..................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on määratlenud, et kerge kuulmislangus on kui paremini kuulev kõrv ei kuule helisid vahemikus 26-40 dB. Sellisel juhul võib inimesele soovitada kuuldeaparaate. Keskmine kuulmislangus on vahemikus 41-60 dB, kuuldeaparaadid on vajalikud. Raske kuulmislangus on vahemikus 61-80 dB, ka siin on kuuldeaparaadid vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL)
kuulmislangusega õpilastesse. Antud seminaritöös kasutatud allikatest selgub, et enamik uurimusi kajastab vaid väga üksikute küsimustega vastajate suhtumist kuulmislangusega õpilastesse. Suhtumine kuulmislangusesse 6 Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislangus on nii meditsiiniline kui ka sotsiaalne probleem ja vähemal või suuremal määral kannatab tänapäeval kuulmislanguse all ~ 10 % rahvastikust (Tikk, 2003). Eesti Vaegkuuljate Liidu (vaadatud 12.02.07) andmeil esineb kuulmispuue isegi 15-20% elanikkonnast. Sotsiaalses mõistes tähendab aga kuulmislangus seda, et suhtlemine rohkem kui ühe inimesega korraga on raskendatud. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmispuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB
Euroopa Liidu kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni kohaselt on raske kuulmislangus 70 95 detsibelli. (Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu koduleht) Kuulmislangust on mõnel määral võimalik kompenseerida kuulmisabivahenditega. Need muudavad tajutavaks helid, mida kuulmislangusega inimene niisama ei kuule. Kuulmisabivahendid aga ei taga kunagi helide tajumist ja kõnest arusaamist kuuljatega sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist. Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi
Kuulmispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kes on kurdid või sügava kuulmispuudega (kuulmislanguse III või IV aste) ja kellel seetõttu ei arene kõne. Keskmise ja kergema kuulmispuudega lapsed (I ja II aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas. Sisekõrva implantaadiga laste suunamisel ja õpetamisel lähtutakse lapse kõne ja intellekti seisundist. Kuulmislangus pidurdab otseselt kõne kujunemist ja arengut. Mõju avaldab see juures: Kuulmislanguse aste. Mida suurem on kuulmislangus, seda madalam on lapse kõne tase Kuulmiskahjustuse aeg Võimalikud lisapuuded (vaimne alaareng, PCI jne) Arengutingimused. Lähtuvalt kõneseisundist võib kuulmispuudega lapsi liigitada järgmiselt: Kõnetud Lapsed, kes kasutavad üksiksõnu Lapsed, kes kasutavad grammatilist fraasi Ealise kõnega lapsed Kõnearengu probleemide kõrval esineb
Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. ·
Ära räägi saatjaga, räägi inimese endaga. Ära jäta sõber hätta. Anna oma tegevustest teada (kui lähed ära) Alguses ütle tere, ja alles siis kätle. Räägi asjadest nii, et ka pime aru saab, millest räägid. Väldi asesõnu. Tuntud pimedad: Homeros Helen Keller Nikolai Ostrovski Stephen Kuusisto Ray Charles Stevie Wonder Andrea Bocelli KUULMISPUUE Kuulmispuue Kuulmislangus Vaegkuulja Kurt Meditsiiniline lähenemine Aeg Koht Sügavus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine Kuulmislanguse liigid Konduktiivne kuulmislangus Sensorineuraalne kuulmislangus Segatüüpi kuulmislangus Kuulmislanguse astmed Kerge kuulmislangus Mõõdukas kuulmislangus Raske kuulmislangus Sügav kuulmislangus Ühepoolne Kahepoolne Põhjused Geneetilised põhjused
Keskkõrvapõletikule on iseloomulik kõrvavalu, survetunne kõrvas ja kuulmise langus haiges kõrvas, kuna keskkõrvaõõs on täidetud mädaga. Kõrvavalu algab tavaliselt öösel, kui neelamisega seotud keskkõrvaruumi õhutamine kuulmetõrve kaudu on viidud veelgi vähemaks. Mädane eritis kõrvast tekib siis, kui mäda murrab end läbi kuulmekile välja, tavaliselt siis kõrvavalu kaob. Haigus kestab keskmiselt 5-10 päeva. Ägeda keskkõrvapõletiku tüsistused. Tüsistused: kuulmislangus, kuulmekile perforatsioon, meningiit, ajuabtsess, äge mastoidiit (põletik edasi luusse läinud, suur punn kõrva taga), krooniline otiit, kolesteatoom jt Korduva ägeda keskkõrvapõletiku ja limakõrva profülaktika ja ravi. Paks vedelik trummikile taga blokeerib kõrva ja laps ei kuule enam korralikult. Mõnikord ravitakse limakõrva sundi kõrva paigutamisega. 3 kuud vaadata-oodata, närida nätsu. Humeriga loputada, Zyrtec. Nohu ravimine, turse vähendamine. • Valuvaigistid
