aastat kestnud sportlasekarjäär.Avalikkusele andis ta sellest teada 18.oktoobril 2010 aastal. 7.LÕPETUSEKS Pekingi olümpia-sõudekanali ääres aidati Jüri Jaanson paadist välja.Ta oli äsja võitnud oma karjääri teise olümpiahõbeda.Kuid Jüri ei suuda jalul püsida ja vajub paadisillale pikali.Ta püüab tõusta,kuid jalad ei kanna.Jüri on võistlustel andnud endast maksimumi. Jääb loota,et maksimumi annab ta endast ka Riigikogus,kus ta,olles ise aastaid vaegkuulja,just selliste inimeste eest seisab.Ja mina usun,et ta teeb seda sihikindlalt,olles veendunud oma tegude õigsuses.Nii,nagu ta sihikindlalt Pärnus korraldab ka Kahe Silla jooksu.Sest ainult ääretu sihikindlusega inimene asub Tartu Ülikooli Pärnu kolledzisse majandust õppima,olles ise juba 45-aastane. 8.KASUTATUD KIRJANDUS Google,Neti,Vikipeedia
kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga (nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst, hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink). Osa laiendeid on aga prefiksilaadsed sõnaosad ja kinnistüved, mis ei seostu ühegi sõnaliigiga (nt alaliik, libahunt, piibeleht, ulgumeri, padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets). Nende hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure, küberrünnak, retroviirus). Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel. Deverbaalne põhiosa Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt
võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näiteks ajunärvide kahjustus, mistõttu info ei jõua ajju; konduktiivsed põhjused, näiteks kuulmekäigu ja kõrvaaparaadi mehaaniline kahjustus (sünnikahjustused, traumad, kasvajad); tsentraalne kuulmislangus, s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on
(tallinlane, linlane ja lõplik). Vahest peetakse tuletisi liitsõnadeks, mis toob kaasa kirjavigu (fänkond ja lipkond). Sama tähe esinemisel sõnatüve lõpus ja liite alguses ei tohi kaotada kumbagi neist isegi kaashäälikuühendi moodustumisel (ehkki, palkki , itaallane, haapsallane, salkkond). Liitsõnad Sõnade liitumiskohal ei jää ära ükski täht ning ei nõrgene ega tugevne ükski sulghäälik (allkirjastama, kontrolltöö, nullkorrus, hakkkotlet, kõrgharidus, vaegkuulja). Liited Enim probleeme tekitavad lik ja likkus liited. Meelde tuleks jätta, et likkus liite puhul kirjutatakse k alati topelt (võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus). Liitega lik on raskem, mille õigekirjale toob selgust Argo Mund näidete abil (ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule,
kurt - kuulmisvõimetu või väga halvasti kuulev inimene lojaalne - seadusi järgiv, riigitruu; usaldatav, ustav spetsiifiline – eristatav, eriomane tunnus vaegnägija - osaliselt nägemise kaotanud inimene vaegkuulja – kuulmislangusega inimene 11
5. Arenguvestlus peab lõppema kokkulepetega lapse arendamise osas, kokkulepped fikseeritakse kirjalikult. KUULMISPUUE 1. Mõisted: Kuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialisti surdopedagoogiks. Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldab kõne mõistmist, on tegemist vaegkuulja ehk nürmikuga (raske astme vaegkuulmise korral on kuulmislangus 50-70db, need lapsed õpivad tavaliselt erikoolis; keskmine aste on 20-50db, kerge aste 15-20db), nürmikud omavad potentsiaali kõne õppimiseks auditiivsel teel. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks (isegi kuulmisaparaadi abil), on tegemist kurdiga (kuulmislangust üle 70-80db) 2. Kurtide liigitus - kui inimene on kaotanud kuulmise alles pärast suulise keele omandamist (alates
