Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega;
Mis on autism? Autism on spektrihäire, misõttu kogevad autismi põdevad inimesed küll teatud määral samu probleeme, kuid häire mõjutab igat inimesel eri viisil. Kui osad autistlikud inimesed on võimelised elama võrdlemisi iseseisvat elu, siis mõned vajavad terve elu jooksul spetsialistide abi. Autismi põdevad inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. (Autismist, 2014) Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata ka teiste nimede all nagu näiteks autismispektri häire (ASD), Kanneri autism, pervasiisvse arenguhäire (PDD) (Autismist, 2014). Kõik autistid kogevad häireid põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Nendeks valdkondadeks on: sotsiaalse suhtlusega seotus raskused; sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused
ebamugavalt ja käitumine on veider ja korduvad rutiinsed tegevused, liigutused. Viie aastaselt olin juba üli jutukas tüdrukuke. Rääkisin huvitavalt ja ladusalt muinasjutte ja fakte elust enesest. Aga ma ei olnud, ja siiani ei ole valmis kõikide inimestega suhtlema. Olen oma käitumiselt kummaline, mis teeb mind minu arust üsna põnevaks ja ainulaadseks inimeseks maamuna peal üleüldse. Regressive autismispektri häire Autismiga sarnane, ainult, et laps areneb normaalselt kuni 18-24 elukuuni, siis hakkab vaimne taandareng.. Seda esineb umbes 20 kuni 30 protsenti laste autismist. Õnneks minu arengus sellist ei olnud, et järsku peale18-24 elukuud hakkab taandareng. nbvjhvjhvkv Pervasiivne arenguhäire -teisiti täpsustamata Lapsel on mõni autistlikud tunnused, kuid mis ei vasta täielikult kriteeriumitele autism diagnoosis.
rituaale. Need võivad avalduda stereotüüpse hõivatusena omapärasest huvist kuupäevade, kalendri, marsruutide, sõiduplaanide vastu. Sageli esineb neil motoorseid stereotüüpiaid. Reeglina täheldatakse erilist huvi objektide mittefunktsionaalsete elementide vastu (nende maitsmine, nuusutamine), samuti vastuseisu rutiinse elukorralduse või vahetu keskkonna muutusele (nt. kodu kaunistuses või mööbli paigutuses). Peale nende spetsiifiliste diagnostiliste tunnuste võib autismiga lastel sageli avalduda hulk teisi mittespetsiifilisi nähte: kartused/foobiad, une- ja söömishäired, ärritus- ja agressiivsushood. Ka enesevigastamine 2 (näiteks randme hammustamine) on üsna laialt levinud, eriti neil juhtudel, kui kaasneb raske vaimne alaareng. Enamikul autismiga indiviididel avaldub oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus ja loomingulisuse puudumine, raskused
märkamatu kui võimalik, sest laps võib ka sellest tegevusest otsida vihjeid oma tegevuse õigsuse kohta või võib see lihtsalt lapse tähelepanu kõrvale juhtida. Samas peaks protokoll olema võimalikult põhjalik, et analüüsi jaoks oluline info kaotsi ei läheks. Kaaluda võib ka uuringu heli- või videosalvestamist. ➧Uurijana ole empaatiline, emotsionaalne ja siiras (lapsed tajuvad, kui täiskasvanu teeskleb). Erinevate puuetega laste uurimise spetsiifika. Autismiga laste uurimise põhiliseks raskuseks on ilmselt see, et need lapsed ei ole huvitatud kontaktist ega koostegutsemisest. Kõne arengu probleemide tõttu on neil raske mõista suulisi juhiseid, samuti ei ole jäljendamine nende tugevam külg, mistõttu ka ülesande ette näitamine ei pruugi anda soovitud tulemusi. Tavalised võtted, mida uurijad kasutavad laste julgustamiseks, nagu nt naeratus, ei oma nende laste juures oodatud mõju.
· Downi sündroom · Retti sündroom · Tuberoosne skleroos · Fenüülketonuuria · Fragiilse X sündroom Muud põhjused: · Sünnitraumad · Prenataalsed haigused (punetised) · Põhjus teadmata (Lovaas 1998.) Esinemissagedus Erinevate uuringute andmetel on autismi ja autismisarnaste arenguhäirete esinemissagedus 5-6 juhtu 10000 inimese kohta. Uusimatel andmetel on see kasvanud 15 juhtu 10000 kohta. Arvestades Eesti rahvaarvu võib autismiga inimeste arv olla 700- 2100. Poistel avaldub 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel. (Lovaas 1998.) Diagnoosimine Diagnoosimine on meeskonna töö, kus osalevad logopeed, eripedagoog, psühholoog, psühhiaater, lapsevanemad. Diagnoosi püstitamine on kõige sagedasem lapse 1,5 aastaseks saades. See võimaldab alustada varajast ravi ja õpetamist. Autismi korral võib leida kõik IQ väärtusi, kuid ¾ - l juhtudest leitakse oluline vaimse arengu mahajäämus. (Townsted 1993.)
