 130. 
NB! Pi rid hägused 
 
 
 
 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
23 
7. Kõne ja kõnepuuded. Kõnetegevus ja kõne areng. Kõne ja intellekti seosed. 
Kõne sõltuvus tajust (kõneloomes ja kõne mõistmisel), kõne sõltuvus mälust 
(kõneloomes ja kõne mõistmisel), keelemälu ja töömälu roll kõneprotsessis, 
kõne  sõltuvus  mõtlemisest  (kõneloomes  ja  kõne  mõistmisel).  Taju,  mälu  ja 
mõtlemise  sõltuvus  kõnest.  Arenguhälvete  avaldumise  erinevused  sõltuvalt 
sel est,  kas  primaarselt  on  hälve  intellekti  või  kõne  tasandil.  Kõne  arengu 
probleemid: Suulise kõne puuded: kõnepuuded ja keelepuuded. Kirjaliku kõne 
puuded – lugemispuue, kirjutamispuue. 
 
Kõne ja intellekti seosed 
Mil eks kõne? 
o  Info vahetamine (suhtlemine) 
o  Tunnetustegevuse teenindamine 
o  Tegevuse planeerimine ja reguleerimine 
Kui kõne areng on häiritud, si s võib esineda probleeme kõigis neis valdkondades. 
 
Kõne li gitumine 
1.  Väliskõne 
a.  Suuline 
i.   Kuulamine  
ii.  kõnelemine 
b.  Kirjalik 
i.  Lugemine 
ii.  kirjutamine 
2.  Sisekõne 
Väliskõne ja sisekõne on laias laastus sarnased, erinevus tuleb sel est et sisekõnes ei ole vaja 
enda jaoks kõike vi mistleda ja formuleerida. 
 
Kõnetegevuse  aluseks  on  kõne  funktsionaalsüsteem  –  kõnetegevust   suunav   ja  reguleeriv 
psühholoogiline ja füsioloogiline süsteem. See võimaldab: 
o  mõtet  keeleliselt  väljendada; 
o  ütlusest (sisust, mõttest, moti  vist ) aru saada. 
 
Kõnelemiseks on vajalikud: 
o  kesknärvisüsteem 
o  meeleorganid 
o  kõneorganid 
 
Kõne areng 
o  Lapse kõne areng sõltub tema intel ektuaalsest arengust ja suhtlemistingimustest. 
o  Kõne arengu tase kõigub individuaalselt kül altki suurel määral. Mida väiksem on laps, 
seda suurema hajuvusega on kõne arengu näitajad. 
o  Laps mõistab alati veidi keerukamat kõnet, kui ta ise suudab produtseerida. 
o  Lapse öeldud sõnad ja väljendid ei oma sama tähendusvälja, mis täiskasvanute sõnad. 
o  Kontekst on seda olulisem, mida madalamad on lapse kõne mõistmise ja kasutamise 
oskused. Väikeste lastega rääkida asjadest, mis hetkel last ümbritseb. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
24 
 
Eakohase kõne areng 
o  Kõne- eelne  suhtlemine: pilk-kontakt, osutamine, kisa,  koogamine  (häälitsused), lalin 
(silbirida), esimesed sõnad 9-12 kuud.  Pilk-kontakt hakkab tekkima 1 elukuu lõpul. 
o  Kõne koolieelses eas: ühe- ja kahesõnalised  lausungid , 3a lapse kõne on arusaadav 
võõrale kuulajale, üksikute häälikute ebatäpne hääldamine kuni 5a.  Laieneb  sõnavara 
ning  paraneb  grammatika. 
o  Kõne  koolieas:  kirjaliku  kõne  omandamine,  kõne  kui  mõtlemise,  teadmiste 
omandamise  ja  eneseväljenduse  vi s.  Pragmaatiliste  oskuste  täiustumine.  –  kõne 
kasutamine  mingis  kindlas  kontekstis  arvestades   kuulajat .    Metakeelsete  võimete 
areng  –  koolis  õpetatakse  sõnade,  lausete,  tekstide  moodustamist.    Laps  õpib 
peegeldama ja aru saama kuidas ta kõnet kasutab ning kõne  kasutust  reguleerima 
vastavalt kontekstile.  
 
Kõne ja  tajuprotsessid  
-  Kõne sõltuvus tajust: 
o  Kõneloomes:  situatsioonikeskse  ütluse  sisu  sõltub  otseselt  keskkonna 
tajumisest (nägemisprobleemidega lapsed hädas, kuna kui ei taju ja ei saa ka 
rääkida);  kaudselt  sõltub  ka  situatsiooniväliste  ütluste  sisu  keskkonna 
tajumisest. 
o  Kõne  mõistmisel:  kõnetaju  (kuulmisprobleemidega  lapsed  hädas);  tajust 
sõltub suurem määral ütluse mõistmine. Lastel on see, et mida pole kogenud, 
sel est ei saa aru. 
-  Taju sõltuvus kõnest: 
o  Kõnel on taju suunav funktsioon 
o  Kõnel  on  rühmitav  funktsioon  –  abiks  rühmadesse  jaotamisel,  üldistamisel, 
uute objektide tajumisel 
o  Kõne  soodustab  analüütilist  tajumist  –  objekti  tajumine  koos  detailidega  ja 
tunnustega 
o  Kõne lihtsustab tajutava mõtestamist 
 
Kõne ja mäluprotsessid 
Keelemälus  (üks  osa  püsimälust)  säilitatakse  keeleüksused  e  sõnad  ning  oskus  nendega 
opereerida e reeglid. 
 
Töömälus (kuulamise ja rääkimise hetkel) säilitatakse tajutav ütlus kuni sel e mõistmiseni ning 
mõte ja ütluse plaan kuni sel e realiseerimiseni. 
 
- Kõne sõltuvus mälust 
o  Kõnelda sel est, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline mälu 
o  Kõne mõistmine pole võimalik ilma mälus säilitatavate sõnatähendusteta 
 
- Mälu sõltuvus kõnest 
Kõne võimaldab: 
o  Mälu täiendada ja täpsustada 
o  Jätta meelde abstraktset infot ja sel ega opereerida (reeglid, mõisted, teooriad) 
o  Materjali rühmitada ja eri vi sidel ühendada 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
25 
o  Paremini kujutlusi ja teadmisi mõtestada 
o  Luua fantaasiakujutlusi tekstide näol 
 
Kõige  enam  sõltub  kõnest  semantiline  mälu  (teadmised,  mida  pole  ise  kogenud),  vähem 
episoodiline  (isiklikud  kogetud  sündmused)  ja  protseduuriline  (tegevuste  tegemine  ja 
oskused). 
 
Kõne ja mõtlemine 
Kõne  areneb  lapse  mitteverbaalsest  suhtlemisest,  mõtlemine  aga  praktilisest  tegevusest. 
Praktilise  tegevuse  ja  suhtlemise  põimumine  toimub  teises  eluaeas.si s  toimub  ka  kõne  ja 
mõtlemise põimumine. 
 
- Kõne sõltuvus mõtlemisest 
Kõneloomes: 
o  ütluse aluseks oleva mõtte (kavatsuse) genereerimine 
o  võimalikult sobivate, st mõttele vastavate keelevahendite leidmine 
Kõne mõistmisel: 
o  aitab mõtlemine mõtteid  seostada , mõttelünki tuletada, järeldada. Täielik mõistmine 
tähendab  arusaamist  mitte  ainult  teksti  sisust,  vaid  ka  kõneleja  kavatsusest  ja 
moti videst. 
 
- Mõtlemise sõltuvus kõnest 
o  keeleüksused  võimaldavad  kujunenud  üksusi  mälus  säilitada  st  kui  oleme  mingile 
järeldusele tulnud, si s see säilitatakse kõnevahendite abil 
o  kõne võimaldab luua mõisteid ja abstraktseid kujutlusi 
o  keeles on valmis struktuurid suhete fikseerimiseks (nt sest, sel eks et), mis soodustab 
mõtte hargnemist. 
 
Sisekõne  kujunemine  ja  metakeeleline  võimekus  (järjest  paremini,  täpsemini  ja 
nüansirohkemalt enese väljendamine). 
 
Kõne ja intel ekti seosed 
Psüühikas on kaks tasandit: 
Intel ekti tasand, kus tekitatakse mingi mõte või idee 
Kõne tasand, kus on  keelevahendid  (sõnad ja oskus nendega opereerida) 
 
Kui tahame kel elegi oma mõtet väljendada, tuleb see kodeerida keelevahenditesse ja kui 
tahame  kel egi  teise  poolt  öeldut  mõista,  tuleb  keelevahendite  rida  dekodeerida  lahti 
mõtteks.  Kõne  tasandil  toimub  pidevalt  kodeerimise  ja  dekodeerimise  protsess.  Need 
tasandid saavad eraldi kahjustuda. Arenguliste hälvete korral: 
- primaarselt hälve intel ekti tasandil – mõtted on naljakad 
- primaarselt on hälve kõne tasandil – näib, et lapse areng ei ole eakohane 
NB! Võivad ühtemoodi välja näha. Seega tuleb saada selguse  kumb  tasand on  esmajoones  
kahjustatud, sest sekkumised on erinevad. 
 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
26 
Kõne arengu puuded jaotuvad 
 - Suulise kõne puuded: 
o  kõnepuuded:  probleemid  sõnumi  väljaütlemisega,  teiste  kõne  mõistmine  enamasti 
kahjustatud ei ole. 
o  keelepuuded  e  süsteemsed  kõnepuuded:  probleemid  on  sõnumi  moodustamisel  – 
kognitiivse ja lingvistilise  programmeerimise  raskused e tahaks teisele öelda aga ei 
oska, kahjustatud võib olla ka teiste kõne mõistmine, probleemid ka kirjalikus kõnes. 
- Kirjaliku kõne puuded: 
o   Lugemisraskused  (düsleksia) 
o   Kirjutamisraskused  (düsgraafia) 
Suulises kõnes väga tõsiseid probleeme ei pruugi ol a. 
 