Kui sigmoidse siinuse seinad on mõjutatud, võib haiguse tulemus olla sinus tromboos. Vanas kolesteatoomikapslis on selle sees toksiline vedelik, mis kapsli läbimurde tulemusena võib tungida subarahnoidaalsesse ruumi, mis põhjustab aseptilise meningiidi tekkimist. Selle vedeliku aju sisse tungimise tulemusena areneb patsient meningoentsefaliidi. Need komplikatsioonid võivad põhjustada väga tõsiseid tagajärgi, isegi surma. 3. Kuulmislangus Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi. Konduktiivne kuulmislangus: tekib, kui kahjustatud on välis- või keskkõrv ja takistatud on heli levimine sisekõrva. Eelkõige põhjustab see madalasageduslike helide kuuldavuse langust. Väliskõrvas võib heli levimise takistuse põhjuseks olla kas vaegummistus või infektsioon, keskkõrvas krooniline põletik või limakõrv. Konduktiivne kuulmislangus võib kergel või mõõdukal kujul mööduda või süveneda.
reesuskonflikt), ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega. 13. Omandatud kuulmislanguse põhjused- kõva müra, kahjulikud ravimid, peatraumad, anatoomiline iseärasus, röntgenkiirgus, kuulmislangusnakkushaigused(mumps, leetrid, meningiit jne.) 14. Kerge kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng pole oluliselt pidurdunud, kuid tihti on raskusi teistest arusaamisega. 15. Keskmine kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng on pidurdunud, kuid ei puudu. 16. Raske kuulmislangus ja kurtus-kõne ja keele spontaanne areng on tugevasti pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17. Intellekt on inimese mõtlemisvõime ja oskus kohaneda erinevate olukordadega. 18. Vaimupuue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus või halvenemine. 19. Kerge vaimne alaareng- 7-12 aastase lapse vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis, probleemilahendus loogilise mõtlemise abil,
täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid
täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid
impulsi saamine kuulmiselundis? 9) Miks füüsikaliselt kuuleme erinevaid helisid? Mis vahemikus? Iga heli tekitab erinevat võnkumist, mistõttu eristame kõrget, madalat, tugev või nõrk. Inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20000 võnget sekundis ehk hertsi. Kõige paremini kuuleme 1000-5000 hertsi helisid, sest see on inimese hääle sagedus. 10)Mis põhjustab kuulmishäireid? Mis tasemest on müra ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus? Kuulmishäireid põhjustavad kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates. Kuulmislangus on siis, kui müra kahjustab sisekõrvas olevaid kuulmisrakkude karvakesi, see on pöördumatu tegevus sest karvakesed ei kasva tagasi. 11)Silma ehitus ja osade ülesanded. Mis on kepikesed ja kolvikesed ja nende ülesanne?
Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võivad ka tasakaaluhäired. Intensiivse ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15…20 aasta jooksul tekkida tunduv kuulmislangus
Ravivõimalused Ravitakse haiglas Ravimitena kasutatakse antibiootikume, mille kuur võib kesta kuni 2 kuud Kui haigustekitaja on tunginud südamesse või aorti on vajalik operatsioon Prognoos Ravi puudumise korral on suremus 2% Antibiootikumravi lühendab haiguse kestvust, vähendab vaevusi ja selle taastekke tõenäosust Kui haigus on haaranud närvisüsteemi, võib tekkida püsiv kuulmisnärvi kahjustus ja seega kuulmislangus, samuti halvatus ühes või mitmes jäsemes Kahjustuda võib ka selgroog ning selle tagajärjel võib tekkida küürselgsus Ennetamine Pastöriseeritud või keedetud piima tarbimine Loomade vaktsineerimine Aitäh kuulamast!
