Mumps Parotitis epidemica Ülevaade · Levib piisknakkusena · Põevad tavaliselt lapsed ja noorukid · Ravi on sümptomaatiline,haigus kuulgeb enamasti healoomuliselt,kuid võimalikud on tüsistused. Tekkepõhjused ja mehhanismid · Paramüksoviirus · Kergesti nakkav,levides süljepiiskadega · Viirus tungib vereringesse süljenääre , ajukelmed ,munandid,kõhunäärve , süda Sümptomid ehk avaldumine · Peiteperiood 16-18 päeva ( kuni 3 nädalat ) · Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletiku ja kestavad 3- 4 päeva · Palavik · Süljenääre valulik,paistes · Neelamine valulik · Võib olla nii ühe- kui kahepoolne · Mumpsi tüsistus meningoentsefaliit (peaaju kestade põletik) · entsifaliit ( peaaju põletik )
tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps levib süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomite teket. Haiguse peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad , on 16-18 päeva. Mumpsi sümptomiteks on palavik ning süljenääre muutub valulikuks ja paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine on valulik ja eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis avaldub peavalu, halva enesetunde ja oksendamisena. Sümptomid algavad 2-10 päeva
Tekib palavik. Süljenääre muutub Kui haigestumine on peale valulikuks, paistetab. Viirus tungib puberteediiga, võib tekkida ka vereringesse ning sealt sihtorganisse, munandi põletik, mis avaldub valu milleks võib olla süljenääre, ja punetusena ning võib tüsistuda ajukelmed, munandid, kõhunääre või sigimatusega. süda. Põletik võib olla nii ühe kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Tüsistused Mumpsi tüsistusena võib tekkida Raskemaks tüsistuseks on meningoentsefaliit ehk peaaju entsefaliit ehk peaaju põletik,
47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda Inkubatsiooniaeg nakatumisest sümptomite ilmnemiseni 16-18 päeva, vahel kuni 3 nädalat. Kliiniline pilt Palavik,mis võib esimestel päevadel olla kõrge (39-40C) Kõrvasüljenäärmete valulikkus ja turse ehk parotiit, mis võib olla ühe- või mõlemapoolne Valulikkus neelamisel Haigus kestab tavaliselt 3-10 ööpäeva Kõrvasüljenäärmete turse (parotiit) Tüsistused
lapsed ja noorukid. Mumps on kergesti nakkav, levides süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomide teket. Peiteperiood: Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat). Tekib palavik. Süljenääre muutub valulikuks, paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Tüsistused: Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis avaldub peavalu, halva enesetunde ja oksendamisena. Sümptomid algavad 2-10 päeva
pärasoole kontroll) kontrolli häire. Võib esineda koos hüdrotsefaalia ehk vesipeasusega. Kujuneb välja varases loote arengukäigus, kus moodustub kanal, millest hiljem kujuneb pea- ja seljaaju. Spina bifida vormid - Spina bifida occulta ainult lülikaare defekt (L5-S1). Funktsioonihäiret sageli kaasa ei too, karvakasvu probleemid, valus ei ole. - Spina bifida cystica seljaaju song o Spinaalne meningotseele songakotis ajukelmed ja ajuvedelik. Enamasti ei kaasne raskeid häireid. On kirurgiliselt eemaldatav. o Spinaalne müelomeningotseele songakotis seljaaju. Kõrge risk halvatusele ja mitmesugustele infektsioonidele. Umbes 80% neist lastest areneb ka vesipeasus. Häiritud on ajuvedeliku normaalne ringlus. Võimalik kirurgiliselt osaliselt korrigeerida. Vesipead on võimalik sondeerida. Võib mõjutada vaimset võimekust, kuid see on
Ventrolateraalne sklerotoom – roiete distaalne osa Ventromediaalne sklerotoom – migreerub seljakeeliku ümber, moodustub selgroolülide kereosa Dorsomediaalne sklerotoom – selgroolülide ogajätked ja lülikaared Ventraalne-posterioorne sklerotoom – dorsaalaordi ja lülidevaheliste veresoonte seina (silelihaste ja endoteeli)rakud. Neuraaltoru kõrval paiknevast mediaalsest sklerotoomist arenevad ka seljaaju katvad meningesed ehk ajukelmed ja seljaaju toitvad veresooned. Somiiiti anterio-posteriooorne polaarsus: Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne - A) ja tagumiseks (posterioorne - P) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. A/P polaarsus on määratud juba segmenteerumata mesodermi staadiumis Selgroo moodustumine
annaabi.ee 
