Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal EV lastele õpetada?
  • Millest massi tõus ajus kasvamisel?
  • Mis on toimetulekuoskused?
  • Milleks kuulmine?
  • Kuidas kuulmine toimub?
  • Miks tekib peaaju hüpoksilis-isheemiline kahjustus?
Vasakule Paremale
Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #1 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #2 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #3 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #4 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #5 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #6 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #7 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #8 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #9 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #10 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #11 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #12 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #13 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #14 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #15 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #16 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #17 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #18 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #19 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #20 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #21 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #22 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #23 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #24 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #25 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #26 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #27 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #28 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #29 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #30 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #31 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #32 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #33 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #34 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #35 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #36 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #37 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #38 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #39 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #40 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #41 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #42 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #43 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #44 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #45 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #46 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #47 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #48 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #49 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #50 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #51 Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused #52
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 230 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tiina Liiv Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilmingutes. Miks laste are

Eripedagoogika
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
78
doc

Õpiraskuste psühholoogia

Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which

Eripedagoogika
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
thumbnail
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

See kiirendab nende tavaklassidesse integreerumist, mis on ju üks kaasava hariduse eesmärkidest. Kui laps saab hakkama tavaklassis, siis saab ta hakkama ka igapäevaelus. Kaasavat haridust peetakse kulukaks – see nõuab vahendeid. On vaja inimesi: logopeede, eripedagooge, psühholooge, kooliõde, mõnel puhul terapeute. Enamikku arendavatest mängudest saavad kasutada ka tavaõpilased ja neilgi on vahel vaja tugistruktuure. Sealjuures ei tohi unustada, et erivajadus võib olla ka eriline andekus. Sestap on oluline, et vajalikud tugisüsteemid oleksid olemas juba alates lasteaiast. Samuti peaks õpetajakoolituse lahutamatu osa olema eripedagoogika, et õpetajad oskaksid oma igapäevatöös sekkumist vajavaid olukordi märgata ning nendega toime tulla. http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted     ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1

Alushariduse pedagoog
thumbnail
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng ­ SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" ­ võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma

Pedagoogika
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused



Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun