hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev poolest tunnist kuni tunnini ning ülemus kardab, et teised töötajad võtavad temast eeskuju. Ja kuna ülejäänud õmblejad pole sama kiired ja vilunud kui Mairi, siis ei jõuaks firma enam töödega õigeaegselt valmis. Sellest kõigest lähtuvalt võib öelda, et probleem mõjutab tervet organisatsiooni ning ülemus on see, kes peab sellele lahenduse leidma. Tunnused · Motivatsioonipuudus · Tüdimus · Rahulolematus kaastöötajatega · Hilinemine Põhjused · Motivatsioonipuudus on tekkinud asjaolust, et õmblejad viidi üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk, kuid teha tuleb tööd, mis oleks palju tulemuslikum ja tulusam konveieri puhul. · Tüdimus on tekkinud tüütust tööst, milleks peale majanduslangust on enamuses masstoodang, mis tuleb algusest lõpuni Mairil ise valmis teha.
ÕMBLUSATELJEE SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on otseselt seotud ühe isikuga Mairiga, kuid mõjutab tervet organisatsiooni ning lahenduse peaks leidma ülemus. Probleemi valdkonnaks on motivatsioonipuudus ning halb läbisaamine kaastöötajatega. Tunnused: 1. Igapäevane hilinemine tööle 2. Töölt viilimine 3. Rahulolematus kaastöötajate suhtes 4. Motivatsioonipuudus 5. Tüdinemus tööst Põhjused: 1. Mairi on kiirete kätega hea töötaja, seega pole Mairi arvates oluline, mis ajal ta tööle jõuab, kuna ettenähtud töö jõuab ta päevalõpuks valmis ja palgasummar see ei mõjuta. 2. Vali vene levimuusika sunnib Mairit tööruumist lahkuma 3. Suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Suhtluskeeleks on saanud vene keel. Samuti häirib
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX KAUBANDUSTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Lea käitumisel tööl on probleemideks hilinemine, pidev haiguslehel olemine, töösse mitte tõsidusega suhtumine. Tema motivatsioonipuudus ja tööga rahulolematus põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga. Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha.
teised õmblejad võivad Mairi eeskujul samuti hilinema hakata. Kuna nad on aga palju aeglasemad, ei jõutaks töödega õigeaegselt valmis. Kuna antud probleem mõjutab tervet organisatsiooni, siis peaks olema õmblusateljee juhataja see, kes probleemile lahenduse leiab. Probleemi tunnused: Rahulolematus uute töökaaslaste suhtes Tööle hilinemine Tüdimus tööülesannete täitmisel Motivatsioonipuudus Probleemi põhjused: Rahulolematus uute töökaaslaste suhtes on põhjustatud sellest, et suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Sellepärast on suhtluskeeleks muutunud ka vene keel. Veel enam häirib Mairit aga vali vene levimuusika, mis segab töötamist. Tööle hilinemine on põhjustatud sellest, et Mairi arvates pole sel mingit tähtsust, mis
keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundub, nagu oleks võõra mõju all. Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus Eemaldumine perekonnast või sõpradest alavormid Paranoidne skisofreenia Hebefreenne vorm Katatoonne vorm Lihtne skisofreenia ravivõimalused Neuroleptikumid Psühhoteraapia Peresekkumine kokkuvõte Skisofreenia haiged ei ole inimeste ohtlikud Agressiivsust tuleb harva ette Ühel inimesel sajast Meestel tihemini kui naistel Ei lõpe surmaga Sümptomite puhul tunne, nagu sõidaks "ameerika mägedel" Peavigastused, alkohol ja uimastid võivad kaasa aidata psühhooside tekkele
Vastanute arvates on töötu abiraha ca 101 kuus liiga väike summa. Oli ka neid, kes arvasid, et sellest täiesti piisab, kuna muidu kui abiraha suurem oleks, kaoks inimestel motivatsioon tööd otsida. Põhjuseid Eesti inimeste töötusest Maakohtades napib töökohti, kuna pole piisavalt ettevõtteid, mis suudaksid pakkuda inimestele tööd ning linna tööle käimine ei tasuks miinimumpalga eest ära Firmad lähevad pankrotti, inimesi koondatakse Pole piisavalt haridust Motivatsioonipuudus tööd teha Inimeste suhtumine ja virisemine Savisaar Lahendusi töötute arvu vähendamiseks Vähemnõudlikud tööandjad hariduse suhtes Tasuta õppimine Miinimumpalk suurem Luua juurde töökohti Vähendada riigikogulaste palkasid Pöörata suuremat tähelepanu enda harimisele Motivatsiooni taastamine Suhtumine töötutesse Suhtutakse hästi nendesse töötutesse, kes teevad ise midagi sellejaoks, et tööd leida.