Kõnepuuded 
Kõik on tehnilist laadi. Laps teab, mida tahab ähelda, aga ei õnnestu. 
- Häälduspuuded 
o  düslaalia (ühe või enama hääliku vaeghääldus), kõne kahjustus tehnilist laadi 
o  rinolaalia (häälikute moodustamine on  häiritud, kuna õhk väljub/ei välju nina kaudu 
tavapäraselt), suulaelõhega lapsed, osade häälikute väljaütlemine on häiritud, kõne 
kahjustus tehnilist laadi 
o  düsartria (ei õnnestu välja öelda häälikuid), anartria(ei ole üldse võimalik välja öelda 
häälikuid) -  ajukahjustusest tulenevad kõnelihaste probleemid, kuni sel eni välja, et 
kõneli gutuste  tekitamine  on  võimatu,  li ga   pingul   või  lõtv  lihas,  kõne  kahjustus 
tehnilist laadi 
- Kõne rütmi ja tempo puuded: 
o   Kogelus   -häälikute ja silpide või sõnade kordused, kõne takerdumine 
o  Kiirenenud või aeglustunud kõne 
- Häälepuuded: 
o  düsfoonia, afoonia (kähe hääl või hääle puudumine) 
 
Keelepuuded 
- Primaarne alakõne – alakõnega lapsel on häiritud keelevahendite valik, tehniline  teostus  
võib ol a õige. 
o  Spetsi filise  kõnearengu  puue  e  alaalia  ja   afaasia   –  häiritud  on  kõneprogrammi 
loomine või  kuuldud  kõne mõistmine. Kahjustus kõne tasandil. Intel ekt on korras ja 
on mõtteid aga  kodeerimine  keelevahenditesse ja dekodeerimine mõttetasandile ei 
õnnestu. 
- Sekundaarne alakõne  tingituna : 
o  intellekti arengu mahajäämusest 
o  kuulmislangusest 
o  autismist 
o  dementsusest. 
 
Põhjused 
Anatoomia/füsioloogia tasandil 
 - Kõneaparaadi anatoomilised iseärasused 
- kuulmisaparaadi kahjustused 
- kõnekeskuste ( Wernicke  ja Broca) kahjustused 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
27 
- Ajukahjustus, mis vi b intel ektipuude või pervasi vse arenguhäireni 
 
Geenid/keskkond tasandil 
- Spetsi filised kõnearengupuuet ja kirjaliku kõne puudeid on seostatud konkreetsete geenide 
mutatsioonidega 
- Ebasoodne keskkond – arengut mitte  toetav  keskkond 
- Traumad või haigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi 
 
 
8.  Meelepuudega  lapsed.   Vaegkuulmine .   Kuulmise   füsioloogia  ja 
kuulmismeele  olulisus  psüühika  arengus.  Kuulmispuude  määratlus  ja 
raskusastmed  pedagoogilise  käsitluse  järgi.  Kuulmiskahjustuse  tüübid 
kahjustuse  koha,  lateraalsuse  ja  tekke  aja  järgi.  Kuulmiskahjustuse  mõjud 
kõne  arengule,  intel ektuaalsele  arengule,  akadeemilisele  sooritusele  ja 
sotsiaal-emotsionaalsele arengule.  Kurtide  ja vaegkuuljate laste varane areng 
– taju, mälu ja mõtlemise areng kuulmismeele kahjustuse tingimustes; kõne, 
mänguoskuste,  sotsiaalsete  oskuste  ja  eneseteenisnduse  varane  areng. 
Vaegnägemine.  Nägemise  füsioloogia  ja  nägemismeele  olulisus  psüühika 
arengus.  Nägemispuude  määratlus  ja  raskusastmed  pedagoogilise  käsitluse 
järgi. Nägemiskahjustuse tüübid kahjustuse koha järgi nägemisanalüsaatoris 
ja  kahjustuse  tekke  aja  järgi.  Nägemiskahjustuse  mõjud  intellektuaalsetele 
võimetele,  kõne  arengule,  akadeemilisele  sooritusele  ja  sotsiaal-
emotsionaalsele arengule. Pimedate ja madala nägemisvõimega laste varane 
areng – taju, mälu ja mõtlemise areng nägemismeele kahjustuse tingimustes; 
kõne, mänguoskuste, sotsiaalsete oskuste ja eneseteeninduse varane areng. 
 
Meelepuuded  piiravad  teatud  liiki  info  vastuvõtmist  ning  tekitavad  probleemi  maailma 
tajumisel, töötlemisel ja mõtestamisel. 
 
Mil eks kuulmine? 
- Kuulmine kui oluline infoal ikas võimaldab: 
o  Tajuda helisid, 
o  Teha kindlaks helial ikat ja sel e  asukohta . 
- Kuulmismeelel on juhtiv rol  kõne omandamisel. 
- Kõrvas asub tasakaaluorgan, sel e kahjustumisel tekivad motoorikaprobleemid. 
 
Heli omadused 
- Tugevus (dB) -  inimkõrv  kuuleb  kõige nõrgemat heli 0 dB, vaikne sosin umbes 1,5m kaugusel 
on 10dB, sõitev auto 65dB, tavaline kõne 3m kaugusel 30-35dB. Üle 125 dB heli tekitab kõrvas 
valuaistingu. 25dB on pi r normaalse ja vaegkuulmise vahel. 
- Kõrgus/sagedus (Hz) – inimesed kuulevad helisid vahemikus 20-20 000 Hz. Klaveri madalaim 
heli 30Hz, kõrgeim heli on 4000 Hz. Lapse arengu  seisukohast  on oluline kas ta kuuleb inimese 
kõne sagedusvahemikus helisid, mis on 500-2000 Hz. 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
28 
-  Heli  tausta  (müra)  tugevus  –  inimese  kõne  peab  olema  10-15dB  taustamürast  tugevam, 
kuulmislangusega  inimese puhul peab see olema suurem. 
 
Kuidas kuulmine toimub? 
 
Kõrv 
o  Väliskõrv 
o  Keskkõrv 
o  Sisekõrv 
 
 
 
Kuulmisnärv 
 
 
 
Kuulmiskeskus oimusagaras 
   
Neis kõigis  kolmes  võib ol a kahjustus, mis võib kaasa tuua kuulmisprobleemid 
 
Kuulmiskahjustuse tüübid 
- Kahjustuse koha järgi: 
o  Kondukti vne  –  kahjustus  välis-  või  keskkõrvas,  seotud  heli  edasikandumisega, 
häiritud  heli  edasikandumine  sisekõrva,  nt  vedelik  kuulmekäigus,  kõrvavaik, 
kuulmekile   või  kuulmeluukeste  ebaõige  li kumine.  Sel ised  probleemid  on  sageli 
võimalik kõrvaldada. 
o  Sensorineuraalne  –  kahjustatud  sisekõrv  või  kuulmisnärv,  samuti  kuulmiskeskuse 
ajukoore kahjustus. Sisekõrva puhul on kasu sisekõrva implantaadist. 
o  Segatüüpi – probleeme nii struktuurides kui närvides 
- Kahjustuse lateraalsuse (poolsuse) järgi: 
o   bilateraalne  (kahjustatud mõlema kõrva struktuurid) või unilateraalne (kahjustus ühel 
pool) 
- Kahjustuse tekke aja järgi: 
Võib aset leida ükskõik mil ises arenguetapis. Hariduses oluline, kas on kaasa sündinud (kõne-
eelne) või hilistekkeline (kõnejärgne). Kõne-eelsega on suuremad probleemid ja suurem töö. 
 
Kuulmispuue  
HEV mõttes on kuulmislangus, mil e puhul vajatakse kas spetsiaalset õpetust või  kuulmist  
korrigeerivaid vahendeid (IDEA). 
 
- Raskusastmed: 
o  Kurtus  –    kuulmislangus  ulatuses,  mis  ei  võimalda  kasutada  kuulmist  kõne 
mõistmiseks 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
29 
o  Vaegkuulmine – kuulmislangus ulatuses, mis võimaldab spetsiaalseid abivahendeid 
kasutades suulist kõnet mõista ja ka ise seda rääkima õppida. 
NB! Aluseks ei ole mingi kindel  arvuline  väärtus! 
 
Normaalne kuulmine 0-20dB 
Kerge kuulmislangus 20-40dB – inimesel võib olla raske kõnest aru saada, kui taustalt kostab 
palju helisid. Tõenäoliselt vajab ta kuuldeaparaati. 
Mõõdukas kuulmislangus 40-70dB  - inimene vajab kuuldeaparaati. Tal on raske aru saada 
rühmavestlusest. 
Raske kuulmislangus 70-95dB – inimene vajab kuuldeaparaati või sisekõrva implantaati ning 
kõneteraapiat. 
Sügav kuulmislangus (kurtus) 95dB – inimene vajab sisekõrva implantaati ja kõneteraapiat, et 
tema kõne areneks. 
 
Kurdi lapse areng 
- Kõne areng 
o  ka   kurdid   lapsed  koogavad,  kisavad  ja  lalisevad  aga  lalin  lakkab,  kuna  nad  ei  saa 
tagasisidet.  Ta  ei   kuule   mida  räägitakse  ja  mis  helisid  ta  ise  teeb.  Suhtlemiseks 
püüavad  kasutada  visuaal-ruumilisi  vahendeid,  arenevad  vi ped.  Sünnitusmajas 
tehakse kurtuse kontrol  ja avastatakse seetõttu varakult. 
o  Lapse ei saa kuulmise vahendusel osa  kultuurile  omastest teadmistest. Täiskasvanu 
kõne ei täida eeskuju andvat, abistavat ja üldistavat rol i. 
- Sotsiaal-emotsionaalne areng 
o  sõltub  lapse  arengukeskkonnas  valitsevatest  hoiakutest,  suhtlemisvi si   leidmisest  
eakaaslastega. 
- Motoorika areng 
o  Tavaliselt  (70%)  kaasneb  vestibulaaraparaadi  kahjustus  st  häiritud  on  li gtuste 
koordineeritus ja tasakaal. 
o  Sõrmede peenli gutused on raskendatud. 
o  Pidurdub  ja  võib  taandareneda  artikulatsiooniaparaadi  motoorika  st  kui 
artikulatsiooniaparaati ei kasutata (valitakse vi pekeel), si s lihased taandarenevad. Kui 
tahta  et  kurt  laps  räägiks,  tuleb  sel ega  tegeleda  varakult,  enne  kui  lihased 
taandarenevad. 
- Mänguoskuste areng 
o  Huvi mänguasjade vastu kuid püsivus vähene (eristab intellektipuudega lapsest) 
o  Kasutavad kauem lokomotoorseid li gutusi st nad kopsivad kauem neid kuskile vastu 
või  viskavad  esemeid,  kohati  prõmmivad  asju  üksteise  vastu  kuna  see  tekitab 
vibratsiooni ja see annab neile infot, et nad nagu kuulevad midagi ja midagi juhtub. 
o  Vajavad  abi  asjade  funktsiooni  avastamisel  ja  mängude  süzhee  järgimisel.  Üksi 
mängides  kaotavad  huvi, koos täiskasvanuga mängivad hea meelega. 
- Kogniti vne areng 
o  Mitteverbaalse intel ekti tase vastab normaaljaotusele 
o  Et psüühika on üles ehitatud erinevate meelte koostööle, si s ühe infokanali probleem 
häirib kokkuvõttes ümbritsevast keskkonnast saadava info seostamist ja mõtestamist. 
See seab löögi alla intel ekti ja kogniti vse arengu. Siin saab täiskasvanu toetada ja 
aidata. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
30 
o  Kogniti vsele arengule on oma mõju ka kõne iseärasustel. Vi pekeel erineb suulisest 
keelest kuna kasutatakse terviksõnu vi detena, mitte häälikute kaupa ja see ei ole ni  
nüansirohke. Samuti on erinevus lauseehituses, kus on vi pekeeles vähem võimalusi. 
Kuna kõne on mõtlemise vahendiks, si s vi pekeele vahendid on kehvemas seisus ja ei 
ole samal tasandil kui suulise kõne kasutajal ning tekib vajakajäämine kõnes. Sel est 
tulenevalt mõjutavad kõne iseärasused ka mõtlemist. Seega kurtidel on raske mõista 
abstraktseid asju ja mõisteid (mida  defineeritakse  keele vahendusel). 
o  Akadeemilised  saavutused  jäävad  keskmiselt  madalamaks  kui  eakohase  arenguga 
lastel. 
 
