Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule
KAKSKEELSE JA ORAALÕPPE MEETODITE VÕRDLEMINE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON MINU TÖÖ EESMÄRGIKS ? TEKITADA UUDISHIMU OMANDADA TEADMISI OTSIDA HUVITAVAID FAKTE VÕRRELDA ORAALSE JA KAKSKEELSE ÕPETUSEGA ORAALNE ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTEÕPETAMISEL MIS ON ORAALNE ÕPETUS ? 1750ndatel kujunes välja oraalne meetod Saksamaal Loojaks oli Samuel Heinicke Oraalse õpetuse peamine eesmärk . . . SAMUEL HEINCKE (1727 1790) Ta oli üks tähtsaimaid õpetajaid Saksamaal Heincke alustas õpetamist kurttumma poisiga Avas esimese kooli kurtidele sakslastele Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod ORAALNE ÕPETUS EESTIS
Euroopa Liidu kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni kohaselt on raske kuulmislangus 70 95 detsibelli. (Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu koduleht) Kuulmislangust on mõnel määral võimalik kompenseerida kuulmisabivahenditega. Need muudavad tajutavaks helid, mida kuulmislangusega inimene niisama ei kuule. Kuulmisabivahendid aga ei taga kunagi helide tajumist ja kõnest arusaamist kuuljatega sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist. Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis
4 nähtavad osad. Teos paiknevad elektroodid hakkavad täitma hävinenud karvarakkude ülesannet, milleks karvarakud ei ole enam võimelised, see tähendab, et need annavad kuulmisnärvile edasi impulsse. Elektroodide arv on siiski palju väiksem kuulja inimese karvarakkude arvust. Tänu sellele ei suuda raske või sügava kuulmislangusega inimese aju treeningust hoolimata eristada heli ja kõne kõiki varjundeid. Seega on implantaadi kasutajal vaja palju vaeva näha, et kõne korrektselt mõista. (Snellman, Lindberg, 2007) Tomblin, Peng, Spencer ja Lu (2008) uuringu tulemuste kohaselt toimub suurim areng implanteeritud laste hääldusoskustes kuue aasta jooksul pärast implanteerimist ning areng stabiliseerub umbes kaheksa aastat pärast implanteerimist.
spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad. Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi. Kuuldeaparaadist viib plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees
Avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas. Õpiraskused: Vastuvõtmise raskused Visuaalse taju häire ei ole seotud nägemise kaotamisega; raskus on kuju organiseerimisega...ehk tähed on kas tagurpidi või ümberpööratuna. Lapsed ajavad segamini sarnased tähed. Ei suuda järge hoida, hüppavad sõnadest või ridadest üle. Auditiivse taju häire ei ole seotud kuulmislangusega. M ja N võivad sassi minna. Ka sarnase kõlaga sõnad võivad segamini minna. Info töötlemise raskused Järjestamise raskused raske näiteks telefoninumbreid meelde jätta. Üldistamise raskused lapsed tavaliselt sellega kokku ei puutu. Näiteks juttu kuulates ei suuda nad üldistada. Kui õpetaja loeb teksti koerast ja siis küsib küsimusi teksti kohta, siis laps oskab vastata küsimustele lähtudes oma koerast ja oma kogemustest, mitte tekstist. Väljundi häired
Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit mao verejooksu ja maomulgustumise risk Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv Bronhiit Ajuinsult Südameinfarkt
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See
Ma olen üks noortest. Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi. Pärast kooli lõpetamist lähen vist kutsekooli ja seal õpin 3 aastat ehitusviimitlust. Noored mängivad vaba ajal ja mõnikord käivad ka trennis
gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärg. Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. Tagajärjed Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Suitsetaja kops ja mittesuitsetaja kops Mida teha loobumiseks ? Võtta endale mingi hobi Suitsu asemel kasutada pliiatsit, "tõmmata seda ". Üks päev korraga, anda endale preemiaid. Olla palju värskes õhus. Tuleb endale aru anda, kui tervislikult elada tahetakse . Pärast suitsetamist ... 20 MINUTIT Vererõhk ja pulss muutuvad normaalseks. Vereringe paraneb eriti kätes ja jalgades
· Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. · Hingeõhk muutub haisvaks, nõrgeneb lõhnataju. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. · Krooniline köha ja köhatamine. · Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. · Südame ja veresoondkonna haigused. · Kopsuvähk. · Igemete põletik, hammaste väljalangemine. Tubakasõltuvus · Tubakasõltuvus on mürgituse vorm. · Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. Kokkuvõte
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhtel...
vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes isegi regulaarselt treeningul käijate seas. · Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. · Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahekolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud. 90% suitsetavatest Inglise teismelistest teab, et suitsetamine on kahjulik tervisele ning 83% soovivad suitsetamisest loobuda. Aga meil Eestis?
Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · Kella tiksumine - 20 dB · Sosin - 20-30 dB
laps istub ja kas ta on võimeline ruumis liikuma? Ka tõsise vaimse alaarengu korral tuleb kindlaks teha lapse oskuste hetketase ja lähima arengu tsoon ning mitte piirduda tõdemusega, et lapsel pole mitte ühtegi oskust eakohasel tasemel. Põhiliseks, millega kuulmispuudega laste uurimisel peab arvestama, on nende suhtlemise iseärasused ja verbaalsed oskused. Suhtlemisviisi alusel jagunevad kuulmispuudega lapsed kaheks rühmaks - kurdid, kes suhtlevad viipekeeles ja kuulmislangusega lapsed, kes kasutades kuulmisabivahendeid suhtlevad sõnadega. Kurdi lapse uurimiseks on vajalik viipekeele oskus, kui seda pole, siis peab kasutama tõlgi abi. Kui pole päris selge, mida laps on võimeline kuulma, siis tuleks uurimisel kasutada väga erinevaid suhtlemisviise veendumaks, et laps saab juhistest aru ning on võimeline kaasa töötama - kõne, viiped, zestid, pantomiim, kirjutamine, sõrmendamine, joonistamine.
regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. (3) 4. Sõltuvus Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn
häälepaelte sulguse ebakorrapärasus häälepaete mittetäielik sulgus häälepaelte sulguse tihedus 69. Afaasia sagedus Eestis 100 000 elaniku kohta on umbes: 67 167 17 1067 70. Suulaelõhega laste nasaalse häälduse põhjuseks on: neelu seina ja pehme suulae vahelise ava sulgumatus keele tagapoolsem asend häälikute hääldamisel liigse õhu pääs ninaõõnde liigse õhu päässemine suuõõnde häälikute moodustamiseks vajaliku õhujõu puudumine 71. Milline väide ei ole tõene. Kuulmislangusega isiku kuulmistingimusi saab parandada: taustmüra vähendamine ei ole oluline, kuna kuulmispuudega isik peab harjuma taustamüras kõnest aru saama. kajaefekti suurendamisega ruumi, mis võmendaks helisid kajaefekti vähendamisega ruumis taustamüra vähendamisega, mis parandaks kõnest arusaamist 72. Milliste häälikute hääldamise ajal ei ole vajalik neeluluku sulgus? N V S L 73. Alaalia puhul on tegu: süsteemse kõnepuudega, st kahjustatud on kõikide kõnekomponentide areng
mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad ka A-skaalal ehk heli intensiivsuse skaalal (ühikuks on dBA ehk detsibell A-sagedusel ja seda mõõdetakse müramõõturiga, millel on A-sageduse kaalufilter). Seetõttu antakse ka töökoha müratugevuse näidud ühikutes dB(A), kus 0 dB(A) on kuulmislävi. Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. (Müra2) Intellektuaalse tegevuse, näiteks õppimise puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dB. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, sest on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Täielik, absoluutne vaikus on kõige hukatuslikum. Aistingute kaotus võib viia nii emotsionaalse ebastabiilsuseni kui ka psühhoosini.
Tavaliselt on kuulmislangus pöörduv, vertiigo lisandumine halvendab paranemise prognoosi. Kaebused: Põhiliseks sümptomiks on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus. Tavaliselt märgatakse hommikul ärgates, et ühest kõrvast on kuulmine halb või puudub hoopis. Mõnikord kaasneb ka pearinglus, survetunne ja kohin haiges kõrvas, mis on tingitud sisekõrva ärritusest. Umbes 10-14 tunni jooksul hakkab osadel inimestel kuulmine taastuma. Madalsagedusliku kuulmislangusega inimesed paranevad paremini, rahuldavalt või hästi paraneb 40-70% haigetest, kuni 30% ei parane üldse. Dgn: Vaatlus. Toonaudiogramm. Ravi: Kõige olulisem on lamamisreziim kuni nädal aega. Kasutatakse lisaks ka verevarustust parandavat ravi ning vitamiine. 4. Kõrvakohin ja pearinglus Kõrvakohina subjektiivsed ja objektiivsed põhjused. Kõrvakohin ehk tinnitus on heli kuulmine ilma objektiivse välisärrituseta. Seega on tegemist
puberteedieas. USH3 iseloomustab variaabelne RP ja vestibulaarne düsfunktsioon kombineerituna progresseeruva kuulmislangusega algusega postlingvaalselt. Esineb kõige harvemini (2%) Hemofiilia A Hüübimisteguri VIII Verevalumid lihastes, PCR, puudumine mida iseeneslik veritsuse hüübimisuuringud põhjustab mutatsioon tekkimine, veristus verest Xq28 geenipiirkonnas
kurt - kuulmisvõimetu või väga halvasti kuulev inimene lojaalne - seadusi järgiv, riigitruu; usaldatav, ustav spetsiifiline – eristatav, eriomane tunnus vaegnägija - osaliselt nägemise kaotanud inimene vaegkuulja – kuulmislangusega inimene 11
internaadihoone hävis. 1944. aastal anti kooli käsutusse neli maja Päeva tänavas. Kooli asus õppima 25 õpilast. Et kool oli maksuvaba ja tervishoiuorganid kontrollisid rangelt koolikohustuste täitmist, siis kasvas õpilaste arv. 1947 oli õpilasi juba 125. Sellega seoses tekkis üsna kiiresti ruumipuudus. 1951. aastal sai kool enda valdustesse Lille 9 hoone, kuhu jäädi 17 aastaks. Üha rohkem arenes edasi laste meditsiiniline uurimine. Kurte hakati eristama kuulmislangusega lastest. 1954. aastal nimetati kool ümber Tartu Kuulmishäiretega Laste Kool-Internaadiks. Järjest tuli juurde kõnedefektidega lapsi. 1959. aastal muudeti nimi Tartu Kuulmishäiretega Laste Internaatkooliks. 1958. aastal hakati organiseerima uue koolikompleksi ehitamist Pöögelmanni (praegusele Hiie ) tänavale. 1968 aastal anti koolile nimeks Tartu I Eriinternaatkool ja alustati uues õppehoones tööd. Valmisid internaat, aula-võimla, õppe- ja tootmistöökojad. Alates 1996
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
teadmatuks (1991, Inglismaa). Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinud: pärilikkus (5%) Päriliku kurtuse puhul on kolm erinevat olukorda: (a) dominantne; (b) retsessiivne; (c) soost sõltuv. Dominantse puhul võib olla ainult ühel vanemal kurtuse geen, sel juhul on 50% tõenäosus, et laps on kurt. Retsessiivse kurtuse puhul kuulevad mõlemad vanemad normaalselt, juhul kui laps saab mõlemalt vanemalt retsessiivse kurtust põhjustava geeni, sünnib laps kuulmislangusega. Sellisel juhul on 25%-line tõenäosus, et laps on kurt. Soost sõltuvad päriliku kurtuse põhjused on tingitud kromosoomianomaaliast. nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi
vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. •Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. •Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. •Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega,nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Alkoholi tarvitamise tagajärjed • Kahjulik mõju ka lühiajalisel kasutamisel. Püsivad kahjustused suurte koguste puhul, haigused. • Purjusolek = traumad, kukkumised liiklusõnnetused, uppumised jm. • Maksahaigused, haavandid, südame – ja veresoonkonnahaigused, ajukahjustused • Kaalutõus Alkoholi tarvitamine • Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 ning varakult alustajate osakaal on tõusmas.
läbi põdeda. Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel. Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab ka järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk 4 söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit
monitoorida iga 6 kuu järel kuni nende 6 või 7 aasta vanuseks saamiseni. Peale seda on piisav kuulmiskontrolli läbiviimine kord aastas. Kui lapse kuulmistase on ebapüsiv või kui tekivad muud kuulmisega seotud proleemid, on soovitatav patsiendi sagedasem jälgimine. Täiskasvanutel tuleb kuulmise kontrolli läbi viia samuti kord aastas ja koheselt kui on tuvastatud olukorra muutuse kahtlus. FA kindel seos progressiivse kuulmislangusega on hetkel teaduslikult veel välja selgitamata. Seetõttu FA patsientidel, kellel on diagnoositud normaalne kuulmine, tuleb samuti kuulmist kontrollida regulaarselt umbes iga 2-3 aasta järel. U.Loit, 10.jaanuar 2016 7 Kuulmistesti tuleb teha sagedamini just lastel, sest väikelapsed ei oska iseseivalt hinnata oma kuulmisraskusi ja sellega seotud suhtlemisprobleeme. (Hays 2014:191-192).
Hea vaimse võimekuse , koduse abi ning surdopedagoogi / logopeedi pideva tegevuse korral on sellisel lapsel võimalus pöörduda tavakooli . Hiljuti sai esimene laps kahepoolse implantaadi mõlema kõrva jaoks . See on väga oluline , sest ühepoolse aparaadiga ei taju laps , kustpoolt heli tuleb . Ta ei kuule ruumiliselt , vaid üksnes ühest suunast , mistõttu on näiteks autode liikumise suunda ja telefonihelina asukohta raske tajuda . Kui kuulmislangusega lapse intellekt on heal tasemel ning surdopedagoog , logopeed , kodu , lasteaed ja kool last toetavad , siis ei saa tulevikus arugi , et inimene ei kuule nii nagu teised. Järgnevalt soovitused õpetajale , kelle rühma või klassi tuleb kuulmispuudega laps: 1 . Kasutada tuleks kuuldetaju võimalusi 2 . Suultlugemine toetab last 3 . Tuleb mõelda oma keelekasutusele 4 . Arvestame lapse keeleliste iseärasustega 5 . Kirjutatud tekst on abiks , kuid vaid
o. haiges, surevas linnas. Möirgavad mootorsõidukid, kolisevad prüginõud - kõik see annab panuse linna haigusele. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse. /10/ Seoses laste hulgas üha enam esineva kuulmislangusega, on uuritud müra, mida tekitavad laste mänguasjad ja mitmesugused mängud. Kõige suuremat müra tekitavad muidugi mängurelvad (isegi kuni 170 dB), kuid ka näiteks täiesti ohutuna näivad patareidega liikuvad pehmed mänguasjad võivad tekitada kuni 100 dB-st müra. /9/ 6 Mürarikkad on ka mitmesugused spordialad ja harrastused: mootorsport, laskesport jms. Laskmise puhul on eelkõige tegemist nn. impullsmüraga, s.t. lühiajalise väga
o. haiges, surevas linnas. Möirgavad mootorsõidukid, kolisevad prüginõud - kõik see annab panuse linna haigusele. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse. /10/ Seoses laste hulgas üha enam esineva kuulmislangusega, on uuritud müra, mida tekitavad laste mänguasjad ja mitmesugused mängud. Kõige suuremat müra tekitavad muidugi mängurelvad (isegi kuni 170 dB), kuid ka näiteks täiesti ohutuna 6 näivad patareidega liikuvad pehmed mänguasjad võivad tekitada kuni 100 dB-st müra. /9/ Mürarikkad on ka mitmesugused spordialad ja harrastused: mootorsport, laskesport jms. Laskmise puhul on eelkõige tegemist nn. impullsmüraga, s.t. lühiajalise väga
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR ................................................................
Percival Symonds esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud. Mõõtis rääkimise aega : nõustaja rääkis rohkem kui 70% koguajast. Robinson : Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele. Egan'i SOLER programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt kuulmislangusega kliendid). Harper, Wiens ja Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa), nägu ja näoväljendused, kineesika (liigutused), pilk ja näoväljendused, prokseemika (ruumikasutus). Nõustaja puudutuse positiivne efekt, samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju ( kliendi käitumine ei ole pälvinud samaväärset tähelepanu!) .
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
90 krooni isiku kohta päevas; 28 7) töötajale või teenistujale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23); 8) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, tööandja antud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas 50% töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast; 9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
Tunnetusprotsesside areng Noorte ja vanade vahelised vaimse võimekuse erinevused tulenevad haridustasemest ja tervisest. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Nägemine Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal. Tasakaaluhäired võivad tulla nägemishäiretest. Kuulmine 30 % 65-74 a. ja 50% 74-84 a. on kuulmislangusega. Üldjuhul meestel tekib kiiremini 5% arenenud maades kasutavad kuuldeaparaate. Kuulevad paremini madalat häält. Tuleb rääkida aeglaselt ja otsa vaatama. Adaptsiooni kiirus langeb. Õue minnes tunnevad külma. Normaalne t0 toas 80 a. 23-24 0C. Eakas, kes usub oma võimetesse, pole tal raske oma eluga toime tulla. Halvenemine tuleb harjumuste puudusest. Vananedes tuleb kohaneda rollimuutusega. Kohanemine sõltub, kuidas on ,,mina" poolt ,,tema" rollidega töö ja pereelus
(inglise k. specific language impairment) vasteks eesti keeles on spetsiifiline kõnearengu puue (edaspidi SKAP) (Padrik, 2006). Eestis kasutatakse enam kliinilis-pedagoogilist kõnepuuete klassifikatsiooni, milles kasutatakse SKAP asemel terminit alaalia, mis tähistab esmast alakõnet. Alaalia puhul eristatakse motoorset ja sensoorset vormi (jaguneb omakorda eferentseks ja aferentseks vormiks) (Karlep, 1998). SKAP lastel esineb kõnearengu mahajäämus, mida ei saa seostada kuulmislangusega, neuroloogiliste probleemidega ega madala mitteverbaalse intelligentsusega (Leonard, 1998). SKAP võib olla pikaajaline probleem, mis võib avalduda veel täiskasvanueas (Leonard, 1998). Alaaliaga lastel esinevad raskused suulise ja kirjaliku kõne omandamisega, nii kõne mõistmise kui enda väljendamisega. Raskused ilmnevad enamasti mitmes keelevaldkonnas, sealhulgas morfoloogias, süntaksis, semantikas ja pragmaatikas (Stothard jt, 1998)
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