selline käitumine võib ka teistele üle kanduda, mis võib viia aga selleni, et kõikide töötajate hilinemisel ei jõuta oma tööülesannetega valmis õigeaegselt. Kuna Mairi pole ka oma töötingimustega rahul, kardab ülemus, et ta võib ilma jääda väga heast töötajast. Tunnused: · Rahulolematus palgaga · Rahulolematus kaastöötajatega · Personali muutusest tingitud pinged · Hilinemine · Varasema töökorralduse muutus · Tüdimus · Motivatsioonipuudus Põhjused: · Rahulolematus palgaga on tingitud sellest, et majanduslanguse ajal hakkasid telliused järsult vähenema ning töö iseloom muutus. Kuna täiskohaga töötajad peavad palka saama ka siis, kui nad ei tööta, viidi töötasu üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk. Mairile tundub, et masstöö oleks konveieri puhul palju tulemuslikum ja saadav tulu oleks suurem
See, mis tõukab inimest edasi, on eesmärk, milleni jõuda tahetakse. Negatiivne külg selle käsitluse puhul on fakt, et eesmärgi saavutamisel, või vastupidi, näiliselt isegi mitte ligilähedale jõudmisel, kipub ka edasiliigutav jõud kaduma ning asendub frustratsiooni või alla andmisega. Iga organisatsiooni eesmärgiks peaks olema motiveeritud, rahulolev meeskond, kes kõik töötavad ühise eesmärgi nimel ning annavad endast maksimumi. On selgelt näha, et motivatsioonipuudus meeskonnas on miski, mis viib stagnatsioonini. Kõrgelt innustatud meeskond on produktiivsem, tulemuslikum ning iga tööandja huvides. Seega motivatsioonipuuduse ennetamise ja kaotamisega on vajalik tegeleda igapäevaselt. Selleks on mitmeid erinevaid võimalusi- motivatsioonipaketid, nii rahalised kui ka materiaalsed boonused. Kõik need võimalused loovad inimestes individuaalset rahulolu, ent kui
Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad, ning kiitus ja karistus on tähtsusetumad, kui konkreetsed teod (Tuulik, 2002). Viimase aja probleem lastel, millega koolis kokku puututakse, on motivatsioonipuudus. Õpilased ei tea miks nad õpivad. Motivatsioonipuudus võib olla seotud mingil määral sellega, et õpilased ei adu hästi oma kohta ühiskonnas. Sellega on seotud kindlasti tööpuudus ja see, et tööturg ei võta ilma vastava erialalise ja samas ka sotsiaalsete kogemuseta noori vastu. Kui vanematel on raha ja soov, siis nad võivad omi lapsi üliõpilasperioodil toetada nende õpingutel, kuid suurem osa peab ise plaani koostama, kuhu minna ning kuidas peale keskkooli hakkama saada. Mida suurem on eeskuju, seda suurem on jäljendatava mõju
maailmas. Rauapuudusaneemia all kannatab ca 3% meestest, 30% viljakas eas naistest ning kuni 60% lapseootel emadest. Eestis on rauapuudus ja rauapuudusaneemia 23% imikutest (9-12 kuu vanustel). Laste hulgas (6-18 a. vanustel) esineb rauapuudust 14%-l, kusjuures kõige sagedamini tütarlastel vanuses 16-18 a (vastavalt 28%). Raua puuduse sümptomeid on palju, peamised neist on: füüsilise vastupidavuse vähenemine vaimse tegevuse produktiivsuse vähenemine motivatsioonipuudus apaatsus tähelepanuvõime alanemine kahvatu nahk väsimus isupuudus lõhed suunurkades keele ja neelamise valulikkus juuste väljalangemine immuunsussüsteemi nõrgenemine raskused kehatemperatuuri hoidmisel Rauapuuduse sümptomid võivad kaasneda ka teiste mineraalainete või vitamiinide puudusega või muude terviseprobleemidega (nt seedekulgla haigused). Raud aitab organismil omastada A-vitamiini ja joodi. Seetõttu võib rauapuudusega kaasneda ka
naeratamisse, siis akadeemilises elus on tegu karmi pedandiga. Ma ei jää lootma kunagi õnnele, kui tegu on koolitöödega, mis võivad otsustada mu edu tulevikus. Elu on näidanud, et loota saab vaid endale ja täpselt sedasi olengi ma alati käitunud. Õppijana iseloomustab mind enim orienteeritus sihtmärgile. Ma ei võta ühtki õppeainet, kui individuaalset eesmärki, vaid rühin suurema eesmärgi poole edule elus. Kindlasti leidub minus ka õppijana negatiivseid omadusi laiskus, motivatsioonipuudus, oskamatus, kuid mida aeg edasi, seda vähem leidub minus neid antagonistlike tegureid. Õppijana olen alati innustunud Clay P. Bedfordi sõnadest : ,,Sa võid anda õpilasele õppetunni päevaks, kuid kui sa õpetad ta õppima uudishimust, siis ta jätkab õppimist terve ülejäänud elu." Allikaloend Fleming, N. & Baume, D. (2006) Learning Styles Again : VARKing up the right tree!. Educational Developments, 7.4: 4-7. Kidron, A. (2008). Kogemus kompetentsuseks!. Haridus, 7-8: 13-15.
tingimusi loodud. Neile on iseloomulikud probleemid kohanemisel keskpärasusega ja autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus. Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, tujumuutused, rahmeldamine jms. nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiivsete lastega. Aspergeriga sarnased jooned võivad avalduda sobimatu koolikeskkonna või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Sepp 2010). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas
elektrisokiteraapia vormi. See küll vähendas psühhootilisi sümptomeid, kuid tekitas kõrget palavikku ja krampe. Kasutati ka insuliiniteraapiat(funkt. ajurakkude vähendamine) ja lobotoomiatemotsioone Tüüpilised antipsühhootikumid (1950-1960)- Kasutatakse ka praegu. Leevendavad positiivseid sümptomeid, kuid mõjujõud negatiivsete ja kognitiivsete sümptoimite vastu ei ole piisavalt effektiivsed (motivatsioonipuudus, tundekülmus, sotsiaalne kaugenemine, kontrollimatud liigutused, üleväsimus. Atüüpilised antipsühhootikumid (1990ndad) - Tõhusad, vähem kõrvaltoimeid, saab ravida ka negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid. Kõrvaltoimeid on erinevaid, näiteks võivad osad atüüpilised antipsühhootikumid põhjustada kehakaalu suurenemist, teised unisust ja kolmandad hoopis muuta elavamaks. Ravimisel ei piisa ainult ravimitest. Tavaliselt kombineeritakse koos ravimitega ka erinevaid
informatsiooni riskina näha. Riski suhtes tundlik inimene võib negatiivse informatsiooni suhtes väga ratsionaalselt tegutseda või sellele positiivsest informatsioonist tugevamalt reageerida. Poliitiliste skandaalide puhul on oluline, kas negatiivne informatsioon on valija vaatepunktist vaadatuna riskantne. Inimene peab kindlaks tegema riski määra, mis tema huvisid juhul, kui informatsioon osutub tõeseks, mõjutab. Inimeste motivatsioonipuudus muutmaks oma arvamust poliitiku kohta tuleneb eeldusest, et antud poliitiku kohta käivad süüdistused ei ohusta valijate silmis kedagi või midagi. Ilma täpsustatud hinna või valija poolt riskantseks peetava asjaoluta puudub informatsioonil, isegi kui seda nähakse negatiivsena, motiveeriv väärtus. Hinnale suunatud hüpotees viitab potentsiaalsele lisaküsimusele, mis ei puuduta informatsiooni selgitamist s.o.
rütmi. Pole siis sugugi imekspandav, et sellises asukohas nagu Eestis, kus valget aega on vähe ja kliima kah kaasa ei aita, on inimestel pidev väsimus ja kurnatus kallal! Kui aga mistahes eluperioodis jääb uneajast tugevalt puudu, võib see endaga kaasa tuua erinevaid probleeme. Magamatuse tagajärgedeks on vaimse võimekuse vähenemine, mälu halvenemine, immuunsüsteemi nõrgenemine, ärrituvuse suurenemine või stress, motivatsioonipuudus, motoorse reaktsiooniaja pikenemine, halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi, kehatemperatuuri alanemine. Magamata inimesel on raske keskenduda, ta võib tunda pidevat külmatunnet ja jääb kergesti haigeks. Eriti suur risk on haigestuda näiteks ernevatesse südamehaigustesse, seejuures külmetused ja viirused on eriti tavalised. Uimasuse tõttu on raske äkilistes olukordades reageerida, mis võib muutuda eluohtlikuks näiteks autoroolis
elluviimise käigus tulesk toimida, nagu seda poleks (1 lk 69). Kui ei leia piisavalt varakult aega olulisteks tegevusteks, milleks näiliselt on aega veel küll, jõuavad asjad viimasele hetkele, mil tegutsemine on kõige kulukam nii ajaliselt kui ka energia poolest. Lihtne on välja kirjutada tegevusi, mis on vaja teha, kuid oma plaanist kinni hoidmine on juba keerulisem. Siinkohal oleks vaja ennast pidevalt motiveerida, näiteks oleks võimalik eesmärgi saavutamisel iseennast premeerida. Motivatsioonipuudus võib tuleneda ülesannete täitmisest, mis ei ole enese jaoks huvitav. Kui ülesanne on ebahuvitav siis nõutava selle täitmiseks puudub motivatsioon ning kogu tegevus muutub ebameeldivaks ja haarab enda alla rohkem aega. See toob kaasa enesetunde halvenemise või koguni stressi. Stressi vähendamiseks oleks mõistlik teha kõik ebameeldivad ülesanded võimalikult kohe ja meeldivad asju võib edasi lükata, sest nendega tegelemine sujub ladusamalt (2 lk 64)
kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike. 5. Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd. 6. Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks. Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus. 7. Õpetaja elukutse ei ole atraktiivne: noorte ja meesõpetajate osakaal ning konkurss õpetajakoolituse õppekavadele on väike, õpetajaks õppinud ei lähe kooli tööle. 8. Info tööturu ja majanduse arengute kohta pole süsteemne ja karjäärinõustamisteenused on ebaühtlase kvaliteedi ja kättesaadavusega. 9. Tänane gümnaasiumivõrk ei arvesta õppijate arvu suurt vähenemist, väikesed gümnaasiumid ei
Skisofreenia sümptomid: sageli on tunne, nagu sõidaks ,,ameerika mägedel". Sümptomid väljenduvad enamasti hilises nooruki- ja varases täiskasvanueas. Positiivsed sümptomid: olematute asjade nägemine/kuulmine, lõhnataju, maitsmine. Pettekujutlused võivad ilmneda erinevates vormides; tagakiusamises, telepaatias, suurushullustuses, äärmuslikus religioossuses, ulmes või paranormaalsuses. Negatiivsed sümptomid: motivatsioonipuudus või tundekülmus, perekonnast ja sõpradest kaugenemine. Kognitiivsed sümptomid: tähelepanuhäred, mäluprobleemid, keskendumisraskused. Skisofreenia varased ohumärgid : · Meeleolumuutused tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta naermapuhkemine, või võimetus naerda · Tundemaailma muutused häälte kuulmine, ülitundlikkus heli või valguse suhtes
ammutada. Kuid on ka unistusi, mis võivad täituda. Kui sellise unistuse nimel pööraselt ning ennastunustavalt töötada, on sel tihti komme täituda. Tammsaarelik armastus töö vastu kasvab ajapikku, inimene õpib armastama kõike seda, millesse on pannud palju hingevaeva, higi ja pisaraid, aega ja tarkust. Inimesel peaks olema mingi eesmärk või siht, mille nimel tegutseda, et hommikul ärgates poleks hinges kurba tühjust. Motivatsioonipuudus frustreerib ning sellise psühholoogilise koormaga on raske elada. Ent ootused peaksid olema teisest küljest ka realistlikud, muutused peaksid toimuma järk-järgult unistuse suunas. Eesmärgi nimel tuleb kirglikult tööd teha sihti silme eest kaotamata. Õnnelik inimene usub endasse, oma unistuse täitumisse, oma tegude tulemuslikkusesse, väikesed võidud annavad usule jõudu ning nii on ka lihtsam tagasilööke taluda. Rahu teeb õnnelikuks
pidevatel täiendkoolitustel. Nende ülesandeks on läbi vaadata õigusalaseid dokumente. Tegemist on oma ala spetsialistidega. Organisatsioon asub uues hoones kesklinnas. Ruumid on uued ja modernsed. Lisaks on neil väga meeldiv ja hubane puhkeruum. Palk on keskmisest kõrgem, millele lisanduvad veel mitmed erisoodustused. Siiski on olukord halb, palju tehakse oma töös vigasid, arvatavasti ei peeta tähtaegadest kinni ning lokkab motivatsioonipuudus. Andmetöötluskeskuses on suur tööjõu voolavus. Antud keskust juhatab Pr. Tamm, kes on seal väga staazikas ning omab suurt kogemustepagasit. Juristid ei tunne eriti andmetöötluskeskuse töötajaid, kuid hoolimata rohketest vigadest hindavad nad ikkagi sealset rasket tööd. Firma juht Hr. Reimann tõstatab antud probleemi, mis valitseb andmetöötluskeskuses ning Pr. Tamm ei reageeri sellele hästi, väites, et vigade ja töömahu, mis ära tehakse, suhe on normis.
Puudulik õppetöö juhendamine jällegi soodustab õpi- ja käitumisprobleemide süvenemist.(Sutherland jt, 2008:223) Sutherland jt. Leidsid oma uurimuses, et õppimis- ja käitumisprobleemide koosesinemine võib õpetajatele efektiivse õppetöö juhendamise raskeks teha. Ühest küljest võivad tüüpilise emotsionaal- ka käitumistaskustega õpilase akadeemilised puudjäägid olla niivõrd olulised, et nõuavad intensiivset sekkumist, kuid teisest küljest teevad õpilase motivatsioonipuudus, pidev vahelesegamine ja agressiivne käitumine selle õpetaja jaoks ülimalt raskeks ja keeruliseks. Seda eriti olukorras, kus klassis on rohkem kui üks õpilane, kel õpi- ja käitumisraskusi. (Sutherland jt, 2008: 223) Uurijaid on juba mitmed aastakümneid huvitanud käitumisprobleemide ja käitumisraskuste vaheline seos. Mõned uurijad väidavad, et õpilase käitumine mõjutab tema õpiraskuste tekkimist,
· Lisaks ka kultuurikeskkond laiemalt (mis on soositud, suhtumine andekatesse) · Üldiselt: Võgotski, Bronfenbrenner jt .... · Võimaldab eristada alasooritajad Süsteemne lähenemine · Lähikeskkonnad · Suhtlemine · Kuulud-nähtu interpreteerimine vastavalt enda arengu tasemele · Isiksuse-keskkonna sobivus Keerukad kattumised · ADHD-raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmeldamine · Autistlikud jooned - väga kitsas erihuvi, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus Võimalikud probleemide valdkonnad. · Intensiivne tundlikkus ja empaatia (ärevus) · Tüdimus · Stress ja ärevus (ei suuda vastata teiste ootustele) · Perfektsionism · Erinev-olemise taju · Alasooritus Abistamine · Individualiseerimise võtted kolme põhiliiki:
INGESSF.I’ ,7 '" K.. VILJANDI ( 1981. aastal ja pandi vangi, kus ta KINGISSEPA 1983. aastal ka suri. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et nõukogulikku tootmist pärssisid •VALGA'. eelkõige selle äärmine paindumatus ja käsumajandusest võrsuv motivatsioonipuudus, ©mis REGIO tõid kaasa madala kvaliteedi KL-426 200:i ja arutu raiskamise. Ühtlasi ilmnes aina Eesti NSV haldusjaotus aastal 1978 süvenev gigantomaania ja ühtlustamine: kõik Nõukogude Liidus toodetu pidi aastail 1971-84 olemaligi kolm “maailma
kompensatsiooni. Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud; regulatsioonide kehetstamine; kulutuste doteerimine välismõjude vastu; välismõjude leevendamine omandiõiguse kaudu. Informatsioonitõrge: Informatsioonitõrke olemasolu tõttu võib turult kaduda hea kvaliteediga kaup. Juhul kui tarbijatel puudub võimalus hinnata toote kvaliteeti, kerkib üles ebasoodsa valiku probleem. Moraalirisk: motivatsioonipuudus ma vara säilitamiseks kulutusi teha. (kindlustus) Avaliku sektori tegevused: kohustuslikud kindlustused, karistused. 4. Loeng Ühiskonna heaolu konseptsioon Heaoluökonoomika põhiteoreem: Pareto-efektiivsus, täielik konkurents, keegi ei saa kasu, ilma, et keegi saaks kahju! Pareto-efektiivsus ütleb, et ühiskonnas ei raisata ressursse, kuid ei ütle, et ressurside jaotus oleks õiglane. Heoluteooria teine teoreem: kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne
o nakkused o traumad o mürgistused o äärmiselt vaene kasvukeskkond ei ole tüüpiline põhjus õpiraskused üldised tunnused: esmane hinnang IQ väärtuste alusel: suurem kui 70. Piirid ebaselged, sõltub eelkõige potentsiaalist omandada akadeemilist haridust. Tuumaks tunnetusprotsesside arengu probleemid ning oskamatus kasutada oma tunnetusprotsesse õppimisel. Raskustega seotud valdkondades tekib motivatsioonipuudus. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse sfääri probleemid. Iseloomulik on heterogeensus ehk ei laste probleemid võivad olla üpris erinevad, kuid nad peavad olema seotud akadeemilise hariduse omandamisega. Õpiraskused jagunevad: - üldised probleemid õppimisprotsessis kui sellises, raskused enamuses ainetes o kerge saavad hakkama siis kui õpetaja pakub abi, ei vaja lisaabi väljaspool õpetaja õpetamist
üksteisega kattuma ja mõistmist segama. Ent liiga lühike kaja (alla 0,4 sekundi) muudab ruumi „elutuks“, kuna ruum ei võimenda kõnet piisavalt ning see võib väga tõsiselt suhtlemist segada, eriti grupi poole pöördumisel näiteks klassi- või koosolekuruumis. Kui õpetajad veedavad päevas 5-6 tundi „elutus“ keskkonnas, võib tulemuseks olla väsimus, kähe kurk ja motivatsioonipuudus. Muusikale sobib paremini pikem kaja, sest siis hakkavad järjestikused noodid üksteisesse sulanduma ja heli ei ole nii terav. Kui aga kaja on liiga pikk, kaotab heli selguse ning muutub „häguseks“. Liiga lühikese kajaga heli on „kuiv“, esinejad tunduvad kauged ning helil puudub „soojus“ ja „haaravus“. Niisiis peab sõltuvalt ruumi kasutamise otstarbest määrama iga ruumi jaoks optimaalse kaja kestvuse. Heli
kattuma ja mõistmist segama. Ent liiga lühike kaja (alla 0,4 sekundi) muudab ruumi ,,elutuks", kuna ruum ei võimenda kõnet piisavalt ning see võib väga tõsiselt suhtlemist segada, eriti grupi poole pöördumisel näiteks klassi- või koosolekuruumis. Kui õpetajad veedavad päevas 5-6 tundi ,,elutus" keskkonnas, võib tulemuseks olla väsimus, kähe kurk ja motivatsioonipuudus. Muusikale sobib paremini pikem kaja, sest siis hakkavad järjestikused noodid üksteisesse sulanduma ja heli ei ole nii terav. Kui aga kaja on liiga pikk, kaotab heli selguse ning muutub ,,häguseks". Liiga lühikese kajaga heli on ,,kuiv", esinejad tunduvad kauged ning helil puudub ,,soojus" ja ,,haaravus". Niisiis peab sõltuvalt ruumi kasutamise otstarbest määrama iga ruumi jaoks optimaalse kaja kestvuse
iseloomustavaks teguriks, siis jääbki temast mulje kui käitumisraskustega õpilasest, tänu millele temas andekust näha ei osata. Mõnikord võib tegu olla ka väärdiagnoosiga. Andekusele omaseid jooni on vahel lihtne segamini ajada tähelepanuhäire/hüperaktiivsuse või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus (Sepp, 2010, 65). Aspergeri sündroomile omaste joontega võivad sarnaned sellised andekusest tulenevad iseärasused nagu väga kitsas erihuvi, suurepärane sündmuste ja faktide mälu, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus, verbaalne varaküpsuses või kõne voolavus, pidev küsimuste esitamine, ülitundlikkus meeleliste stiimulite või õigluse suhtes (Sepp, 2012b, 8). Küllaltki levinud andekate seas on ka ande maskeerimine ja alasooritus. Ande maskeerimine
Pikaajaline demograafiline tasakaal oli häiritud, uus tasakaal tuli saavutada madala suremuse ja madala sündimuse taseme vahel. Kui tulevikus jääb sündimus madalale tasemele, väheneb ja vananeb elanikkond kiiresti. Teise demograafilise ülemineku, mis käivitus 1986, põhiidee oli see, et arenenud riigid on jõudnud oma demograafilise arengu uude etappi. Seda etappi iseloomustab täielik kontroll sündimuse üle. Ja nagu paistab, on paaridel motivatsioonipuudus, saamaks rohkem kui 1-2 last, sündimus on vähenenud alla taastootmise taseme. Sündide edasilükkamine on väga madala sündimuse üks põhjustest, on märke, et sündimus on jätkuvalt allpool piiri, mis on vajalik põlvkonna asednamiseks. See mõjutab uut demograafilist tasakaalu negatiivselt. Järk-järguliselt suurendades tasakaalutust tekitab ilmselt kompenseeriva trendi kolmas demograafiline faktor demograafilise tasakaalu võrrandis: ränne.
ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja
Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja abivahendite
On näha, et lapsel on lugemise/kirjutamise/arvutamisega raskused. Lisaks võivad nooremas koolieas lisanduda emotsionaalsed probleemid. Lapsed võivad olla nukrameelsemad, ei ole nii rõõmsad kui teised lapsed, sest saavad negatiivset tagasisidet, et kõik ei õnnestu, kuigi nad püüavad. Tänu sellele võib hakata kaduma õpimotivatsioon, kui ei saa abi/toetust. Tegevus ei ole lapsele jõukohane. Enamasti ei ole nii, et alguses on motivatsioonipuudus ja selle tõttu lapsed ei saa hakkama lugemise/arvutamise/kirjutamisega, vaid probleem on ikkagi infotöötlusprotsessides. On ka lapsi, kelle ainus probleem on see, et pole motivatsiooni õppida, kuid see on üsna harv. Õpimot võib kaduda siis, kui olulisemaks lapse elus muutuvad “popid” asjad, ehk eelpuberteedis ja puberteedis, aga see aeg, kui lapsed kooli tulevad, on
Õpiraskused Probleemid on omavahel sarnased intellektipuudega, aga leebemad. Õpiraskuste üldised tunnused Esmane hinnang IQ väärtuste alusel: alla 70 intellektipuue. Piirid on ebaselged, sõltub eelkõige potentsiaalist omandada akadeemilist haridust. Õpiraskused väljenduvad akadeemilise hariduse omandamisel. o Tuumaks on tunnetusprotsesside arengu probleemid ning oskamatus kasutada oma tunnetusprotsesse õppimisel. o Raskustega seotud valdkondades tekib motivatsioonipuudus. o Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse sfääri probleemid, kuid need ei ole esmased. Samas paistavad need väga eredalt välja. Tekivad siis kui laps ei saa hakkama ja ei oska toime tulla. o Iseloomulik on heterogeensus ehk eri laste probleemid võivad olla erinevad, kuid nad peavad olema seotud akadeemilise hariduse omandamisega. Õpiraskuste jagunemine o Üldised probleemid probleemid õppimisprotsessis kui tervikus, raskused enamuses
tagajärjel veelgi madalduma. Poisid kalduvad oma edu pidama enamasti oma andest tingituks (Dai jt, 1998). Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga – näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire/hüperak- tiivsuse või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarna- sed on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või ise- seisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmel- damine jms nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiiv- sete lastega. Järgnevas tabelis on võrdluseks esitatud käitumisjooned, mis aitavad eristada tähelepanuhäirega/hüperaktiivseid ja andekaid lapsi. 66 Kuidas andekat last ära tunda? Tabel 3. Tähelepanuhäirega/hüperaktiivse (AD(H)D) ja andeka lapse käitumise võrdlus (Webb jt, 2005 alusel).