Taju 
Enamasti  olemas  teatud  kuulmisjääk,  mis  on  aga  kõne  omandamiseks 
ebapi sav. Oluline koht nägemistajul, kompimisel, li gutustajul. Ruumitaju 
probleemid. 
Mälu 
Kuna puuduvad kuulmisaistingud, ei saa tekkida ka üldistatud kujutlusi 
mälus.  Mälukahjustused  vähe  diferentseeritud,  fragmentidest  ei  teki 
tervikut.  Helisid  sisaldavad  kujutlused  mälust  puuduvad.   Lihtsate  
igapäevaste objektide meelde jätmisega ei ole probleeme, probleemid on 
tahtliku   meelde  jätmisega  st  strateegiate  kasutamisel  mäl u  jätmisega 
vajavad abi ja tuge. 
Mõtlemine 
Kurdid  mõtlevad  valdavalt  kujutluste  (visuaalsete  piltide)  baasil. 
Analüüsioskused on paremad kui sünteesioskused. Lahti osatakse võtta 
aga kokku ei osata panna. Sõnad on objekti juurde käivad tunnused, ei ole 
üldistavat funktsiooni. 
Tähelepanu 
Kõrgenenud  tähelepanu  perifeersele  nägemisinfole.  Info,  mis  jääb 
fookusest välja. 
Metatunnetus   Eakaaslastest  madalamal tasemel, kuid kohasel õpetamisel on arendatav. 
 
Vaegkuuljatest laste areng 
- Motoorne areng võib mõnevõrra hilistuda. 
- Osa lapsi õpivad oma kuulmisjääki ise kasutama, kuid enamikku tuleb sel eks õpetada. 
-  Kuulmisaistingute  ebatäpsus  häirib  tajude  arengut.  Al a  3a  lapses  tekitavad  helid  pigem 
segadust (laps on  rahutu , kergesti ärrituv), sest ei seostu nägemise ja kuulmise teel saadud 
info. 
- Lalina järgselt kujunevad sõnad, mis kipuvad olema algvormis, kõnet võib ol a palju, kuid see 
on  ebaselge  ja mitte grammatiline. 
-  Alates  4a  (sobiva  abi  korral)  on  areng  selgelt  erinev  kurdi  lapse  arengust,  sarnanedes 
tavalapsele. 
- Kogniti vne areng sõltub sel est, kuivõrd kasutab kuulmisjääki ja teisi meeli. See omakorda 
sõltub vaimsest potentsiaalist ja õpetamisest. 
 
Põhjused 
Anatoomia/füsioloogia 
- Kesk- ja sisekõrva struktuuride vaegareng 
- Kuulmisnärvi või oimusagara kuulmiskeskuse kahjustus 
Geenid/keskkond tasandil 
-  Kõne-eelne  kuulmiskahjustus  –  geneetilised  põhjused  (enam  kui  50%,  nt  Usheri  tõbi), 
enamik kurte lapse sünnib kuuljate laste peresse; ema nakkused raseduse ajal (punetised, 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
31 
toksoplasmoos,  süüfilis,  herpes);  teratogeenid  (kini n,  talidomi d);  enneaegsus  ja  madal 
sünnikaal,  reesuskonflikt  (enne 7 kuud); hapnikuvaegus kas sünbnitusel või enne 
-  Kõnejärgne  kuulmiskahjustus  –  nakkused  (meningi t,   mumps ,  läkaköha,  tuulerõuged); 
keskkõrvapõletik;  koljutraumad;  mürgistused  (ototoksilised  ravimid);  müra  –  keskkonna 
müra, lähimüra nt kõrvaklapid 
 
 
9. Kehapuuetega lapsed.  Neuroloogilised  häired, nende olemus ja kahjustuse 
lokalisatsioon.  Tserebraalparalüüsi  (PCI)  vormid  ja  motoorika  kahjustuse 
iseloom  nende  puhul.  Hüpoksilis-isheemiline  kahjustus  PCI  põhjusena  ning 
riskifaktorid  sel eks.  Spina   bifida , sel e raskusastmed.  Peaaju   traumaatilised 
kahjustused.   Seljaaju   traumaatilised  kahjustused.  Ortopeedilised  hälbed, 
nende olemus ja kahjustuse lokalisatsioon. Lisaks  motoorsete  funktsioonide 
kahjustatusele  esineda  võivad  probleemid  vaimses  arengus,  sensoorsetes 
võimetes,  emotsionaalses  ja  sotsiaalses  arengus.  Sekundaarsete 
arenguprobleemide tekkimise risk. 
 
Kehaline/motoorne areng 
- Üldmotoorika 
Põhiasendid ja – liikumised, tasakaal, li gutuste tunnetus, juhtimine ja  koordinatsioon  
-  Peenmotoorika  
Käte ja sõrmede li gutused ( haaramine , kinni hoidmine ja lahti  laskmine , objektide raskuse, 
kuju, pinnaomaduste tajumine, vahendite hoid ja käsitsemine; juhtiva käe eristumine; kahe 
käe koostöö) 
- Artikulatsiooniaparaadi motoorika 
Kõneli gutused 
 
Motoorika arengu häired 
-  Neuroloogilise  häire  puhul  on  esmajoones  kahjustatud  li gutusi  koordineerivad 
närvisüsteemi osad (KNS) – häiritud on kehaasendi hoidmine, kontrol  tahtlike li gutuste üle 
ning sageli ka  puutetundlikkus . 
- Ortopeediline häire hõlmab luid, li geseid ja lihaseid. 
 
Neuroloogilised häired 
- Peaaju kahjustused 
o  Tserebraalparalüüs 
o  Traumaatilised ajukahjustused 
- Seljaaju kahjustused 
o  Spina bifida 
o  Traumaatilised seljaaju kahjustused 
 
Sensomotoorika ajukoores 
Motoorika funktsioonid on lokaliseeritud ajukoores tsentraalvao pi rkonda. 
Otsmikusagara  tagumises osas on esmane motoorne pi rkond, kus on projitseeritud erinevad 
keha pi rkonnad, seal tulevad käsklused  lihastele  (Homonkulus). 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
32 
Kiirusagaras  on  sensoorne  Homonkulus  e  seal  on  projitseeritud  tundlikkus  sarnaselt 
motoorsele. 
Kahjustus seal pi rkonnas toob kaasa neuroloogilise häire. 
Olulised on ka ajukoore alused  juhteteed  (teed, mis vi vad käsklusi lihastele) ja  motoorsed  
tuumad . 
 
Tserebraalparalüüs (PCI e CP) 
Paralysis  cerebralis infatilis – ajukahjustus, mis toob kaasa  halvatuse . 
 
Tserebraalparalüüs  on  varase  algusega  peaaju  hüpoksilis-isheemilisest  ( verevarustuse   ja 
hapnikuvarustuse häired) kahjustusest tingitud mitteprogresseeruv lihastoonuse, li gutuste ja 
asendihäire. 
- Häiritud on tahtlikud motoorsed funktsioonid 
- 2/3 juhtudest kaasneb kogniti vne kahjustus, võivad esineda intel ekti probleemid 
Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kogniti vset kahjustust, ei ole seost. 
- Sagedased on  sensoorsed  häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) 
 
PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: 
-  Parees  – osaline  halvatus  
- Pleegia – täielik halvatus 
 
Olenevalt, mil ine jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: 
-  Hemiparees , hemipleegia – ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) 
-  Monoparees , monopleegia – ühe jäseme halvatus 
-  Tetraparees,  tetrapleegia  –  kõigi  jäsemete  halvatus,  kaasneda  võib  ka  kehatüve  ja  näo 
liigutuste kahjustus 
- Diparees, dipleegia – kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus 
 
PCI vormid 
- Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) – iseloomulik kõrge  lihastoonus . Ei saa 
jäset  sujuvalt  li gutada. 
o  Spastiline tetraparees 
o  Spastiline diparees 
o  Spastiline hemiparees 
 
-  Ekstrapüramidaalne  vorm  (10-20%)  –  kontrol imatud,  aeglased  või  väänlevad  li gutused, 
tekivad iseenesest. 
o  Düskineetiline (hüperkineertiline) – atetootlised või koreaatilised li gutused.  Atetoos  
on mittetahtlik, aeglane väänlev mittekorrapärane li gutus. Korea . tahtmatud, ki red, 
katkendlikud, arütmilised lihasgruppide li gutused. 
o  Düstooniline – kujunevad ebaloomulikud kehaasendid. 
 
- Hüpotoonilne või atooniline vorm – lapsel on nõrk lihastoonus, mis haarab praktiliselt kogu 
keha. 
 
- Segavormi puhul esinevad nii  spastilisus  kui ekstrapüramidaalsed li gutushäired. 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
33 
- Ataktiline vorm on kõige harvemini esinev vorm, põhjuseks on väikeaju arenguhäire. Ataksia 
on  li gutushäire,  mida  iseloomustab  motoorika  halb  koordinatsioon,  st  vead  li gutuste 
ki ruses,  ulatuses,  suunas,  ajastamises  ja  jõus.  Kõne  ataksia  e  skandeeriv  kõne  – 
ebanormaalselt muutuv kõne tugevus, ki rus ja hääldamise selgus,  vaheldumisi  esineb tasane 
ja li ga vali kõne. 
 
Füsioteraapiaga PCIga last saab veidi kaasa aidata, see on seisund, elu jooksul ei muutu. 
 
PCI riskifaktorid 
Miks tekib peaaju hüpoksilis-isheemiline kahjustus? 
-  Sünnieelsed  mõjurid  –  ema  haigusseisundid  nt  südame  puudulikkus,  hüpertensioon, 
aneemia ,  hüpoksia,  tokseemia,  diabeet,   verehaigused ,  autoimmuunhaigused,   kasvajad ; 
teratogeenid; üsasisesed infektsioonid; traumad; pärilikud haigused; mitmikrasedus; lühike 
või pikk nabaväät; 
- Hapnikupuudus sünnituse ajal 
-  Lapse  haigusseisundid  vahetult  peale  sündi  –  hingamisseisundite   patoloogia ;  südame 
kaasasündinud väärarengud; närvisüsteemi väärarengud; ainevahetushaigused. 
 
PCI-ga kaasnevad probleemid 
- Vaimne mahajäämus 
- Krambid või  epilepsia  
- Kasvu probleemid ( kasvult  väiksemad, jäsemed erineva pikkusega) 
- Nägemis- ja kuulmishäired 
-   Ebanormaalne   puutetundlikkus  (stereognoosia  –  võimetus  tunda  ära  objekte 
puutetundlikkuse teel) 
 
PCI-ga laste areng 
PCI (spastiline dipleegia) 
- Kõne-eelne suhtlemine kujuneb hilinemisega, eriti raskemate vormide puhul ning poistel. 
Düsartia (artikulatsiooniaparaadi halvatus) erinevad vormid ja raskusastmed. 
- Mängu areng hilineb koolieelses eas, tegevust saatev kõne kujuneb samuti hiljem. 
- Füüsiline areng. Kuigi suurem osa spastilise dipleegiaga lastest hakkab lõpuks kõndima, see 
oskus  hilineb  ja  erineb  kvalitati vselt   normaalsest   laste  künnist  ( energiakulu   3x  suurem). 
Lihasjõu nõrkus ja spastilisus, raskused tasakaaluga. 
- Kogniti vne areng.  Sensoorse  defitsi di oht: väheli kuv laps ei saa pi savalt puudutuste kaudu 
tulevaid  aistinguid,  seda  eriti  haaratud  jäsemetes  ning  seetõttu  ei  arene  ettekujutus/taju 
iseendast  ja  ümbritsevatest  objektidest.  Nad  ei  suuda  eristada,  mis  neid  puudutab  ja 
kustkohast. Valesti tajutud aisting võib anda tulemuseks vale motoorse vastuse. 
 
Peaaju traumad 
- nt raputatud lapse sündroom (raputamise käigus aju põrkab kolju sees vastu koljut, õrnad 
närvirakud  saavad  kahjustada),  avari ,   kukkumine ,  hapnikupuudus,   verejooks ,  kasvajad, 
põletikud. 
- Mõjud arengule: kognitiivsed ja kõneprobleemid; li gutusfunktsiooni ja sensoorsed häired; 
emotsionaalsed ja käitumise kontrol i raskused; väsimus. 
 
Spina bifida (seljaaju  song ) 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
34 
Spina bifida on üldine termin, mis vi tab  selgroo  lülikaarte arenguhäirele. Kahjustatud võib 
olla  üks  või  mitu  selgroolüli,  sagedamini  alumised.  Sel est  tulenevalt  ei  funktsioneeri 
normaalselt  neist  selgroolülidest  väljuvad  närvid,  tekib  jäsemete  ja  sfinkterite  (põie  ja 
pärasoole  kontrol )  kontrol i  häire.  Võib  esineda  koos  hüdrotsefaalia  ehk  vesipeasusega. 
Kujuneb välja varases loote arengukäigus, kus moodustub  kanal , mil est hiljem kujuneb pea- 
ja seljaaju. 
 
Spina bifida vormid 
 - Spina bifida occulta – ainult lülikaare defekt (L5-S1).  Funktsioonihäiret sageli kaasa ei too, 
karvakasvu probleemid,  valus  ei ole. 
- Spina bifida cystica – seljaaju song 
o  Spinaalne  meningotseele  –  songakotis   ajukelmed   ja  ajuvedelik.  Enamasti  ei  kaasne 
raskeid häireid. On kirurgiliselt eemaldatav. 
o  Spinaalne  müelomeningotseele  –  songakotis  seljaaju.  Kõrge  risk  halvatusele  ja 
mitmesugustele  infektsioonidele.  Umbes  80%  neist  lastest  areneb  ka  vesipeasus. 
Häiritud on ajuvedeliku normaalne  ringlus . Võimalik kirurgiliselt osaliselt  korrigeerida . 
Vesipead  on  võimalik  sondeerida.  Võib  mõjutada  vaimset  võimekust,  kuid  see  on 
oluliselt paremini ravitav ja saavad elu kenasti elada. 
 
SB-ga kaasnevaid probleeme 
- Motoorika arengu probleemid 
- Kogniti vse arengu hälbed – ei ole suured 
- Kasvuprobleemid 
- Ebanormaalne puutetundlikkus 
 - Põie- ja/või pärasoole funktsioonide kontrol iraskused 
 
Seljaaju traumad 
- venitus – tekib sageli li klusõnnetuste puhul, kaelapi rkond vähim kaitstud 
-  kokkusurumine  -  kukkumised  
- läbistavad kahjustused – torke-, lõike- ja kuulihaavad 
 
Sümptomid  sõltuvad  kahjustuse  kõrgusest  seljaajus.  Mida  kõrgemal,  seda  suuremas  osas 
keha funktsioone puudutavad. 
 
Mõjud arengule: seostuvad eelkõige li kumispi rangutega ja sõltuvad keskkonna kohandamise 
võimalustest,  li kumisabivahenditest  ning  ümbritsevate  inimeste  hoiakutest.  Kogniti vsed 
funktsioonid kahjustatud ei saa. 
 
Ortopeedilised puuded 
Kahjustatud on  luud , li gesed ja lihased. 
 
-  Kaasasündinud  jäsemete  puudumine  ja/või  väärarengud  (o  ja  x  jalad,   lampjalgsus , 
komppöid, käte või näo  deformatsioonid , kõverselgsus jmt) 
-  Liigeste  kahjustus: reumatoidartri t, juveni lne idiopaatiline artri t. 
- Ebatäiuslik luuteke (luude moondumine ja murrud), luude hõrenemine. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
35 
-  Lihashaigused.  Lihasdüstroofiad  on  grupp  pärilikke  haigusi,  mis  põhjustavad 
progresseeruvat  lihasnõrkust  (nt  Duchenne  lihasdüstroofia  -  laps  jääb   ratastooli ,  lõpeb 
surmaga enne täiskasvanuks saamist kuna haigus puudutab ka hingamis ja südamelihaseid). 
 
Kehapuuetega laste areng 
-  Eneseteenindus   - sobivate abivahendite valik ja kasutamine, ülehoolduse vältimine. 
- Sotsiaalne areng – kaasinimeste suhtumisega  toimetulek , mõju enesehinnangule 
- Kogniti vne areng – kahjustus on tõenäoline neil juhtudel, mis haaravad aju kahjustust. Si ski 
esinevad ruumitaju probleemid, käefunktsiooni kahjustuse korral kirjutamisraskused. 
-  Sagedasemad  haigusseisundid  –  lapsed  jäävad  tihti  haigeks,  kuna  ollakse  liikumatud  või 
vähem li kuvad. Seetõttu võivad jääda õppimisest kõrvale ja maha jääda. Tekitavad olukorra 
kus laps jääb eemale arendavatest tegevustest. 
 - Oht õpitud abituse tekkeks 
 
 
10.  Emotsionaalsete  ja  käitumishäiretega  lapsed.  Emotsionaalse  arengu 
aspektid  enese  ja  teiste  inimestega  seoses.  Meeleolu-  ja  suhtlemishäirete 
olemus ning probleemid nende puhul. Käitumine ja käitumishäired. Aktiivsus- 
ja tähelepanuhäire. Bioloogilised ja keskkondlikud tegurid emotsionaalsete ja 
käitumishäirete põhjustena. 
 
Emotsionaalsed  ja  käitumishäired  puudutavad  lapse  psühholoogilist   enesetunnet   ja 
sotsiaalset  suhtlemist.  Omavad  negati vset  mõju  õppimiskogemusele.  Võimed  info 
töötlemiseks on, ei suudeta keskenduda. 
 
Väga  varieeruvad  ja  ebaselged  pi rid  normaalsuse  ja  häire  vahel.   Teadlaste   hulgas  on 
sümptomid kokku lepitud, kuid ühe konkreetse lapse osas on raske otsustada, kas tal on häire. 
Kõik sümptomid ei pruugi avalduda. RHK-10 toob välja eraldi häired laste ja täiskasvanute 
piires. 
 
- Sissepoole suunatud – probleemid, mil e puhul eelkõige kannatab lapse enda enesetunne, 
rohkem emotsionaalsed. 
- Väljapoole suunatud – probleemid, mil e puhul lapse halb käitumine häirib või kahjustab 
teisi, seonduvad käitumishäiretega, nt agressi vsus. 
 
Laste käitumisrepertuaar on üsna pi ratud. Tal e on omased ebaadekvaatsed käitumismustrid, 
mida ta ei muuda ning ei õpi nende asemele adekvaatseid ja sobivaid käitumisvi se. 
 
Emotsionaalne areng 
Emotsionaalselt arengut saab vaadelda kahest  aspektist : 
- Enese väljendamine 
o  Emotsioonide diferentseerumine – sünniajal ei ole laialdast tunnete diapasooni, nt ei 
ole  uhked , vihased. Vastsündinutel on positi vne ja negati vne emotsioon (rahulolu ja 
rahulolematus ).  Arengus  hakkavad  emotsioonid  diferentseeruma.  Inimesel  on  6 
põhiemotsiooni. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
36 
o  Emotsioonide  väljendamise  reguleerimine  –  lapsed  õpivad  end  väljendama 
sotsiaalselt  kohasel  vi sil.  Lapsed,  kes  oskavad  seda  koolimineku  eaks  paremini, 
tulevad paremini toime ka täiskasvanuna. 
o  Emotsioonide ja nende põhjuste mõistmine – lihtsam toime tul a, kui aru saame. 
 
- Teiste tajumine 
o  Emotsioonide äratundmine – oluline on teise inimese kurbuse äratundmine. 
o  Teiste  emotsioonidele  reageerimine  –  empaatiline  suhtumine,  lohutamine, 
rõõmustamine. 
o  Teiste emotsioonide tagapõhja mõistmine – saan aru mida ja MIKS räägitakse 
o  Enda käitumise mõju mõistmine teiste tunnetele 
 
Emotsionaalsus – tunnete tekkimise kiirus, intensi vsus ja taastumiseks kuluv aeg on väga 
individuaalsed. 
 
Emotsionaalse arengu häired 
RHK-10 
 
- Meeleolu ehk  tundeelu  häired 
o  Ärevushäired 
o   Depressioon  
- Suhtlemishäired 
o  Valikuline  mutism  
o  Kiindumushäired –  klammerdumine  kõikidesse inimestesse 
 
Väikelaste tundeelu häired on sageli seotud lähedase  inimsuhte  probleemidega. Lisaks on ka 
kõrvalekalded aju arengus. Tundeeluhäired lapseeas on ka kui normaalse arengu li aldus. 
 
Ärevushäired 
Probleemid,  mis  on  seotud  hirmudega.  Lastel  on  rohkem  hirmusid,  kuna  neli  puuduvad 
kogemused asjadest. 
 
Ärevushäire on nn internalisatsioonihäire,  agressioon  on suunatud iseenda vastu. Kahjustab 
last ennast, kardab midagi ja see  segab  tema psühholoogilist heaolutunnet. 
 
- Lapse lahutamiskartus – vanem võib ära minna ja hirm et ei tule tagasi, elab enda sees läbi 
-  Foobiad  – nt loomade  kartus , sotsiaalsete olukordade kartus 
- Lapse rivaalsushäire – laps  armukade  õdede-vendade suhtes 
- Koolihirm 
 
Depressioon 
Depressioon  on  meeleolu  püsiv  langus,  keskendumisvõime  langus,  häiritud  uni  ja/või 
söögiisu, enesehinnangu langus, kehatalitluse aeglustumine, võimetus tunda rõõmu ja huvi 
eakohase tegevuse suhtes. 
 
-  Väikelapse  depressioon  –  psühhofüüsilise  arengu  peatumine  või  taandareng,  söömis-  ja 
uneprobleemid , rõõmutu suhe emaga. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
37 
-  Koolieeliku  depressioon  –  ärrituvus,  motoorne   rahutus ,  agressi vsus,  kõhuvalud, 
enesehävituslikud jooned, li gne klammerdumine vanemate külge. 
-  Kooliealise  lapse  depressioon  –  masendunud  meeleolu,  surma  ja  enesetapu  teemade 
käsitlemine, narri rol i võtmine, õppeedukuse halvenemine (passi vsus, tähelepanuhäired). 
 
Valikuline mutism 
- Emotsionaalsetest teguritest mõjutatud selekti vsus kõne kasutamisel. See ei ole see, et laps 
otsustab,  et  ei  räägi,  vaid  ta  ei  saa  rääkida.  Nt  kodus  räägib,  lasteaias  ei  räägi.  Enamasti 
puudutab lasteaia ealisi lapsi. Enamasti lasteaias ei räägi. 
- Häire kujuneb tavaliselt aeglaselt ja kaasneb kindlate olukordadega. 
- Kestus vähemalt 1 kuu. Eristatakse ajutist ja traumaatilist mutismi. 
- Lapsed on samaaegselt väga tundlikud ja ujedad, kuid kangekaelsed. 
- Kahjustab õppimist, sotsiaalseid suhteid ja suhtlemise arengut. 
 
Käitumine ja sel e areng 
Käitumine  on  väliselt  jälgitav  tegevuste  kogum  (vi s  kuidas  inimene  tegutseb  ja  reageerib 
keskkonnale), kitsamas mõttes pi ritletud sotsiaalse aspektiga. 
- Käitumisel on teadvustatud või teadvustamata eesmärk. Käitumine sõltub ja on mõjutatud 
meeleolust, kontekstist, tagasisidest. 
- Käitumise kaudu väljenduvad lapse sotsiaalsed oskused ehk oskus käituda teistega vi sil, mis 
on kohane ja tõhus. 
 
Käitumine on õpitav, see vajab suunamist ja harjutamist. Tahtlik kontrol  oma käitumise üle 
kujuneb järk-järgult väljast sissepoole. 
 
Käitumishäired 
-  Kõik  lapsed  käituvad  mõnikord  halvasti,  nad  al es  õpivad,  kuidas  käituda  erinevates 
olukordades,  kuidas  ennast  kehtestada  ja  kuidas  oma  emotsioone  väljendada.  See  ei  ole 
käitumishäire. 
- Vastusena mingitele stressi tekitavatele oludele võivad ilmneda käitumisprobleemid. 
-  Käitumishäirega  on  tegemist  juhul,  kui  lapse  käitumine  erineb  eakohasest  oodatavast 
oluliselt  (vaenulikkus  ja  agressi vsus)  ja  kui  see  kestab  vähemalt  6  kuud.  Häire  aluseks  on 
bioloogilised faktorid, mitte vaid keskkondlikud olud. 
 
Käitumishäirete ilmingud (RHK-10, F91) 
- Tõrges-trotslik käitumine – iseloomulik tõrksus ja väljakutsuv käitumine, laps ei kuula sõna, 
enamasti ei ole agressi vsed- 
 - Perekonnas avalduvad käitumishäired – probleemid avalduvad lähisuhetes 
-  Sotsialiseerumata  käitumishäire  –  laps  tekitab  teistele  kahjusid,  käitub  agressiivselt, 
probleemid suhtlemises eakaaslastega 
-  Sotsialiseerunud  käitumishäire  -  laps  tekitab  teistele  kahjusid,  käitub  agressiivselt, 
eakaaslastega suhetes probleeme ei ole 
o  Ülemäärane kaklemine,  kiusamine  
o  Julmus inimeste või loomade vastu 
o   Valetamine  ja varastamine 
o  Sagedased vihapursked ja sõnakuulmatus 
o   Negativism , koostööst  keeldumine  
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
38 
 
Kas on tegemist kehva kasvatusega? Probleemid võivad tekkida ka si s, kui last ei ole õpetatud 
sotsiaalselt käituma. Tuleb analüüsida lisaks lapsele ka lapse kasvukeskkonda. 
 
Hüperkineetilised häired (F90) 
Akti vsus-  ja  tähelepänuhäire  (ATH)  –  halvasti  juhitav  käitumine  kombinatsioonis 
tähelepanuhäirete ja püsimatusega. Sümptomid: 
- Ülemäärane akti vsus 
o  Püsimatus  -    ei  oota  oma  järge,  ei  istu   rahulikult   paigal,  niheleb  või  väänleb, 
ülemäärane jutukus või käratsemine 
- Tähelepanu puudulikkus 
o  Ei  suuda  tegevustega  lõpuni  minna,  ki re  huvi  kaotus.  Võib  esineda  ka  ainult 
tähelepanu puudlikkus ilma aktiivsuseta. 
 
Sümptomid peavad  esinema  mitmes keskkonnas, tüüpiliselt avalduvad enne 6 eluaastat. 
 
ATH  püsib  koolieas  ja  kuni  pooltel  juhtudel  jätkub  täiskasvanueas,  kuigi  sümptomid 
leevenevad ja/või teisenevad. 
 
ATH-ga lapse eripära 
 
Kogniti vne areng 
Vaimsed  võimed  on  keskmisel  tasemel.  Tähelepanu 
puudulikkus  ja  rahutus  toovad  kaasa  õppimisprobleeme,  1/3 
lastest esineb spetsi filisi õpiraskusi. 
Kõne 
Kõne  mõistmise  ja  kasutamise  areng  on  sageli   aeglasem , 
rohked häälikute asendused ja pudikeel. 
Motoorika 
Liikuvus ja kohmakus (koordinatsioonihäired). Peenmotoorika 
probleemid  (kannatavad  li gutuste  täpsus,  sihipärasus,  silma-
käe koostöö). 
Meeleolu ja emotsioonid  Ülemäärast  ärevust,   kurbust ,  meeleolude  ki ret  vaheldumist 
ning  madalat  enesehinnangut  esineb  eakaaslastest 
sagedamini. 
Suhtlemine 
Suhtlemisprobleemid, sest laps on teistest erinev ja seetõttu, 
et sotsiaalseid oskusi on vähem. Ei  taheta  mängida, kuna ei vi  
mängu lõpuni, ei ole püsivust. 
Uni 
Pooltel lastel esineb unehäireid. 
 
ATH-ga lapse areng 
-  Imikuiga  
o  Laps on sageli erutunud ja närviline, väga li kuv. 
- Koolieelne iga 
o  Suur  impulsi vsus  ja  kohmakus,  püsimatus  eakohastes  tegevustest.  Täiskasvanu 
suunamine ja kõne ei jõua kohale. 
-  Kooliiga  
o  Märkused  tunni   segamise   tõttu,  asjade  hooletusse  jätmine,  unustamine,  kiire 
tüdinemine hobidest ja sõpradest, spetsi filised õpiraskused. 
-  Nooruki  ga 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
39 
o  Impulsi vsus võib taanduda,  tunnustuse  puudumine kodus ja koolis võib viia lapse seda 
otsima tänavale. 
- Täiskasvanuiga 
o  Püsimatus lähedussuhetes, tööalastes valikutes jmt 
 
Emotsionaalsed ja käitumishäired esinevad ni  eraldi kui koos teiste arenguprobleemidega. 
- Lapsest tulenevad põhjused (bioloogilised põhjused) 
- Väljaspool last olevad põhjused  (lähedussuhted, käitumise õpetamine) 
 
Kui  võimalik,  leevendada  põhjustavaid  ja  val andavaid  tegureid.  Töö  lapsevanematega, 
vajadusel psühhiaatriline  diagnostika  ja ravimite kasutamine. 
 
Psühhoteraapia  erinevad  vormid.  Sotsiaalsete  oskuste  sihipärane  õpetamine.  Grupi 
kaasamine ja gruppi kaasamine. 
 
Probleemist jagusaamine võtab sama kaua aega, kui sel el on areneda  lastud . 
 
Põhjused 
Ühte kindlat põhjust teada ei ole, väga oluline on erinevate riskitegurite kombineerumine. 
Anatoomia/füsioloogia tasandil 
- Häirete puhul on leitud erisusi aju ehituses ja funktsioneerimises 
Geenid/keskkond tasandil 
- Geneetiline  eelsoodumus  
o  Isiksusejooned ( temperament , tundlikkus keskkonna suhtes) 
- Keskkondlikud tegurid 
o  Suhe lapsevanematega ( autoritaarsus , külmus) 
o  Hooletusse jätmine, ahistamine 
o  Rahuldamata erivajadused 
o  Õppimise kogemus 
 
 
Käitumisprobleemid ja -häired on seotud eesmärkidega ja laps käitub vastavalt sel ele, mida 
ta saavutada tahab. Laps käitub ebakohaselt, et seda saavutada. Oluline on õppimine, kuidas 
käitumisvi sid  saavutatakse , et eesmärke täita. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
40 
11.  Pervasi vsete  arenguhäiretega  lapsed.  Häire  olemus  ja  diagnostilised 
tunnused. Alakategooriad: lapse autism, atüüpiline autism,  Retti  sündroom, 
Aspergeri   sündroom.  Levinumad  probleemid  kognitiivses  ja  sotsiaalses 
arengus,  kommunikatsioonioskustes,  motoorikas  ja  eneseteeninduses. 
Arusaam inimesest ja  vaimuteooria  puudulik areng  autismiga  lastel. 
 
Pervasi vsed arenguhäired 
Suhteliselt uus ja üks raskemini käsitletavaid erivajaduste li ke. Raske mõista häire olemust ja 
põhjusi. 
 
Iseloomulik  on  kontakti  häiritus  ümbritseva   maailmaga   (eriti  sotsiaalsest  aspektist)  ja 
maailmas toimuva mõtestamise raskused. Sümptomid ilmnevad varases lapseeas. 
 
Terminid 
o  Autism (Kanner, 1943) 
o  Pervasi vsed  arenguhäired  (autistlike   seisundite   kohta  diagnoosina  kasutusel  alates 
1980), kasutusel Eestis. Pervasi vne ehk läbiv (läbib kogu psüühikat) 
o  Autismispektri häired (diagnoosina alates 2013), kasutusel USAs, DSM-5 
 
Diagnostilised tunnused, RHK-10 
-  Vastastikuse  sotsiaalse  mõjutamise  hälve  –  sotsiaalne  suhe  teiste  inimestega,  soov  ol a 
kontaktis , ei huvita mida teised tunnevad ja mõtlevad ja ei tunne vajadust teistega jagada 
oma tundeid ja mõtteid 
- Suhtlemise kvalitati vne kahjustus – lapsel ei olegi soovi suhtlemiseks, kõne võib ol a aga ei 
pruugi ol a 
-  Korduv  ühetaoline  stereotüüpne  käitumine  – loomingulisi  tegevusi  ja  mängulisi  tegevusi 
omandavad raskesti, jäävad kinni stereotüüpiatesse (nt klotside  ladumine ). Häiritud sel est, 
kui rutiini püütakse muuta. 
 
Diagnoositakse  käitumise iseärasuste alusel. 
 
Kujuneb  välja  enne  5a  saamist  ja  mõjutab  oluliselt  lapse  käitumist:  vastuseis  ruti ni 
muutustele, ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele sti mulitele. 
 
Alakategooriad RHK-10 järgi 
RHK-10 e ICD-10 on WHO koostatud ja käibib  enamikes  Euroopa ri  kides . 
F-84 Pervasi vsed arenguhäired: 
Lapse autism 
Atüüpiline autism 
Retti sündroom 
Lapse muu desintegrati vne häire 
Hüperakti vsus motoorsete sterotüüpiate ja VAA-ga 
Aspergeri sündroom 
Muud täpsustatud pervasi vsed arenguhäired 
Täpsustamata pervasi vne arenguhäire 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
41 
Põhiliselt pannakse lapse autismi ja Aspergeri sündroomi diagnoose. 
 
Lapse autism 
1943 Leo Kanner, uurimistöö 11-st lapsest, keda iseloomustas: 
- puudulik võime end inimeste ja situatsioonidega seostada 
-  nad  omandasid  kõnevõime,  kuid  ei  kasutanud  seda  kui  vahendit  teistega  suhtlemiseks. 
Kasutavad kajakõne, ka varasemast ajast. 
- olid tohutult kinni oma harjumustes, ei talunud ruti ni muutmist. 
 
Seisund avaldub enne 3 eluaastat. Esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel (3-4 korda). ¾ 
lastest kaasneb  intellektipuue . Samas on intellekti mõõta keeruline. 
 
Atüüpiline autism 
- Erineb autismist algusaja poolest: eripärad avalduvad pärast 3a saamist. 
- Või ei kehti kõik kolm diagnostilist kriteeriumit (puudu või ei saa diagnoosida) 
- Sagedamini diagnoositakse raske intel ektipuudega ja kõnetutel isikutel 
 
Diagnoos pannakse sageli si s kui on raske intel ektipuue, kõnetus ja avaldub arengus hiljem. 
 
Retti sündroom 
- Varajane areng normilähedane, 7-24 kuu vanuses  kustuvad  käelised ja kõne oskused, pea 
kasv pidurdub. 
-  Ilmnevad  väänlevad  käeli gutused,  oskamatus  toitu  närida,  põie-  ja  pärasoole  tegevust 
kontrol ida. 
 - Kontakteerumise raskused, mänguoskuste arenematus. 
- Motoorse arengu pidurdumine,  skolioos , lihaste hüpotoonilisus ja koordinatsiooniraskused. 
Epilepsia. 
- Alati tekib raske intel ektipuue. 
- On kirjeldatud üksnes tüdrukutel. Harv esinemissagedus. 
 
Aspergeri sündroom 
1944 a, Hans  Asperger  kirjeldas kui „autistlikke psühhopaate“. Nt  filmist  „Vihmamees“ 
 
- Erineb lapse autismist sel e poolest, et ei kaasne kõne- ja kogniti vse tegevuse valdkondade 
mahajäämust.   
- Vaimne võimekus on keskmine või üle keskmise. 
- Poistel esineb 8 korda sagedamini. 
- Omapärased indivi did, kes võivad ol a kitsas valdkonnas väga võimekad, kuid kohmakad ja 
saamatud iseseisvaks toimetulekuks. Saadud teadmisi loovalt kasutada on raske. 
 
DSM (American Psychiatric  Association ) 
DSM-IV  käsitles  pervasi vseid  arenguhäireid  sarnaselt  nagu  RHK-10.  Diagnostilised 
kriteeriumid samad, mis RHK-10. 
 
Alates  2013  käibel  uus   versioon   ja  üks  diagnoos:  autismispektri  häire.  Diagnostilised 
kriteeriumid: 
- sotsiaalse suhtlemise iseärasused 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
42 
- piiratud ja jäigad huvid ning korduvad tegevused. 
 
Lisaks  tuleb  kirjeldada  ASD  sümptomite  tõsidust,  algust  ja  kulgu,  etioloogilisi  faktoreid, 
kognitiivseid võimeid, lisanduvaid seisundeid. 
 
Levinumad probleemid 
 
Kogniti vne areng 
Sensoorse integratsiooni raskused (kuidas panna kokku erinevatest 
meeleorganitest  tulev  info);   tajumise   probleemid:    näevad 
perifeerias olevaid asju, mitte seda asja mida nad  vaatavad , seega ei 
saa  aru  mida  autistlik  laps  keskkonnas   tajub ,  kuulmisel  võib  neid 
häirida mingi nõrk heli aga ei pruugi tajuda valju neile suunatud heli, 
puutetundlikkuse  osas  võivad  reageerida  ärritusega  soojale 
füüsilisele kontaktile, tajuvad puudutusi ebaadekvaatselt, võib ka ol a 
et  ei  taju  valu  nt  põletusi,  tundlikkus  pinnaomaduste  suhtes; 
„mõistuse  teooria“  puudulikkus  (e  vaimuteooria,  areneb  välja  3-4 
eluaastal , oskus mõista et teistel inimestel on ka oma tunded, mõtted 
ja  nad  tegutsevad  vastavalt  sel ele);  vähene  üldistamisvõime, 
mistõttu  on  reeglid  raske  mõista.  Võimekus   varieerub  
intellektipuudest kuni andekuseni. 
Sotsiaalne areng 
Emotsionaalne  isolatsioon  mis  ei  tulene  kasvatusest  vaid  lapsest 
endast, enesestimulatsioon (li gutused, mil est kasu ei ole, teeb neid 
kaua aega) ja  rituaalid , pi ratud sotsiaalsed oskused.  Raevuhood . 
Kommunikatsioon  Pilkkontakti  ja  mitteverbaalse  suhtlemise  puudulikkus,  kõne 
arenematus  või  kadu,  kajakõne  ja  kohatu  kõne  (tihti  Aspergeri 
puhul). 
Motoorika 
Omapärane  kõnd,  rasked  hüpped  ja  jooksmine,  haldjaslik  olek  ja 
stereotüüpsed li gutused. 
Eneseteenindus 
Magamise , söömise (söövad teatud  kindlaid  asju) ja enesehoolduse 
probleemid sensoorse arengu eripärade tõttu. 
 
Mõistuse teooria 
Mõistuse  teooria  on  spetsi filine  kogniti vne  võime  mõista  teisi  inimesi  kui  individuaalse 
tahtega  olendeid , tõlgendada nende psüühilist tegevust nende uskumuste ja soovide  valgel . 
Eelduseks on arusaam, et teise vaimne masin töötab põhimõtteliselt samadel alustel nagu 
minu oma. 
- uuritakse eksiuskumuste katsetega 
 - kujuneb välja kolmandal elusaastal ning on ülejäänud kognitiivsest võimekusest suhteliselt 
sõltumatu. 
 
Autismi puhul on areng häiritud, mistõttu on autistidel raske mõista sotsiaalseid  olukordi . 
 
Häire kulg ja prognoos 
3 erinevat kulgu  lapsevanemate  kirjelduste alusel: 
- Tõsised hälbed on märgatav sünnist alates, palju käitumisi jääb omandamata. 
- Väikesed ja keskmised hälbed  varajases  lapseeas, tõsine mahajäämus 3-5 eluaasta paiku. 
- Normaalne või üliki re areng kuni 18 kuud, järsk või järkjärguline langus edaspidi. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
43 
Prognoos: 
- Probleemid säilivad suures ulatuses ka täiskasvanueas 
- I.Lovaasi uuring 19 autistliku lapsega, 1987: individuaalne tegelemine varases lapsepõlves 
parandab  oluliselt  kohanemisvõimet,  emotsionaalset  ja  sotsiaalset  suhtlemist  ning 
intellektuaalset arengut. 
 
Põhjused aju tasandil (OMIM) 
- Väikeaju 
o  Purkinje rakkude vähesus väikeaju  koores  
o  Tagumiste sagarike (VI ja VII)  ehituslikud  iseärasused (hüpoplaasia), neid seostatakse 
tähelepanu iseärasustega 
- Suurajukoores 
o   Geeniekspressiooni  iseärasused - T sagara ülaosas ja prefrontaalkoores on pi rkonnad 
sarnasemad kui peaksid olema 
- Amügdala e mandelkeha on lapsena suurem ja täiskasvanuna on  neuroneid vähem 
-  Hippocampus  on  lapsena  suurem,  hiljem  kasv  väheneb  ning  jääb  al a  normaalse 
Hippocampuse suurusele, puudutab paremas  poolkeras  olevat Hippocampust 
- Biokeemiliselt 
o  ajus ebanormaalselt kõrge serotoni ni tase, probleemid serotoni ni tasemega ajus, see 
on seotud heaolu tasemega 
o  Mitokondrite düsfunktsioonist tulenev ebapi sav energia tootmine 
 
Põhjused geenid/keskkond tasandil 
- Geneetilised tegurid 
o  ei ole leitud ühte autismi põhjustavat geeni, tuvastatud on mitmeid, mis autismiga 
isikutel on kahjustatud (vt www.omom.org) 
o  autismispektri  häireid  esineb  mitmete  geneetiliste  haiguste  korral:  fragi lne  X, 
tuberkuloosne skleroos, Angelmanni sündroom, Sanfilippo sündroom jt. 
o  Kahel  monosügootsel  kaksikul  suurem  tõenäosus  autismi  kujunemiseks  kui  kahel 
disügootsel 
o  Autismiga lastel on pärilikult nõrgem immuunsüsteem 
- Keskkondlikud tegurid (üksi ei põhjusta, koos  geenidega ) 
o  viirused (nt punetised emal, tsütomegalovi rus) 
- Mürgid ja keskkonna reostus 
o  Vaktsi nid? (uuringud ei ki nita) 
o  Nt Leonmenster, Massachusetts – linnas oli kahtlaselt kõrge autisimi esinemissagedus, 
leiti et lapsed elavad piirkonnas kus oli tehas, mis  tootis  päikesepril ide klaase. 
Keskkondlikud tegurid üksi autismi ei põhjusta. 
 
