Raske kuulmislangus ja kurtus-kõne ja keele spontaanne areng on tugevasti pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17. Intellekt on inimese mõtlemisvõime ja oskus kohaneda erinevate olukordadega. 18. Vaimupuue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus või halvenemine. 19. Kerge vaimne alaareng- 7-12 aastase lapse vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis, probleemilahendus loogilise mõtlemise abil, kõnehilisus, eneseteenindus oskus, saavad hakkama iseseisva eluga. IQ 50-69 20. Mõõdukas vaimne alaareng- 4-7 aastase inimese vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng eel-loogilises faasis, probleemilahendus katseeksitus meetodil, suudab vastu võtta otsuseid ja vastutada teatud tegude eest, IQ35-49, Kõne ja intellekt arenevad aeglaselt ja saavutused piiratud, motoorikahäired ja suutmatus eneseteeninduseks, ei omanda ladusat kõnet. 21
Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika) - Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid: psühhilised protsessid) - Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab) - Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne 2-4a: eneseteenindus (1a 9k : laps saab aru, et tuleb pottil käia), kõne 4-6a: sotsiaalsed oskused, motoorika, kognitiivne tegevus (leppida, andeks paluda, protest reeglite rikkumise vastu) 6-8a: enesekohased oskused (paelate sidumine e peenmotoorika) EV laps ..
Lasteaiarühm (liit-, sobitus-, tavaline-, tasandus rühm) Perekond Vanemate haridustase (mitte kohustuslik) TEADA OLEVAD OHUTEGURID JA DIAGNOOSID Logopeedid, arstid jms Haigused, ravid Pere alkohooli probleemid Kuidas lapsega tegeletakse Informatsioon õpetajalt või kasvatajalt VAATLUS JA KAITSEANDMED Motoorika (kõnd , keha hoiak) Peen motoorika (juhtiv käsi, kuidas võtab asju kätte) Silma, käe koostöö olemas? Eneseteenindus (riidesse panek, söömine , pesemine) Sotsiaalsed oskused, mängimine (kuidas, kaua, missugused, kellega?) (kas ise on aktiivne pool või ei?) Emotsionaalne seisund ja käitumine (kas oskab oma emotsioone kontrollida? Kas saab aru mis on halb või hea? Missugune on lapse enda pilt? Mis ta endast arvab?) SUHTLEMINE JA KOREA Mitte verbaalne ja verbaalne suhtlemine (kas ta saab sõnadest aru? Missugust sõnavara ta ise kasutab? Kui pikkad laused? Kas lapse jutt on siduv?)
jaotavad omavahel rolle, nende konstrueerimisoskus võimaldab ehitada päris keerukaid objekte. ➧Kujutavad tegevused. Lapsed naudivad nt joonistamist ning kujutavad tuttavaid objekte ja tegevusi. ➧Minapildi kujunemine. Lapsed oskavad ennast kirjeldada toetudes välistele tunnustele (mul on pikad juuksed) ja räägivad enda eelistustest. Vanus 5-7 aastat: ➧Üld- ja peenmotoorika areng. Peenmotoorika lubab nüüd lapsel tegelda ka kirjutamise eeloskuste omandamisega. ➧Eneseteenindus. Esmased eneseteenindusoskused võimaldavad lapsel peaaegu täiesti iseseisvalt tulla toime tualetis, panna end riidesse ja süüa. Oluliseks muutuvad nüüd teisesed eneseteenindusoskused ja lapsed õpivad nt valima riideid vastavalt ilmastikuoludele, tegema lihtsamaid võileibu ja hoidma korras oma asju. ➧Kõne areng. Selles vanuses peaks lapse kõne vastama nii häälduslikust kui grammatilisest küljest emakeele normidele ja võimaldama lapsel ennast vabalt väljendada. ➧Tunnetustegevus
arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus. 8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks? Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada perekonda. Järgida tuleks põhimõtteid: arendustegevuse alustamine niipea kui on märgatud vajadust, individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele
teoorias)osadeks: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult: - vaimne areng kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika, mina ja keskkond, muusika; kommunikatsioon : suhtlemine(keel) ja kõne - sotsiaalne areng sotsiaalsed oskused, mänguoskused - emotsionaalne areng emotsionaalne seisund ja käitumine, enesekohased oskused - füüsiline areng eneseteenindus ja motoorika, liikumine, kunst. meetodid vaatlus, küsitlus, mitteformaalsed protseduurid, testimine. Lasteaias kasutatakse neist esimest kolme ning hindamise teostajaks on suures osas just õpetaja. Vaatlus on väga sobilik meetod just väiksemate laste arengu hindamiseks, kuna nende mõtlemine ja oskused avalduvad otseselt käitumises. Vaatlus pakub ka kõige enam infot käitumuslike iseärasuste väljaselgitamiseks.