tegevustes osalemiseks on reeglina küllalt madal. Kindlustamaks, et kinnipeetavad osalevad tegevustes rohkem ja kasutavad neid eesmärgipäraselt, oleks vaja tegevusi, mis oleksid kinnipeetavaile huvitavad ja hilisemas elus kasulikud. Kinnipeetavad peaksid saama tegevuste kohta informatsiooni, sealhulgas selle kohta, mil viisil need pärast vabanemist kasuks tulevad. Motivatsiooninõustamine on võtmeküsimus toetamaks kinnipeetavaid tegevuste vahel valimisel. Hetkel valitseb motivatsioonipuudus tugirühmade töös osalemiseks, kuna sellest ei nähta mingit kasu. Samas soovivad kinnipeetavad töötada ja töökohti hinnatakse kõrgelt, kuna töökohta loetakse võimaluseks vanglas, ja ka hiljem, vabaduses, paremini hakkama saada. Vanglas garanteerib töökoht materiaalseid ressursse, mis teevad elu lihtsamaks. Tööd peetakse tähtsaks ka uute oskuste omandamiseks, mis aitaksid pärast vabanemist elatist teenida
valdkonnas. Ilmselgelt paistavad need probleemid silma pluss nooremas koolieas võivad lisanduda emotsionaalsed probleemid. Lapsed võivad olla nukrameelsemad, ei ole nii rõõmsad kui teised lapsed, sest saavad negatiivset tagasisidet, et kõik ei õnnestu, kuigi nad püüavad ja mis juhtub on see, et kui lapsed ei saa sobivat abi ja toetust, siis hakkab kaduma õpimotivatsioon. Tegevus ei ole lapsele jõukohane. See ei ole enamasti sedapidi, et alguses ei ole motivatsiooni, et esmane on motivatsioonipuudus ja selle tõttu lapsed ei saa hakkama lugemise/arvutamise/kirjutamisega, vaid probleem on ikkagi infotöötlusprotsessides. Lastele on raske töödelda verbaalset, visuaalruumiga seotud infot ja selle tõttu info kaob. On ka lapsi, kellel on ainus probleem see, et pole motivatsiooni õppida, kuid see on üsna harv olukord. Need lapsed, kes hakkavad kooli minema, on jõudnud juba kooli ja kelle vaimne võimekus on täiesti ok, mingeid probleeme ei ole, enamasti on neil motivatsioon õppida
17. Motivatsiooniteooriate psühholoogiline rakendus Motivatsiooniteooriate psühholoogilised rakendused: 63 · Motiveeritud meeskonnaliige on entusiastlik, energiline ja püüab endale saada suuremat vastutust · Motivatsioonipuuduses meeskonnaliikmed suhtuvad ülesannetesse ükskõiksemalt, püüavad vastutust vältida, neil on aklduvus probleeme suureks puhuda · Motivatsioonipuudus on nakkav · Iga käsitlus annab ettekujutuse sellest, miks inimesed nii või teisiti käituvad · Iga käsitlus annab võimaluse analüüsida vaadeldavat käitumist ja rakendada teadlikult toimivat motivaatorit 18. Muudatuste tüübid, omaksvõtmine, põhilised takistajad, vastupanu ja vastuseis muudatustele. Kohandav muutus- muudatused millegi olemasoleva ja töötava arendamiseks
annaabi.ee 