Sekkumine 
-  Käitumise  analüüs  ja  modifikatsioon.  Ka  teraapiad  (loomadega  seotud  teraapiad, 
psühhoteraapiad). 
o  eriti efekti vne on sekkumine enne 5a 
- Vitami nid 
o  B6 ja  magneesium  – suurendab üldist heaolu, teadlikkust ja tähelepanu, mitte kõikidel 
lastel 
- Toidulisandid 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
44 
o  DMG  - suurendab üldist heaolu ja kommunikati vsust, mitte kõikide laste puhul 
-  Dieet  
o   Gluteeni  ja kasei ni sisalduse vähendamine menüüs (pi ma- ja teraviljatooted) 
- Ravimid 
o  Nt  Nystatin  –  vähendab  candida  albicansi  (pärmseen   soolestikus ,  mil e  sisaldus 
soolestikus on autismiga lastel kõrgem) sisaldust soolestikus. See ei ole ka kõikidel 
lastel. 
 
 
12.   Krooniliste   tervisehäiretega  lapsed.  Nt  epilepsia,  diabeet,   astma .  Mõju 
kogniti vsele 
võimekusele, 
isiksuse 
omadustele, 
psühholoogilisele 
enesetundele, ki ndumuse arengule ja sotsiaalsetele suhetele. Sekundaarsete 
arenguprobleemide tekkimise risk. Li tpuuded. 
 
Haiguste li gid ja  haridus  
- Aju haigused – epilepsia 
- Ainevahetushaigused - diabeet 
- Hingamiselundite haigused – astma 
- Toidu- ja putukaallergia 
- Veresoonkonna haigused ja südamepuudulikkus 
- Kasvajad 
 
Haigused  puudtavad  hariduse  saamist  kuna  nad  vähendavad  võimalusi  haridusega  kokku 
puutuda, enamus neist ei kahjusta hariduse omandamist otseselt (va epilepsia,  ajukasvaja ). 
 
Epilepsia 
Epilepsia  on  välise  põhjuseta  korduvad  krambihood,  mil e  kli nilise  manifestatsiooni 
põhjuseks  on  aju  patoloogilised   elektrilised    laengud .  Tegemist  on  närvisüsteemi 
koordineerimatu erutusseisundiga, mis esineb lühikest aega aga korduvalt. 
 
Põhjused, mil e tagajärjel võib välja kujuneda epilepsia: 
- Aju arenguhäired (ka PCI) 
- Aju või KNS infektsioonid 
- Ainevahetushäired 
- Alkoholi- või muu ol use mürgistused 
- Häired aju verega varustamises 
- Armkoed ajus, tingituna ajutraumadest 
 
Lapsed on epilepsiale vastuvõtlikumad, kuna aju kasvab ja on haavatavam. Täiskasvanueas 
sageli hood leevenevad või kaovad. 
 
Epilepsiahoogude vormid 
- Generaliseerunud hood – algavad bilateraalselt: 
o  Toonilis-kloonilised hood – lihased pingestuvad, teadvus kaob ja isik  kukub   pikali , kogu 
keha   haarav    krambihoog ,  lihased  vaheldumisi  pingestuvad  ja  lõdvestuvad.  Hood 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
45 
võivad kesta alates mõnest minutist kuni poole tunnini. Pikematel vajalik arstiabi. See 
on tüüpiline epilepsiahoog. 
o  Absansid – lühiajaline teadvuse kaotus, mõnest sekundist poole minutini, krampe ei 
teki, inimene jääb tühja pilguga vaatama, võib minna kahvatuks, pilgutada silmi, pil ata 
käest asjad, pikali ei  kuku . Need hood on sagedasemad. Sel est ei saa sageli aru, kuna 
jääb mulje et laps on unistama jäänud. 
- Partsiaalsed hood – algavad ühes hemisfääris: 
o   Komplekssed  partsiaalsed hood – lühiaegsed kohatud või eesmärgipäratud tegevused, 
nt sihitult kõndimine, matsutamine vms, võivad kesta 2-5 min, hoost välja tul es ei 
mäleta midagi. 
o  Lihtsad  partsiaalsed  hood  –  äkki  algavad  tõmblevad  li gutused  ilma  teadvuse 
kaotuseta. 
 
Kõik hood võivad ol a väga erineva sagedusega, mõnel mitu korda päevas, mõnel paar korda 
aastas. Välja töötatud ravimid,  kanged , omavad ka kõrvalmõjusid.  Kasutatakse ka kirurgilist 
sekkumist, äärmuslik. 
 
Kaasnevad probleemid 
-  Kogniti vne  võimekus  –  kuna  probleem  puudutab  KNS-i,  siis  jah.  Enam  puudutavad 
pikaajalised hood, sagedased hood, hood mis ei al u ravile. Samuti võivad mõjutada ravimid 
(tähelepanu, mälu). 
- Isiksuslikud omadused 
o  emotsioonid 
o  akti vsus 
- Psühholoogiline enesetunne 
o  minapildi kujunemine 
o  enesehinnangu hoidmine 
-  Kiindumuse  areng  –  lapsed  on  teistsugused,  vanemad  ei  ole  valmis,  see  võib  häirida 
kiindumuse arengut 
 - Eakaaslastega suhtlemine – teised lapsed ei pruugi omaks võtta või laps ise tunneb tõrget 
või ei saagi teatud tegevustest osa võtta 
 
NB! Risk on sekundaarset laadi arenguprobleemide tekkeks! Last hoitakse tegevustest eemale 
(ülehoolitsemine). 
 
Diabeet 
Diabeet on energiaainevahetushäire, mil ele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv 
vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute, rasva ja valgu ainevahetuses. 
 
Põhjuseks  on  insuli nierituse  häired.  Insuli n  on  eluks  hädavajalik  hormoon,  mis  tekib 
kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. 
 
Kui insuli ni ei jätku, si s  veresuhkur  rakkudesse ei pääse ja sel e tase veres tõuseb. Hoolimata 
veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on kül aldaselt, kuid 
organism ei omasta seda. 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
46 
Eristatakse  1.  tüüpi  e  insuliinisõltuvat  ja  2.  tüüpi  e  insuliinisõltumatut  diabeeti.  Lastel 
enamjaolt 1. tüüpi diabeet. 2. tüüp on seotud söögiga st mida süüakse. 
 
1. tüüpi diabeet 
-  Kõige  kõrgem  on  haigestumus  eelkooli-  ja  puberteedieas.  Eestis  on  vastav  näitaja  10-11 
juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. 
 
Esmasteks  sümptomiteks  on  uri ni  hulga  suurenemine,  janu,  söögiisu  tõus  ja  samal  ajal 
kehakaalu langus. 
 
Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, i veldus, oksendamine,  atsetooni  lõhn 
hingeõhus, üldinenõrkus ja teadvusehäired. 
 
Kui  veresuhkur  on  pikka  aega   normist   kõrgem,  si s  seda  suurema  tõenäosusega  arenevad 
suhkruhaiguse  hilistüsistused  (nägemise  halvenemine,    jäsemete  verevarustuse  häired, 
neeruhaigused ): 
- närvitundlikkuse häired 
 -  veresoonte  muutused  kogu  organismis  –  silmades,  neerudes,  jalgades,  aju  ka  südame 
veresoontes. 
 
Tänapäeval  on  saanud  selgeks,  et  ainus  vi s  vältida  hilistüsistuste  teket  on  hoida 
suhkruhaigete  veresuhkur  madalal  tasemel.  Eduka  ravi  aluseks  on  toiduvalik  ehk  dieet  ja 
järjepidev täiendava insuli ni  manustamine . 
 
Hüpoglükeemia 
Hüpoglükeemia on seisund, kus veresuhkru tase langeb li ga madalale. Põhjuseks võib ol a 
ebaõige  insuli niannus,  väike  söögikogus,  söömise  hilinemine  või  ülemäärane  kehaline 
koormus. 
 
Ilmnevad kesknärvisüsteemi häired – diabeetiku veider käitumine, segasus, uimasus, kõne- ja 
koordinatsioonihäired ning teadvus kadu, väiksematel lastel võib teadvuse kaoutus tekkida 
ilma eelnevate hoiatavate sümptomiteta. 
 
Kui  inimene  on  teadvuse,  antakse  tal e   esmaabiks   magusat  sööki  või   jooki .  Teadvusetuse 
korral ei tohi seda aga teha, vaid tulen koheselt kutsuda ki rabi. Kuni arstiabi saabumiseni võib 
patsiendi põse limaskestale määrida  mett  või suhkrusi rupit. 
 
Hüpoglükeemia oht on põhjus, mis ümbritsevad inimesed peaksid olema 1. tüüpi diabeetiku 
olemasolust teadlikud. 
 
Astma 
Astma  on  hingamisteede  al ergilist  laadi  põletikuline  haigus,  mil e  korral  tekib  erinevate 
ärritajate mõjul hingamisteede  ahenemine  ja hingamise raskenemine. 
 
Astma  avaldub  hingematmishoogudena,  mis  on  tingitud  bronhiseintes  olevate  silelihaste 
kramplikust  kokkutõmbest,  bronhide  limaskesta  tursest  ning  lima  hulga  suurenemisest 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
47 
bronhides.  Esinevad  köhahood,  vilistav  hingamine  ja  lämbumistunne  –  nende  ilmingute 
raskusaste on väga erinev. 
 
Astmahoogusid võivad vallandada ni  närvipinge, füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused 
ärritavad lõhnad kui ka ravimid. 
 
Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastiku ja külmetusega. Astmat 
esineb ligikaudu 3-5% elanikkonnast. 
 
Liitpuuded 
Liitpuuded on seisundid, kus lapsel on kaks või enam puuet,  kusjuures  need peavad olema 
sedavõrd tõsised, et lapse abistamiseks ei pi sa sekkumisest, mis  arvestab  vaid ühte puuet. 
Käsitletakse mitmeti, järgnevalt: 
- Kehapuue ja intel ektipuue 
- Meelepuue ja intel ektipuue 
- Kuulmispuue ja nägemispuue 
- Kehapuue, meelepuue ja intel ektipuue 
 
Pidurdunud või hälbinud mitmete valdkondade areng, sageli lisanduvad tervise-, suhtlemise- 
ja käitumisprobleemid. 
 
Pimekurdid lapsed 
- Pime/kurt 
Lapse teadmised maailma kohta piirduvad ainult sel ega, kuhu tema sõrmed ulatuvad. Sel ised 
lapsed on tegelikult üksinda, kui keegi neid ei  puuduta . Nende maailmakontseptsioon oleneb 
sel est, mil e ja kel ega neil on olnud võimalus füüsiliselt kokku puutuda. Sotsiaalse suhtlemise 
mõttes on ainus võimalus puudutused. 
 
Nt  Helen  Kel er „Minu elu lugu“. 
 