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika osakond Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning
Ära jäta sõber hätta. Anna oma tegevustest teada (kui lähed ära) Alguses ütle tere, ja alles siis kätle. Räägi asjadest nii, et ka pime aru saab, millest räägid. Väldi asesõnu. Tuntud pimedad: Homeros Helen Keller Nikolai Ostrovski Stephen Kuusisto Ray Charles Stevie Wonder Andrea Bocelli KUULMISPUUE Kuulmispuue Kuulmislangus Vaegkuulja Kurt Meditsiiniline lähenemine Aeg Koht Sügavus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine Kuulmislanguse liigid Konduktiivne kuulmislangus Sensorineuraalne kuulmislangus Segatüüpi kuulmislangus Kuulmislanguse astmed Kerge kuulmislangus Mõõdukas kuulmislangus Raske kuulmislangus Sügav kuulmislangus Ühepoolne Kahepoolne Põhjused Geneetilised põhjused Keskkonnast tulenevad põhjused
kaitset, mäng võimaldab säilitada sama seisu, ennnast õigustada. Tihti peale on mängude sisuks kellegi teise ära kasutamine, manipuleerimine ning meelitada teist poolt anda mulle paitusi ja seda, et jääda ise kohustustest vastustustest kõrvale. Aktiivne kuulamine Põhjused, miks me ei kuula jagunevad kolmeks: partnerist (kõnedefektid, partneri räägitav keel arusaamatu), olukorrast (müra, ruumilised tegurid) ja iseendast tingitud kuulja iseärasused (vaegkuulja, enesekeskne, tähelepanuhäire, depressiivne, tugevad ekstravertsed kalduvused, temperamentide ebasobivus), hoiakud ja vajadused (kuulaja ei taha kuulata, väsimus, haigus, muud asjad olulisemad, meeleolu, ei taha midagi uut saada), harjumused (harjumus vahele segada, pealiskaudsus, harjumus mitte tähelepanu koondada ja omi mõtteid mõelda, harjumus nõu anda, tähelepanelikkust teeselda, ainult fakte otsida).
Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislangus on nii meditsiiniline kui ka sotsiaalne probleem ja vähemal või suuremal määral kannatab tänapäeval kuulmislanguse all ~ 10 % rahvastikust (Tikk, 2003). Eesti Vaegkuuljate Liidu (vaadatud 12.02.07) andmeil esineb kuulmispuue isegi 15-20% elanikkonnast. Sotsiaalses mõistes tähendab aga kuulmislangus seda, et suhtlemine rohkem kui ühe inimesega korraga on raskendatud. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmispuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90 dB või rohkem, siis seda inimest nimetakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast (Vaegkuuljate..., 2005). Kui kuulmislävi on langenud alla 30dB, tähendab see seda, et tasasemaid helisid kui 30dB inimene enam ei kuule. Tekivad sotsiaalsed probleemid kõnest arusaamiseks peab pingutama. Kriitiliseks muutub olukord siis, kui kuulmislävi on alla 60 dB
Kuulmiskahjustused ja muusika Kas kuulmiskahjustustega inimesed saavad nautida muusikat ja kas nende rehabilitatsiooni käigus teha midagi ,et see rõõm muusikast oleks suurem ? Muusika kuulamine on inimese sügav vajadus. Muusikat on vaja ka vaegkuuljale. Statistika kuulmishäirete leviku kohta: esineb keskelt läbi 6 % inimestest. Kuulmiskahjustustest 70-80% on sisekõrvakahjustused. Kuulmisaparaadi tüübid. Vana tüüpi aparaat- sisuliselt võimendi. On häälestatud vaegkuulja kliinilist seisundit arvestades. Uut tüüpi kuulmisaparaat ka kuulmisprotees. On hakatud kasutama sisekõrvaproteese. Kuulmishäirete kõige sagedasemad põhjused on nakatused, gripp, sarlakid, leetrid jne ..haigused võivad anda oluliselt halvemaid komplikatsioone noores organismis kui täiskasvanule. Perception of music by patients with cochlear implants. Cochlea tigu; implant protees Teokahjusus = sisekõrvakahjustus.