· Vähki tekitavad ained · Sõltuvust tekitavad ained · Valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutusi tekitavad ained · Loote väärarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained · Vingugaas · Tõrv SUITSETAMISE MÕJU TERVISELE : · Hingeõhk haisvaks · Hambad kollaseks · Krooniline köha ja köhatamine · Täiskasvanutel kopsumahu vähenemine · Noortel kopsumahu kasvu pidurdamist · Kuulmislangus, nägemishäired, peavalud SÕLTUVUS · Nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid · Lühike heaolu tunne · Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb · Inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid · Kujuneb välja nikotiinisõltuvus Inimene = regulaarne suitsetaja Mittesuitsetamine : Närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud
võnkuma sisekõrva teos olevad karvakesed, mis ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kuulmine on minu arust kõige kergemini rikutav meeleelund. Valju muusika pidev kuulamine, tehasemüra ja teised igapäevased tegevused põhjustavad kuulmislangust. See algabki sellest, et sisekõrva teos olevad kuulmisrakkude karvakesed hävivad. Mida suurem hulk neid kaob, seda madalam on ka kuulmise tase. Ka minu vanaisa kuulmislangus on arvatavasti alguse saanud tema endisest töökohast, mis oli üsnagi lärmakas Minu vanaisa kuuleb küll, kuid mitte arusaadavalt. Selleks, et ta ka aru saaks, pean mina ning teised pereliikmed valjult ning võimalikult selgelt temaga suhtlema, olgu see telefoni teel või silmast- silma suhtlemisel. Vaegkuuljatel on võimalik kuulmise parandamiseks kasutada kuuldeaparaati. Kuuldeaparaat püüab mikrofoniga helisignaalid kinni ning muudab selle digitaalseks,
Pelgulinna Gümnaasium Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED ·...
Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hambad · Rögaeritus · Suitsu lehk · Nägemishäired · Peavalud · Kuulmislangus On ka palju haiguseid, mis võivad kaasneda suitsetamisega. Kõige popullaarsemad on : Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus. Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Veresoonte lupjumine ateroskleroos Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit
On olemas ka abivahend, mis reageerib peebi nutule tulede vilgutamisega. Kas kurtidel on ka mingeid orjenteerumisega seotud probleeme? (linnas ringi liikumine) Väike probleem on see, et autosid ei ole kuulda. Sellisel juhul tuleb ise liikudes vaadata enda ümber. Kuidas on ülikoolis õpe kohandatud kurtidele? Viipekeele tõlk tõlgib kurdile lektori juttu. Milliseid vaegkuulmise erinevaid vorme on? Sügav, keskmine, raske puue. Kuulmispuuet mõõdetakse detsibellide järgi. Kuulmislangus. Mis on peamine põhjus kurdiks jäämisel? Põhjuseid on väga palju erinevaid: geneetilised, ajupõletikud, narkootikumide kasutamine, sõjaväes, mürarikka töö puhul, autoõnnetus... Kas kurdid saavad mingil moel helilisest meediast osa? (raadio uudised, poe keskuse teadaanded jms.) Kurdid ei saa, vaegkuuljad kasutavad kuuldeaparaate. Arusaamine on veidi raskendatud. Kuidas kurt tõmbab teiste tähelepanu endale? õlale koputades. Kuidas või kas kurt saab olla viipekeele tõlk? Saab
häälega rääkimine ja televiisori või raadio valjult kuulamine. /5/ Müra mõju kuulmisele võib eristada järgnevalt: Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (näiteks plahvatuse) tagajärjel, sel puhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. /9/ Ajutine kuulmisläve tõus (TTS - temporary threshold shift) on müraekspositsiooni lühiajaline järelmõju kujutades oma olemuselt kuulmisläve tõusu, mis peale müraga kokkupuutumist aegamööda kaob. /9/ Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS - permanent threshold shift) korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas. See staadium kujuneb välja ca 4...10 aastaga
häälega rääkimine ja televiisori või raadio valjult kuulamine. /5/ Müra mõju kuulmisele võib eristada järgnevalt: Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (näiteks plahvatuse) tagajärjel, sel puhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. /9/ Ajutine kuulmisläve tõus (TTS - temporary threshold shift) on müraekspositsiooni lühiajaline järelmõju kujutades oma olemuselt kuulmisläve tõusu, mis peale müraga kokkupuutumist aegamööda kaob. /9/ Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS - permanent threshold shift) korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas. See staadium kujuneb välja ca 4...10 aastaga
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond DOWNI SÜNDROOM Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD 1 MIS ON DOWNI SÜNDROOM?....................................................................................................................3 1.1 Ajalooline informatsioon...........................................................................................................................4 1.2 Terminoloogia...........................................................................................................................................4 1.3 Kui tihti Downi sündroomi esineb?...........................................................................................................4 2 Millest on Downi sündroom tingitud...............................................
● Valguskiired koonduvad pärast murdumist võrkkestast tahapoole. ● + klaasid 13. Lühi- ja kaugnägevuse puhul on tegemist akommodatsiooniäiretega. KUULMINE 1. Millisel kujul võtab kõrv vastu helisid? ● Helilainete kujul. 2. Kus paikneb kuulmiskeskus? ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal. 3. Millise sagedusega inimene helisid kuuleb? ● keskmiselt 16–20000 Hz. 4. Millises sagedsuriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus? ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus. HAISTMINE 1. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● nina limaskestas, taga üleval mediaanselt. 2. Kus paikneb haistmiskeskus? ● oimu-ja otsmikusagara piirimail. MAITSMISTUNDLIKKUS 1. Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades. Üle terve keelepinna. - Näsade külje peal. - Kiiresti süües ei jõua maitse pärale.
basaalmembraanide muutused silmades, mis jms kollageeni nägemist ei mõjuta struktuurivead Usheri sündroom Usheri sündroom on (USH1) on kõige autosoom-retsessiivselt raskem vorm, mille päranduv kliiniliselt ja korral esineb sügav geneetiliselt kuulmislangus, enne heterogeenne haigus. puberteeti avalduv Erisatavad on 3 vormi, pigmentretiniit (RP) mis erinevad ning paljudel raskusastmelt ning patsientidel ka kromosomaalse vestibulaarne lookuse poolest düsfunktsioon.( USH2) korral on püsiv
Nohu on keskkõrva põletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva kuulmetõrve kaudu. Kõrvavalu võib olla ägedast nohust tingitud rõhumuutustest keskkõrvas. Põletik mõjutab otseselt keskkõrva helijuhtimissüsteeme KUI ON KÕRVAPÕLETIKU KAHTLUS PÖÖRDUGE ARSTI POOLE. Kõrvapõletiku tunnused Laps ärritunud, rahutu, viril, nutab Imik ja väikelaps võivad katsuda haiget kõrva Valu, ägeneb pikali asendis Uni häiritud Kuulmislangus Esineb koos hingamisteede infektsioonidega Isutus Kehatemperatuuri tõus Kõhulahtisus või oksendamine Mida teha kõrvavalu korral? Ravi määrab arst! Valuravi (paratsetamool, ibuprofeen) AB ravi (olenevalt lapse vanusest ja eelnevatest põetud haigustest võib arst last jälgida 24-72 tundi ilma AB ravita) Tagada ninahingamine Kõrvatilgad ei sobi! Soojendamine ei ole lubatud! Kõrvapõletiku ennetamine Vaktsineerimine imikueas (efektiivsus 10-30%)
vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega. Kõnekeskustes ja muudes töökohtades võivad töötajad kokku puutuda akustilise sokiga. on see kõrvaklappidest kuuldava kõrgsagedusliku müra äkiline suurenemine; selline müra võib olla põhjustatud sekkumistest telefoniliinile. Kokkupuude selliste mürasokkidega võib põhjustada kõrvas valu, kõrva kahjustada ning olla teguriks tööstressi tekkimisel. Iga kuulmislangus ei ole püsiv. Lühike kokkupuude tugeva müraga, näiteks muusika ööklubides, või selline impulsiline müra nagu plahvatused, võib põhjustada ajutise kõrgete helide mittekuulmise ning tinnituse, kusjuures normaalne kuulminetaastubpaaripäevapärast. Seda nimetatakse ajutiseks kuulmislanguseks Kasutatud kirjandus: 1. G.Repossi "Elu ja surma küsimus" Tln., "Valgus" 1984 2. staff.ttu.ee/~vsiirak/puust2.doc 3. European Agency for Safety and Health at Work http://osh.sm
TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 ...