- Pime/ vaegkuulja  
- Kurt/vaegnägija 
- Vaegnägija/vaegkuulja 
On  kasutatav  nägemisjääk,  et  oma  keskkonnas  ringi li kuda,  tuttavad  inimesed  ära  tunda, 
lähedalt viipekeelt näha ja võib olla ka suurt kirja lugeda. Piisav kuulmine, et tuttavad helid 
ära tunda, teatud määral kõnet mõista või ise kõnet omandada. 
 
Trisoomiasündroomid /Edwardi sündroom 
Intel ektipuuded, ka Downi sündroom 21 kromosoomi paar 
Trisoomia  18  
Tsütogeneetiliselt kirjeldati 1960 aastal, geneetiline probleem 
Esinemissagedus 1:6- 8000  
Raske  füüsilise  arengu  mahajäämus,  mikrotsefaalia  (pisipeasus),  Spina  Bifida,  nägemis-  ja 
kuulmiskahjustused, südame ja neerude  anomaaliad , lihaste toonuse häired, raske vaimne 
alaareng. Lapsed kaua ei ela. Sageli aborteerib loode iseenesest, sünde harva. 
 
Trisoomiasündroomid /  Patau  
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
48 
Trisoomia 13 
Kli niline kirjeldus T.Bartholinus 1656 
Tsütogeneetiliselt kirjeldus K. Patau 1960 
Esinemissagedus 1:8-12 000 
Aju  arengu  häired,  raske  vaimne  alaareng,  silmade  anomaaliad,  suulae-  ja  huulelõhe, 
polüdaktüülia (li gsed sõrmed ja  varbad ), südame anomaaliad. 
 
 
13.  Pedagoogilise   sekkumise   kavandamine.  Psüühika  funktsioneerimise 
kõrvalekalded 
erinevate 
arenguprobleemide 
korral 
lähtudes 
infotöötlusteooriast.  Sekkumise  4  etappi:  märkamine,  hindamine, 
nõustamine, 
erivajadustega 
lapse 
arengu 
toetamine . 
Lasteaiaõpetaja/õpetaja, eripedagoogi ja psühholoogi roll lapse erivajaduste 
kindlakstegemises ja lapse arengu toetamisel. Võgotski lähima arengu tsooni 
idee olulisus keskmisest erinevate laste arengu ja arendamise kontekstis. 
 
Erivajadused 
1. Kogniti vse arengu hälbed – probleem infotöötlusprotsessides 
2. Meelepuuded – vastuvõetava info kättesaadavus 
3. Kõnepuuded – üks osa infotöötluskompleksist häiritud 
4. Kehapuuded – mõjutavad infotöötlust sedasi, mis tüüpi infole juurdepääs puudub 
5.  Emotsionaalsed  ja  käitumishäired  –  õppimine  häiritud  emotsionaalse  toetuse  osas 
infotöötlusele, ATH puhul häiritud ka tunnetustegevus -  tähelepanu. 
6. Pervasi vsed arenguhäired – kahjustatud kõik arenguvaldkonnad, õppimist segab kontakti 
probleem 
7. Kroonilised tervisehäired – laps võib jääda haigeks, enesetunne häiritud, tekivad lüngad 
õppimises 
8. Liitpuuded – probleemid rohkem kui ühes valdkonnas, kõigi osas tuleb õppimist kohandada 
 
Arengu iseärasused 
 
Vaimne areng 
Tunnetusprotsessid 
Akadeemiline võimekus 
Kommunikati vne areng 
Suhtlemisvahendi olemasolu 
(mõistmine ja kasutamine) 
Sotsiaal-emotsionaalne areng 
Enesekohased oskused 
Koostöö oskused 
Füüsiline areng 
Peenmotoorika 
Üldmotoorika 
 
Iga lapse puhul tuleb eraldi analüüsida, kus valdkonnas probleemid esinevad. 
 
 
 
 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
49 
Sekkumise olemus 
1. Lapse erivajaduse märkamine 
 
- Lapsevanemad 
- Meditsi nisüsteem: naistearstid, sünnitusmaja personal, perearst 
-  Sotsiaalhoolekanne : lapsehoidja, val a/linna sotsiaaltöötaja 
- Haridussüsteem: lasteaia ja kooli õpetajad, huviringide õpetajad 
 
Et arengus hälbeid märgata, on vajalik ettekujutus sel est, mis on normaalne. 
 
2. Lapse arengutaseme ja tema kasvukeskkonna hindamine 
Probleemi  täpsustamine.  Hindamise  eesmärgiks  on  hälvete  olemuse  ja   ulatuse   välja 
selgitamine ,  et  põhjendada  sekkumise  vajadust.  Põhjuseks  teada  saada,  mida  on  vaja 
arendamises ja õpetamises teisiti teha. 
 
Hindaja  võib  ol a  haridustöötaja  (lasteaia  ja  kooli  õpetajad,   logopeed ,  eripedagoog, 
koolipsühholoog,   sotsiaalpedagoog ,  huviringide  õpetajad),  meditsi nisüsteemi  töötaja 
( eriarst ,  kli niline  lapsepsühholoog,  kli niline  logopeed),  sotsiaalhoolekande  töötaja 
(val a/linna sotsiaaltöötaja kes hindab keskkonda, rehabilitatsioonimeeskond). 
 
3. Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine erivajadusega lapse arengu toetamiseks 
 
Nõustamist  vajavad  eelkõige  lapsevanemad,  kes  kannavad  lapse  eest  vastutust.  Seda  ni  
õppimisvõimaluste kui probleemi osas. Hindamise käigus saadav info tuleb lapsevanemale 
lahti rääkida. Otsused lapse arengu kohta teeb lapsevanem,  spetsialistid  peavad lapsevanema 
varustama infoga otsuste tegemiseks. 
 
Nõustamine on vajalik ka õpetajale, kui laps käib lasteaias või koolis. Õpetajal on kohustus 
kõikide  laste  arengut  järjepidevalt  hinnata.  Ta  saab  analüüsida  probleemi  oma  pädevuse 
piires st õppimisvõimalused. 
 
Nõustajaks võib ol a iga spetsialist, kes lapse arengutaset ja kasvukeskkonda eelnevalt  hindas . 
 
Nõustamise  tulemus  on,  et  lapsevanemad  on  kompetentsed  ja  suudavad  teadlikult  valida 
oma lapsele sobiva  haridusasutuse  ja tugiteenused (valik pi ratud). 
 
4. Erivajadusega lapse arengu toetamine, sh sihipärane õpetamine 
 
- Meditsi n: diagnoosile vastav ravi (ravimid,  operatsioon , kli niline psühholoog), sel e ravi eest 
õpetaja ei vastuta, õpetaja saab jälgida ravi mõju lapsele 
- Sotsiaalhoolekanne: isiklik rehabilitatsiooniplaan( võib haarata meditsi nilist, hariduslikku 
kui sotsiaalset sekkumist), tugi siku teenus 
-  Haridus:  kodukoha  lasteaed/kool,  individuaalne  arendus-  või  õppekava,  erirühm/eriklass 
tavalasteaias või -koolis või erilasteaias või - koolis, koduõpe 
 
Tavakeskkonda kohandatakse võimalikult lapse vajaduste järgi, kui sel est ei pi sa, si s järgneb 
eriõpe. 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
50 
 
Eriõpetus varajases eas – sel eks et laps sobituks hiljem eakaaslaste hulka. 
 
Õppimine  saab  toimuda  tänu  psüühilistele  protsessidele.  Jõukohane  õpetamine  –  veidi 
pingutamist  ja  uue  omandamine,  peab  olema  lapsele  jõukohane.  Tavalapse  puhul  saab 
lähtuda õppekavast. Õpetaja peab teadma hälbe psühholoogilist kirjeldust, et teada mil iseid 
erisusi õppekavas laps vajab. Õpetaja reguleerib, suunab, juhendab õppimist ja peab tegema 
igale lapsele õppimise jõukohaseks. Aitab teda psühholoog, kes peab hindamise tulemusel 
jõudma tulemuseni, mis lapse psüühikas on teisiti. Õpetaja ja psühholoog peavad tegema 
lapse   toetamise   jaoks  koostööd.  Eripedagoog  on  spetsialist,  kes  ühendab  endas  veidi 
psühholoogi  ja  rohkem  pedagoogi.  See  annab  nõustamise  võimaluse.  Eripedagoog  teab 
kuidas jagada õpetatav materjal osaoksusteks ja õpetada neid eraldi, iga erivajaduse puhul 
on see erinev ja eripedagoog suudab leida üles, kus laps on raskustes ja sealt edasi minna. Ta 
saab anda seda infot edasi ka õpetajale. 
 
Õpetaja rol  
Õpetaja saab märgata, hinnata, nõustada ja õpetada. Vajalik on: 
 - tunda lapse psüühika arengu seaduspärasusi, kuidas kulgeb normaalne areng 
- omada ettekujutust erinevatest arenguhälvetest ja nende mõjust õpitegevusele 
- osata analüüsida lapse poolt tehtavate  vigade  seost psüühiliste protsessidega 
- osata jagada ülesandeid alaetappideks, korraldada õpetust osaoskuste kaupa 
- osata analüüsida õpetamise mõju tunnetustegevusele. 
 
Lapsest lähtumine 
- Õpetuse diferentseerimine 
o  õpetaja  peab  oma  lapsi  tundma  ja  vastavalt  laste   arengutasemele   tegevuste 
raskusastet  muutma . Töö al rühmades. 
- Õpetuse individualiseerimine 
o  Iga  lapse  väärtustamine  indivi dina  ja  vajaduse  korral  töö  planeerimine  ühe  lapse 
kaupa. IAK, IÕK. 
 
Mõlemal juhul tuleb lähtuda laste lähima arengu tsoonist. 
 
Lähima arengu tsoon 
Lev  Võgotski  sotsiokultuuriline  teooria:  täiskasvanud  vahendavad  lapsele  kultuurilist 
teadmist/kogemust. 
 
Lähima arengu tsoon kui  vahemaa  1. ja 3.  variandi  vahel: 
1. laps ei suuda ülesannet täita 
2. laps suudab ülesande täita osaliselt ja/või täiskasvanu abiga 
3. laps sooritab ülesande iseseisvalt 
 
Õpetamisel tuleb valida ülesanded, mis asuvad lapse lähima arengu tsoonis ning suunata last 
nende täitmisel. 
 
Kõik EV lapsed on arenemisvõimelised, kuid 
- vajavad oskuslikku ja spetsi filist suunamist 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
51 
EV laste arengusuund on sama, mis tavaarengus, kuid 
- iga EV puhul on teatud kõrvalekalded sõltuvalt sellest, kuidas hälve puudutab psüühikat 
Õpetaja peab olema kursis sel ega 
- mil es hälbed seisnevad 
- kuidas need puudutavad ja häirivad psüühika arengut 
- mil ised võimalused on erinevate EV-te puhul laste arengu toetamisel 
 
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector  Kaili Palts. .  Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 
52