Erivajadustega lapsed lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulise muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. Hälve kõrvalekalle keskmisest ühes või teises suunas Häire normaalsest erinevad seisundid Puue inimesel on midagi puudu/ keskkond peab kohandama ennast. Peab inimestega arvestama Probleem ja raskus kergemat sorti, ei sega, ületatav Vaegus meeleelundid ei toime tavaliselt, vaegnägija, vaegkuulja Terminid ei ole ühtsed, Eesti meditsiini-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid (1) Kognitiivse arengu hälbed 2 o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus võimekust on rohkem kui tavaliselt Meelepuuded o Kuulmiskahjustus (kurtus, vaegkuulmine)
telefonist. Energiaallikaks on akumulaator või patarei. Mikrofon võtab vastu helilainete võnked, võimendis tugevdatakse mikrofonist vastuvõetud vooluimpulsid vastavalt abivajaja kuulmislangusele. Telefon muudab võimendist tulevad elektrilised signaalid taas helivõngeteks, mis juhitakse kõrvaotsaku kaudu kuulmekäiku. Kuuldeaparaat on varustatud veel regulaatorite ja lülititega. Peale kuuldeaparaadi, mis soodustab vaegkuulja suhtlemist ümbritsevaga, on loodud palju muid abivahendeid kasutamiseks kõikvõimalikes olukordades: telefonid vaegkuuljatele, induktsioonvõimendid, silmusvõimendid, äratuskellad, beebiandurid, signaaliedastajad, häirekeskused (alarmi ja edastusseade, personaalne häire vastuvõtja), FM-süsteemid ja infrapunase signaali süsteemid. Kuuldeaparaatide põhilised tüübid: • TASKUAPARAADID • KÕRVATAGUSED • KÕRVASISESED Täiskõrva ehk CONCHA aparaat
ja käitumisprobleemid. Pimekurdid lapsed - Pime/kurt Lapse teadmised maailma kohta piirduvad ainult sellega, kuhu tema sõrmed ulatuvad. Sellised lapsed on tegelikult üksinda, kui keegi neid ei puuduta. Nende maailmakontseptsioon oleneb sellest, mille ja kellega neil on olnud võimalus füüsiliselt kokku puutuda. Sotsiaalse suhtlemise mõttes on ainus võimalus puudutused. Nt Helen Keller ,,Minu elu lugu". - Pime/vaegkuulja - Kurt/vaegnägija - Vaegnägija/vaegkuulja On kasutatav nägemisjääk, et oma keskkonnas ringi liikuda, tuttavad inimesed ära tunda, lähedalt viipekeelt näha ja võib olla ka suurt kirja lugeda. Piisav kuulmine, et tuttavad helid ära tunda, teatud määral kõnet mõista või ise kõnet omandada. Trisoomiasündroomid /Edwardi sündroom Intellektipuuded, ka Downi sündroom 21 kromosoomi paar Trisoomia 18 Tsütogeneetiliselt kirjeldati 1960 aastal, geneetiline probleem Esinemissagedus 1:6-8000
*Kultuur see, mida teiste juures tähele pannakse, millele tähelepanu pööratakse, mida peetakse tähtsaks, on kultuuriti erinev. (nt läänelikus kultuuriruumis on kombeks teises inimeses märgata/kirjeldada individuaalsete, temale omaste tunnuste alusel; hindudel pööratakse tähelepanu materiaalsele, sotsiaalsele positsioonile, hierarhiale.) **Keel sõnad, mõisted, millega keskkonda ja teisi inimesi kirjeldatakse. (nt kurt vaegkuulja; neeger pruunlane) ***Kogemus seoste otsimine teistega Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine · Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid. Kõigepealt kategoriseeritakse partner välimusele toetuvate tunnuste põhjal(sugu,vanus,tervis,hoolitsetus, isiksuseomadused). Paikapanek lõpeb atraktiivsuse skaalal(meeldib/ei meeldi). Järgmiseks sammuks on kontakt ja vastastikune infojagamine e kompimine. Püütaks ennast ja teist paika panna
Alati on võimalik kasutada ka paberit ja pliiatsit. Paljud kliendid suudavad rääkida, aga kuna nad oma juttu ise ei kuule, siis on neil raske kontrollida hääle tugevust ja kõne ei pruugi ka alati täiesti arusaadav olla. Selliste klientidega suhtlemisel tuleks kindlasti olla näoga kliendi poole. Sulgeda tuleks raadio või muu helitekitaja. Kasutage normaalset hääletooni, vältige liialdusi suu liikumisel. Õige on kasutada sõnu: kuulmispuue, kuulmislangus, vaegkuulja, kurt. Kesknärvisüsteemi kahjustusega inimene kasutab sageli ratastooli ja tal võib esineda kõnetakistusi. Nende puhul kasutatakse erilist märkide süsteemi, mida aitavad selgitada kliendi saatjad. Puuetega inimestega suhtlemisel on äärmiselt oluline empaatiavõime, kuid mitte mingil juhul kaastunne. Liigse abi pakkumine ei pruugi kõige õigem olla. Puuetega inimene ootab samuti nagu kõik teised
annaabi.ee 