väike lõige kuulmekilesse keskkõrva puhastamiseks. Konduktiivse kurtuse puhul on enamasti abi kuuldeaparaatidest. Inimese kõne on vaikne, ta kuuleb oma kõnet luukuulmise abil. Neurosensoorne kurtus esineb, kui kahjustatud on kohlea kuulmiskiud. See võib olla pärilik, haiguse, ravimite kasutamise, plahvatuse või pikaaegse müra tagajärg. Harvem on neurosensoorse kurtuse põhjuseks kuulmisnärvi kahjustus. Mõlemal juhul ravivõimalused puuduvad. Kuulmislangus vanas eas ongi enamasti neurosensoorne. Kui juhtteede kahjustus on ühes ajupooles enne juhtteede ristumist, siis kahjustub kuulmine ühes kõrvas. Kuulmisteede osaline kahjustusülevalpool ristumist põhjustab mõlemapoolse kuulmislanguse, kahjustus on suurem vastaspoolel. Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega
Rahvakeeli tähendab see halvatust. Kahjustus ajus on tekkinud erinevatel põhjustel kas sünnieelselt, sünniaegselt või selle järgselt. Suureks riskirühmaks on enneaegsed lapsed. PCIlastel on rohkem või vähem häiritud liikumine. Probleemid võivad esineda tasakaalu, koordinatsiooni ja peenmotoorikaga, samuti võib esineda kõneprobleeme. Neljandikul kesknärvisüsteemi kahjustusega lastest lisanduvad nägemisprobleemid, osal lastest on aga kuulmislangus. See tähendab, et 80% juhtudest lisandub lapse liikumispuudele ka muid kergemaid või raskemaid probleeme. Argielus suhteliselt levinud arvamus, et kehva liikumise ja koordinatsiooniga kaasneb ka vaimupuue, ei pea paika. Tegelikult esineb vaimupuue vaid neljandikul kesknärvisüsteemi kahjustusega lastel. (Leppik & Sarjas, 2010) Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaajusongaga lapsed. Sellisel juhul on lapse motoorika areng aeglustunud või takistunud
Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades peale tööpäeva lõppu, ilmnevad tasakaaluhäired. Esialgu nõrgeneb kuulmine kõrgete toonide osas. Sellist kahjustust saab kontrollida sosinkõnega. Lausudes sosinal 6 m kaugusel madal- (66, 33) ja kõrgsageduslikke arvsõnu (55, 15) kuuldakse mürakahjustuse puhul kõrgsageduslikke arvsõnu tunduvalt halvemini. Intensiivse ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv kuulmislangus. Kui vaegkuulmine on juba tekkinud, siis on see püsiv ja pöördumatu. Müra kaudne toime avaldab mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb.
