Raske kuulmislangus ja kurtus-kõne ja keele spontaanne areng on tugevasti pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17. Intellekt on inimese mõtlemisvõime ja oskus kohaneda erinevate olukordadega. 18. Vaimupuue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus või halvenemine. 19. Kerge vaimne alaareng- 7-12 aastase lapse vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis, probleemilahendus loogilise mõtlemise abil, kõnehilisus, eneseteenindus oskus, saavad hakkama iseseisva eluga. IQ 50-69 20. Mõõdukas vaimne alaareng- 4-7 aastase inimese vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng eel-loogilises faasis, probleemilahendus katseeksitus meetodil, suudab vastu võtta otsuseid ja vastutada teatud tegude eest, IQ35-49, Kõne ja intellekt arenevad aeglaselt ja saavutused piiratud, motoorikahäired ja suutmatus eneseteeninduseks, ei omanda ladusat kõnet. 21
Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika) - Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid: psühhilised protsessid) - Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab) - Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne 2-4a: eneseteenindus (1a 9k : laps saab aru, et tuleb pottil käia), kõne 4-6a: sotsiaalsed oskused, motoorika, kognitiivne tegevus (leppida, andeks paluda, protest reeglite rikkumise vastu) 6-8a: enesekohased oskused (paelate sidumine e peenmotoorika) EV laps ..
Lasteaiarühm (liit-, sobitus-, tavaline-, tasandus rühm) Perekond Vanemate haridustase (mitte kohustuslik) TEADA OLEVAD OHUTEGURID JA DIAGNOOSID Logopeedid, arstid jms Haigused, ravid Pere alkohooli probleemid Kuidas lapsega tegeletakse Informatsioon õpetajalt või kasvatajalt VAATLUS JA KAITSEANDMED Motoorika (kõnd , keha hoiak) Peen motoorika (juhtiv käsi, kuidas võtab asju kätte) Silma, käe koostöö olemas? Eneseteenindus (riidesse panek, söömine , pesemine) Sotsiaalsed oskused, mängimine (kuidas, kaua, missugused, kellega?) (kas ise on aktiivne pool või ei?) Emotsionaalne seisund ja käitumine (kas oskab oma emotsioone kontrollida? Kas saab aru mis on halb või hea? Missugune on lapse enda pilt? Mis ta endast arvab?) SUHTLEMINE JA KOREA Mitte verbaalne ja verbaalne suhtlemine (kas ta saab sõnadest aru? Missugust sõnavara ta ise kasutab? Kui pikkad laused? Kas lapse jutt on siduv?)
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
teoorias)osadeks: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult: - vaimne areng kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika, mina ja keskkond, muusika; kommunikatsioon : suhtlemine(keel) ja kõne - sotsiaalne areng sotsiaalsed oskused, mänguoskused - emotsionaalne areng emotsionaalne seisund ja käitumine, enesekohased oskused - füüsiline areng eneseteenindus ja motoorika, liikumine, kunst. meetodid vaatlus, küsitlus, mitteformaalsed protseduurid, testimine. Lasteaias kasutatakse neist esimest kolme ning hindamise teostajaks on suures osas just õpetaja. Vaatlus on väga sobilik meetod just väiksemate laste arengu hindamiseks, kuna nende mõtlemine ja oskused avalduvad otseselt käitumises. Vaatlus pakub ka kõige enam infot käitumuslike iseärasuste väljaselgitamiseks. Küsitlusmeetod (struktureeritud või vaba vestlus) sobib pigem suuremate
arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus. 8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks? Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada perekonda. Järgida tuleks põhimõtteid: arendustegevuse alustamine niipea kui on märgatud vajadust, individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele
tegemistes juhendamist teistest lastest rohkem. (Veisson, 2005) Bakk ja Grünewald (1999) toovad välja kerge vaimupuudega üheks seonduvaks põhjuseks ka mõlema vanema arengupeetuse ja vaimupuude, ilma et oleks diagnoositud ajukahjustust. Teiseks kaasuvaks põhjuseks võib olla lapse üles kasvamine psüühiliselt tuimas keskkonnas. Võib öelda siis, et sotsiaal- kultuuriliselt hooldamata laps. Mõõduka vaimupuudega lapse mõistus ja kõne areng on piiratud. Eneseteenindus ja motoorsed oskused on maha jäänud ja nad ei saa abita hakkama. Nende laste seas võib olla kõnetuid, kuid saavad aru lihtsamatest korraldustest. Võimalus kasutada kõne kompenseerimiseks viipeid, piktogramme ning muid märke. (Kivi, 200.) Kui vaadelda vaimupuudega lapsi raskusastme järgi, siis kerge ja mõõduka vaimupuudega laste arengu vahel on märgatavad erinevused, niivõrd, et kerge vaimupuudega laps on sageli raskesti eristatav intellektipuudeta õpiraskustega lapsest
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
- Ebatäiuslik luuteke (luude moondumine ja murrud), luude hõrenemine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 35 - Lihashaigused. Lihasdüstroofiad on grupp pärilikke haigusi, mis põhjustavad progresseeruvat lihasnõrkust (nt Duchenne lihasdüstroofia - laps jääb ratastooli, lõpeb surmaga enne täiskasvanuks saamist kuna haigus puudutab ka hingamis ja südamelihaseid). Kehapuuetega laste areng - Eneseteenindus - sobivate abivahendite valik ja kasutamine, ülehoolduse vältimine. - Sotsiaalne areng kaasinimeste suhtumisega toimetulek, mõju enesehinnangule - Kognitiivne areng kahjustus on tõenäoline neil juhtudel, mis haaravad aju kahjustust. Siiski esinevad ruumitaju probleemid, käefunktsiooni kahjustuse korral kirjutamisraskused. - Sagedasemad haigusseisundid lapsed jäävad tihti haigeks, kuna ollakse liikumatud või vähem liikuvad
, ei hoia end püsti (lihastoonus madal), haaramine. Objelktida vastu peaks olema huvi ja peaksid midagi nendega tegema, kas või viskama jne. 1-3 a - Ta ei seisa, ei hakka kõndima. Ei mõista kõnet. Ei teki sõnu ja kõnet, ei suuda sõnu välja öelda, Ei räägi lausetega 3-lõpuks. Ise söömine ja joomine lõpuks. Vb on neelamisega probleeme. Lihtsam riietumine võiks selge olla. Riidest peaks ka oskama juba ära võtta. Potil käimine võiks saada selgeks selle keskel juba. Eneseteenindus üldiselt peaks olema arusaadav talle juba: söök suhu pandud, potil käidud , teisased e sekundaarsed eneseteenindusoskused on mänguoskused(1 a on manipuleerimine) lapsed õpivad hakkama saama igapäevaste asjdega, õpivad nende asjade/esemet funktsioone üldse. Siis juba 3-lõpuks toimub ka juba sümboolne mängimine(kulp asendab keppi nt jne). Suuremate nööpide kinnipanemine ka. + Mina arengut võiks jälgida: kas tal tekib mina! Ta peab eristuma emast!
Catering-teenusena pakutakse: kohvipause, lõunaeineid ja pidulikke vastuvõtte seminaridele ja konverentsidele; 20 toitlustamist töökohtades; peoteenindust kodudes ja ühiskondlikes ruumides; inimeste toitlustamist välisüritustel jne. Catering-teenust iseloomustab, et toodete valik on hästi lai; teenindus on paindlik: eneseteenindus, osaline või täielik teenindus. Esineb ka selliseid catering-firmasid, kus tootmine toimub ettevõttes, aga teenindamine korraldatakse kliendile sobivates ruumides. KORDAMISEKS 1. Milliseid teenuseid pakuvad catering-ettevõtted? ÜLESANDED 1. Koostage ideekaart ettevõtetest, mis pakuvad toitlustusteenuseid. 2. Võrrelge catering-ettevõtete kodulehtede informatsioonile tuginedes kolme erineva firma tooteid ja teenuseid; millised on sarnasused;
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