tegemistes juhendamist teistest lastest rohkem. (Veisson, 2005) Bakk ja Grünewald (1999) toovad välja kerge vaimupuudega üheks seonduvaks põhjuseks ka mõlema vanema arengupeetuse ja vaimupuude, ilma et oleks diagnoositud ajukahjustust. Teiseks kaasuvaks põhjuseks võib olla lapse üles kasvamine psüühiliselt tuimas keskkonnas. Võib öelda siis, et sotsiaal- kultuuriliselt hooldamata laps. Mõõduka vaimupuudega lapse mõistus ja kõne areng on piiratud. Eneseteenindus ja motoorsed oskused on maha jäänud ja nad ei saa abita hakkama. Nende laste seas võib olla kõnetuid, kuid saavad aru lihtsamatest korraldustest. Võimalus kasutada kõne kompenseerimiseks viipeid, piktogramme ning muid märke. (Kivi, 200.) Kui vaadelda vaimupuudega lapsi raskusastme järgi, siis kerge ja mõõduka vaimupuudega laste arengu vahel on märgatavad erinevused, niivõrd, et kerge vaimupuudega laps on sageli raskesti eristatav intellektipuudeta õpiraskustega lapsest
Koolieelse lasteasutuse keskkonna kohandamine: ruum ja vahendid, õpetajate töövormid, spetsialistide teenused, tugiisiku võimaldamine jne. Arendustöö üldeesmärgid (miks, mis suunas ja kuhu soovitakse jõuda). 3. Oskuste kirjeldus arenguvaldkondade kaupa. Arenguvaldkond Eesmärgid Oskused Märkused Kognitiivsed oskused Sotsiaalsed oskused Kommunikatsioon Motoorika Eneseteenindus Õpetaja kohandab rühmale planeeritavad tegevused ja vahendid vastavalt erivajadusega lapse arengutasemele iga nädalateema ulatuses. Nädalaplaani on selleks lisatud lapse jaoks eraldi lahter „individualiseerimine“. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool lasteaeda kaasa aidata. Tuuakse välja punktide kaupa. 4. IAK koostajad ja osalejad. Amet, nimi, allkiri Lapsevanemate nimed ja allkirjad Kuupäev 5. IAK kokkuvõte (perioodi lõpus).
- Ebatäiuslik luuteke (luude moondumine ja murrud), luude hõrenemine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 35 - Lihashaigused. Lihasdüstroofiad on grupp pärilikke haigusi, mis põhjustavad progresseeruvat lihasnõrkust (nt Duchenne lihasdüstroofia - laps jääb ratastooli, lõpeb surmaga enne täiskasvanuks saamist kuna haigus puudutab ka hingamis ja südamelihaseid). Kehapuuetega laste areng - Eneseteenindus - sobivate abivahendite valik ja kasutamine, ülehoolduse vältimine. - Sotsiaalne areng kaasinimeste suhtumisega toimetulek, mõju enesehinnangule - Kognitiivne areng kahjustus on tõenäoline neil juhtudel, mis haaravad aju kahjustust. Siiski esinevad ruumitaju probleemid, käefunktsiooni kahjustuse korral kirjutamisraskused. - Sagedasemad haigusseisundid lapsed jäävad tihti haigeks, kuna ollakse liikumatud või vähem liikuvad
, ei hoia end püsti (lihastoonus madal), haaramine. Objelktida vastu peaks olema huvi ja peaksid midagi nendega tegema, kas või viskama jne. 1-3 a - Ta ei seisa, ei hakka kõndima. Ei mõista kõnet. Ei teki sõnu ja kõnet, ei suuda sõnu välja öelda, Ei räägi lausetega 3-lõpuks. Ise söömine ja joomine lõpuks. Vb on neelamisega probleeme. Lihtsam riietumine võiks selge olla. Riidest peaks ka oskama juba ära võtta. Potil käimine võiks saada selgeks selle keskel juba. Eneseteenindus üldiselt peaks olema arusaadav talle juba: söök suhu pandud, potil käidud , teisased e sekundaarsed eneseteenindusoskused on mänguoskused(1 a on manipuleerimine) lapsed õpivad hakkama saama igapäevaste asjdega, õpivad nende asjade/esemet funktsioone üldse. Siis juba 3-lõpuks toimub ka juba sümboolne mängimine(kulp asendab keppi nt jne). Suuremate nööpide kinnipanemine ka. + Mina arengut võiks jälgida: kas tal tekib mina! Ta peab eristuma emast!
Catering-teenusena pakutakse: kohvipause, lõunaeineid ja pidulikke vastuvõtte seminaridele ja konverentsidele; 20 toitlustamist töökohtades; peoteenindust kodudes ja ühiskondlikes ruumides; inimeste toitlustamist välisüritustel jne. Catering-teenust iseloomustab, et toodete valik on hästi lai; teenindus on paindlik: eneseteenindus, osaline või täielik teenindus. Esineb ka selliseid catering-firmasid, kus tootmine toimub ettevõttes, aga teenindamine korraldatakse kliendile sobivates ruumides. KORDAMISEKS 1. Milliseid teenuseid pakuvad catering-ettevõtted? ÜLESANDED 1. Koostage ideekaart ettevõtetest, mis pakuvad toitlustusteenuseid. 2. Võrrelge catering-ettevõtete kodulehtede informatsioonile tuginedes kolme erineva firma tooteid ja teenuseid; millised on sarnasused;
asfüksia ehk hapnikupuudus sünnitusteedest saadud nakkused jne Sünnijärgseteks peetakse: entsefaliit, ajukelmepõletik rasked nakkushaigused sh Aids traumad mürgitused jne Arengupuu ilmneb alati enne 18eluaastat ja lisaks vaimsele 226 mahajäämusele esineb neil mahajäämus vähemalt kahes arengualas (suhtlemine, liikumine, eneseteenindus, vaba aja sisustamine jne) . 2 5% lastest sünnivad suuremate sünnikahjustustega. Sagedasemaks prenataalseks puude tekkimise põhjusteks on geen, genoom või kromosoommutatsioonid. 1.FENÜÜLKETONUURIA (PKU).Kaasasündinud fenüülketonuuriaga laps ei suuda produtseerida ensüümi, mis vajalik normaalseks arenguks. Tulemuseks on mürkide kuhjumine organismi, mille
annaabi.ee 