liikvoris; Vd 0,95 l/kg. Metaboliseeritakse maksas, väljutatakse sapiga, t1/2 1—2 h N: G(+), N. gonorrhoeae, H. influenzae, Mycoplasma pneumoniae, Legionella spp, Chlamydia spp. KT: inhibeerib cyt P450 ensüüme. Allergia, eosinofiilia, nahalööbed, iiveldus, oksendamine, diarröa, kolestaatiline hepatiit, ajutine kuulmislangus L: Antimikroobsed ained > mikroobiraku valgusünteesi inhibiitorid > makroliidid FD: • Seostuvad ribosoomi 50s alaühikuga ja pärsivad translokatsiooni. Sama sidumiskoht klooramfenikooli ja klindamütsiiniga. Avaldavad sõltuvalt tekitajast ja kontsentratsioonist bakteriotsiidset või – staatilist toimet. • Resistentsuse mehhanismid:
a. Koogamine on sarnane kuuljatega b. Hääldus võib olla nasaalne c. Lalinaperiood hilineb ja on vaene d. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse mõningase hilinemisega 15. Milline väide ei ole tõene. - Kerge kuulmislanguse korral on kõigi häälikute kuuldavus ühtlaselt halvenenud. 16. Kuulmispuudega lapsele sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: - Sobitusrühm - Tasandusrühm 17. Kuulmislangus võib tingida lapse arengus: a. Kõne arengu mahajäämuse b. Kognitiivse arengu mahajäämuse c. Üldmotoorika arengu mahajäämuse d. Eneseteenindusoskuste kujunemise raskused 18. Kõnehingamise probleemide tekkepõhjuseks on enamasti: - Liiga sagedased ja korrapäratud sissehingamised - Liiga kiire väljahingamisfaas kõnelemise ajal Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 19
Jäsemete ja skeletianomaaliad on üle poolte (~ 70%) U.Loit, 10.jaanuar 2016 4 Fancon'i aneemiat põdevatel patsientidel. Kõige enam esineb ülajäsemete anomaaliatest puuduv pöial või kodarluu (raadius). (Hays 2014:99) Kuulmishäired on samuti üsna levinud probleem FA patsientidel. Umbes kolmel 20-st FA patsiendist esineb kõrva väärarenguid. Kuulmislangust esineb 11% kuni 50% patsientidel Kuigi kuulmislangus on tavaliselt kerge, võib śee oluliselt kahjustada inimese suhtlemist ja segada kõnekeele arengut ja õppimist. (Hays 2014:178). Patsientidel, kes elavad täiskasvanueani, on väga tõenäoline, et neil arenevad pea ja kaela, günekoloogilised ja/või seedetrakti vähkkasvajad välja tervete inimestega võrreldes tunduvalt varem. (Fanconi anemia ... 2014). 1.3. Diagnoosimine Haiguse sümptomeid sünnihetkel koheselt alati ei tuvastata. Haigus diagnoositakse lastel
· erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra toimed Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet: otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus. Kui inimene puutub pidevalt kokku müraga, mis on suurem kui 85 dB, võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine. - Kui müra toime lõpeb, ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist - Eelnev mürakahjustus ei suurenda kõrva tundlikkust mürale - Mürakahjustus saavutab maksimumi 10 15 aastaga. kaudne toime (müra toime kogu organismile) - Närvisüsteem väsimus, peavalu, kurnatus, unehäired, mäluhäired, üldine haigestumine
sotsiaal-majanduslikud olud, et saaks õppimisele keskenduda, kõrvalised mured segavad o Emotsionaalsed ja/või käitumishälbed need on põhjus, mitte tagajärg o Vaimupuue üleminek segane, piir hägune. Õpiraskustega lapsed tulevad toime tavaõppekava alusel. Vaimupuudega ei tule. o Meelepuuded kergemad meelepuuded nt prillide puudumine, kergem kuulmislangus võib jääda tähelepanuta NB! Terminit õpiraskused kasutatakse sageli ka laiemas tähenduses lapsel on õppimises probleemid ükskõik mis põhjusel. Tuleb vahet teha, millest räägitakse, kuna sekkumine ja õpetamine on erinev, tuleb põhjus välja selgitada. Õpiraskuste põhjused Üldised õpiraskused Spetsiifilised õpiraskused AJU Mõlemale iseloomulik, et kahjustus ei ole väga tõsine ja võib olla
vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. Müra ümbritseb meid kõikjal- nii tööl, kodus kui tänaval. Millal muutub aga müra kahjulikuks ja kuidas ennast sellise müra eest kaitsta? Need on küsimused, millele inimene tavaliselt ei mõtle. Mõtlema hakatakse alles siis, kui kuulmine on juba halvaks läinud. Arstid ütlevad et, kui teise inimese normaalsest kõnest on raske aru saada, tähendab see seda, et kuulmislangus on 30 detsibelli. Mis omakorda tähendab aga seda, et pooled kuulmisrakud on hävinenud. (miksike 2013) (vedur) 5 1.4 Beebide kuulmine 1.4.1 Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka
Näiteks ,,tüüpilise" vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dussi all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, sokk. Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus, südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, kooma. Ravivõimalused: Ravis on olulised kolm aspekti: kannatanu eraldamine vooluringist, kiire esmaabi ning taastusravi. Kuna arstiabi ei ole alati sündmuskohal, on oluline teada, kuidas taolises olukorras toimida: · Esimesel võimalusel lülitada välja elekter. · Kutsuda kiirabi. · Kui voolu ei saa välja lülitada, kasuta elektrit mittejuhtivat abivahendit (tool, kummist vaip vms), et tõugata kannatanu vooluringist välja.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele. TÖÖVAHENDID ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 5...