mänguõpetus, individuaalne tegelemine. * Harjutada alguses pärast doominot uusi mänge (pusle kokku panemist, klotsidest ehitamist jm) järelvaatajaga/emaga, hiljem juba mõne mängukaaslasega. 10 Kasutatud kirjandus: Liivamägi, J. (2004). Laste- ja noorte psühhiaatria. Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse terviseensüklopeedia. Tea. Palo, J. (2007). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. 11 Lisa 1 Autismiga sageli kaasnevad haigused, seisundid või sündroomid: · Punetiste põdemine raseduse ajal · Herpes simplex tekitatud ensefaliit vastsündinul · Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult) · Tuberoosne skleroos (pärilik haigus, mis kuulub neurokutaansete sündroomide
Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine
1965. a püüti suurt hulka nõrga arengupotentsiaaliga lapsi nö. ette õpetada (Head Start), et nad kooliikka jõudes teistega koos õppida suudaksid. Nad on rohkem valmis õpida koos eakaaslastega ning nende seas on madal kuritegevuse tase! 4-aastaks on 90% ajust välja kujunenud! Esmakordselt ühendati meditsiini, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnad. Eripedagoogika kujunemine. Tänapäeval on aktuaalsed vaesuse probleemid. 0-3a lastele individuaalsed pereplaanid. Näiteks: PEP testid autismiga ja teiste suhtlemisprobleemidega laste hindamiseks Saksamaa Interdistsiplinaarsed ja perekesksed varajase sekkumise keskused. Stabiilsed, vajadusel mobiilsed meeskonnad (11 terapeuti). Katusorganisatsioon. Sekkumise kestus on reeglina 2 aastat. Aktuaalne on töö immigrantidega. Näiteks: Wolf-Rüdiger Walburg ja intellektipuudega laste õpetamine. Portugal Projektmeeskonnad – juhtumipõhiselt moodustatakse interdistsiplinaarsed meeskonnad, mis ei ole püsivad.
liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane); mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised). Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga vanematel on alkoholilembus, vähe haridust. ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus, sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse HEV sügavuse järgi;
teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga kaasa parema edasijõudmise edasises elus. 11.)Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus? Perearst, sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, eripedagoog, vajadusel psühholoog eriarstid 12.)Milliste puudest tingitud erivajadustega laste arengukavas peab tingimata olema mänguõpetus? Vaimupuudega ja autismiga lastel on mänguõpetus eriti olulised, kuna lapsed õpivad maailma tunnetama läbi mängu. Mängides kogeb laps inimesi ja asju, täiendab oma mälu, katsetab põhjuseid ja tagajärgi, rikastab sõnavara, õpib kontrollima oma emotsionaalseid reaktsioone. Mäng arendab keskendumisvõimet, alustatu lõpetamis oskust, omandatud kujutluste sihipärast kasutamist mängu õnnestumiseks, peenmotoorikat ja eneseteenindamisoskust. 13
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 40 11. Pervasiivsete arenguhäiretega lapsed. Häire olemus ja diagnostilised tunnused. Alakategooriad: lapse autism, atüüpiline autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom. Levinumad probleemid kognitiivses ja sotsiaalses arengus, kommunikatsioonioskustes, motoorikas ja eneseteeninduses. Arusaam inimesest ja vaimuteooria puudulik areng autismiga lastel. Pervasiivsed arenguhäired Suhteliselt uus ja üks raskemini käsitletavaid erivajaduste liike. Raske mõista häire olemust ja põhjusi. Iseloomulik on kontakti häiritus ümbritseva maailmaga (eriti sotsiaalsest aspektist) ja maailmas toimuva mõtestamise raskused. Sümptomid ilmnevad varases lapseeas. Terminid o Autism (Kanner, 1943) o Pervasiivsed arenguhäired (autistlike seisundite kohta diagnoosina kasutusel alates 1980), kasutusel Eestis
Seega on puudega lapse arengu seisukohast esmatähtis varajane sekkumine, see tähendab, et tema arendamise/õpetamisega saaks algust teha võimalikult varakult. 2.2. Arendustegevus Vaimupuudega laste õpetamise eripärasid vaadeldes on oluline arvestada, et arengu eelduseks on vanemate, spetsialistide, pedagoogide, kasvatajate teadmised ja lapse ergutamine päevast päeva. Vaimupuudega laste arengut saab edendada mängu ja treeningu abil. Mäng arendab just vaimupuudega ja autismiga lapse seisukohast keskendumisvõimet, alustatu lõpetamise oskust, omandatud kujutluste sihipärast kasutamist mängu õnnestumiseks ja ka peenmotoorika ning eneseteenindusoskusi. Vaimupuudega laste õpetamise eripärasid on mitmeid, alljärgnevad on olulisemad: varajane sekkumine - see peaks algama juba 0-3 aastaselt. Varajane sekkumine on ennetava iseloomuga. Tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult
suhtlemisprobleemid jne). Sageli on sellistel lastel probleeme teiste lastega suhtlemisel, 6 võivad olla eiratud, tõrjutud ja kiusamise ohvrid. Varajane rehabilatsioon on alati edukam kui hiline. Mida uuritakse? Teaduslikus uurimistöös Kliinilises praktikas (keele omandamise hilinemise märk arenguprobleemist: kas kuulmis-, üldised õppimis- või autismiga seotud probleemid) Lapsepsühholoogi igapäevased tööd, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2.eluaastal mõõdetuna), kuid ka probleeme teistes valdkondades: lugema-kirjutama õppimisel; halvemat mälu; väiksemaid mitteverbaalseid võimeid; suhtlemisprobleeme; kiusamise ohvrid. Kõne arengu perioodid: Esimestel eluaastatel on suured individuaalsed erinevused
annaabi.ee 