10% astmaatikutest on aspiriin-tundlikud (või indometatsiin-tundlikud) Sageli kaasub vasomotoorne riniit, ninapolüübid Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed Terapeutilises annuses hüperventilatsioon, respiratoorne alkaloos Toksilises annuses tekib hingamiskeskuse depressioon ja respiratoorne atsidoos + neerude kompensatsioonivõme vähenemine metaboolne atsidoos Abinõud Maoloputus, aktiivsüsi Uriini alkaliseerimine, forsseeritud diurees, hemodialüüs Spetsiifiline antidoot puudub Aspiriini toksilisus Aspiriini Toime või sümptom
helidele.Peanahal hakkavad kasvama juuksed. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed. Mitmed uurijad arvavad, et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus. 21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis. 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja loode pigistab ehmudes silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja.8 9 4
Lühiajaline eriti tugev müraimpulss (nt. reaktiivlennuk). 76. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada kohtvibratsioon? Käsivarte ja käelabade kudede kahjustused, käte tuimus, nn sipelgad. 77. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada üldvibratsioon? Kahjustab raskust kandvaid kehaosi, tugi- ja lihaselundkondadele, vibratsioonitõbi, peavalu, koordinatsiooni häired. 78. Millist mõju avaldab häiriv müra inimesele ning mis on selle tagajärjed? Kuulmislangus, algul kõrvades kahin ja vilin, tasakaaluhäired, psüühilised tagajärjed, stress, ärritatavus, peavalud, lõpuks kahjustab tervet organismi. 79. Millised töötajad puutuvad enim kokku üldvibratsiooniga? Erinevate masinatega töötavad inimesed (traktorid, autod jne). 80. Millised on üldvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Pearinglus ja -valud, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, koordinatsiooni häired, käte värisemine. 81
ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega); 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit(nn. vesi põlves); 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit; 11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel; 12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
taas võimalikuks. Mumps Mumps on piisknakkuse teel kergesti leviv haigus. Peamiselt kahjustab mumpsiviirus kõrvasüljenääret, mis suureneb ja muutub valulikuks. Vähemtuntud on viiruse kahjustav toime teistele näärmetele nagu kõhunääre, munandid ja munasarjad. Viimaste kahjustus on olnud oluline lastetuse põhjus. Mumpsi korral tekib üsna sageli tugeva peavaluga kulgev mittemädane ajukelmepõletik, mille tüsistusena võib kujuneda kuulmislangus või kurtus. Gripp 8 Gripp on hingamisteede nakkushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas. A- gripiviiruse suure muutlikkuse tõttu gripivaktsiin pikaajalist kaitset ei paku. Seetõttu muudetakse gripivaktsiini koostist vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni gripiviiruste seire tulemustele. Gripi vastu võivad end vaktsineerida kõik üle 6 kuu vanused isikud, eriti on
24. NÄDAL 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja loode pigistab ehmudes silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja. Mitmed uurijad arvavad, et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis. Aju kiire areng nõuab rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra. 25. NÄDAL Loote nahk muutub roosamaks ja veresooned täituvad verega. Kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalik nüüd ellu jääda. Kopsud ei ole ainus süsteem, mis aitab lootel õhku saada. Sel nädalal
VESTIBULOCOCHLEARIS Mis on ja kus asub PERILÜMF? ● Sisekõrva luu- ja kilelabürindi vahel pilujate ruumide süsteemis olev välimine kuulmevedelik, millelele keskkõrv kannab üle helivõnked. Millisel kujul võtab kõrv vastu helisid? ● Helilainete kujul. Kus paikneb kuulmiskeskus? ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal. Millise sagedusega inimene helisid kuuleb? ● Keskmiselt 16-20000 Hz. Millises sagedusriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus? ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus. 6 HAISTMISELUND - mis on ja kus paikneb See on ninaõõne limaskesta haistepiirkond kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas. ● Koosneb retsetoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Kuidas me tunneme lõhna? ● Tundlikud haistekarvakesed ja haisteniidikesed siirduvad läbi SÕELLUU sõellestme
5. Arenguvestlus peab lõppema kokkulepetega lapse arendamise osas, kokkulepped fikseeritakse kirjalikult. KUULMISPUUE 1. Mõisted: Kuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialisti surdopedagoogiks. Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldab kõne mõistmist, on tegemist vaegkuulja ehk nürmikuga (raske astme vaegkuulmise korral on kuulmislangus 50-70db, need lapsed õpivad tavaliselt erikoolis; keskmine aste on 20-50db, kerge aste 15-20db), nürmikud omavad potentsiaali kõne õppimiseks auditiivsel teel. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks (isegi kuulmisaparaadi abil), on tegemist kurdiga (kuulmislangust üle 70-80db) 2. Kurtide liigitus - kui inimene on kaotanud kuulmise alles pärast suulise keele omandamist (alates 3,5 eluaastast) on ta hiliskurdistunud
ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit; 4 Kutsehaigused ja tööõnnetused 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit;
* ülemine näopool saab kahepoolset innervatsiooni * alumine näopool saab ühepoolset innervatsiooni; sensoorne osa: maitsetundlikus keele eesmiselt 2/3, sekretoorne osa: pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. ) IX - Esiku-teonärvi kahjustus Närv jaguneb kaheks (koosneb kahest kiudude grupist): Kuulmisnärv (teonärv) (3 neuronit) - sisekõrva teolt liiguvad kuulmisimpulsid oimusagara koorde, kus asub kuulmiskeskus. Kahjustus: ühes kõrvas tavaliselt kuulmislangus või kuulmise puudumine, häiritud on kõrgete toonide vastuvõtmine. Kuulmisvõime langust ja kurtust põhjustavad 9 neuroloogilistest haigustest kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, traumaatilised liitelised arahnoidiidid, neuroluues jt. Esikunärv (2 neuronit) - tundenärv; poolringkanalitelt (I neuron) liigub asendiimpulss
Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra toimed Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet: otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus. Kui inimene puutub pidevalt kokku müraga, mis on suurem kui 85 dB, võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine. - Kui müra toime lõpeb, ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist - Eelnev mürakahjustus ei suurenda kõrva tundlikkust mürale - Mürakahjustus saavutab maksimumi 10 15 aastaga. kaudne toime (müra toime kogu organismile) - Närvisüsteem väsimus, peavalu, kurnatus, unehäired, mäluhäired, üldine haigestumine
hindamiseks esitatud võimaldas uurida, kas ühissõidukites on ohutu sõita või on oht neis suure kõikumisamplituudi tõttu kukkuda liiga suur katse viidi läbi Tallinna trollides. MEDITSIIN, TERVIS, INIMENE, TOIT Noored on püüdnud oma tasemele vastavalt uurida praktiliselt kõiki kõige levinumaid haigusi. Nende olemust, nende ennetamise võimalusi ja põhjuseid näiteks stress, anoreksia, buliimia, HIV-AiDS, skolioos, lampjalgsus, kuulmislangus, südame-veresoonkonna haigused, spordivigastused ja ohud, müra mõju kuulmisele, mäluprobleemid, uni ja selle kvaliteet jne. Lisaks on uuritud ka lemmikloomade haigusi näiteks kasside euroliite ja Iiri setterite pärilikke haigusi (maokeerd, epilepsia ning kasvajad). Palju on uuritud ka toitumist, toitu ja mis selles sisaldub magusained, vitamiinid, E- ja säilitusained, piim ja piimaallergia, vee olulisus organismile, arvuti ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
